1-14-3963/30 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.02.2015.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 05.02.2015.a. Kohtuasja number 1-14-3963 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Kohtuasi Viru Vangla materjalid Z.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Z.K, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 05.05.2014 05.08.2015 ja lõpp RESOLUTSIOON: Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Z.K

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Koh

tumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Z.K’ile ja prokurörile.

Asjaolud. Viru Vangla esitas 18.12.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava vangistusest Z.K’i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Z.K Maakohtu 06.05.2014 otsusega nr 1-14- mõisteti süüdi Tartu 3963 KarS § 424 ja § 329

järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Karistusaja algust arvestati isiku kahtlustatavana kinnipidamisest 05.05.2014.

Iseloomustuse kohaselt kriminaalkorras karistatud 9- korral, vanglakaristust on Z.K ´i l kannab 5 viiendat korda. Lisaks väärteokorras karistatud 21 korda. Isiku kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Isik käitub impulsiivselt, ei mõtle tagajärgedele, lähtub oma vajadustest. Isik on läbinud taasühiskonnastavaid tegevusi, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib Z.K elama asuda vanemate juurde Vanemad on nõus . teda igati toetama. Omandanud madruse ning mehaaniku kutse, samuti elektri-gaasikeevitaja kutse; B, E autojuhiload. V -raha C, abanemisjärgselt garanteeritud töökoht puudub. Maksmata nõudeid K andmetel on 996,94 eurot, mida isik tasub olemasolevatest sissetulekutest. Isik on pannud toime varguse, varastas tööandjalt kütust, kuna väidetavalt tööandja ei maksnud palka ära ja isiku sõnul ei saanud ta muidu töölt koju minna. Lähtuvalt eeltoodust võib isik panna tulevikus toime kuritegusid materiaalse kasu

saamise eesmärgil. Isiku korduvkuriteod ning mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine, näitab, et ta pooldab riskeerivat elustiili, riskeerib nii enda kui teiste eludega ega hooli ta uritegusid toime pannud gajärgedest. K alkoholijoobes ja alkoholijoobes kasutanud vägivalda teiste isikute suhtes. Tunnistab probleemi, kuid pisendab probleemide tõsidust. Kriminaalhooldusel läbinud sotsiaalprogrammi ning saanud alkoholiravi, kuid pani 08.12.2010 toime uue kuriteo alkoholijoobes, millega rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi katseajal. E ta samalaadsete kuritegude i ole välistatud, et vabanedes võib isik jätka toimepanemist. Alkoholijoobes võib kaotada enesekontrolli, käituda agressiivselt. Kordab oma vigu, ei suuda varasematest kogemustest õppida. Probleemide äratundmisvõime väike, oma tegevuste tagajärgede hindamisel lähtub eelkõige t. On olemas tuleviku eesmärgid – enda heaolus pere ja töötamine, samas on isikul olnud varasemalt kindel töökoht ja perekond, kuid siiski pani toime uusi rikkumisi. Suhtlemisoskused väga head, oskab suurepäraselt esitada põhjendusi ja väiteid oma tegude kohta, mis pole alati olnud kõige õigemad. Korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, ei aktsepte

eri ühiskonnas kehtivaid norme.

Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 30% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 36%. Viru Vangla toetab Z.K´i tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

Prokuratuuri seisukoht. 04.02.2015 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur oli kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele vastu.

Z.K varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt peamiselt KarS § 424 ning KarS § 329 järgi. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheksa korda, vangistuses viibib viiendat korda.

Kinnipeetav anud hinnata temale korduvalt antud ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole os võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi tahtlike kuritegusid, st ta on rikkunud katseaja tingimusi kõige raskemal. Ta ei suutnud pärast kohtulahendite kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga anti talle selline võimalus. Kinnipeetav pani kuriteo toime ajal, mil ta oli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud ja viibis katseajal. K toime ru Maakohtu 15.04.2011 äesolevad kuriteod pani Z.K vahetult pärast Vi otsusega

mõistetud vangistuse ärakandmist. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna Z.K on näidanud oma varasema käitumisega, et süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole küllaldased meetmed, mis hoiavad ära tema poolt uute õ igusrikkumiste toimepanemisest. Varasemad tingimuslikud ja reaalsed karistused ei ole talle positiivset eri preventiivset mõju avaldanud.

Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud.

Z.K vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. on otseses seoses alkoholi Tema kriminaalne käitumine kuritarvitamisega. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõud võimalikke

eid ja lisakohustusi. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Väärib märkimist, et vastaval vägivaldse t eloomustusele on Z.K puhul 2 aasta jooksul uue is

kuriteo toimepanemise tõenäosus 36% ja mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 30%. Tegemist on avalikkusele ohtliku isikuga.

Maakohtu istung. 05.02.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et temal on eksnaisega on tegelikult kaks last ja üks laps on surnud. 2010 vabastati tingimisi enne tähtaega ja pani

ta selle katseajal toime

uue kuriteo. See vangistus paneb mõtlema. täita kõiki nõudeid, kui kohus Kinnipeetav lubas

ta vabastab.

Kohtumääruse põhjendused.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ning Viru Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Kuigi kinnipeetaval on vabanedes elukoht ja vangistuses puuduvad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et isik suudab kontrollitud keskkonnas reegleid järgida, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad.

Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, kusjuures vangistuses viibib viiendat korda. Korduv karistatus näitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning jätkab kuritegude toimepanemist.

Isikul puudub vabaduses töökoht. Kuivõrd on tasumata nõudeid ning tal teda on karistatud ka varavastaste kuritegude eest, on kohtu hinnangul olemas oht, et isik jätkab vabanedes materiaalse kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemist.

Isik on korduvalt pannud katseajal toime kuritegusid. Seega käitumiskontrollile allutamine ei ole kinnipeetava puhul positiivset mõju avaldanud. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt isiku allutamine kriminaalhooldusele ei vähendaks uue kuriteo toimepanemise riski ega suunaks teda õiguskuulekalt käituma. Kohus märgib, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 30-36%, mistõttu oleks tema vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokuratuur.

Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus leiab, et puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Z.K’i

Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu Z.K ’i vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 16.03.2015

kohtumääruse RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 26. veebruari 2015

Jätta määrus muutmata. 2.

Jätta määruskaebus rahuldamata.

Kohtumäärus jõustus 28. märtsil 2015. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

Referent

/digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne