3-14-51198/73 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.2015 a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51198 Haldusasi A.L.i kaebus SA Erametsakeskus 05.06.2014 käskkirja nr 6- 1/14/11 tühistamise nõudes ja 04.04.2014 käskkirja nr 6- 1/14/1 osalise tühistamise nõudes. Menetlusosalised Kaebaja – A.L.; Vastustaja – SA Erametsakeskus, volitatud esindaja Tiina Mitt. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 26.02.2015 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Asjaolud

1. A.L. esitas 09.05.2013 SA-le Erametsakeskus (EMK) Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse taotluse.

2. EMK 04.04.2014 käskkirjaga nr 6-1/14/1 (rida 99) rahuldati osaliselt A.L.i 2013. a taotlus. Käskkirja kohaselt maksti A.L.ile toetust 2013. a taotluse eest 279,22 eurot. Toetus maksti A.L.ile välja 15.04.2014.

3. A.L. esitas EMK-le 14.05.2014 vaide 04.04.2014 käskkirja nr 6-1/14/1 osas. EMK 05.06.2014 käskkirjaga nr 6-1/14/11 tunnistati EMK 04.04.2014 käskkirja nr 6-1/14/1 rida 99 kehtetuks, tehti uus otsus A.L.i 09.05.2013 taotluse rahuldamata jätmise kohta ning nõuti A.L.ilt tagasi 04.04.2014 käskkirja alusel välja makstud toetussumma 279,22 eurot.

4. Tallinna Halduskohtule saabus 19.06.2014 A.L.i kaebus EMK 04.04.2014 käskkirja nr 6-1/14/1 osalise tühistamise nõudes. Haldusasi registreeriti numbriga 3-14-51198.

5. A.L. esitas 05.06.2014 käskkirjale nr 6-1/14/11 vaide 30.06.2014. EMK 30.07.2014 vaideotsusega nr 6-5/13/849-30 jäeti A.L.i vaie rahuldamata.

6. Tallinna Halduskohtule saabus 05.08.2014 A.L.i kaebus EMK 05.06.2014 käskkirja nr 6-1/14/11 tühistamise nõudes. Haldusasi registreeriti numbriga 3-14-51682.

7. 08.10.2014 määrusega liitis Tallinna Halduskohus haldusasjad nr 3-14-51198 ja 3-14-51682 ühte menetlusse. Haldusasja põhinumbriks jäi 3-14-51198.

Kaebuse sisu

8. Kaebaja leiab, et vastustaja on 04.04.2014 käskkirjas võltsinud taotleja poolt esitatud andmeid, millega vähendati taotletud erametsatoetust. Kaebaja esitas sellele käskkirjale vaide, milles soovis võltsimise tulemusena vähendatud toetuse väljamaksmist, kuid vaideotsust ei laekunud. Vastustaja tühistas kõnealuse käskkirja 05.06.2014 ja jättis tähelepanuta, et kaebaja soovis võltsimise tulemusena vähendatud toetuse väljamaksmist. Kaebaja leiab, et vaideotsuse mitteväljastamine oli ebaseaduslik, kuna vastustaja püüdis varjata käskkirjas taotleja poolt esitatud andmete võltsimist. Uus käskkiri pole arvestatav vaideotsusena.

8.1. 05.06.2014 käskkiri on väljastatud ajal, mil 2013. a taotlusvoor oli lõppenud ning seega puudus eelneva käskkirja tühistamiseks ja toetuse väljamaksmise tagasi nõudmiseks õigus. 05.06.2014 käskkirjas tuli vastustaja lagedale taas valedega. 04.04.2014 käskkirjast nähtub, et lahter 4 (taotletud pindala), mis peab kajastama taotleja poolt taotluses esitatud andmeid, pole tõene, kuna vastustaja on võltsinud käskkirjas neid andmeid. Taotlusest nähtub, et kõnealune taotlus on esitatud 3 metsaala kohta, kuid vastustaja on katastritunnuse lõpuga nr 43 teise ala jaganud kaheks (võltsimise koht) ehk kolmest alast teinud neli, millega vähendas toetust ala kaheks jagamise tulemusena ning mille tulemusena üks jagatud aladest muutus mittetoetusõiguslikuks. Vastustaja põhjendust andmete võltsimise osas ei saa õigeks lugeda, kuna haldusakt peab olema korrektne ja vastama nõuetele. Kui mingi metsaala on suurem, siis tuleb ära näidata vähendamine (pindala erinevus), selle põhjus ja summa. Kaebaja on seisukohal, et antud juhul on tegemist võltsimisega vastustaja poolt.

8.2. Vastustaja väide on väär, et kaebaja soovib saada suuremat toetust, kui metsaala on. Aktsepteeritavad alad on katastriplaanil, mille järgi on vaidlustatud alade mõõtmed 0,80 ha ja 0,42 ha. Alates maa tagastamisest 1997. a on katastritunnustega 77901:004:0343 ja 44 alal kokku kolm metsaala. Neljas metsala tekkis Maa-ameti 2011. a oktoobri paranduste tulemusena, kus metsaala mõõduga 0,80 ha jagunes kaheks: 0,65 ja 0,15 ha, mis on nähtav Maa-ameti kehtivalt põhikaardilt. EMK seda aga ei tunnista.

8.3. Maa-amet on kaebajale kinnitanud, et nemad ei ole Tilga katastriüksuse pindala muutnud. Seega on kehtivad andmed, mis kaebaja 2013. a taotluses esitas. Metsaala kaardilt nähtub, et tegemist on eaka metsaga, mistõttu on kogu metsaala toetusõiguslik. Kaebajale jääb arusaamatuks, kust võtab vastustaja käskkirjas olevad metsa pindalad.

8.4. 25.07.2013 kohapealse kontrolli tulemused pole arvestatavad 2013. a taotlusvoorus, kuna taotluse esitamise aial (09.05.2013) neid andmeid polnud olemas. Kõnealused andmed on kantud 2014. a taotlusvooru kaardile, seega hakkasid kehtima 2014. a taotlusvoorus. Haldusasjas nr 3-13-1987 on vastustaja märkinud, et on korduvalt kaebajale selgitanud, et ükski pindala erinevus ei hakka kehtima kohe, vaid peale kaardile kandmist. Selgituse põhjuseks oli asjaolu, et EMK ei arvestanud õigeaegselt oktoobris 2011. a Maa-ameti poolt teostatud kontrollmõõdistustega pindalade osas, mis paraku üldse ei ühti EMK kontrollimise tulemustega 25.07.2013. Seoses eelnevaga ei arvestanud kaebaja vastustaja ettepanekuga muuta 09.05.2013 esitatud taotlust. Taotleja ei saanud 2013. a taotluses esitada andmeid, mida polnud olemas, isegi mitte kaardil. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Vastustaja vastulause

9. Kaebaja väide, et EMK on võltsinud tema taotlust, on vale – EMK-l ei ole mingit vajadust ega alust tema taotluse muutmiseks ega lisalehtede lisamiseks taotlusesse, sest need lisalehed ei anna uut informatsiooni ega lükka ümber mingeid asjaolusid.

9.1. Kaebaja kriipsutas maha oma taotluse lisasse esitatud keskkonnaregistri kaardi väljavõttel näidatud andmed metsaalade suuruse kohta ja kirjutas sinna peale omakäeliselt uued andmed, mis on suuremad, järgmiselt: 77901:004:0344 metsaala 1 - 0,42 ha (NAM2013 mais kehtinud keskkonnaregistri kaardil näidatud 0,32 ha) ja 77901:004:0343 metsaala 1 ja 2 kokku 2,78 ha (NAM2013 mais kehtinud keskkonnaregistri kaardil näidatud 2,56 ha (1,99 ha+ 0,57 ha). Seega taotles A.L. taotluses kokku toetust 3,20 ha-le. NAM2013 seisuga 12.04.2013 kehtinud keskkonnaregistri kaart aga näitas toetusõigusliku ala suurust kokku vaid 2,88 ha. Sellega eiras kaebaja Põllumajandusministri 11.03.2010 määruse nr 26 „Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (Määrus) § 3 lg 2 nõuet ning seetõttu on tuvastatud rikkumine: pindalaerinevus. Mingeid tõendeid või selgitusi taotlusele lisatud keskkonnaregistri kaardi (NAM2013) mahakriipsutuste kohta A.L. ei lisanud, samuti ei ole ta senini esitanud ühtegi tõendit ega selgitust ei vaide ega ka kaebuse juurde, mille arvelt tema arvates need metsaala suurused suuremad on ja erinevad EMK kohapealse kontrolli tulemustest.

9.2. EMK on selgitanud A.L.ile korduvalt, et 04.04.2014 käskkirjas tabeli osa „Jagunenud objektid“ ei tähenda seda, et EMK on tuvastanud, et kuskil on veel Tilga maaüksusel mingi metsaala. Tilga maaüksuse katastriüksuse nr 77901:004:0343 metsaala 2 jagunemine 2-1 ja 2-2-ks oli vajalik vaid tehnilistel põhjustel, et infosüsteem saaks eraldada halduskontrolli käigus metsaala toetusõiguslikku suurust mittetoetusõiguslikust. Nimetatud jagunemisega ei moodustu eraldiseisvaid metsaalasid. Kuna kaebaja näitas oma taotluses selle metsaala pinna suuremana, siis oli vastustaja sunnitud keskkonnaregistri kaardiga mittekattuva osa eraldi välja tooma, et selle kohta oleks võimalik esitada põhjendused, miks toetust ei maksta ning ka seetõttu, et infosüsteem genereeriks õige toetussumma suuruse käskkirjale.

9.3. Vaidemenetluses tuvastas EMK, et A.L.’i osas vastu võetud 04.04.2014 käskkiri ei vasta õigusaktide nõuetele, kuna selles pole arvestatud taotlusel esitatud (nn üledeklareeritud) ja kohapealse kontrolli käigus kindlaksmääratud pindalade erinevusi. Analüüsides A.L.’i 2013. a taotluses nr 6-5/13/849 deklareeritud ja kindlaksmääratud pindala erinevusi, on näha, et kaebaja ei ole toetuse taotlemisel lähtunud isegi mais 2013 (so on taotlemise ajal) keskkonnaregistrisse NAM2013 kantud Tilga maaüksuse toetusõiguslike alade suurustest. Seega on tuvastatav tema teadlik ja selge tahtlus saada toetust suuremas summas, kui toetuse andmise tingimused õigusaktides seda ette näevad. Vastustaja selgitab, et riigilt rahalise toetuse taotlemisel toetuse saamiseks isikul subjektiivne õigus puudub. Sellele on Riigikohus ka korduvalt tähelepanu juhtinud. Kui kaebaja ei soovi järgida toetuse saamise reegleid, siis toetust talle ei maksta.

9.4. Määruse § 7 lg 1 kohaselt võttis EMK toetuse määramisel aluseks tegeliku looduses 25.07.2013 tuvastatud metsaala suuruse ning seetõttu on vastu võetud ka vaidlustatud käskkirjad. Kaebaja Tilga maaüksuse osas on tulenevalt kohapealsest kontrolli tulemustest muudetud keskkonnaregistri kaardi andmeid. Seetõttu olid 2013. a toetuste taotluste vastuvõtmise ajal (NAM2013 kaart seisuga 12.04.2014) kehtivad ühed andmed ning enne toetuse otsuse vastuvõtmist täpsemad andmed (NAM 2013 kaart seisuga 19.02.2014). A.L. on ja oli sellest teadlik, sest nii meie kui Keskkonnaagentuur on esitanud mitmeid kirju ja selgitusi selle kohta.

9.5. Euroopa Komisjoni määruse nr 65/2011 (Komisjoni määrus) art 16 lg-te 5 ja 6 kohaselt tuleb hinnata üledeklareeritud metsaala pindala osakaalu kindlaksmääratud pindalasse ning taotleja tahet - kas tegemist oli tahtliku üledeklareerimisega või mitte. Nende normide kohaselt on EMK-l kohustus imperatiivselt toetust vähendada vastavalt Komisjoni määrusele, seda sätet on EMK järginud kaebaja 05.06.2014 käskkirja nr 6-1/14/11 vastuvõtmisel. Sama praktikat on aastaid järginud ka PRIA.

9.6. Vastustaja täpsustab, et pindalade erinevuse arvestus on järgmine: (3,20 – 2,54) / 2,54 x 100 = 25,98%. Seega ületas pindalaerinevus 20%, mistõttu tuli kogu toetus jätta maksmata ning ekslikult välja makstud toetus tagasi nõuda. Nimetatud arvutuste õigsuse osas on A.L. pöördunud nii PRIA kui Põllumajandusministeeriumi poole, kuid teadlikult jätnud siinkohal kohut sellest teavitamata.

9.7. Asjaolu, et kaebaja arvates on tema Tilga maaüksuse küpse metsa pindala suurem, ei oma antud asjas tähendust, sest toetusõigusliku metsala määramisel arvestatakse lisaks mitmeid muid asjaolusid kui vaid looduses kasvavad puud (erinev metoodika ja mõõtmise täpsusaste, poolloodusliku alaga kattuvus, ortofotol varjud kaardil, katastriplaani andmed jm). EMK on seda tänaseks juba sadades kirjades alates 2010. a-st kaebajale selgitanud, kuid kaebaja on neid eiranud.

9.8. EMK leiab, et õigusaktidega on kooskõlas, et 25.07.2013 kohapealse kontrolli tulemusi on arvestatud 2013. a taotluse menetlemisel. Seda seetõttu, et need jõustusid 2013. a toetuseaasta jooksul, kuna neid ei vaidlustatud ning seetõttu, et toetust makstakse tegeliku ehk kindlaksmääratud pindala alusel. Selline lähenemine tuleneb Komisjoni määrusest, mille kohaselt tuleb igakülgselt ja asjakohaseid mõõtmisvahendeid kasutades teha toetuse taotluste õigsuse tõhusat kontrolli. Kohapealse kontrolli tulemusena koostati kohapeal 25.07.2013 „Kohapealse kontrolli akt“. 30.07.2013 koostati EMK poolt ja edastati kohapealse kontrolli tulemused kontrollakti lisana. Nimetatud viimases dokumendis esitati ka Tilga maaüksuse metsaalade kindlaksmääratud pindalad, mis on aluseks 2013. a Natura metsatoetuse määramisel. Protokolli on ka lisatud metsaalade suurused, mida on võimalik võrrelda kaebaja taotluses esitatud andmetega. Lisaks on kaebajale selgitatud nii 25.07.2013 kontrolli dokumentides kui 21.08.2013 vaideotsuses, et kohapealses kontrollis tuvastatud kindlaksmääratud pindala on siduv 2013. a taotluse menetlemisele. Seega on täidetud EMK poolt haldusmenetluse hea tava kohaselt nii taotleja ärakuulamiskohustus kui ka selgituskohustus.

9.9. Kaebaja pole senini selgitanud, millistele andmetele tuginedes ja milliseid skeeme analüüsides ta leiab, et EMK poolt käskkirjas aluseks võetud tegelik pindala (25.07.2013 kohapealne kontroll) ei ole õige. Senini pole kaebaja poolt läbi viidud asjakohast Tilga maaüksuse metsaalade suuruse hindamist vastavalt Natura 2000 toetus erametsamaale reeglitele, millega oleks võimalik ümber lükata EMK vaidlustatud käskkirjade andmeid. Erinevate aastate kaebaja taotluste menetlemisel on keskkonnaregistri kaartide erinevused tulenenud Tilga maaüksuse katastripiiride

erinevusest/muutustest. Kaebaja Tilga maaüksuse metsaalade toetusõiguslike pindalade erinevust (kaebaja poolt taotletud suuruses ja 25.07.2013 kontrolli tulemusena) on ka tavalisel inimesel võimalik hinnata EMK poolt kohtule esitatud kaartide põhjal (sh 25.07.2013 kontrollidokumentide lisas esitatud skeemid). Nagu metsaeraldiste pindaladest nähtub (analüüs esitatud EMK kirjalikus vastuses), pole eraldiseisvate metsaalade pindala olnud kunagi nii suur, nagu A.L. väidab. Senini eirab kaebaja EMK selgitusi, et tema metsaalade suuruse kontroll on läbi viidud eri metoodikat ning eri mõõtmisvahendeid kasutades, mida ei ole võimalik võrrelda ei metsaeraldise ega ka metsakõlviku mõiste ega ka suurustega. Vastustaja palub kaebuse jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et esitatud kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

10. Kohus alustab kaebuse väidete kontrollimist EMK 05.06.2014 käskkirja (3-14-51198 toimiku lk

22 pöördel – 24) õiguspärasuse kontrollimisest. Kaebaja on asunud seisukohale, et tema 2013. a toetuse taotluse menetlemisel ei saanud EMK võtta arvesse 25.07.2013 mõõtmise tulemusi ning seetõttu on kaevatud haldusakt õigusvastane. Kohus kaebajaga ei nõustu: EMK pidi kaebaja 2013. a taotluse hindamisel lähtuma 25.07.2013 mõõtmise tulemustest ning on neid andmeid arvestades tuvastanud õigesti metsaalade suurused, mis annaksid kaebajale õiguse Natura 2000 metsaala toetust saada. Kaebaja väide, et 25.07.2013 mõõtmise tulemusi ei saa 2013. a toetuse suuruse arvestamisel aluseks võtta, sest taotluste esitamise tähtaeg EMK-le oli juba mõõtmise toimumise ajaks möödunud, et tugine ühelgi õigusnormil.

11. Ehkki Määruse § 4 lg 1 sätestab, et taotleja esitab EMK-le taotluse koos vajalike lisadega ajavahemikul 2. maist kuni 21. maini, ei tähenda see, et seda taotlust ega selles sisalduvaid andmeid ei saaks hiljem enam muuta, kui selguvad uued asjaolud. Taotluse esitamisele järgneb selle andmete kontroll EMK poolt (Määruse § 6 lg 1) ning vajadusel kohapealne kontroll. Kui EMK teeb kohapealse kontrolli käigus kindlaks, et metsaala tegelik pindala erineb taotlusel märgitud pindalast, mille kohta toetust taotleti, /…/ otsustab EMK taotletud toetuse vähendamise Komisjoni määruse art

16 kohaselt (Määruse § 7 lg 1). Arvestades §-s 6 sätestatud kontrolli tulemusi, teeb EMK taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotluse esitamise aastale järgneva aasta 30. aprilliks (Määruse § 8 lg 1). Niisiis nähtub Määruse eeltsiteeritud regulatsioonist üheselt, et EMK-l on kohustus taotluse andmeid kontrollida ning juhul, kui viiakse läbi kohapealne kontroll, siis selle kontrolli tulemustega arvestada otsuse tegemisel taotluse kohta. EMK kodulehelt leitavast dokumendist „Abiks taotlejale. Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meede 2.7. “Natura 2000 toetus erametsamaale““ nähtuvalt viib EMK kohapealseid kontrolle läbi maist detsembrini ning taotluse nõuetele vastavuse kontrolli tehakse aastaringselt.

12. Et EMK pidi kaebaja 2013. a taotluse kontrollimisel lähtuma 25.07.2013 kohapealse kontrolli tulemustest, nähtub üheselt ka Komisjoni määrusest. Komisjoni määruse art 11 lg 1 sätestab, et kõikide toetusetaotluste, maksenõuete ning muude deklaratsioonide suhtes, mida toetusesaaja või kolmas isik peab esitama, teostatakse halduskontroll, mis hõlmab kõiki võimalikke ja asjakohaseid elemente, mida on võimalik haldusmeetmetega kontrollida. Menetlusega tuleb tagada tehtud kontrollimistöö, kontrollimise tulemuste ja lahknevuste korral võetud meetmete registreerimine. Vastavalt Komisjoni määruse art 15 lg-le 3 hõlmavad pindalapõhiste meetmete suhtes kohaldatavad kohapealsed kontrollid kõiki põllumajanduslikke maatükke ning mittepõllumajanduslikku maad, mille jaoks toetust on taotletud.

Et juba esitatud taotlustes võib teha muudatusi vastavalt kohapealsele kontrollile, nähtub Euroopa Komisjoni määruse 1122/2009 art-st 14. Pärast kohapealse kontrolli läbiviimist 25.07.2013 tegi EMK 21.08.2013 vaideotsuse (3-14-51682 toimiku lk 70-80) p-s 2 kaebajale ettepaneku muuta oma 2013. a toetuse taotlust, lähtudes 25.07.2013 mõõtmise tulemustest, kuid kaebaja seda ei teinud. Komisjoni määruse art 16 lg 3 esimese ja teise lause kohaselt, kui selgub, et põllukultuurirühma kindlaksmääratud pindala on suurem kui maksenõudes deklareeritud pindala, lähtutakse toetuse arvutamisel deklareeritud pindalast. Kui maksenõudes deklareeritud pindala on suurem kui selle põllukultuurirühma kindlaksmääratud pindala, võetakse toetuse arvutamise aluseks põllukultuurirühma kindlaksmääratud pindala.

13. Eelnevat kokku võttes saab kohus asuda seisukohtadele, mille kohaselt EMK-l lasus kohustus kaebaja 2013. a taotluse andmeid kontrollida; õigus teostada nende andmete kontrollimiseks kohapealne kontroll ning kohustus otsuse langetamisel lähtuda kohapealse kontrolli tulemustest. Kuigi kaebaja keeldus oma 2013. a taotlust vastavalt 25.07.2013 kohapealse kontrolli tulemustele muutmast, ei tähenda see, et EMK oleks pidanud siiski lähtuma taotluse andmetest. Nii Määruse § 7 lg 1 kui ka Komisjoni määruse art 16 lg 3 esimene ja teine lause sätestavad üheselt, et sellisel juhul peab EMK lähtuma kohapealse kontrolli tulemustest. Kaebaja vastupidised väited ei tugine seadusel. EMK, lähtudes kaebaja 2013. a taotluse lahendamisel 25.07.2013 mõõtmise tulemustest, ei ole mitte võltsinud kaebaja 2013. a taotlust, vaid on jätnud kaebaja taotluses esitatud ebaõiged andmed arvesse võtmata ja lähtunud õigetest, 25.07.2013 kohapealse kontrolli tulemusel saadud, andmetest.

14. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid sellest, et 25.07.2013 läbiviidud kohapealse kontrolli mõõtmistulemused oleks valed. Kaebaja on EMK-st eriarvamusel kahe metsaala suuruse osas, so 77901:004:0344 katastriüksuse puhul on kaebaja leidnud, et õige toetuse arvestamisel arvesseminev metsaala suurus on 0,42 ha EMK poolt aluseks võetud 0,29 ha asemel ning 77901:004:0343 katastriüksuse metsaala nr 2 osas on vastavad arvud 0,79 ha vs 0,55 ha. EMK poolt arvesse võetud andmed tulenevad 25.07.2013 mõõtmise tulemustest. Tõendeid, millel kaebaja taotluses (3-14-51198 toimiku lk 6-9) esitatud arvud põhinevad, kaebaja esitanud ei ole. Ükski kaebaja poolt kohtule esitatud tõend ei tõenda seda, et kaebaja poolt taotluses esitatud arvud oleksid õiged.

15. EMK on 21.08.2013 vaideotsuses põhjalikult selgitanud kaebajale 25.07.2013 kohapealse kontrolli toimumise protseduuri. Kaebaja ise viibis kontrolli läbiviimise juures. Metsaala pindala mõõtmine viidi läbi vastavalt EMK juhatuse 29.06.2012 otsusega nr 1-4/12/22 kinnitatud „Natura 2000 toetuse erametsamaale kohapealse kontrolli läbiviimise protseduurile“. Metsaala kindlaksmääratud pindala on saadud Komisjoni määruse §-des 2 ja 3 sätestatut järgides. Kontrolli täpsem läbiviimine, osalejad ja osalejate kinnitused on kirjeldatud protokollis (3-14-51682 toimiku lk 89-93). Kontrollil viibis peale A.L.i ja temaga kaasasoleva isiku veel 12 ametnikku erinevatest asutusest, kes allkirjastasid kohapeal protokolli. Vastavalt protokollile on EMK mõõdistamise tulemus katastriüksuse nr 77901:004:0343 metsaala 2 osas 0,55 ha ning katastriüksuse nr 77901:004:0344 osas 0,29 ha. Nende tulemuste alusel tehti Keskkonnaagentuurile ettepanek keskkonnaregistris Natura 2000 võrgustiku alal asuvate toetusõiguslike metsaalade kaardikihi muutmiseks. Vastav muudatus tehti registris 19.02.2014 (3-14-51198 toimiku lk 131).

16. Samas 21.08.2013 vaideotsuses on EMK kaebajale põhjalikult selgitanud metsa mõistete erinevust maakatastriseaduses, metsaseaduses ja Natura määrustes ning Maa-ameti ja EMK pädevusi. Käesolevas haldusasjas on vastustaja 10.11.2014 esitatud vastuses kaebusele (3-14-51198 toimiku lk 108-116) selgitanud, miks kaebaja poolt esitatud Tiit Matsoni ja metsaregistri ning Maa-ameti andmed ei lükka ümber 25.07.2013 kohapealse kontrolli tulemusi (p-d 54-70). Kohus nõustub nende seisukohtadega ega hakka neid HKMS § 165 lg 2 alusel käesolevas kohtuotsuses üle kordama. Samuti nõustub kohus EMK seisukohtadega seonduvalt kaebaja poolt 01.12.2014 kohtule esitatud plaaniga (3-14-51198 toimiku lk 143): puuduvad igasugused andmed ja kinnitused selle kohta, et nimetatud plaan oleks koostatud ja mõõdistatud vastavuses EMK juhatuse 29.06.2012 otsusega nr 1- 4/12/22 kinnitatud „Natura 2000 toetuse erametsamaale kohapealse kontrolli läbiviimise protseduur“ nõuetega. Nimetatud plaanilt ei selgu, kas see on kooskõlastatud ja registreeritud Maa-ameti poolt; millise Tilga maaüksuse katastriüksusest see skeem on tehtud (võrreldes teiste skeemidega nähtub, et see on vaid osa tervest Tilga maaüksusest, aga viiteid selle kohta pole); et eraldi oleks mõõdistatud metsaala piirid; kuidas on leitud metsaala suurus. Seega pole seda skeemi võimalik hinnata kaebaja seisukohti kinnitava tõendina. Asjaolu, mida kaebaja poolt esitatud erinevate ajaperioodide kaardid ja skeemid näitavad, on see, et Tilga maaüksuse metsaalad on (nagu loodus ikka) ajas muutuvad, kuid ei lükka ümber seda, et 25.07.2013 mõõdistamise tulemused on adekvaatsed.

17. Määruse § 3 lg-te 2 ja 21 kohaselt võib toetust taotleda taotleja omandis oleva metsaalana keskkonnaregistrisse kantud vähemalt 0,30 hektari suuruse metsaala kohta, mis asub looduskaitseseaduse § 91 lg 6 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud «Natura 2000 võrgustiku alade – linnualade ja loodusalade nimekirja» kantud Natura 2000 alal ning vastab metsaseaduse § 3 lg 2 p-s 1 sätestatud maakatastrisse kandmise nõudele või p-s 2 sätestatud puittaimede kõrguse ja puuvõrade liituse nõudele. Toetust ei või taotleda keskkonnaregistrisse poolloodusliku kooslusena kantud maa kohta.

Määruse § 7 lg 1 sätestab, et kui EMK teeb kohapealse kontrolli käigus kindlaks, et metsaala tegelik pindala erineb taotlusel märgitud pindalast, mille kohta toetust taotleti, ja kui taotleja ei esita kõiki § 4 lõike 2 punktis 1 sätestatud andmeid põllumajandusmaa kohta, mida tal on õigus kasutada, kuid mille kohta ta ei taotle toetust, otsustab EMK taotletud toetuse vähendamise Komisjoni määruse art 16 kohaselt. Komisjoni määruse art 16 lg 3 teise lause ning lg 5 teise lause kohaselt, kui maksenõudes deklareeritud pindala on suurem kui selle põllukultuurirühma kindlaksmääratud pindala, võetakse toetuse arvutamise aluseks põllukultuurirühma kindlaksmääratud pindala.

Asjaomasele põllukultuurirühmale ei anta toetust, kui erinevus on üle 20 % kindlaksmääratud pindalast. Vastavalt Määruse § 8 lg-le 2 teeb EMK taotluse rahuldamata jätmise otsuse Komisjoni määruse art-te 16, 18 ja 21 kohaselt ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 62 lg 2 p-des 1 ja 4–6 sätestatud juhtudel. Eelnevast nähtub üheselt, et kui kaebaja poolt taotletud metsaala pindala ja tegelikkuses kindlaksmääratud pindala erinevus on üle 20%, siis tuleb EMK-l jätta taotlus üldse rahuldamata.

Seejuures puudub EMK-l diskretsioon vaagimaks, kas taotlus rahuldada või mitte või kas tuleks taotluse lahendamisel arvesse võtta veel mingeid muid asjaolusid (n usalduse kaitset või konkreetsel juhul asjaolu, et 04.04.2014 käskkirjaga oli kaebaja taotlus juba osaliselt rahuldatud). Nii Komisjoni määruse art 16 lg 5 teine lause kui ka Määruse § 8 lg 2 on EMK jaoks imperatiivsed – pindalade erinevusel üle 20% tuleb taotlus jätta rahuldamata. Sama põhimõtet toetab ka ELÜPS § 111 lg 1 - kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel.

18. Vastavalt kaebaja 2013. a taotlusele taotles ta toetust 3,2 ha metsaala eest. 25.07.2013 kohapealse kontrolli tulemuste kohaselt moodustas kindlaksmääratud pindala aga 2,54 ha. Seega on taotletud ja kindlaksmääratud pindalade erinevus 25,98% (0,66 ha 2,54 ha-st on 25,98%, so (3,20 -5,54) x 100 / 2,54 = 25,98%.) Et pindalade erinevus oli 25,98%, pidi EMK Määruse § 7 lg 1, § 8 lg 2 ning

Komisjoni määruse art 16 lg 3 teise lause ning lg 5 teise lause kohaselt jätma kaebaja taotluse rahuldamata. Eelnevat kokku võttes saab kohus asuda seisukohale, et kaevatud 05.06.2014 käskkiri on õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu, sest:

• EMK lähtus käskkirja andes õigesti 25.07.2013 kohapealse kontrolli mõõtmistulemustest;

• taotletud ja kindlaksmääratud pindalade erinevus oli 25,98%;

• vastavalt kohtu poolt viidatud Määruse ja Komisjoni määruse sätetele puudus EMK-l sellisel juhul diskretsiooniõigus ning EMK pidi jätma kaebaja taotluse rahuldamata. Mis puudutab kaebaja väiteid sellest, et 05.06.2014 käskkirja ei saa käsitleda vaideotsusena ning EMK ei teinud kaebaja 04.04.2014 käskkirjale esitatud vaide suhtes vaideotsust, siis kaebaja on mõlemast asjaolust õigesti aru saanud, kuid need ei oma 05.06.2014 käskkirja õiguspärasuse hindamisel tähendust. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole EMK 05.06.2014 käskkirja kunagi käsitlenudki vaideotsusena. 05.06.2014 käskkirja näol on tegemist iseseisva ja eraldivaidlustatava haldusaktiga, millega lahendati uuesti kaebaja 2013. a taotlus toetuse saamiseks. 09.06.2014 edastas EMK kaebajale kirja (3-14-51198 toimiku lk 22) koos 05.06.2014 käskkirjaga. 09.06.2014 kirjast nähtuvalt teatas EMK kaebajale, et tema poolt vaidlustatud 04.04.2014 käskkirja p 99 on 05.06.2014 käskkirjaga tunnistatud kehtetuks ning seoses sellega on 04.04.2014 käskkirja vaidemenetlus lõppenud. EMK selgitas, et juhul, kui kaebaja ei nõustu 05.06.2014 käskkirjaga, on tal võimalik esitada selle käskkirja peale uus vaie. Kohtu hinnangul asus EMK õigele seisukohale, et haldusakti, mille kehtetuks tunnistamist on vaidega taotletud, kehtetuks tunnistamisel haldusorgani poolt, lõppeb vaidemenetlus, kuna olenemata põhjendustest rahuldati vaide ese vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisega ning haldusorganil puudus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 kohane taotlus, mida edasi menetleda. Iseseisev õiguslik tähendus on üksnes kehtiva haldusakti resolutiivosal, mitte haldusakti põhjendustel (HMS § 60 lg 2).

19. Et 05.06.2014 käskkiri oli õiguspärane, mis tähendab, et kaebajal puudus õigus 2013. a toetust saada, oli õiguspärane ka 04.04.2014 õigusvastase käskkirja tühistamine kaebajat puudutavas osas. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, puudus EMK-l diskretsiooniõigus, kas vea avastamisel taotlus rahuldamata jätta ja juba väljamakstud toetus tagasi nõuda või mitte – asjakohased õigusnormid on imperatiivsed. Samuti ei oma Komisjoni määruse art 16 lg 3 teise lause ja lg 5 teise lause kohaldamisel tähendust see, kas taotleja eksis pindala andmete esitamisel tahtlikult või mitte. Juba lahendatud taotluste (järel)kontrolli õigus on sisse kirjutatud ELÜPS sätetesse (vt 11. ptk).

20. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebus on tervikuna põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Et vastustaja pole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt, jäävad ka vastustaja menetluskulud vastustaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik