3-14-52601/22 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-52601 Kohtuasi A.P. kaebus kartserikambri rikkis signalisatsioonisüsteemi tõttu Viru Vangla poolt tekitatud 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: A.P. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta A.P. kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 30.03.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 13.07.2014 koostas kinnipeetav A.P. (edaspidi kaebaja) Viru Vanglale adresseeritud kahjunõude (tl 14-15), milles soovis tervisele tekitatud 10 000 euro suuruse kahju hüvitamist. Ta väitis, et 20.02.2014 paigutati ta kartserikaristuse kandmiseks P-2 hoone kambrisse, kus ei töötanud signalisatsioonisüsteem ja polnud vajaduse korral võimalik abi kutsuda. Veel väitis ta, et 1,5-2 kuud hiljem tekkisid tugevad seljaja jalavalud, kuna personaliga ühendust ei saanud tuli taluda füüsilisi ja psühholoogilisi kannatusi ning lisas, et signalisatsioonisüsteem vahetati uue vastu alles pärast

seda, kui ta oli ligi kolm kuud kartseris olnud. 24.09.2014 otsusega nr 6-16/205-4 (tl 17) jättis vangla kahjunõude rahuldamata.

Veel on kaebaja kohta toimikusse esitatud 24.04.2014 kartserikaristuse katkestamise kohta väljastatud tõend (tl 4), kohtueelse nõude tõlkimisega seotud dokumendid (tl 38-44), kahjunõude asjaolusid puudutav e-kirjavahetus (tl 45-48) ja eraldi toimikuna vormistatult kaebaja tervisekaardi väljavõtte ajavahemiku 01.01.2014 kuni 04.11.2014 kohta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 23.10.2014 koostatud kaebuses (tl 1-3) palus kaebaja, et kohus tunnistaks tema kahjunõude rahuldamata jätmise kohta 24.09.2014 tehtud otsuse nr 6-16/205-4 õigusvastaseks ning mõistaks tekitatud mittevaralise kahju eest välja 10 000 euro suuruse hüvitise. Ta väitis, et saabudes 20.02.2014 kartseriosakonda hakkas koheselt nõudma signalisatsoonisüsteemi kiiret parandamist, kuid vanglaametnikud jätsid tähelepanuta nii kaebused kui palve paigutada ta teise kambrisse, unustasid tihti kutsuda meditsiiniabi valuvaigistite saamiseks, ei täitnud arsti ettekirjutust kartserikaristuse lõpetamiseks ning jätsid ta raskes seisundis kambrisse, kus ei olnud võimalust välja kutsuda abi ja saada öösel valuvaigistavaid süste. Kaebaja leidis, et sellega rikuti jämedalt tema Euroopa vanglareeglistiku § 18 lg-st 1 ja § 52 lg-st 2 tulenevaid õigusi, ei tagatud talle julgeolekut ning tekitati kahju tervisele.

3. Viru Vangla (edaspidi vastustaja) vastuses (tl 35) paluti jätta kaebus rahuldamata ning märgiti, et kuna kaebus kordab vanglale esitatud kahjunõuet, jäädakse kohtueelses menetluses väljendatud seisukohtade juurde ja palutakse nendega arvestada. Täiendavalt märgiti, et riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 eeldavad, et kahju on objektiivselt saabunud, käesoleval juhul aga puudub kaebaja terviseprobleemide ja kambri signalisatsioonisüsteemi seisundi vahel põhjuslik seos ning lisati, et ta pole välja toonud konkreetset juhtumit, kus selle mittetöötamise tõttu oleks vajalik meditsiiniabi talle andmata jäänud. Veel leiti, et väited kartserikaristuse katkestamise kohta tuleb jätta arvestamata, sest tegemist pole käesoleva kaebuse esemega ning märgiti, et kohtueelses menetluses on vabandatud kaebaja ees signalisatsioonisüsteemist tuleneva võimaliku ebamugavuse pärast.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas vajab lahendamist küsimus, kas mittetöötava signalisatsioonisüsteemi tõttu sai kaebajale tekkida riigivastutuse seaduse alusel rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.

5. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise üldiseid aluseid käsitleb riigivastutuse seaduse § 7 lg 1. Selles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamise aluseid reguleerivad sama seaduse § 9 lg-d 1 ja 2. Neis kehtestatu võimaldab nõuda tervise kahjustamise korral kahju rahas hüvitamist, kuid üksnes haldusorgani süülise käitumise korral, proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Sama seaduse § 7 lg-st 4 ning võlaõigusseaduse § 127 lg-test 1 ja 4 tulenevalt on vastava nõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja õigusvastane süüline tegevus, kahju tekkimine ja põhjuslik seos nende vahel on tuvastatud.

6. Kaebaja on rajanud oma nõude Euroopa vanglareeglistiku § 18 lg-s 1 ja § 52 lg-s 2 sätestatule ning väitele, et vanglateenistuse ametnikud ei taganud mittetöötava signalisatsioonisüsteemiga kartserikambrisse paigutamise läbi tema julgeolekut ja jätsid ta ilma võimalusest saada vajaduse korral vältimatut arstiabi. Vastavat tegevust peab ta nii enda tervise kahjustamiseks kui füüsiliste ja

psüühiliste kannatuste tekitamiseks. Seejuures on ta aga jätnud tähelepanuta, et nimetatud reeglistik on üksnes soovitusliku iseloomuga dokument, milles sätestatu poole peab vangla oma tegevuse korraldamisel küll püüdlema, kuid milles eiramine ei saa anda piisavat alust kinnipeetava rahalise nõude rahuldamiseks.

7. Vangistusseaduse § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad talle elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri ning kambris peab olema aken ja ruumi piisavat valgustatust tagav kunstlik valgustus. Kambri sisustusse kuuluva üle otsustamise on seaduseandja teinud kohustuseks justiitsministrile, kes on vastavad nõuded sätestanud oma 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestanud „Vangla sisekorraeeskirja“ §-s 7. Selle lõige neli näeb ette, et kartseri sisustuse hulgas peavad olema päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid, põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris, riidenagi, pesemiskoht, WC ning võimaluse korral ka valjuhääldi. Seda, et kinnipeetava kambris või kartseris peab tingimata olema ka signalisatsioonisüsteem, vangistusalastest õigusaktidest ei tulene. Kaebaja kohtueelse nõude menetlemise käigus kogutud elektroonilised seletused ja koostatud otsuse väited kinnitavad, et kinnipeetaval on olemas võimalus võtta vajaduse korral vanglateenistuse ametnikega ühendust ka siis, kui tema kambris olev signalisatsioonisüsteem ei ole töökorras.

8. Kinnipeetava ravimisega seonduv on reguleeritud vangistusseaduses. Selle § 49 lg-s 1, § 52 lg-s 1 ja § 53 lg-s 1 on kehtestatud, et vanglas kinnipidamisel viibivate isikute tervishoiuteenus tuleb korraldada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivate sätete alusel ning ööpäevaringselt tagatakse neile üksnes vältimatu abi kättesaadavus. Vältimatu abi mõiste sisaldub eelnimetatud seaduse §-s 5 ja tähendab tervishoiuteenust, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Õigusaktidest ei tulene, et kinnipeetavale, kes avaldab soovi arstiabi saamiseks, tuleb see tingimata koheselt ka võimaldada.

9. Kaebuses on selle esitaja ära märkinud asjaolu, et 23.04.2014 algas tal tugev osteoporoos ning kuna vangla ei täitnud arsti ettekirjutust kartserikaristuse katkestamiseks kuni 05.05.2014, tuli füüsiliselt ja psüühiliselt kannatada, sest puudus võimalus abi kutsuda ja öösel valuvaigistavaid süste saada. Tema tervisekaardi andmetest nähtub, et juba 12.04.2014 ja 14.04.2014 on ta kurtnud tugeva seljavalu üle, kuid keeldunud viimasena nimetatud kuupäeval valuvaigistavast süstist ja soovinud selle asemel hoopis valuvaigistavat kreemi. 17.04.2014 ja 22.04.2014 on ta aga kurtnud väidetavalt süstimise tagajärjel tekkinud valu üle ja läbivaatusel tuvastati hematoom parema tuhara piirkonnas. 23.04.2014, 24.04.2014, 25.04.2014, 26.04.2014, 27.04.2014, 30.04.2014 ja 04.05.2014 on kaebaja kurtnud tugevat valu seljas ning kõigil nimetatud kuupäevadel on talle süstitud diclac või ketonal nimelist ravimit. Internetis kõigile kättesaadavate andmete kohaselt on tegemist leevendavate ravimitega valulikke ja põletikuliste seisundite korral. Meditsiinitöötajatega on kaebaja kohtunud veel ka 02.05.2014, 05.05.2014 ja 07.05.2014, kuid ei nähtu, et siis oleks süstimist vajalikuks peetud. Samuti ei nähtu, et eelnimetatud kuupäevadel või ka hiljem oleks olnud tegemist mingi niisuguse seisundiga, mida on üldse võimalik pidada vältimatut abi ja seega ka selle kohest kutsumist vajavaks. Järgmine sissekanne on tervisekaarti tehtud 19.05.2014 ning siis ja ka 21.05.2014 on kaebaja vaatamata tugevale valule seljas ja põlves ise valuvaigistavatest süstidest keeldunud põhjusel, et nendest tugevneb maovalu ja tuharate piirkond on juba väga valulik. 28.05.2014 on aga 07.03.2013 ja 02.05.2014 teostatud uuringute võrdlemise tulemusel märgitud tervisekaarti, et kaebaja tervislik seisund pole Viru Vanglas viibimise ajal halvenenud. See kõik lubab selgelt järeldada, et ta on vaatamata töötava signalisatsioonisüsteemi puudumisele olnud tervishoiutöötajate pideva järelevalve all ja saanud mõistliku aja jooksul nii oma seisundile kui soovidele vastavat arstiabi.

10. Vangistusseaduse § 1’ lg 8 kohaselt võib kinnipeetav vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kohtusse pöörduda üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Halduskohtumenetluse seadustikus § 47 lg-s 1 on kehtestatud, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud sellest korrast kinni ning ainult ulatuses, milles tema nõuet ei ole tähtaegselt rahuldatud. Kaebuse aluseks olevas kohtueelses nõudes ei ole kaebaja vaidlustanud vanglaametnike neid toiminguid, millised seisnesid selles, et ei rahuldatud tema palveid teise kambrisse paigutamiseks, unustati õhtuti meditsiinitöötaja kutsuda ja ei täidetud arsti poolt kartserikaristuse katkestamise kohta antud tõendi ettekirjutust. Seetõttu pole nendele tuginemine lubatud.

11. Viibimine kambris, kus puudus toimiv signalisatsioonisüsteem, võis kaebajale tema rohkete tervisehädade tõttu kindlasti häiriv olla ja talle ka vaimseid kannatusi põhjustada, kuid antud juhul ei kinnita miski kohtule esitatust, et selle tulemusel sai talle üldse tekkida niisugust mittevaralist kahju, mis saab kaasa tuua rahalise hüvitise. Vastustaja on kohtueelses menetluses tehtud otsuses kaebaja ees vabandanud. Seega saab talle kambri rikkis signalisatsioonisüsteemi pärast tekkida võinud ebamugavused piisaval ja kohasel viisil heastatuks lugeda.

12. Eeltoodud järeldustel pole kohtul põhjust pidada Viru Vangla tegevust kaebaja suhtes õigusvastaseks. Talle ei saanud tekkida rahas hüvitatavat mittevaralist kahju ning tema kohtueelne kahju hüvitamise taotlus on jäänud õigustatult rahuldamata. Seetõttu jääb ka kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud 300 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Seega jäävad tema võimalikud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Jõustus Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2012 lahendus toodud muudatustega 14.01.2016.