1-13-2973/125 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.02.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg 05.02.2015 – Kohtuasja number 1-13-2973 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Kohtuasi Viru Vangla materjalid vangistusest Z.B’i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

Z.B , isikukood: XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla; kinnipeetava vabanemisjärgne elukoht: xxxx

Karistuse kandmise algus 06.09.2013 ja lõpp 06.09.2015 RESOLUTSIOON:

Vabastada Z.B temale Viru Maakohtu 06.11.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, katseajaga kuni karistusaja lõpptähtajani, s.o kuni 06.09.2015, koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Määrata Z.B kriminaalhooldusele Viru

Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaal

hooldusametniku järelevalve alla.

Kohustada Z.B ’i katseajal järgima

Karistusseadustiku § 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

1) ud alalises elukohas elama kohtu poolt määrat aadressil: xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada

Z.B’i suhtes käitumiskontrolli ajaks 2, 2 KarS § 75 lg 2 p 1, 4, 8 kohustusi: alusel järgmisi 1) mitte tarvitada alkoholi;

2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3)

asuda tööle kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtta end töötukassas arvele; 4) osalema sotsiaalabiprogrammis.

Z.B vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud. Viru Vangla esitas 22.12.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.B’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Z.B Viru Maakohtu 06.11.2013 otsusega nr 1-13-2973 KarS mõisteti süüdi § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg alates 06.09.2013. Tema karistusaja alguseks loeti tema kinnipidamise aeg 06.09.2013.

Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud 15-l korral, vanglas kannab karistust teist korda. Viimane kuritegu oli juhtimine mootorsõiduki joobeseisundis. Toimepandud kuriteod on läinud oma raskusastmelt leebemaks, 1992 ja 2006 aastal on esinenud ka vägivalla kuritegusid, siis viimastel aastatel vaid joobes juhtimist. Kuritegude puhul on soodusteguriks alkohol.

Alates 06.01.2014 Z.B ning alates töötas vangla majandustöödel koristajana

01.02.2014 töötab vangla majandustöödel toidujagajana/köögitöölisena. On vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Pärast vanglast vabanemist saab Z.B elama asuda xxxx, mis kuulub talle endale ja tema emale. Tegemist on talumajaga, kus on 3 tuba, köök, kõik eluks vajalikud tingimused on olemas. Ema on nõus sellega, et poeg peale vabanemist tema juurde elama asub, käesoleval ajal elab ema majas üksinda ja tal on abi vaja. Z.B elas seal ka enne vangistust. Enne vangistust töötanud enamus ajast juhutöödel. Tööoskused on tekkinud elujooksul ning leiab, et omandatud oskustest piisab, et toime tulla. Peale vabanemist saab asuda tööle xxxx, esialgu abitöölise ametile kuid kui suudab end tööalaselt tõestada, siis on kindel töökoht garanteeritud. Varasemalt varastanud, kuna oli rahapuudus. Nüüd väidetavalt majanduslik ol 162,61 euro ulatuses. ukord paranenud, kuigi võlanõudeid on 18 Tema lähivõrgustikku kuuluvad ema, kolm õde ja kaks venda. Samuti on isikul poeg ja kaks tütart. Ema on pojaga vangistuse ajal kontaktis. Suhted väidetavalt head, aitab lapsi niipalju kui suudab

. Kriminaalse taustaga sõpru ei ole.

Riskiv ja hoolimatu elustiil väljendub korduvates alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimistes ning kehalistes väärkohtlemistes. Väidab, et varasemalt jõi iga õhtu õlut, kuid töötamist ja igapäevaseid tegevusi alkoholi tarvitamine ei mõjutanud. Saab aru, et alkoholi tõttu paneb toime kuritegusid, kuid samas ei leia, et see oleks suur probleem. Meditsiiniosakond alkoholi sõltuvust diagnoosinud ei ole.

On esinenud vägivaldset käitumist eelnevate kuritegude puhul, mille tagajärgedeks olid kergemad kehavigastused. On korduvalt alkoholijoobes sõidukit juhtinud, väidab, et kipub joobeseisundis autot juhtima, põhjust ei tea. Ta ei teadvusta, mis tagajärjed võivad olla alkoholijoobes sõiduki juhtimisel. Tal on hulgaliselt kuritegusid ning väärtegusid, mis näitavad isiku kuritegelikke hoiakuid ning isik ise tunnistab, et selline on tema elustiil. Isikut on varasemalt korduvalt karistatud kriminaalkorras. Varasem tingimuslik karistus oma eesmärki ei täitnud, isik jätkas uute süütegude toimepanemist katseajal. Riskikäitumine on otseselt seotud alkoholi kuritarvitamisega. Tema suhtumine ühiskonda on negatiivne, on elu jooksul toime pannud hulgaliselt kuritegusid ja väärtegusid. Samas vangistuses olles ametnikega probleeme ei esinenud. Eelnev kriminaalhooldus sai läbi, kuid pani uuesti toime kuriteo. Seekord väidab, et vabaduses uut kuritegu toime ei pane.

Uue kuriteo toimepane jooksul on 47 kuriteo mise tõenäosus järgmise 2 aasta %, vägivaldse

toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 38%. Viru Vangla toetab Z.B ’i enne tähtaega vabanemist tingimisi .

Prokuratuuri seisukoht.

Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei olnud vastu kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele.

Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 15.12.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta. Täiendavalt märgib prokurör, et vangistusest ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks Z.B ’il jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski.

Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni.

Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 06.09.2015.

Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada süüdimõistetu allutamisega kriminaalhooldusele ni isiku ng lisakohustuste panemisega, mistõttu toetab prokurör taasühiskonnastamise huvides Z.B ’i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung.

05.02.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et viimane karistus joobes juhtimise eest oli kaks aastat tagasi, mille eest sai karistuseks kaks aastat vangistust. Kokku on teda joobes juhtimise eest karistatud 2 või 3 korda, millest üks oli jääknähtude eest. Kinnipeetav loodab, et sellises eas ei hakka vanglasse enam tagasi tulema, peab vanaisa elu elama hakkama. Z.B’i kiri.

28.01.2015 saatis kinnipeetav Viru Maakohtule kirja, milles kinnipeetav avaldab siirast kahetsust kuriteo toimepanemise üle, samuti kahetseb, et eelnevad otsused kuritegude toimepanemiseks võttis vastu niivõrd kergekäeliselt ning nüüd tunneb ta, et on teinud suure vea. Kinnipeetav avaldab, et soovib tingimisi ennetähtaega vabaneda, kuna vangistuses viibitud aeg on toonud nii talle kui tema perele majanduslikku kahju ning kuna tema tütar soovib oma haridusteed jätkata ülikoolis, tuleb tal tööle minna ning tema selles rahaliselt toetada. Ta on siiani küll saatnud elamisraha, kuid sellest ei piisa. Lõpetuseks lubab kinnipeetav, et hoidub nii alkoholist kui ka juhtimisest ning palub kohtul teda tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Maakohtu määruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus

seisukoha ja Viru Vangla poolt , kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetava suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Oma 28.01.2015 kirjas väljendas kinnipeetav soovi vabaduses tööle asuda ja edaspidi seaduskuulekalt käituda. Talle on vabanemisel tagatud kindel elukoht oma ema juures, kus ta ka enne vangistust elas ning kindel töökoht. Vangla materjalidest nähtuvalt on Z.B aktiivselt osalenud vangla tööhõives ning lisaks töötamisele on ta läbinud sotsiaalprogrammi

Eluviisitreening. Kohus leiab, et kinnipeetava aktiivne osalemine taasühiskonnastavates tegevustes kinnitab tema valmisolekut edaspidi ning asjaolu, et ta on endale töökoha leidnud, seaduskuulekalt

käituda. Kuigi vangla hinnangul on isiku poolt 47% ja 38%, uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks leiab kohus, et uue kuriteo toimepanemise riski on vabaduses võimalik vähendada isiku allutamisega kriminaalhooldusele ning hustuse panemisega. temale kontrollnõuete täitmise ko

Kohus leiab, et kuivõrd kinnipeetav on vangistuses viibitud aja jooksul aktiivselt osalenud vangla tööhõives, samuti osalenud sotsiaalprogrammis, näitab see, et isik on asunud end parandama. Isikul on vabaduses toetav ema ning reaalsed tulevikuplaanid.

Isik on ise öelnud ning sama nähtub ka varasemate kuritegude materjalidest, et kuriteod on kinnipeetav pannud toime olles alkoholijoobes (joobes juhtimised). Kohus leiab, et kuna isik on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, milles juhitakse inimesi õiguskuulekale käitumisele ning aidatakse neil on sõltuvuste ja pro ega toime tulla, näidates ära bleemid erinevate tegude tagajärjed, on Z.B motiveeritud edaspidi õiguskuulekalt käituma ning alkoholist hoiduma.

Lisaks märgib kohus, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm nr 3-1-1-91-06). Kuigi kinnipeetaval on 1 distsiplinaarkaristus, on siiski oluline arvestada sellega, et rikkumine toimus 2014 aasta augustikuus, s.o ligi pool aastat tagasi ning pärast mainitud rikkumist on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning peale seda ei ole ta ühtegi rikkumist enam toime pannud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nimetatud asjaolu ei takista isiku ennetähtaegset vabanemist.

Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks.

Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt määrates ta

kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Tingimisi ennetähtaegne vab isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud ennast astamine annab

parandama ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Vastavalt KarS § 76 lg määrab kohus kinnipeetavale katseaja kuni t ema tegeliku karistusaja lõpuni. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp