4-14-10535/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-10535

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruaril 2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number 4-14-10535 (2302,14,016743)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Väärteoasi Kätriin Rootsmanni esitatud kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.12.2014 otsuse peale väärteoasjas nr 2302,14,016743

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik): Kätriin Rootsmann (isikukood: 49404211516, elukoht: XXX)

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn)

Kohtuistungi toimumise aeg 11.02.2015

Istungil osalenud isikud

Menetlusalune isik: Kätriin Rootsmann Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON Jätta Kätriin Rootsmanni kaebus rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.12.2014 kiirmenetluse otsus nr 10220132809033 muutmata.

Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.12.2014 kiirmenetluse otsusega nr 10220132809033 karistati Kätriin Rootsmanni Liiklusseaduse (LS) § 203 järgi rahatrahviga 100 eurot. Otsuse kohaselt juhtis K. Rootsmann 17.12.2014 kell 17.55 Harjumaal Keila-Haapsalu mnt 11 km-l mootorsõidukit, mis on ajutiselt registrist kustutatud alates 03.12.2014. Registrisse kantud sõiduki omanik on teatanud sõiduki võõrandamisest ning omandaja ei ole viie tööpäeva jooksul esitanud taotlust registriandmete muutmiseks Maanteeametile. Sellega rikkus K. Rootsmann LS § 77 lg 8 p 1 ja MKM 03.03.2011 määruse nr 19 § 9 lg 4 p 1 nõudeid.

2. K. Rootsmann oma kaebuses leiab, et väärteoasjas on tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega, mistõttu palub kiirmenetluse otsuse tühistada ning väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kaebaja väitel ei tutvustanud teda peatanud politseiametnikud ennast ning ei selgitanud, milles seisnes tema rikkumine. Talle ei selgitatud VTMS §-s 19 olevaid õigusi ja kohustusi ning kiirmenetluse läbiviimise erisusi, mistõttu andis nõusoleku kiirmenetluse läbiviimiseks. Kaebaja väidab, et ei teadnud, millele ta alla kirjutas. Mis puudutab auto ümbervormistamist, siis kaebaja väitel ei leppinud pooled müügilepingu vormistamisel selles kokku. Samuti ei olnud ostja teadlik, millise ajavahemiku jooksul auto tuleb ümber vormistada. Sõidukile vormistati liikluskindlustus, mistõttu kaebaja arvates oli auto dokumentidega kõik korras. Arvamuses menetleja kirjalikule vastusele jäi kaebaja oma varem öeldud seisukoha juurde, rõhutades et kohtuväline menetleja on temale õiguste ja kohustuste ning väärteomenetluse läbiviimise võimaluste selgitamata jätmisega rikkunud oluliselt menetlusnorme.

3. Kohtuväline menetleja esitas 12.01.2015 kohtule kirjaliku seisukoha, milles leiab, et kiirmenetluse otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks kaebuses toodud põhjendustel alused puuduvad. Kaebaja poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning K. Rootsmanni tegu vastab LS § 203 sätestatud väärteo tunnustele. Väärteoasjas ei esine õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ning kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Menetleja viitab Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-6-07 ning märgib, et isik on oma õiguste ja kohustuste teadlikust kinnitanud allkirjaga ning puudub põhjendatud kahtlus, et teda oleks allkirja andma sunnitud. Kohtuväline menetleja möönab, et kaebaja ei pruukinud olla teadlik sõiduki liiklusregistrist kustutamisest. Samas on kirjeldatud teo toimepanemine karistatav ka ettevaatamatusest. Kui isik juhib mootorsõidukit, veendumata sõiduki kehtivates liiklusregistri andmetes, vastutab ta LS § 203 järgi sõltumata sellest, kas ta andmete kustutamisest teadis või mitte.

Karistuse määramisel on menetleja juhindunud karistuse mõistmise põhimõtetest, s.t arvestanud süü suurusega, kergendavate ja raskendavate asjaoludega, võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning arvestanud õiguskorra kaitsmise huvidega.

4. Kohtus K. Rootsmann täiendas oma nõuet ning palus otsuse tühistamata jätmise korral vähendada trahvi. Kaebaja sõnul käib ta koolis, töötab osalise koormusega ja tema palk on 130 eurot.

Kohtu seisukoht

5. Poolte vahel ei ole vaidlust väärteo toimepanemise asjaolude osas. K. Rootsmann tunnistas nii kohtus kui ka kohtueelses menetluses, et juhtis autot BMW registrimärgiga XXX, mis oli teo toimepanemise hetkel registrist kustutatud. Kaebaja poolt toimepandut tõendavad ka tunnistajana ülekuulatud politseiametnik Toomas Korenevi ütlused, kelle sõnul peatasid nad 17.12.2014 kaebaja auto, sest andmebaasi põhjal oli see registrist kustutatud, samuti väljavõte Maanteeameti liiklusregistri andmetest, millest nähtuvalt oli nimetatud auto registrist kustutatud ning uus registreerimistunnistus väljastati peale teo toimepanemist.

Kohus ei pea asjakohaseks kaebaja väidet, et kuivõrd pooled müügilepingu vormistamisel sõiduki ümberregistreerimises kokku ei leppinud, siis ei olnud ta teadlik, millise ajavahemiku jooksul auto tuleb ümber vormistada. Omaniku kohustus registriandmete muutmisest viie päeva jooksul Maanteeametile teada anda tuleneb liiklusseaduse § 77 lg-st 3. Sisult sama on sätestatud ka MKM 03.03.2011 määruse nr 19 § 9 lg 4 p-s 1, kohustades omandajat viie tööpäeva jooksul registriandmete muutmisest teatama. Kui omandaja jätab oma kohustused täitmata, siis liiklusseaduse 77 lg 8 p-st 1 tulenevalt kustutatakse mootorsõiduk registrist. Seega ei oma tähtsust asjaolu, kas pooled omavahel sõiduki ümberregistreerimise osas kokku leppisid või mitte. Müüja on oma kohustused täitnud, ostja aga mitte ning kaebaja sõitis 17.12.2014 autoga, mis oli ajutiselt registrist kustutatud ja seda juba 03.12.2014.

Kohtu hinnangul on K. Rootsmann talle etteheidetava teo toime pannud otsese tahtlusega, st ta pidi aru saama, et auto on Maanteeameti registrist kustutatud, kuid suhtus sellesse ükskõikselt. Ta teadis, et sõidab autoga, mis kuulus tema elukaaslasele, kes teenistuse tõttu kaitseväes ei olnud sõidukit ümber registreerinud. Asjaolu, et kaebaja ei teadnud seaduse sätteid sõiduki ümberregistreerimise kohustuse kohta, ei välista karistusseadustiku § 17 lg 3 kohaselt tahtlust. Vastupidi, kaebaja on enda sõnul autojuhiload saanud ligi poolteist aastat tagasi. Seega pidanuks tal liiklusseaduses sätestatud nõuded olema hästi teada.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K. Rootsmanni käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 203 järgi. Kaebaja juhtis mootorsõidukit, mis oli kehtestatud korras ümberregistreerimata ning Maanteeameti registrist ajutiselt kustutatud. K. Rootsmanni süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

6. Kaebaja leiab, et menetlus tema asjas tuleb lõpetada, sest politseiametnikud ei tutvustanud ennast, ei selgitanud, milles seisnes tema rikkumine, ei selgitatud VTMS §-s 19 olevaid õigusi ja kohustusi ning kiirmenetluse läbiviimise erisusi.

Kohtu hinnangul ei õigusta toodud asjaolud kaebaja rikkumist, samuti ei ole kaebuses toodud asjaoludel menetluse lõpetamine põhjendatud. Kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et kaebaja pidasid kinni vormis politseiametnikud, kes sõitsid ametiautoga. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas see, et ta politseiametniku nime ja tööpiirkonda algselt ei teadnud, tingis ebaõige otsuse tegemise. Pealegi on teda peatanud ametniku nimi ja ametikoht kirjas kiirmenetluse otsuses, mille ärakirja kättesaamist K. Rootsmann allkirjaga kinnitas.

Mis puudutab kaebaja õiguste selgitamist, siis K. Rootsmann on andnud nii kiirmenetluse otsuses kui ka ülekuulamise protokollis mitu allkirja selle kohta, et temale on VTMS §-s 19 sätestatud õigused ja kohustused teatavaks tehtud ja kiirmenetluse kohaldamise alused selged. Kaebaja on täiskasvanud inimene, kes on teadlik enda allkirja tähendusest ning ei tohiks toimida allkirja andes mõtlematult. Kaebaja on ise kinnitanud kohtule, et politseiametnik ei sundinud teda allkirja andma, samuti ei ole teda petetud. Seega eeldab kohus, et kaebajale on õigused ja kohustused selgitatud ning hilisemad vastuväited politseiametnike aadressil on paljasõnalised ja kantud soovist vabaneda vastutusest. Kui kaebaja ise ei soovi oma õigusi lugeda ja ei avalda soovi, et neid talle ka suuliselt selgitataks, siis on see tema õigus ning hiljem politseiametnike tegemata tööle viidata on kohatu.

7. Kaebajale määratud karistuse hindamisel viitab kohus KarS § 56 lg-le 1, mille kohaselt arvestatakse lisaks isiku süüle ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p

19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

LS § 203 sätestatud rikkumise eest on võimalik karistada isikut rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. K. Rootsmanni karistati rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o tunduvalt vähem sanktsiooni keskmisest määrast. Kohtuväline menetleja on kohtuistungil põhjendanud, milles seisneb K. Rootsmanni teo etteheidetavus, menetleja on arvestanud kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega ning määranud talle karistuse alla sanktsiooni keskmist määra.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga. Mootorsõidukite registriandmete muutmata jätmine on toonud kaasa riigile täiendavaid kulusid, kuivõrd rikkumiste korral peab riik tegema täiendavaid kulusid sõiduki omanike otsimiseks. Seega on eesmärk hoida registriandmed korras, kuid õiguskorra kaitsmise huvid saavad kaitstud ka siis, kui karistus määrata alla sanktsiooni keskmist määra.

Eeltoodust tulenevalt on kaebajale määratud karistus põhjendatud ning tema taotlus rahatrahvi vähendamiseks tuleb jätta muutmata.

Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 1, 133-135.

Külli Iisop Kohtunik