3-14-51634/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u ko h t u ma j a

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number 3-14-51634 Otsuse kuupäev

26. veebruar 2015.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 28.11.2013.a otsuse nr 12- 6/1038 ja 18.06.2014.a vaideotsuse nr 12-4/14/303 tühistamiseks Viimase kohtuistungi aeg 16.12.2014.a, edasi kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ, esindajad Raivo Sell ja vandeadvokaat Tanel Pürn Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Kärt Aavel Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.03.2015.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. OÜ osales 29.05.2013.a ja 05.06.2013.a Eesti Vabariigi (Maa-ameti) poolt korraldatud enampakkumistel kinnisasjade kasutusse andmiseks ning osutus enampakkumise võitjaks Rukkivälja, Rajavälja ja Pärniku kinnisasjade osas. Keskkonnaminister kinnitas enampakkumiste tulemused 28.06.2013.a (tl 61 pöördel-63,

73 pöördel-74).

2. OÜ esitas 21.05.2013. a pindalatoetuste taotluse ning 17.06.2013.a taotluse muudatused (taotlus 17.06.2013.a redaktsioonis tl 29-31). Kaebaja taotles 2013. aastal ühtset pindalatoetust kokku 179,39 ha-le. Muuhulgas taotles kaebaja ühtset pindalatoetust järgmiste põldude eest (edaspidi vaidlusalused põllud):

Põllumassiv Põllu number Pindala Asub kinnisasjal 66349473053 UUS2013_1 4,83 ha Rukkivälja 66048635897 UUS2013_2 8,72 ha Rajavälja 66048635897 UUS2013_3 15,79 ha Rajavälja 66048678646 UUS2013_4 2,57 ha Rajavälja 66449311439 UUS2013_5 5,91 ha Pärniku

Kokku 37,82 ha

Maa kasutamise õigusliku alusena märkis kaebaja vaidlusaluste põldude osas kirjaliku rendilepingu.

3. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) jättis 28.11.2013.a otsusega nr 12-6/1038 (tl 5-6) kaebaja ühtse pindalatoetuse taotluse rahuldamata. Põhjusena märgiti, et toetust ei maksta põldude kohta, mille kasutamiseks puudub taotlejal õiguslik alus (s.t vaidlusaluste põldude kohta) ning taotletud ja kindlaks määratud pindala erinevus on enam kui 20% kindlaks määratud pindalast.

4. OÜ esitas 06.01.2014.a. punktis 3 nimetatud otsusele vaide (tl 79-80). PRIA jättis 18.06.2014.a vaideotsusega nr 12-4/14/303 (tl 7-9) vaide rahuldamata. Kaebaja sai vaideotsuse kätte 01.07.2014.a (tl 18).

Kaebus ja poolte seisukohad

5. OÜ esitas 31.07.2014.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3), milles taotles PRIA 28.11.2013.a otsuse nr 12-6/1038 ja 18.06.2014.a vaideotsuse nr 12-4/14/303 tühistamist.

5.1. Kaebaja omandas vaidlusaluste põldude kasutusõiguse enampakkumisel. Ühtse pindalatoetuse taotluse esitamise aja seisuga olid selgunud enampakkumise tulemused, sh see, et rendileping sõlmitakse kaebajaga. Kaebaja oli teinud kõrgeima pakkumise. Puudus võimalus, et maa eelmine kasutaja kasutab ostueesõigust, kuna vaidlusalused põllud ei olnud kellegi kasutuses. Toetuse saamiseks ei ole vaja, et rendileping oleks tegelikult sõlmitud. 15.06.2013.a seisuga ei olnud keegi teine õigustatud vaidlusaluseid põlde kasutama. Keegi teine ei kasutanud seda maad ka faktiliselt. Vastustaja tõlgenduse kohaselt ei oleks käsitletavate põldude osas 2013. aasta eest keegi õigustatud toetust saama, selline tõlgendus ei ole eesmärgipärane.

Kohtuistungil selgitas kaebaja, et ta võttis vaidlusalused põllud oma tegelikku kasutusse 2013. aasta juulikuu teises pooles (akt kirjutati alla 18. juulil, põllud niideti juulikuu lõpus).

5.2. Kaebaja äripartner pöördus kirjalikult küsimustega Maa-ameti ja PRIA poole (tl 11- 12, 101). Saadud vastustest tuleneb, et taotluse võib esitada ka maade osas, mille suhtes enampakkumine on võidetud ning piisav kindlus maakasutusõiguse saamise osas olemas.

5.3. Muude kaebaja põldudega probleeme ei olnud, seega tuleks toetus ülejäänud maa eest välja maksta ka juhul, kui kaebajal vaidlusaluste põldude eest toetuse saamise õigust ei olnud. Kaebaja esitas toetuse taotlemisel faktiliselt õiged andmed, vaidlus on tekkinud asjaolude tõlgendamise üle. Kui kaebaja tegi toetuse taotlemisel vea, siis ei tekkinud see kaebaja süül. Kaebaja tegutses vastavalt riigiametitest saadud soovitustele.

5.4. Kaebajat on koheldud ebavõrdselt. OÜ Raudpuu puhul olid taotluse esitamise asjaolud analoogilised, kuid talle määrati sellegipoolest toetus. Keskkonnaminister kinnitab enampakkumiste tulemused ja rendilepingud sõlmitakse erineval ajal, mistõttu mõnel isikul tekib õigus samal aastal toetusi taotleda, teisel aga mitte.

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata (tl 24-27).

6.1. Ühtse pindalatoetuse taotlemise ja saamise õigus on isikul, kes põllumajandusmaad taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga kasutab (ELÜPS § 14 lg 2 p 3), seejuures tuleb põllumajandusmaa kasutamisena mõista maa õiguspärast kasutamist omandiõiguse alusel või mõnest muust asjaõigusest tulenevalt või võlaõiguslikul alusel. Riigi kinnisvararegistri andmetel anti Rukkivälja, Rajavälja ja Pärniku kinnisasjad kaebaja kasutusse alates 18.07.2013.a. Põllumajandusmaa kasutamine õigusliku aluseta ei anna isikule õigust ühtse pindalatoetuse saamiseks. Kasutusõigus saab tekkida ainult vastava kasutuslepingu sõlmimisega. Kaebajal ei saanud olla teistsugust arvamust, kuna enampakkumiste käigus kaebajale edastatud dokumentidest (tl 66, 61 pöördel-62) nähtub, et enampakkumiste tulemuste protokollidele järgnesid veel enampakkumiste tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise otsustamine ning kasutuslepingu sõlmimine.

6.2. Kaebaja viidatud kirjavahetust X ja PRIA põldude registri büroo peaspetsialist Liili Vatsari vahel ei ole võimalik mõista nii, nagu oleks PRIA julgustanud isikut taotlema toetust maale, mille kasutamiseks tal puudub õiguslik alus. PRIA põldude registri büroo peaspetsialist Liili Vatsar’i 28.05.2013. a kirja kohaselt võis taotluse esitada juhul, kui isik saab maakasutusõiguse ja harib maad. Seega on ka nimetatud kirja kohaselt toetuse taotlemise eelduseks maakasutusõiguse olemasolu. Ka Maa-ameti peaspetsialist Reelika Koemets on Xle 29.05.2013.a selgitanud, et tegeliku õiguse maad kasutada annab allkirjastatud rendileping.

6.3. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 58 teine lõik näeb otseselt ette, et kui taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus on suurem kui 20% kindlaksmääratud pindalast, jäetakse ühtse pindalatoetuse taotlus tervikuna rahuldamata. Määruse 1122/2009 art 73 lg 1 sätestatud erand ei kuulu kohaldamisele, kuna kaebaja pidi taotlust esitades teadma, et tal puudub vaidlusaluste põldude (kinnisasjade) osas maakasutuse õiguslik alus 15.06.2013. a seisuga. Kaebaja teadmatus toetuse taotlemise ja maksmise tingimustest ei ole asjaolu, mille arvesse võtmine toetustaotluse lahendamisel oleks kehtiva õiguse kohaselt lubatud. Kaebaja on põllumajanduse valdkonnas tegutsev ettevõtja ja ei saa tugineda ühtse pindalatoetuse õigusliku regulatsiooni või Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise korra õigusliku regulatsiooni mittetundmisele.

6.4. OÜ Raudpuu osas kontrollib vastustaja kaebaja esitatud väiteid ning kui OÜ-le Raudpuu on toetusraha makstud alusetult, nõuab PRIA OÜ-lt Raudpuu toetuse osaliselt või täielikult tagasi.

Kohtu seisukoht

7. Poolte vahel ei ole vaidlust käesoleva kohtulahendi punktides 1-2 kirjeldatud asjaoludes, sh, et vaidlusaluste põldude pindala 37,82 ha moodustas rohkem kui 20% kaebaja poolt taotletud kogu pindalatoetusest (179,39 ha).

Vaidlust ei ole ka selles, et 17.06.2013. a seisuga, mil kaebaja esitas vastustajale pindalatoetuse taotluse muudatused, oli ta veendunud Eesti Vabariigi poolt korraldatud enampakkumise võitmises, st, et ta saab pindalatoetuse taotluse muudatustes (tl 29-31) loetletud vaidlusaluste põldude maa 2013. aasta jooksul enda õiguspärasesse kasutusse.

Kaebaja ei ole kohtumenetluses väitnud vaidlusaluste põldude faktilist kasutamist 15.06.2013. a seisuga. Samas ei vaidle pooled selle üle, et kaebaja kõik põllud olid 2013. aasta juuli lõpuks heades põllumajandusja keskkonnatingimustes.

8. Pooled vaidlevad, kas kaebaja ühtse pindalatoetuse taotlus koos muudatustega on jäetud rahuldamata õiguspäraselt ja kas PRIA poolt kaebaja äripartnerile saadetud selgitustaotluse vastus (tl 11-12, 101) saab mõjutada kaebaja taotluse tervikuna rahuldamata jätmist 20 %-lise taotletud ja kindlaksmääratud pindalade erinevuse tõttu. Samuti apelleerib kaebaja võrdsusõiguse riivele.

9. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuna: 1) kaebaja ei kasutanud vaidlusaluseid põlde taotluse esitamise aasta 15. juunil; 2) puudub alus kohaldada erandeid vähendamistele ja väljaarvamistele, sest kaebaja ei ole esitanud faktiliselt õigeid andmeid; 3) võrdseid ei ole koheldud ebavõrdselt.

10. Kohus ei jaga esialgses kaebuses väljendatud seisukohta asjakohase objektiivse õiguse vastuolulisusest.

10.1. Nõukogu Määrus (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad artikkel 35 lõike 1 kohaselt, põllumajandustootja deklareerib põllud, mis vastavad mis tahes toetusõigusega seotud toetuskõlblikele hektaritele. Kõnealused põllud peavad põllumajandustootja kasutuses olema liikmesriigi määratud kuupäeval, mis ei ole hilisem, kui kõnealuses liikmesriigis toetusetaotluse muutmiseks määratud kuupäev, välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral.

10.1. Nõukogu Määrus (EÜ) nr 73/2009 artikkel 35 lõikes 1 nimetatud kuupäev on sätestatud ELÜPS § 14 lg 2 p-s 3 (kuni 31.12.2014.a kehtinud redaktsioonis), mille kohaselt ühtset pindalatoetust võib taotleda vähemalt 1 ha heas põllumajanduslikus korras oleva põllumajandusmaa kohta, mida hoitakse heades põllumajandusja keskkonnatingimustes ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juunil.

Seega on kehtiv siseriiklik seadus kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

10.2. Samasisuline õiguslik regulatsioon tuleneb kaebaja poolt viidatud Põllumajandusministri 21.02.2013.a määrusest nr „Ühtse pindalatoetuse, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord ning toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord“, kuna: 1) määrus ei loo täiendavaid aluseid ühtse pindalatoetuse saamiseks, vaid viitab seadusele; 2) määruse § 5 reguleerib toetuse taotlemise korda, mitte seda, kellel on õigus toetust saada (koostoimes määruse § 2 lg 1, § 5 lg 1 p 2, § 8 lg 1).

Asjaolu, et 21. maiks tuleb PRIA-le esitada taotlus ja andmed maa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, ei muuda seaduses sätestatud nõuet, et taotleja peab maad kasutama

15. juuni seisuga.

10.3. Kohtu poolt viidatud seisukohta toetab ka Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldusja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetelevastavusega artikkel 23 lõikest 1, mille kohaselt välja arvatud juhul, kui on tegemist artiklis 75 viidatud vääramatu jõu ja erandlike asjaoludega, viib käesoleva määruse kohase toetusetaotluse esitamine pärast asjakohast tähtpäeva selleni, et põllumajandustootjale taotluse õigeaegsel esitamisel ettenähtud summat vähendatakse 1 % iga tööpäeva kohta. Ilma et see piiraks liikmesriikidel erimeetmete võtmist seoses vajadusega tõendavate dokumentide õigeaegse esitamise järele, mis võimaldaks planeerida ja teha tõhusat kontrolli, kohaldatakse esimest lõiku ka kooskõlas artiklitega 12 ja 13 pädevale asutusele esitatavate dokumentide, lepingute või deklaratsioonide puhul, kui sellised dokumendid, lepingud või deklaratsioonid on olulised vastava toetuskõlblikkuse kindlaksmääramiseks. Sellisel juhul vähendatakse asjaomase toetuse raames makstavat summat. Kui hilinemine ületab 25 kalendripäeva, loetakse avaldusvastuvõetamatuks.

Osundatud artikli kohaselt oleks kaebajal seega olnud võimalus esitada vastustajale täiendav taotlus, kui ta sai vaidlusaluste põldude kasutamise õiguse pärast 21. maid, kuid enne 15. juunit. Sel juhul oleks toetust küll vähendatud, kuid ei oleks tekkinud praegust olukorda ehk koormava haldusaktiga ilmajäämist kogu pindalatoetusest.

11. Osundatud õiguslikul alusel nõustub kohus vastustajaga, et põllumajandusmaa kasutamisena ELÜPS § 14 lg 2 p 3 tähenduses tuleb mõista maa õiguspärast kasutamist omandiõiguse alusel või mõnest muust asjaõigusest tulenevalt või võlaõiguslikul alusel. Põllumajandusmaa kasutamise õigusliku aluse puudumine 15. juuni seisuga ei anna isikule õigust ühtse pindalatoetuse saamiseks. Objektiivne õigus ei ole selles osas vastuoluline, mistõttu kohus kaebaja vastupidise väitega ei nõustu.

12. Kaebuse rahuldamise välistab ka riigivaraseaduse § 24 lg 1 sätestatu, mille kohaselt peab kasutusleping olema sõlmitud kirjalikus vormis ning seaduses sätestatud juhul notariaalselt kinnitatud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt, riigivara antakse kasutajale üle ja tagastatakse riigivara valitsejale lepingu alusel ning poolte vahel koostatakse kirjalik akt, milles märgitakse vara olemust ja seisundit iseloomustavad olulised näitajad.

Osundatud õiguslikust alusest tuleneb, et kaebajal ei tekkinud maa kasutamise õigust enne rendilepingu sõlmimist ja maa kasutusse andmist riigi poolt kirjaliku aktiga. Vaidluse lahendamisel on määrav, et nimetatud õigustoimingud tehti kaebaja suhtes aga hiljem kui 15. juunil, mis on siseriiklikult vastav tärmin.

Vaidluse lahendamisel ei ole asjasse puutuvaks normiks “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord”, kuna kasutusõiguse tekkimine on reguleeritud seadusega.

13. Vastuseks kaebajale juhib kohus tähelepanu ühtse pindalatoetuse taotlusel (tl 29-31) olevale selgituste osale, mille punkt 10 kohaselt, kasutusviis annab maa kasutamise õigusliku alusena võimalused omandis, kirjalik rendileping, suuline rendileping, kasutusvaldus, muu. Kaebaja on märkinud vaidlusaluste põldude puhul kasutamise õiguslikuks aluseks kirjaliku rendilepingu, mida tal taotluse esitamise ajal tegelikkuses ei olnud, mistõttu ei saanud ta ka kuidagi arvata, et on. Sellist varianti taotluses, nagu õigustatud ootus tulevikus rendileping sõlmida, ei ole. Seesugust võimalust ei tulene ka asjakohasest objektiivsest õigusest. Enampakkumise tulemused kinnitati käesoleval juhul 28.06.2013.a (tl 61 pöördel-63, 73 pöördel-74). See tähendab, et 15. juuni seisuga oli õiguslikult küsitav, kas kaebajal oli isegi õigus lepingu sõlmimist vastaspoolelt nõuda.

14. Kaebaja poolt äripartneriks nimetatud X on kaebaja seaduslikule esindajale Raivo Sellile edastanud 28.05.2013 PRIA „Maa“ küsimuste elektrooniliste kirjade üldaadressile saadetud selgitustaotlusele PRIA Põldude registri büroo peaspetsialist Liili Vatsari poolt antud vastuse, mille kohaselt: „ Kui PRIAle esitatakse maa-ameti kinnitus, et kõnealuse maa kasutusõigus on nimetatud taotlejal, siis saame väljastada pindalatoetuste taotlemiseks põllumassiivi kaardi.

Kui tekib topelttaotlemine, siis laheneb asi juhtumipõhiselt, kui ta on kindel, et saab maakasutusõiguse ja harib maad, siis võib julgelt taotluse esitada.“

15. Ühelt poolt on kaebajaga samas olukorras olevaid isikuid PRIA poolt innustatud taotluste täiendamisele, teisalt on seatud ka eeltingimus. Halduskohtule, ei ole esitatud tõendeid, et maa-amet oleks kaebajale PRIAle esitamiseks eelnimetatud kirjas vajalikuks peetud kinnituse esitanud. Samas on kaebaja taotluse (tl 29-31) lisaks olevate põllumassiivi kaartidega (tl 34-57) tõendatud, et PRIA on muuhulgas kaebajale väljastanud põllumassiivide kaardid seisuga 17.06.2013. a ka vaidlusaluste põldude kohta. See tähendab siis, kui kaebaja oma taotlust täiendas.

16. Riigikohtu halduskolleegiumi 17. juuni 2009. a otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-23-09 punktides 21-24 on selgitatud haldusorgani selgituste tähendust isiku käitumise hindamisele, kui nendest selgitustest hilisemalt taganetakse.

17. Kohus on seisukohal, et asjas kogutud tõendid ei anna alust kaebuse osaliselt rahuldamiseks kaebaja taotluse tervikuna rahuldamata jätmise osas 20 %-lise taotletud ja kindlaksmääratud pindalade erinevuse tõttu. Halduskohus ei nõustu küll kõigi vastustaja vastuväidetega kaebusele, kuid kohtu jaoks on selles osas vaidluse lahendamisel määravaks kaebaja poolt taotluse täienduses valeväite esitamine.

18. Kohus on seisukohal, et PRIA Põldude registri büroo peaspetsialist L. Vatsari vastus ei anna alust siiski Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikkel 73 lõike 1 kohaldamiseks koostoimes artikliga 2 (23), vaatamata sellele, et PRIA on kaebajale põllumassiivide kaardid väljastanud, mille väljastamise eeltingimuseks loeti esialgselt Maa-ametilt kirjaliku kinnituse saamine. PRIA peaspetsialisti nõudmistele vastavat kinnitust kohtule tõendina esitatud ei ole. Seega ei saa olla kaebaja poolt taotluse täiendamine olla tingutud ainult määravalt PRIA eksitavast haldustegevusest. Samuti on nn ületaotlemise kirjadega (tl 58-60) tõendatud, et kaebaja seaduslik esindaja on oma allkirjadega ka 03.07.2013. a seisuga jätkuvalt kinnitanud, et tal on õigus maade kasutamiseks kirjaliku rendilepingu alusel, kuna vastav viide on tema poolt 17.06.2013. a allkirjastatud taotluse täienduses. Kuna kaebaja seaduslik esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et akt põldude tegelikku kasutusse andmise kohta kirjutati alla 18.07.2013. a ja põllud niideti tegelikkuses juulikuu lõpus, siis ei ole kaebaja ka 03.07.2013. a esitanud PRIAle õigeid andmeid Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikkel 73 lõike 1 mõttes, nagu ekslikult väidab kaebaja.

PRIA nimetatud e-kiri ei anna seetõttu alust kaebuse rahuldamiseks ka kaebaja taotluse tervikuna rahuldamata jätmise osas seoses 20 %lise taotletud ja kindlaksmääratud pindalade erinevuse tõttu. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artiklit 58 on kaebaja suhtes määravalt kohaldatud kaebaja seadusliku esindaja tegevuse, mitte PRIA ametniku selgitusest tekkinud vea tõttu taotluse täiendamisel. Seoses faktiliselt ebaõigete andmete esitamisega kaebaja poolt, ei muuda kaebuse saatust ka põldude tegelik niitmine 2013. aastal ehk lõppkokkuvõttes eelduslikult heade põllumajandusja keskkonnatingimuste saavutamine kaebaja poolt toetustaotlustes nimetatud kogu põllumaal.

19. Võrdselt tuleb kohelda võrdseid. Võrdsusõigust ei rikuta ebaõige halduspraktika korral, millest ei saa kellelegi tuleneda ka õiguspärast ootust samasugusele kohtlemisele. Kuna halduskohus on seisukohal, et vaidlustatud otsus ja vaideotsus on õiguspärased ega riku kaebaja õigusi, ei saa võrdsusõiguse riive tuleneda isegi sellest, kui kellelegi on väidetavalt samadel asjaoludel vastustaja poolt toetus ebaõigesti välja makstud ja käesoleva kohtulahendi tegemise seisuga on PRIA poolt koormavad haldusaktid nende isikute suhtes veel andmata.

Menetluskulud

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peab vastustaja menetluskulud kandma kaebaja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi, kirjalikus menetluses aga kohtu poolt määratud tähtajal menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kohus määras 16.12.2014.a kohtuistungil (tl 100) arutada asja edasi kirjalikus menetluses ning andis tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks kuni 29.01.2015.a, uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavate menetlusdokumentide esitamiseks kuni 22.01.2015.a. Menetluskulude nimekirju või kuludokumente kohtule vastustaja ei esitatud. Kaebaja lepinguline esindaja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid hilinenult, st 04.02.2015. a (tl 117-124). Seetõttu kohus seoses kaebuse rahuldamata jätmisega vastustajale menetluskulusid välja ei mõista ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik