3-14-52160/40 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

26.02.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52160

Haldusasi

Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla 19.08.2014. a

vastuse nr 6-16/165-4 ja 26.08.2014. a vastuse

nr 616/174-4 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja

kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.02.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Pokrase määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Pokras

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.02.2015. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Pokrase kaebus Viru Vangla 19.08.2014. a

vastuse nr 6-16/165-4 ja 26.08.2014. a vastuse nr 6-16/174-4 õigusvastasuse

kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot.

2. Tartu Halduskohus vabastas 22.10.2014. a määrusega A. Pokrase riigilõivu

tasumisest kaebuse esitamisel, võttis haldusasja menetlusse ning kohustas Viru Vanglat

esitama kirjaliku vastuse kaebuse kohta ja muud asjassepuutuvad tõendid. Viru Vangla

esitas 05.12.2014 vastuse A. Pokrase kaebusele.

3. Tartu Halduskohus määras 08.01.2015. a määrusega asja lahendamisele kirjalikus

menetluses ning täiendavate avalduste ja seisukohtade esitamise tähtpäevaks 02.03.2015.

Ühtlasi teatas kohus, et teeb asjas lahendi kohtukantselei kaudu avalikult teatavaks

10.03.2015.

4. A. Pokras esitas 15.01.2015 taotluse, milles ta palus saata talle 08.01.2015. a määrus vene

keeles, kuna ta ei valda eesti keelt ja raha tõlkimiseks arvel ei ole. Veel palus A. Pokras anda

talle tõlk või kohustada Viru Vanglat andma tõlk, et tõlkida vangla vastuväited ja toimiku

materjalid temale arusaadavasse vene keelde.

5. Tartu Halduskohus jättis 06.02.2015. a määrusega rahuldamata A. Pokrase 15.01.2015. a

taotluse menetlusabi võimaldamiseks 08.01.2015. a määruse ja Viru Vangla 05.12.2014. a

vastuse vene keelde tõlkimise kuludest vabastamiseks. Kohus märkis, et kaebaja 15.01.2015.

a taotluse näol on tegemist menetlusabi taotlusega tema vabastamiseks menetlusdokumendi

tõlke kulude kandmisest halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 mõttes.

Kohtu hinnangul on kaebaja puhul tegemist maksejõetu isikuga ning 22.10.2014. a määrusega

kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel.

Kohus viitas, et kaebaja on kirjutanud Viru Vanglale eesti keeles 04.07.2014 ja 20.07.2014

taotlused (tl 14-15). HKMS § 80 lg 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti

keeles. Kohus märkis, et HKMS § 81 lg 6 näeb ette ainult kohtuotsuse ja -määruse tõlkimise

võimaluse, kuid muude menetlusdokumentide, s.h taotluste, vastuste tõlkimist

menetlusosaliste soovil menetlusseadustik ette ei näe.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. A. Pokras esitas 09.02.2015 määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 06.02.2015. a

määrus tühistada ja rahuldada tema 15.01.2015. a taotlus tõlke võimaldamiseks. A. Pokrase

väitel valdab ta eesti keelt A1 algkategooria tasandil, mis ei võimalda tal iseseisvalt

vastuväiteid tõlkida. A. Pokras märgib, et kohtu poolt viidatud 04.07.2014 eestikeelne taotlus

oli kirjutatud vangla P-2 osakonna venekeelsete valvurite abiga, kes valdavad eesti keelt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õigesti tõlgendanud kaebaja

15.01.2015. a taotlust menetlusabi taotlusena tema vabastamiseks menetlusdokumentide vene

keelde tõlkimise kulude kandmisest HKMS § 110 lg 1 p 1 mõttes. Kaebaja taotles

menetlusabi korras halduskohtu 08.01.2015. a määruse ja Viru Vangla vastuse kaebusele vene

keelde tõlkimise kulude kandmisest vabastamist.

9. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et

menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või

muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Menetlusosalisele

menetlusabi andmise tingimused sätestab HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt

menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma

majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes

osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on

edukas. HKMS § 111 lg 4 sätestab, et menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või

kohtulahendi tõlkimiseks ei hinnata menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. Muu

menetlusdokumendi kui kohtulahendi tõlkimiseks ei anta menetlusabi, kui isikut esindab

menetluses esindaja.

10. Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud sätestab HKMS § 112, mille lg 1 p 1

kohaselt füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti

menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud

maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks

ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Lisaks on menetlusabi

andmisele seatud piiranguid ka kohtupraktikas, pidades vajalikuks menetlusabi andmise

põhjendatust kontrollida ka isiku õiguste kaitse vajalikkuse seisukohalt (nt Riigikohtu

04.04.2011. a otsus nr 3-3-1-7-11, p 17).

11. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte (tl 35) alusel

saab lugeda tuvastatuks, et kaebajal puuduvad rahalised vahendid menetlusdokumentide

tõlkekulude kandmiseks. Seega on kaebaja suhtes menetlusabi andmise majanduslikud

eeldused täidetud. Arvestades kohtupraktikas välja toodud menetlusabi andmise piiranguid,

peab ringkonnakohus põhjendatuks käesolevas asjas hinnata ka kaebaja õiguste kaitse

vajalikkust, otsustamaks menetlusabi andmise põhjendatuse üle.

12. Tartu Halduskohtu 08.01.2015. a määrusega (ühel lehel) on kohus teatanud asja

läbivaatamise vormi, andnud menetlusosalistele määratud tähtpäevaks võimaluse täiendavate

avalduste ja seisukohtade esitamiseks ning teatanud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise

kuupäeva. Seega nimetatud määrusega ei panda kaebajale mingeid kohustusi ja määrus ei ole

ka edasikaevatav, mistõttu ei saa pidada määruse tõlkimist kaebaja õiguste kaitseks

vajalikuks. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kaebajal on võimalik paluda määruse

suuliselt tõlkimisel abi vangla inspektor-kontaktisikutelt või vangivalvuritelt, nagu ta enda

väitel on seda varasemalt ka teinud.

13. HKMS § 80 lg-st 1 tulenevalt on halduskohtumenetluses töökeeleks eesti keel. Seega

üldpõhimõttena puudub kohtul seadusest tulenev kohustus tõlkida mõne menetlusosalise

jaoks vene keelde näiteks teise menetlusosalise vastust kaebusele. Kohus võimalusel tagab

kohtu enda poolt koostatud dokumentide (kohtuotsused, määrused) tõlkimise (HKMS § 81 lg

6), kuid muude dokumentide tõlkimise tagab üksnes juhul, kui see on kohtu arvates vajalik

isikule tema õiguste kaitseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas asjas vastustaja

poolt esitatud vastuse tõlkimine vene keelde ei ole vajalik, sest halduskohtul on

kohtumenetluses uurimiskohustus ning ringkonnakohtule ei nähtu, et vastuse tõlkimata

jätmise tõttu jääksid kaebajal halduskohtule esitamata oma õiguste kaitseks vajalikud

avaldused, põhjendused või tõendid.

14. Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kaebajale menetlusabi

andmine tõlkekuludest vabastamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus A. Pokrase

määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.02.2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel