3-15-466/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(4)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-466 Haldusasi T.M. kaebus Maardu Linnavolikogu 27.01.2015 otsuse nr 117 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks RESOLUTSIOON

1. Tagastada T.M. kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Edastada määrus teadmiseks Vabariigi Valimiskomisjonile. Edasikaebamise kord Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. T.M. esitas 25.02.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebuses on esitatud järgmised nõuded:

- tuvastada Maardu Linnavolikogu 27.01.2015 otsuse nr 117 tühisus;

- alternatiivselt tühistada otsus nr 117;

- kaasata menetlusse HKMS § 20 alusel kõik Maardu linnas valijate nimekirja kantud isikud;

- kaasata menetlusse Vabariigi Valimiskomisjon;

- peatada esialgse õiguskaitse korras Riigikogu valimiste läbiviimine Maardu linnas;

- teavitada kõiki asjassepuutuvaid isikuid massiteabevahendite kaudu.

Kaebuse kohaselt on kaebaja Eesti kodanik ja Maardu linna elanik, kes on kantud Maardu valijate nimekirja. Kaebaja kavatseb osaleda 01.03.2015 valimistel.

Kaebaja sai 15.02.2015 ajalehe Postimees artikli http://www.postimees.ee/3091083/maarduvolikogu-ahvardab-tegutsemisvoimetuks-tunnistamine kaudu teada, et Vabariigi Valimiskomisjon on seisukohal, et Maardu linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, sest Maardu valimiskomisjoni tegevuse suhtes on tehtud ettekirjutus järelevalve algatamiseks. Tutvudes Maardu linna koduleheküljel asuva dokumendiregistriga, avastas kaebaja, et volikogu on võtnud 27.01.2015 vastu otsuse nr 117 „Valimisjaoskondade moodustamine“1.

Kuna volikogu on tegutsemisvõimetu, puudub volikogul pädevus otsuseid vastu võtta ning otsus on tühine. Seega ei ole moodustatud valimisjaoskonda, milles kaebaja Maardu elanikuna saaks kehtivalt

1 http://avalik.amphora.ee/maardulv/index.aspx?type=12&id=106485

2(4) oma hääle anda. Ebapädeva organi moodustatud jaoskonnakomisjonil ei saa olla pädevust hääletamist korraldada ja valijate antud hääli kokku lugeda. Kaebajal on Maardu valijana õigus nõuda, et Riigikogu valimistel hääletamise ja häälte kokkulugemise korraldaks seaduslik valimiskomisjon, mille on moodustanud pädev organ. Vastasel juhul ei ole valimised legitiimsed. Kaebaja soovib valijana, et valimiste läbiviimise õiguspärasuses ei oleks vähimatki kahtlust.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus leiab, et kaebus on esitatud avalikes huvides, mitte kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks. Seetõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

HKMS § 44 lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2).

Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Tuvastamiskaebuses tuleb selgitada, miks on kaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4). Seetõttu on ka tuvastamiskaebuse korral oluline, et kaebusega oleks võimalik kaebaja õigusi kaitsta.

3. Riigikogu valimiste seaduse (RKVS) § 18 lg 2 alusel nimetab kohaliku omavalitsuse volikogu oma otsusega vallavõi linnasekretäri ettepanekul ning poliitilise tasakaalustatuse põhimõtet arvestades jaoskonnakomisjoni esimehe ja liikmed hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva. Sama paragrahvi lõiked 3-8 sätestavad, kuidas toimub liikmete määramise otsusele eelnev menetlus.

Haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamiseks. Haldusaktiga antakse isikule õiguseid või määratakse kindlaks kohustus või keeld. Otsusega nr 117 on nimetatud jaoskonnakomisjoni liikmed, andes neile seega ka seadusest tulenevad õigused ja kohustused. Kaebajat vastavas nimekirjas ei ole. Kaebaja ei ole soovi jaoskonnakomisjoni liikmeks saada ka kaebuses maininud. Arvestades kaebuses kirjeldatud kronoloogiat, sh seda, et kaebaja tutvus Maardu linna dokumendiregistriga alles 15.02.2015 ehk pärast otsuse tegemist huvist linna tegemiste vastu, ei pea kohus ka kaebaja sellist varasemat huvi võimalikuks, sest siis oleks ta enda nimetamata jätmisest varem teada saanud ja seda kohtule kirjeldanud. Arvestades kaebuse sisu ühemõttelisust ja käesoleva kaebuse kiireloomulisust, ei jäta kohus kaebust ka vastavas osas käiguta.

Kuna kaebaja ei ole kirjeldanud oma soovi saada ise jaoskonnakomisjoni liikmeks, ei saa vaidlustatud otsus kaebaja õigusi ka selles osas rikkuda, et teda jaoskonnakomisjoni liikmeks ei määratud.

4. Kaebaja on pöördunud kohtusse väidetava õiguse kaitseks, et 01.03.2014 toimuvad üldvalimised oleksid legitiimsed. Tegemist ei ole kaebajale isikulikult kuuluva õigusega, vaid avaliku huviga. Huvi õigete ja ausate valimiste vastu on avalikes huvides. Seadus ei anna kaebajale õigust pöörduda avaliku huvi kaitseks kohtusse (HKMS § 44 lg 2).

Põhiseaduse kommentaaride II peatüki sissejuhatuses2 selgitatakse järgmist: Vahet tuleb teha objektiivsel ja subjektiivsel õigusel. Objektiivne õigus koosneb avaliku võimu kohustus-

test, mille täitmisele ei ole kellelgi subjektiivset õigust. Näiteks sätestab PS § 66 Riigikogu kohustuse pida-

da uue koosseisu esimene istung kümne päeva jooksul valimistulemuste väljakuulutamisest alates. Samas ei ole kellelgi subjektiivset õigust sellele, et Riigikogu seda kohustust järgib. Objektiivse õiguse järgimise üheks järelevalvemehhanismiks on nt õiguskantsler (PS XII ptk).

2 http://pohiseadus.ee/ptk-2/

3(4) Ka subjektiivse õiguse struktuuris esineb kellegi kohustus midagi teha või tegemata jätta. Lisaks kohustusele on aga õiguse kandjal kohustuse kandja vastu õigus sellele, et viimane oma kohustuse täidaks. Näiteks keelab PS § 36 lg 1 ühtki Eesti kodanikku Eestist välja saata ja takistada Eestisse asumast. See kohustus on adresseeritud kõigile avaliku võimu kandjatele ja sellele lisandub iga Eesti kodaniku subjektiivne õigus sellele, et teda välja ei saadetaks ega takistataks Eestisse asumast. Subjektiivne õigus on seega kolmeelemendiline relatsioon õiguse kandja, kohustuse kandja ja õiguse eseme vahel. Subjektiivse õiguse ja objektiivse normi erinevus on selles, et viimase puhul puudub õigustatud subjekt, kes saaks nõuda kohustuse täitmist.

RKVS § 18 lg 2 ei sisalda valija subjektiivset õigust nõuda jaoskonnakomisjoni moodustamist või moodustamata jätmist. Sellise otsuse andmist või kehtetuks tunnistamist võib nõuda üksnes isik, kes soovis komisjoni liikmeks määramist, kui ta komisjoni liikmeks ei määratud, kuna sellisel juhul rikub otsus tema subjektiivseid õiguseid.

Tutvudes Vabariigi Valimiskomisjoni ettekirjutusega3, nähtub sellest, et kaebusega seotud sätteks võiks olla ka KOKS § 52, millega reguleeritakse volikogu tegutsemisvõimetuks muutumist. Teise lõike kohaselt loetakse, kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud korras. Kaebaja ei väida seda, et ta oleks asendusliige, kelle õigusi võib Maardu Linna Valimiskomisjoni võimalik tegevusetus olla rikkunud. Ka ei saa sellist õigust kaitsta 27.01.2015 otsuse nr

117 vaidlustamisega.

Kohus selgitab, et sarnaselt põhiseaduse kommentaarides toodud näitele PS § 66 kohta, ei pea kõik seadustest tulenevate normide täitmine või täitmata jätmine olema kohtus vaidlustatavad. Isikul on õigus kohtus vaidlustada üksnes enda õiguste rikkumist. Kuigi isikul võib olla huvi, et riik ja kohalikud omavalitsused toimiksid kooskõlas põhiseaduste ja seadustega, saab sellist huvi kohtulikult kaitsta üksnes siis, kui (põhi)seaduse sättega on antud isikule subjektiivne õigus, mida riik või KOV tagama peab. Ainuüksi soov veenduda avaliku võimu tegevuse õiguspärasuses ei ole piisav kohtule kaebuse esitamiseks. Ka ei ole isikul näiteks seaduslikkuse tagamise argumendi alusel õigus nõuda politseiametniku ametist vabastamist, kui ametniku teenistusse võtmisel on rikutud menetluskorda või politseiametnik ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele.

5. Riigikohus on sarnases asjas, kus isikud vallaelanikena leidsid, et vallaelanikel on subjektiivne õigus nõuda, et vallavolikogu tegutseks õiguspäraselt, leidnud järgmist (12.03.2013 otsus nr 3-4-1-6- 13): Kolleegium märgib, et üldjuhul ei ole vallaelanikel subjektiivset õigust nõuda, et vallavolikogu tegevus oleks õiguspärane. Kuigi on tõsi, et vallaelanik võib olla huvitatud, et isikud oleks volikokku valitud ja asendusliikmete vastu vahetatud seaduses sätestatud korras, ei tulene ainuüksi sellisest huvist isikutele kohtulikult kaitstavaid subjektiivseid õigusi. Seetõttu ei saa valla valimiskomisjoni vaidlusalune otsus rikkuda kaebuse esitajate õigusi. Selle otsuse peale esitatud kaebust tuleb pidada avalikes huvides esitatud kaebuseks. Riigikohus on aga varem sedastanud, et PSJKS § 37 lõike 1 järgi saab isik Riigikohtus valimisasjades kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Samast põhimõttest lähtuvad ka KOVVS § 64 lõige 1, § 65 lõige 1 ja §

66 lõige 1, mis sätestavad isiku kaebeõiguse valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale. Seadus ei näe ette valimiskomisjoni otsustele või toimingutele kaebuse esitamise võimalust avalikes huvides.

Subjektiivse õiguse kaitse põhimõte kehtib ka halduskohtumenetluses. Kuna kaebus on esitatud avaliku huvi, mitte kaebaja subjektiivse õiguse kaitseks, tuleb kaebus tagastada.

6. Põhiseaduse § 56 p 1, § 57 ja § 60 lg-te 1 ja 3 koosmõjus on kaebajal ilmselgelt õigus osaleda Riigikogu valimistel. Kohtule ei nähtu, et Maardu Linnavolikogu 27.01.2015 otsus nr 117 kaebaja valimisõigust rikuks. Kui kaebaja valimisõigust rikutakse jaoskonnakomisjoni toimingu või otsusega, on

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/317022015013

4(4) kaebajal õigus pöörduda kaebusega maakonnakomisjoni poole (RKVS § 70) ning lõpuks kaebusega Riigikohtusse. Selliseks otsuseks võib olla ka hääletamistulemuste kindlakstegemise protokoll, kui kaebaja leiab, et seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. Kõigi selliste õiguste kaitse on aga võimalik alles pärast väidetavat õiguste rikkumist, mitte ennetavalt.

Samuti on Vabariigi Valimiskomisjonil ja maakonna valimiskomisjonil õigus jaoskonnakomisjoni liikme volituste peatamiseks või lõpetamiseks või jaoskonnakomisjoni toimingute või otsuste kehtivuse peatamiseks (RKVS § 15 lg 2 ja § 17 lg 2). Selleks võib kaebaja pöörduda nii kaebuse kui ka märgukirjaga kõrgemalseisva valimiskomisjoni poole. Vastavate volituste rakendamist ei ole aga võimalik kohtult taotleda enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Ka sellisel juhul on pädevaks kohtuks üksnes Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse korras.

Arvestades kaebaja kirjeldatud võimalikku seaduserikkumist edastab kohus käesoleva määruse teadmiseks Vabariigi Valimiskomisjonile. Kohus ei oota käesolevale määrusele Vabariigi Valimiskomisjonilt vastust.

Samuti on kaebajal õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse haldusakti õiguspärasuse kontrolliks maavanema poole, kes teostab Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 alusel haldusjärelevalvet maakonna kohalike omavalitsusüksuste üle.

7. Kaebusega koos esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on puudustega, kuna taotluselt on tasumata riigilõivuseaduse § 60 lg-s 6 sätestatud riigilõiv. Kuna kohus tagastab kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu, ei määra kohus ka esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamiseks tähtaega.

Arvestades kaebajal Maardu Linnavolikogu 27.01.2015 otsuse nr 117 kaebeõiguse puudumist, ei kaalu kohus ka esialgse õiguskaitse kohaldamist omal algatusel. Kaebajal on võimalik oma õigusi efektiivselt kaitsta RVKS-s sätestatud kaebekorda järgides, kui ta leiab, et rikkumised mõjutavad oluliselt valimistulemusi. Vastava kaebekorra järgmisel tehtud otsused on vaidlustatavad kohustuslikku kohtueelset menetlust järgides üksnes Riigikohtus. RVKS § 74 lg 1 kohaselt kuulutatakse valimistulemused välja alles siis, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. Seega ei nähtu kohtule ühtegi pöördumatut tagajärge, mis saabuks kaebajale ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata.

8. Asjas on kohtu tähelepanu alla sattunud ka kaebaja kaebuse vormistus. Kaebuse digiallkirjastatud tekstifaili „Tallinna Halduskohus_kaebuse_valimiskomisjonid“ atribuutide kohaselt on faili autoriks ja viimaseks muutjaks Tiiu Kaldma. Maardu linna kodulehel oleva teabe kohaselt on Tiiu-Ann Kaldma, e-mailiaadressiga tiiu.kaldma@maardu.ee, Maardu linnasekretär ehk seega käesolevas asjas eeldatava vastustaja seaduslik esindaja (KOKS § 55 lg 4 p 6). Kuna kohus käesolevas asjas täiendavaid menetlustoiminguid ei tee, ei uuri kohus ka täiendavalt, kas tegemist on juhusliku kokkulangevusega, millest on selliste asjaolude kokkulangemine tingitud ja kuidas see võiks mõjutada asja sisulist lahendamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin