3-13-2039/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-2039 Haldusasi OÜ SimCity kaebus Maksuja Tolliameti 26. septembri 2013. a otsuse nr 28710 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 9. mai 2014. a otsus Menetlusosalised Kaebaja – OÜ SimCity, esindaja v.adv Vahur Kivistik Vastustaja – Maksuja Tolliamet, esindaja Kaire Vacker Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ SimCity apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ SimCity apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. mai 2014. a otsus haldusasjas nr 3-13-2039 muutmata. 2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. märtsil 2015 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-13-2039 2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ SimCity oli registreeritud käibemaksukohustuslasena ning omas alates 19.07.2012 majandustegevuse registris kütuse müügi registreeringut (kütuse tarbimisse lubamine ja tarbimisse lubatud kütuse müük). Maksuja Tolliamet (MTA) määras 29.06.2012 otsusega nr 12.2-7/249-1 OÜ-le SimCity tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatiseks 1 000 000 eurot. MTA tunnistas 05.09.2013 otsusega nr 12.2-7/247 tagatise määramise kohta tehtud MTA 29.06.2012 otsuse kehtetuks ning suurendas OÜ-lt SimCity nõutavat tagatist, määrates uueks tagatiseks

3 472 813 eurot. Otsuse kohaselt tuli tagatis esitada hiljemalt 20.09.2013. MTA peatas 23.09.2013 otsusega nr 12.2-7/247-1 OÜ SimCity kütuse müügi registreeringu majandustegevuse registris alates 23.09.2013 kuni MTA 05.09.2013 otsusega määratud summas nõuetekohase tagatise esitamiseni.

2. Maksuja Tolliamet kustutas 26.09.2013 otsusega nr 28710 OÜ SimCity käibemaksukohustuslaste registrist (KMKR) alates 01.10.2013. Käibemaksuseaduse (KMS) §

22 lg-st 31 tulenevalt on maksuhalduril õigus kustutada registrist käibemaksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega (KMS § 2 lg 2). Maksuhalduril on kohustus tagada, et kõik KMKR kanded oleksid õiged, et kindlustada käibemaksusüsteemi nõuetekohane toimimine ja takistada KMKR numbri kuritarvitamist eriti nende ettevõtjate poolt, kelle tegevus ja seega ka maksukohustuslase staatus on näilik ning kes tegelevad käibemaksupettustega.

Maksuhaldur kontrollib MTA 01.02.2013 korralduse nr 12.2-3/509-1, 25.02.2013 korralduse nr 12.2-3/13272-1 ja 26.08.2013 korralduse nr 12.2-3/17257-1 alusel OÜ SimCity maksude arvestamise õigsust maksustamisperioodidel november 2012 kuni veebruar 2013 ja juuli 2013. Perioodi 01.11.2012–28.02.2013 kontrollimise käigus tuvastatud asjaolud on fikseeritud MTA 19.07.2013 kontrollaktis nr 12.2-3/509-39 ning need viitavad OÜ SimCity poolt tegelikult mittetoimunud tehingute (Macbond OÜ-ga ja Putrim SIA-ga) deklareerimisele, mille tulemusena on riigile jäetud tasumata käibemaksu 376 128,89 eurot. Perioodil 01.07.2013– 31.07.2013 on maksumenetluses seni kogutud andmete põhjal alusetult deklareeritud tehingud Kaukeste OÜ-ga, Sandersmerk OÜ-ga ja SIA-ga Sollox, mida kinnitab ka OÜ SimCity raamatupidaja poolt juhatuse liikmele edastatud andmete oluline lahknevus MTA-le tegelikult esitatud deklaratsioonil kajastatust. Äriühing ei ole 2013. a juulikuu kohta esitanud maksuhaldurile dokumente sisendkäibemaksu arvestamiseks summas 1 704 064,75 eurot ning ka Kaukeste OÜ ja Sandersmerk OÜ arvetel kajastatud tehinguid pole faktiliselt toimunud, mistõttu on riigi võimalik kahju kokku üle 2,9 miljoni euro.

OÜ SimCity käibedeklaratsioonidest alates maist 2012 kuni augustini 2013 nähtub, et alates ajast, mil äriühing hakkas deklareerima suuremat (üle 120 000 euro) 20% määraga maksustatavat käivet (alates novembrist 2012), on igakuiselt hakatud deklareerima ka 0% määraga maksustatavat ühendusesisest käivet, deklareerides käibemaksu ja sisendkäibemaksu peaaegu võrdsetes summades (käibemaks kokku 9 160 864,76 eurot ja sisendkäibemaks

9 051 249,03 eurot). MTA-l ei ole OÜ-le SimCity etteheiteid kõnealustel perioodidel 20% määraga maksustatava käibe (s.o kütusetehingute) osas. Kuna OÜ SimCity ei ole määratud tähtajaks tasunud MTA 05.09.2013 otsusega nr 12.2-7/247 suurendatud kütuse müüja tagatist, peatas MTA 23.09.2013 otsusega nr 12.2-7/247-1 tema kütuse müügi registreeringu kuni tagatise esitamiseni. Seega ei saa äriühing enam kütuse müügiga tegeleda ja tal ei saa kütuse müügist tekkida ka 20% määraga maksustatavat käivet. Järelikult on OÜ-l SimCity alates 23.09.2013 võimalik tegeleda ainult KMKR numbri kuritarvitamisega ja tema maksukohustuslase staatus on puhtalt näilik. OÜ SimCity käibedeklaratsioonide analüüsist ja

3-13-2039 3(11) läbiviidud kontrollidest nähtuvalt on äriühingu eesmärk jätkuvalt käibemaksupettuste toimepanemine (kuritarvitada KMKR numbrit), mitte Eestis ettevõtlusega tegelemine.

MTA teeb KMKR-st kustutamise otsuse ilma OÜ-d SimCity menetlusest teavitamata ja teda ära kuulamata, sest äriühingu poolt seni tekitatud ja tema registrist kustutamata jätmise korral edaspidi veelgi tekitatavat võimalikku kahju arvestades on avalike huvide kaitseks (käibemaksupettuste toimepanemise ärahoidmiseks) vajalik tegutseda viivitamatult (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 1). OÜ-l SimCity puudub vara, mille arvelt riigile tekkivat kahju hiljem tagasi nõuda, ning äriühingu poolt esitatud 1 000 000 euro suurune tagatis ei kata tulevikus tekkida võivat maksukohustust.

3. OÜ SimCity esitas 27.09.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 26.09.2013 otsuse nr 28710 tühistamiseks. Vaidlustatud otsus on vastuolus KMS § 2 lg-ga 2 ja § 22 lg-ga 31 ega vasta HMS § 55 lg 1, § 56 lg-te 1 ja 2 ning maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg 2 ja lg 3 p

5 nõuetele. MTA heidab ette, et OÜ SimCity tehingupartneritega ei ole ühendust saadud ja kaebaja raamatupidaja olevat esitanud juhatuse liikmele tegelikult deklareeritutest erinevad andmed, kuid ei ole ühtegi sellekohast tõendit esitanud ega neile isegi viidanud. MTA 26.09.2013 otsus tuleb tühistada juba ainuüksi selle täielikult motiveerimata jätmise tõttu.

Arusaamatuks jääb MTA seisukoht, et OÜ-l SimCity on alates 23.09.2013 võimalik tegeleda ainult KMKR numbri kuritarvitamisega ning tema maksukohustuslase staatus on puhtalt näilik, kui samas toimub äriühingus ettevõtlus ja maksuhaldur ei ole vastupidist tõendanud ega andnud kaebajale isegi võimalust ettevõtlusega tegelemist täiendavalt tõendada. Registreerimisnumbri kuritarvitamist kui eraldi alust käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks KMS-st ei tulene. MTA etteheited KMKR numbri kuritarvitamise kohta ei ole lisaks tõsiseltvõetavad. KMKR-st saab isiku kustutada vaid KMS § 22 lg 31 alusel, kuid maksuhaldur ei ole millegagi tõendanud, et kaebaja ettevõtlusega ei tegele. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on käibedeklaratsioone esitanud ja isegi kui need sisaldaksid ebaõigeid andmeid, ei anna see alust registrist kustutamiseks. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et kaebajal puuduks reaalne majandustegevus, kahtlus seisneb vaid sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuses. Ettevõtlus KMS tähenduses ei eelda regulaarset kauba võõrandamist või teenuse osutamist. Seetõttu on maksuhaldur ebaõigesti tuginenud sellele, et kuna MTA 23.09.2013 otsusega on OÜ SimCity kütuse müügi registreering peatatud kuni tagatise esitamiseni, siis ei tohi kaebaja kütuse müügiga tegeleda ning tal ei saa tekkida ka 20% määraga maksustatavat käivet. Ei saa eeldada, et kogu kaebaja ettevõtlus seisneb vaid kütuse müügis ning vaidlustatud otsusest ei nähtu, millega on tõendatud kahtlus, et isikul Eestis muud ettevõtlust ei ole ega saagi olema.

MTA ei ole OÜ-le SimCity KMKR-st kustutamise kavatsusest ette teatanud ega andnud talle tähtaega ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks, millega on rikutud KMS § 22 lg-t 31. KMKR- st kustutamisega kaasneb ettevõtjale kohustus sisendkäibemaks ümber arvutada, mistõttu tekivad isikul sellega seoses igal juhul lisakulud ja ebamugavused, mida ei muuda olematuks ka võimalus esitada uus taotlus käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks. Uuesti registrisse arvamisel tekib käibemaksu kumulatsioon. Pöördumatute tagajärgede vältimiseks on väga oluline, et maksumaksjal oleks enne KMKR-st kustutamist võimalik esitada maksuhaldurile oma seisukoht. KMKR-st kustutamise aluseks ei saa olla äriühingu poolt sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalik ebaõigsus, vaid üksnes tema ettevõtlusega mittetegelemine. OÜ SimCity on halduskohtus vaidlustanud ka MTA 26.09.2013 otsuse tegemise aluseks olnud MTA 05.09.2013 ja 23.09.2013 otsused.

4. Maksuja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Ehkki KMS § 22 lg-st 31 ei tulene konkreetset alust isiku KMKR-st kustutamiseks,

3-13-2039 4(11) kui maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isik tegeleb KMKR numbri kuritarvitamisega, on sellisel põhjusel isiku registrist kustutamine siiski võimalik. OÜ SimCity põhitegevus seisnes kütuse müügis, millega tegelemise võimalus tal alates MTA 23.09.2013 otsusest (s.o alates kütuse müügi registreeringu peatamisest majandustegevuse registris) puudus. MTA asus 29.01.2014 maksuotsuses nr 12.2-3/509-42 seisukohale, et OÜ SimCity tehingud Macbond OÜ-ga (müüja) ja Putrim SIA-ga (ostja) olid näilikud ning nende tehingute maksuarvestuses kajastamise eesmärk oli üksnes vähendada OÜ SimCity kütuse müügist tekkinud käbemaksukohustust ja viia seeläbi ettevõttest raha maksuvabalt välja. MTA-le oli 26.09.2013 otsuse tegemisel teada piisavalt asjaolusid, kahtlustamaks OÜ-d SimCity juba toimunud ja jätkuvas KMKR numbri kuritarvitamises. Seega oli maksuhalduril õigus kaebaja registrist kustutada. OÜ SimCity on 01.11.2012–28.02.2013 käibedeklaratsioonides kajastanud alusetult kogu 0% määraga maksustatavat kauba ühendusesisest käivet ning suuremat osa sisendkäibemaksu (kogu perioodi osas on õigesti deklareeritud üksnes 9191,69 eurot). Sarnase tegevusega on äriühing jätkanud ka pärast kontrollitud perioodi. Euroopa Kohtu 14.03.2013 otsusest kohtuasjas C-527/11: Ablessio tuleneb, et kui MTA-l on arvestatava teabe alusel põhjust kahtlustada KMKR numbri kuritarvitamist, siis võib MTA keelduda isiku KMKR-s registreerimisest. KMKR numbri kuritarvitamise vältimiseks meetmete võtmine (üksnes näilise staatusega maksukohustuslaste registrist kustutamine) on kooskõlas ka direktiivi 2006/112 art

273 esimese lõiguga. Vaidlustatud otsus on piisavalt motiveeritud ning sellest nähtub nii haldusakti faktiline kui ka õiguslik alus. Vaidlust ei ole selles, et OÜ-d SimCity registrist kustutamise kavatsusest ei teavitatud ega antud talle võimalust esitada oma vastuväited. Menetluse sellisel viisil läbiviimise põhjuseid on maksuhaldur otsuses selgitanud. Maksumenetlustes tuvastatud asjaolusid arvestades ei saanud see mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).

4. Tallinna Halduskohus jättis 09.05.2014 otsusega OÜ SimCity kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Vaidlus taandub sisuliselt sellele, kas OÜ SimCity tegeles kontrollitaval perioodil ettevõtlusega ning kas maksuhalduri vastupidine seisukoht on piisavalt põhjendatud ja kas võimalikud menetlusvead said mõjutada asja otsustamist. Maksuhalduri seisukoht põhineb veendumusel, et kaebaja tegeles käibemaksupettusega ning MTA 23.09.2013 otsusega OÜ SimCity kütuse müügi registreeringu peatamisest tulenevalt ei saanud äriühing enam kütust müüa ja muud reaalset ettevõtlustegevust tal ei olnud (OÜ SimCity maksuarvestuses 01.11.2012–28.02.2013 kajastatud tehingud Macbond OÜ-ga ja Putrim SIA- ga olid maksuhalduri hinnangul näilikud ning riigil jäi saamata käibemaks 376 128,89 eurot; 2013. a juulis deklareeris OÜ SimCity sisendkäibemaksu 3 096 684,30 eurot seoses väidetava tehinguga SIA-ga Sollox, kes aga pole OÜ-lt SimCity kauba soetamist deklareerinud). Maksuhaldur heidab kaebajale muu hulgas ette kaasaaitamiskohustuse rikkumist ja käibedeklaratsioonil valeandmete esitamist. Kaebaja menetlusse kaasamata jätmist on õigustatud HMS § 40 lg 3 p-ga 1 ning viivitamatu vajadusega kaitsta avalikke huve ja hoida ära võimalikku äärmiselt suurt kahju.

Kaebaja etteheide KMS § 22 lg-s 31 toodud menetlusnõuete eiramisest on formaalselt võttes küll põhjendatud, kuid kaebaja ei ole lükanud ümber vastustaja seisukohta, et pärast kütuse müügi registreeringu peatamist tal muud ettevõtlustegevust ei olnud. Kaebaja ei ole ümber lükanud ka maksuhalduri väidet, et raamatupidaja esitas juhatuse liikmele hiljem deklareerituga võrreldes teistsugused andmed. Nõustuda võib küll kaebaja seisukohaga, et ettevõtluse mõiste ei eelda igakuise käibe olemasolu, kuid sellest ei saa automaatselt tuletada äriühingul ettevõtluse eksisteerimist. Õige on seegi, et KMKR-st kustutamise aluseks ei ole sisendkäibemaksu alusetu mahaarvamine, kuid vastustaja ei olegi OÜ-d SimCity sellel põhjusel registrist kustutanud. Maksuhaldur asus kokkuvõttes siiski seisukohale, et OÜ SimCity ei tegelenud ettevõtlusega, osutades ka mitmetele asjaoludele, millest võib järeldada ettevõtluse

3-13-2039 5(11) puudumist KMS § 22 lg 31 tähenduses. Maksuhalduri seisukoha ekslikkuse ja toimiva ettevõtluse korral oleks kaebajal pidanud olema võimalik seda järeldust suhteliselt kergesti ümber lükata, mida ei ole aga tehtud. Ehkki kaebajale ei antud enne otsuse tegemist võimalust tõendada ettevõtlusega tegelemist, ei nähtu asjast, et kaebaja oleks seda ka hiljem püüdnud teha. Haldusakti ei saa tühistada pelgalt menetluslike vigade tõttu, kui need ei võinud otsuse sisu mõjutada. KMS § 22 lg 31 võimaldab kustutada KMKR-st maksukohustuslase, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Seega peaks taolises olukorras maksukohustuslane tõendama maksuhalduri seisukoha ekslikkust, kuid selliseid tõendeid pole esitatud ka kohtumenetluses (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.10.2013 määrus nr 3-13-2039, p 9). Kokkuvõttes on maksuhalduri väited OÜ-l SimCity ettevõtluse puudumisest kaebaja poolt ümber lükkamata ja sisuliselt põhjendatud haldusakti tühistammiseks puudub alus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. OÜ SimCity palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Kohtuotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud ning kohtu põhjendused on vastuolulised. Halduskohus ei ole vastanud kaebuse kõigile väidetele ja apellant jääb varasemate seisukohtade juurde. MTA 26.09.2013 otsus nr 28710 on vastuolus KMS § 2 lg-ga 2 ja § 22 lg-ga 31 ega vasta HMS § 55 lg 1, § 56 lg-te 1 ja 2 ning MKS § 46 lg 2 ja lg 3 p

5 nõuetele. Halduskohus ei ole arvestanud, et maksuhalduri seisukoha järgi tõendas ettevõtlusega mittetegelemist ja andis seega aluse apellandi KMKR-st kustutamiseks just OÜ SimCity kütuse müügi registreeringu peatamine MTA 23.09.2013 otsusega. Samas ei ole MTA- l olnud apellandile etteheiteid 20% määraga maksustatava käibe (s.o kütusetehingute) osas ning kütuse müüja tagatise suurendamise ja kütuse müügi registreeringu peatamise otsused on halduskohtus vaidlustatud. Maksuhalduri kahtlused sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalikust ebaõigsusest ei oma KMKR-st kustutamisel tähtsust, sest registrist kustutamise aluseks saab olla vaid ettevõtlusega mittetegelemine. Vastustaja on KMKR numbri „kuritarvitamise“ all arvatavasti mõeldud sisendkäibemaksu ebaõiget mahaarvamist, kuid ebaselgeks jääb, kuidas tekib riigile kahju ainuüksi apellandi KMKR-s olekust. Käibemaksu tagastusnõude õigsust saab MTA kontrollida enne enammakstud summa tagastamist (MKS §-d 106-107). Seega ei teki riigile ka mingit kahju ning registrist kustutamine ei täida tegelikult MTA 26.09.2013 otsuses viidatud eesmärki isegi juhul, kui kustutamine oleks õiguspärane.

Ettevõtlusega mittetegelemise küsimuses leidis kohus ebaõigesti, nagu oleks tõendamiskoormus kaebajal. MTA 26.09.2013 otsuses toodud kahtlused ja väited on otsitud ja tõendamata, maksumenetlused olid otsuse tegemise ajal lõpule viimata ning maksukohustust ei olnud haldusaktiga kindlaks määratud. KMS § 22 lg-s 31 sätestatud eeldused on täitmata, sest maksuhaldur ei ole tõendanud, et OÜ SimCity ei tegele ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 tähenduses. Ettevõtlus ei eelda kindlas ulatuses igakuulise käibe olemasolu ega majandustegevuse käigus kauba võõrandamise või teenuse osutamise regulaarset toimumist. Sellel põhjusel ei välista ettevõtluse olemasolu ka MTA 23.09.2013 otsusega OÜ SimCity kütuse müügi registreeringu peatamine. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks apellandil ei ole ega saagi olema muud ettevõtlust ning antud olukorras on ainuõige ta KMKR-st kustutada. Seadus ei sisalda KMKR- st kustutamise alusena registreerimisnumbri eeldatava kuritarvitamise kavatsust, vaid selle aluseks saavad olla üksnes tegelikud faktilised asjaolud. Puudub vaidlus, et KMS § 22 lg 3 ei ole apellandi suhtes kohaldatav, sest ta on käibedeklaratsioone esitanud. Väidetavalt ebaõigete andmete deklaratsioonis kajastamise puhuks on seaduses sätestatud muud meetmed (karistamine, maksusumma määramine, tagastusnõude rahuldamata jätmine).

3-13-2039 6(11) Maksuhaldur ei teavitanud enne otsuse tegemist OÜ-d SimCity KMKR-st kustutamise kavatsusest ega andnud talle võimalust esitada oma vastuväiteid. Tegemist ei ole ebaoluliste menetluslike vigadega, mis ei tingi haldusakti tühistamist tulenevalt HMS § 40 lg 3 p-st 1 ja §- st 58. Vaatamata KMS § 22 lg-s 31 selgelt sätestatule, ei võimaldatud apellandil ettevõtlusega tegelemist täiendavalt tõendada, kusjuures MTA ei saanud kuidagi eeldada, et kogu OÜ SimCity ettevõtlus seisnebki vaid kütuse müügis. Tegemist on KMS § 22 lg 31 olulise rikkumisega. Kaebajal ei ole kohtumenetluses tõendamiskoormust, sest vaidlustatud on haldusakti, mis pidi olema õiguspärane juba selle andmise ajal. Kohtumenetluses ei saa asuda haldusakti täiendavalt motiveerima. Maksukohustuslase KMKR-st kustutamisega korrastab MTA enda peetavat registrit, tagamaks, et registris oleksid üksnes ettevõtlusega tegelevad isikud. KMKR-st kustutamisega kaasneb ettevõtjale kohustus sisendkäibemaks KMS § 29 lg

10 ja § 32 lg 4 järgi ümber arvutada ning kustutamisest tekkivaid lisakulusid ja ebamugavusi ei kõrvalda ka võimalus esitada uus registreerimistaotlus. Pöördumatute tagajärgede vältimiseks on väga oluline, et maksumaksjal oleks võimalik enne registrist kustutamist teha maksuhaldurile teatavaks oma seisukoht. Maksukohustuslase KMKR-st ette hoiatamata kustutamine võib olla küll maksuhalduri jaoks efektiivne, kuid ei ole seaduslik ega proportsionaalne ning ei vasta hea halduse tavale.

7. Maksuja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohtu otsus on õiguspärane ning kõikide apellandi seisukohtade osas selge seisukoha võtmata jätmine ei kujuta endast kohtumenetluse normide olulist rikkumist. KMS § 22 lg-st 31 ei tulene küll konkreetset alust isiku registrist kustutamiseks, kui maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isik tegeleb KMKR numbri kuritarvitamisega, kuid sellel põhjusel isiku registrist kustutamine on siiski võimalik. OÜ SimCity oli KMKR-s esmalt registreeritud 24.05.2011 ja kustutatud 31.01.2012. Uuesti registreeriti apellant käibemaksukohustuslaseks 01.05.2012 ja seejärel kustutati 30.09.2013. Käibemaksukohustuslaseks registreerimise avalduses on äriühingu tegevusaladeks märgitud „kütuse müük aktsiisilaos“ ja „inkassoteenused“. Äriregistrist nähtub OÜ SimCity tegevusalana 2011–2012 „muu laenuandmine“, 2013. aasta kohta ei ole majandusaasta aruannet esitatud. OÜ SimCity registreeriti kütuse müüjana juulis 2012 ning alates novembrist 2012, kui apellant hakkas deklareerima varasemaga võrreldes suuremat 20% määraga maksustatavat käivet, hakkas äriühing deklareerima ka 0% määraga maksustatavat käivet. Seejuures deklareeriti käibemaksu ja sisendkäibemaksu peaaegu võrdsetes summades, millest tulenevalt oli tasumisele kuuluv käibemaks minimaalne.

MTA 26.09.2013 otsuses on viidatud OÜ SimCity suhtes alustatud maksukontrollidele (perioodide 01.11.2012–28.02.2013 ja 2013. a juuli osas) ning neis menetlustes selgunud asjaoludele. Perioodi 01.11.2012–28.02.2013 kohta on apellandile väljastatud maksuotsus, mida ei ole vaidlustatud. Sellest järelduvalt aktsepteerib OÜ SimCity maksuhalduri seisukohta, et äriühing ei ole Macbond OÜ-lt kaupa soetanud ega seda Putrim SIA-le edasi müünud (s.o nelja kuu vältel on suuremat osa sisendkäibemaksu ja kogu ühendusesisest käivet kajastatud alusetult). OÜ SimCity on sarnase tegevusega ka jätkanud ning maksuhaldur on alustanud lisaks kontrolli 2013. a juulikuu osas (sellel perioodil võis apellant jätta riigile tasumata käibemaksu ca 3 miljonit eurot, kusjuures äriühingu raamatupidaja esitatud kirjavahetuse kohaselt edastas raamatupidaja juhatuse liikmele 2013. a juulikuu deklaratsiooni hoopis erinevate andmetega kui need kajastusid MTA-le esitatud käibedeklaratsioonis). Seega on maksuhalduril olemas nelja kuu osas haldusaktis fikseeritud seisukoht ja ühe kuu osas põhjendatud kahtlus, et OÜ SimCity kütuse müügiga mitteseotud tehingud on pelgalt näilikud ja vormistatud üksnes käibemaksu tasumise kohustuse vähendamiseks.

3-13-2039 7(11) OÜ SimCity on küll teinud reaalseid tehinguid kütusega, kuid lisaks ka kuritarvitanud KMKR numbrit. Kuivõrd MTA 23.09.2013 otsusega kütuse müügi registreeringu peatamisest tulenevalt ei saanud apellant kütusetehinguid enam teha ning muu reaalse ettevõtluse olemasolu pole tuvastatud, siis oli OÜ SimCity maksukohustuslase staatus MTA 26.09.2013 otsuse koostamise hetkel vaid näilik ning apellandi poolt KMKR registreeringu kuritarvitamist arvestades oli maksuhalduril Euroopa Kohtu 14.03.2013 otsuses kohtuasjas C-527/11: Ablessio väljendatud seisukohta arvestades õigus OÜ SimCity registrist KMS § 22 lg 31 alusel kustutada. Vaidlusalune otsus on piisavalt motiveeritud ja apellandi vastupidised väited ei ole põhjendatud. Halduskohus märkis õigesti, et OÜ SimCity ei ole ka kohtumenetluse jooksul MTA 26.09.2013 otsuses tehtud järeldusi ümber lükanud, kuigi reaalse ettevõtlusega tegelemise korral pidanuks see olema lihtsalt teostatav. Apellandi ärakuulamata jätmine oli HMS § 40 lg 3 p 1 alusel õiguspärane ja maksuhaldur on nimetatud erandile tuginemist vaidlustatud otsuses põhjendanud. Viivitamatu tegutsemine oli vajalik avalikes huvides ja edasise kahju vältimiseks. Isegi kui ärakuulamata jätmine oli menetlusviga, ei saanud see mõjutada asja otsustamist ega tingi haldusakti tühistamist (HMS § 58).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

9. Asjas on vaidlus selle üle, kas MTA 26.09.2013 otsuse tegemisel on olnud täidetud KMS § 22 lg-s 31 kohaldamise sisulised ja menetluslikud tingimused OÜ SimCity kustutamiseks KMKR-st. Seejuures on vaidluse lahendamiseks esmatähtis hinnata, kas maksuhaldur leidis otsuses kajastatud faktilisi asjaolusid arvestades õigesti, et OÜ-l SimCity 26.09.2013 seisuga ettevõtlus puudus.

10. MTA veebilehel kättesaadava käibemaksukohustuslaste otsingu (https://apps.emta.ee/eservice/doc/a0003.xsql) kohaselt on OÜ SimCity (registrikood 11402380) olnud KMKR-s registreeritud (KMKR nr EE101458713) perioodidel 24.05.2011–31.01.2012 ja 01.05.2012– 30.09.2013. Käesoleval ajal OÜ-l SimCity KMKR registreering puudub. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on äriühing viimase majandusaasta aruande esitanud 2012. aasta kohta. MTA 05.09.2013 otsuse nr 12.2-7/247 (tl 20-22p; tl 87-92) ja MTA 23.09.2013 otsuse nr 12.2-7/247-1 (tl 23 ja pöördel; tl 93-94) vaidlustas OÜ SimCity haldusasjas nr 3-13-2008, milles Tallinna Halduskohus jättis 12.11.2014 otsusega kaebuse tervikuna rahuldamata. Kohtuotsus jõustus edasi kaebamata 13.12.2014.

11. MTA 26.09.2013 otsusega nr 28710 (tl 24-25p) OÜ SimCity KMKR-st kustutamise õiguslikuks aluseks on KMS § 22 lg 31. Nimetatud sätte kohaselt on maksuhalduril õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist. Ettevõtlus on KMS § 2 lg 2 kohaselt isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. KMS § 19 lg 1 kohaselt tekib isikul kohustus registreerida ennast maksukohustuslasena päevast, mil tema maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot, ning ta peab KMS § 20 lg 1 järgi kolme tööpäeva jooksul esitama maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks.

3-13-2039 8(11) 12. KMS § 22 lg 31 rakendamise eeldusi on varem käsitletud Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2014 määruses nr 3-14-50209 (p-d 13-14), milles oli samuti tegemist kütuse müügiga tegeleva äriühingu poolt KMKR numbri arvatava kuritarvitamisega. Ringkonnakohus on jätkuvalt eeltoodud määruses väljendatud seisukohal, et KMS § 22 lg 31 rakendamise aluseks on normi sõnastusest lähtuvalt Eestis ettevõtluse puudumine või selle ebapiisav tõendatus. Nimetatud sättest ega ka muudest KMS sätetest ei tulene, et maksuhaldur saaks keelduda KMS § 2 lg 2 tähenduses ettevõtlusega tegeleva ja KMS § 19 lg 1 tunnustele vastava isiku käibemaksukohustuslasena registreerimisest või kustutada ta KMKR-st põhjusel, et maksuhalduri hinnangul on isiku tegevuse eesmärk panna toime käibemaksupettusi. Ka MKS § 20 lg-d 3 ja 41 ei anna maksuhaldurile kaalutlusõigust isiku maksukohustuslasena registreerimise otsustamisel, kui isiku vastavus KMS § 19 lg 1 tingimustele on asjakohaselt tõendatud.

Kuna ettevõtluseks KMS § 2 lg 2 tähenduses saab olla ainult tegelik majandustegevus, on KMS § 22 lg 31 alusel siiski võimalik kõrvaldada KMKR-st isikud, kelle majandustegevus ongi ainult näilik. Seevastu olukorras, kus esineb küll põhjendatud kahtlus, et isiku tegevuse eesmärgiks võib muu hulgas olla käibemaksupettuste toimepanemine (s.o KMKR numbri kuritarvitamine), kuid samal ajal on isikul siiski olemas täiesti reaalne KMS § 2 lg-le 2 ja § 19 lg-le 1 vastav ettevõtlus (ja see on asjakohaselt tõendatud), puudub maksuhalduril ikkagi võimalus isikut KMS § 22 lg 31 alusel KMKR-st kustutada. Selline kustutamise alus peaks olema seaduses selgesõnaliselt sätestatud ning seda ei saa tuletada ainuüksi tungivast avalikust huvist käibemaksupettuste tõkestamise või konkurentsimoonutuste vältimise vastu. KMS § 2 lg 2 ja §

19 lg 1 tingimustele vastavat reaalset ettevõtlust omava äriühingu KMKR-st kustutamine poleks lubatav ka maksupettuste vältimiseks või konkurentsi kaitsmiseks.

KMS § 22 lg 31 laiendavaks tõlgendamiseks ei anna alust ka Euroopa Kohtu 14.03.2013 otsuses kohtuasjas C-527/11: Ablessio (p-d 30, 34, 38-39) esitatud järeldused, sest selles käsitletud faktiline olukord ja kohaldatavad Läti Vabariigi siseõiguse normid olid märkimisväärselt erinevad. Viidatud asjas oli tegemist alles alustava äriühinguga ning Euroopa Kohus möönis lahendis üksnes võimalust jätta taotlus käibemaksukohustuslasena registreerimiseks rahuldamata, kui objektiivsete asjaolude põhjal saab kahtlustada, et isik hakkaks käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit kuritarvitama (s.o esineb kahtlus, et mingit reaalset majandustegevust kunagi teostama ei hakatagi). Samas ei saa selline keeldumine direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) art 273 esimesest lõigust tulenevalt kuidagi tugineda otse direktiivile (mille käibemaksukohustuslaste registreerimist puudutavates art-tes 213–216 vastavat piirangut ei sisaldu), vaid peab olema ette nähtud riigisiseses õiguses. Tuleb rõhutada, et maksukohustuslaste registri eesmärk on kindlustada käibemaksusüsteemi nõuetekohane toimimine ning registreerimine on eelkõige kontrolliotstarbeline vorminõue ja registrinumbri puudumine ei avalda iseenesest mingit mõju maksukohustuslase õigusele sisendkäibemaks maha arvata, kui selle õiguse tekkimise sisulised tingimused on täidetud (vt Ablessio, p-d 16-20, 32-33). KMKR-s registreerimine või KMKR- st kustutamine ei ole iseenesest nähtud ette vahendina isikute suunamiseks õiguskuulekale käitumisele ega ettevõtlusega tegelemise piiramiseks. KMKR-st kustutamise volituse rakendamise eesmärgiks ei saa olla ka maksuhalduri poolt läbiviidavate muude aeganõudvamate menetluste (nt maksukontroll, kütuse müüja tagatise suuruse muutmine) n-ö tagamine.

13. KMS § 22 lg-s 31 sätestatu ei ole eeltoodut arvestades nähtud ette sanktsiooni või sunnimeetmena käibemaksupettuste vastu võitlemisel, ehkki nii KMS § 22 lg-s 31 (KMKR-st kustutamine) kui ka KMS § 20 lg-s 41 (KMKR-s registreerimine) sätestatud kontrollimenetlused omavad preventiivset toimet ja piiravad maksupettuste toimepanemise

3-13-2039 9(11) võimalusi, millele viitab ka 01.01.2006 jõustunud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu 10. koosseisu 740 SE) seletuskiri (vt http://www.riigikogu.ee/?op=emsplain2&content_type=text/html&page=mgetdoc&itemid=05 2700020). Kuigi maksuhalduri algatusel isikute KMKR-st kustutamise võimaluste laiendamise vajadust põhjendati peamiselt just maksupettuste toimepanemise takistamisega, ei saa seletuskirjast siiski järeldada, et võimalikuks oleks peetud selliste äriühingute KMKR-st kustutamist, kellel on olemas tegelik ettevõtlus, olenemata tema poolt maksupettuste toimepanemise kahtlusest. Muudatus käsitles selgelt üksnes nn riiulifirmasid, millel reaalne majandustegevus puudub.

14. Kokkuvõtlikult on KMS § 22 lg 31 alusel isiku KMKR-st kustutamise õiguspärasuse eelduseks tema ettevõtlusega mittetegelemise (s.o käibemaksukohustuslase staatuse fiktiivsuse) tuvastamine. Maksuhaldur saab nimetatud sätte alusel kõiki üksikjuhtumil tähtsust omavaid asjaolusid arvestades äriühingu KMKR-st kustutada, kui tal on olemas õiguslikult piisavalt kindlaks tehtud arvestatav teave (vt Ablessio, p 38), mis lubab järeldada, et käibemaksukohustuslase registreeringu säilimine võib tuua kaasa üksnes KMKR numbri edasise kuritarvitamise. Selline kahtlus ei saa seejuures üldjuhul tugineda pelgalt maksuhalduri väga esialgsele analüüsile või hinnangule isiku majandustegevusele, vaid see peaks reeglina olema kas eelnevalt teatud õiguslikus vormis fikseeritud või kindlaks tehtud ettevõtlusega tegelemise tõendamise menetluses. Teisalt ei tulene KMS § 22 lg-st 31 maksuhaldurile üheselt kindlaksmääratud ulatusega tõendamisstandardit ega ka tõendamiskoormust isiku ettevõtlusega mittetegelemise tuvastamisel, sest KMS § 22 lg-st 31 kohaselt on eeskätt ettevõtjal kohustus tõendada, et ta tegeleb faktiliselt ettevõtlusega. Maksuhaldurilt ei saa eeldada isikul ettevõtluse puudumise absoluutset tõendamist ka seetõttu, et tema võimalused sellise negatiivse asjaolu tõendamiseks on piiratud (nt Riigikohtu 29.05.2012 otsus nr 3-2-1-64-12, p 16). Küll aga peab maksuhaldur andma maksukohustuslasele võimaluse tõendada ettevõtlusega tegelemist ning maksuhaldur ei saa KMS § 22 lg 31 alusel isikut KMKR-st kustutada, kui isik esitab tõendid enda Eestis ettevõtlusega tegelemise kohta, olenemata tema poolt käibemaksupettuste toimepanemise suhtes esinevatest kahtlusest. Vastasel korral jääks täitmata KMKR pidamise esmane eesmärk lihtsustada kontrolli maksukohustuslaste üle.

15. Apellandi väited HMS § 55 lg 1, § 56 lg-te 1 ja 2 ning MKS § 46 lg 2 ja lg 3 p 5 nõuete rikkumisest ei ole põhjendatud. MTA 26.09.2013 otsusest nr 28710 nähtub selgelt maksuhalduri seisukoht, et OÜ SimCity ei saa omada reaalset majandustegevust alates tema kütuse müügi registreeringu peatamisest 23.09.2013, sest kogu tema majandustegevus väljaspool kütuse müügi valdkonda on olnud fiktiivne. Otsuses on rõhutatult välja toodud resolutsioon, mille kohaselt otsustas maksuhaldur kustutada OÜ SimCity KMKR-st alates 01.10.2013, ning otsuses on viidatud ka haldusakti andmise aluseks olevatele asjaoludele (sh teises kontrollimenetluses koostatud dokumentidele) ja põhjendustele. Seejuures tugineb otsus põhiosas OÜ SimCity varasemate perioodide (november 2012 kuni veebruar 2013) majandustegevuse suhtes läbiviidud kontrolli tulemustele, mis olid eelnevalt fikseeritud MTA 19.07.2013 kontrollaktis nr 12.2.3/509-39 (tl 41-86). Kuigi 2013. a juulikuu majandustehingute fiktiivsuse kohta sisalduvad põhjendused üksnes MTA 26.09.2013 otsuses ja vastavas maksukontrolli menetluses (mida alustati MTA 26.08.2013 korraldusega nr 12.2-3/17257-1 – tl 165-167p) ei olnud kontrollakti või maksuotsuse koostamiseni jõutud, võib antud juhul tegeliku ettevõtluse puudumist järeldada varasema skeemi kordumise põhjal, mida maksuhaldur on ka asjakohaselt põhjendanud. Seega ei saa apellandiga nõustuda, et maksuhaldur järeldas ettevõtlusega mittetegelemist ainuüksi või peamiselt OÜ SimCity kütuse müügi registreeringu peatamisest, millega seonduvad aktid oli apellant 25.09.2013 halduskohtus vaidlustanud (tl 15-19p).

3-13-2039 10(11) 16. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur piisaval määral tõendanud, et OÜ SimCity alates 23.09.2013 ettevõtlusega ei tegelenud. KMS § 2 lg 2 kohaselt ei olene ettevõtluse olemasolu küll majandustegevuse eesmärgist või tulemustest, kuid ettevõtlust ei saa siiski eksisteerida ilma reaalse majandustegevuseta (nt Riigikohtu 25.03.2009 otsus nr 3-3-1-3-09, p 15). Seetõttu on küll iseenesest õige apellandi seisukoht, et ettevõtlus ei eelda kindla minimaalsuurusega käibe olemasolu või majandustehingute tegemise regulaarsust, kuid maksuhaldur ei olegi OÜ-le SimCity sellist etteheidet teinud, vaid on järjekindlalt leidnud, et peale kütusetehingute on kõik ülejäänud käibedeklaratsioonidel kajastatud majandustehingud näilikud. Kuna vaidlust pole selles, et pärast MTA 23.09.2013 otsusega OÜ SimCity kütuse müügi registreeringu peatamist ei võinud äriühing kütusetehingutega jätkata, siis ei saanud KMKR-st kustutamine tema kui kütuse müüja õigusi rikkuda ning registreeringu taastamise korral oleks ta saanud esitada koheselt uue avalduse KMKR-s registreerimiseks kütuse müügiga jätkamise eesmärgil, mille maksuhaldur oleks ilmselgelt ka rahuldanud. Maksuhalduril puudub kohustus ning ka võimalus tõendada, kui suurt kahju võiks isiku KMKR numbri säilitamine riigile põhjustada. Kui KMKR numbrit ei kasutataks edaspidi millekski muuks peale käibemaksupettuste toimepanemise, oleks igasuguse ulatusega kuritarvitus ilmses vastuolus avalike huvidega ning kaaluks üles isikule registrist kustutamisega kaasnevad võimalikud ebamugavused.

OÜ SimCity on käesolevas kohtumenetluses heitnud vastustajale üksnes abstraktselt ette, et maksuhaldur ei ole tema ettevõtlusega mittetegelemist nõuetekohaselt tõendanud, kuid pole seniajani esitanud ühtegi konkretiseeritud vastuväidet maksuhalduri hinnangutele oma majandustehingute näilikkuse küsimuses ega ka mingeid andmeid, mille alusel oleks kohtul põhjust lugeda apellandi ettevõtluse puudumine MTA 26.09.2013 otsuses ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastatuks, arvestades ka negatiivse asjaolu tõendamise raskustega. Pelgalt asjaolust, et kütusetehingutele lisaks ka muu ettevõtlusega tegelemine ei oleks apellandile võimatu, ei saa veel järeldada tema ettevõtluse tegelikku olemasolu. Pärast vaidlusaluse otsuse tegemist on OÜ-l SimCity muu ettevõtluse puudumine leidnud hoopis üha kindlamalt kinnitust. Nii on otsuses kajastatud kontrollaktile järgnevalt OÜ SimCity suhtes koostatud MTA 29.01.2014 maksuotsus nr 12.2-3/509-42 (tl 134-164p), millega loeti perioodi 01.11.2012– 28.02.2013 kohta vormistatud tehingud Macbond OÜ-ga ja Putrim SIA-ga mittetoimunuteks ning kohustati apellanti tasuma täiendavaid makse kokku 974 794,76 eurot (sh käibemaksu

376 128,89 eurot ja tulumaksu 598 665,87 eurot). Maksuotsust ei ole vaidlustatud ja see on jätkuvalt kehtiv. Ka ei nähtu asja materjalidest, et OÜ SimCity oleks hiljem taotlenud enda KMKR-s uuesti registreerimist, et tegutseda edasi muus valdkonnas peale kütuse müügi.

17. Ringkonnakohus leiab, et maksuhaldur võis 26.09.2013 otsuses motiveerimisel õiguspäraselt tugineda ka apellandi suhtes varasemalt läbiviidud kontrollimenetlustes tuvastatud asjaoludele, vaatamata sellele, et otsuse tegemise ajal ei olnud kontrollakti alusel maksuotsust antud ning kütuse müüja tegevust puudutavad haldusaktid olid halduskohtus vaidlustatud. Majandustehingute näilikkusele hinnangu andmiseks kui faktilise asjaolu tuvastamiseks ei ole tingimata nõutav vormistada tehingute kohta eelnevalt maksuotsust, vaid oluline on üksnes asjakohaste tõendite kogumine ja analüüsimine, mis oli antud juhul ära tehtud juba kontrollaktis (hilisema maksuotsusega võrreldes ei muutunud tehingutele antud hinnang ega ka näilikeks loetud tehingute koosseis). MTA 05.09.2013 ja 23.09.2013 otsused olid nende halduskohtus vaidlustamisele vaatamata MTA 26.09.2013 otsuse tegemise ajal kehtivad haldusaktid (HMS § 61), millele maksuhaldur sai õiguspäraselt tugineda. Nimetatud otsuste kehtivust ei olnud esialgse õiguskaitse korras peatatud ning jõustunud Tallinna Halduskohtu 12.11.2014 otsusega nr 3-13-2008 on OÜ SimCity kaebus otsuste tühistamiseks jäetud ka rahuldamata.

3-13-2039 11(11) 18. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja ei järginud OÜ SimCity KMKR-st kustutamise otsustamisel KMS § 22 lg-s 31 sätestatud menetluskorda, mis näeb maksuhaldurile ette kohustuse teatada maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning anda talle tähtaeg ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Alles siis, kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist. Vaidlusaluses MTA 26.09.2013 otsuses on seda põhjendatud viivitamatu tegutsemise vajadusega, hoidmaks ära käibemaksupettuste edasine toimepanemine, mille tulemusena tekiks riigile kahju, mida ei ole hiljem ilmselt võimalik sisse nõuda.

Ringkonnakohus leiab, et maksuhaldur ei ole veenvalt põhjendanud, et OÜ-le SimCity lühiajalise võimaluse andmine esitada ettevõtlusega tegelemise kinnituseks täiendavaid tõendeid oleks käesoleval juhul toonud riigile vältimatult kaasa kahju tekkimise. Nagu eelnevalt rõhutatud, ei ole KMS § 22 lg 31 alusel isiku KMKR-st kustutamine rakendatav sanktsioonina maksupettuste toimepanemise eest. Praegusel juhul eelnesid MTA 26.09.2013 otsusega OÜ SimCity KMKR-st kustutamisele lisaks mitmed võrdlemisi pikka aega väldanud kontrollimenetlused (maksukontrolli menetlusi alustati 01.02.2013, 25.02.2013 ja 26.08.2013 ning sisuliselt samadel asjaoludel suurendati kütuse müüja tagatist 05.09.2013), millest ei ole võimalik järeldada, et apellandi KMKR-st n-ö tagaselja kustutamine oli tõepoolest vältimatult vajalik. Teisalt tuleb arvestada, et varasemalt alustatud menetlustesse on OÜ SimCity olnud kaasatud ning ta on saanud seetõttu avaldada oma seisukohti ka vaidlusaluste tehingute tegeliku toimumise kohta, mistõttu ei ole tema ärakuulamisõiguse riive olnud intensiivne. Kuivõrd tegemist on lisaks faktilise asjaolu või selle puudumise tuvastamisega, siis olukorras, kus OÜ SimCity pole ka hilisemas kohtumenetluses esitanud mingeid tõendeid oma ettevõtluse tegeliku olemasolu kohta, ei too maksuhalduri menetluslik eksimus HMS §-st 58 tulenevalt kaasa MTA 26.09.2013 otsuse tühistamist, sest pole alust arvata, et apellandi ärakuulamine oleks võinud mõjutada asja otsustamist.

19. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb OÜ SimCity apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.05.2014 otsus muutmata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et OÜ SimCity on esimese astme kohtus kandnud menetluskulusid kokku 2989,70 eurot (sh riigilõiv kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt kokku 30 eurot – tl 13; õigusabikulud 2959,70 eurot, sh käibemaks 493,28 eurot – tl 178-188). Apellatsioonimenetluses on OÜ SimCity tasunud riigilõivu 15 eurot (tl 205), kuid muude menetluskulude kohta ringkonnakohtule andmeid esitanud ei ole. OÜ SimCity menetluskulud kahes kohtuastmes on seega kokku 3004,70 eurot. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsuse, millega jäeti OÜ SimCity kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole esimese ega teise astme kohtus menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets