3-14-53215/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-53215

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla poolt

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19. jaanuari 2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksandr Streltsovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Streltsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. Streltsovi määruskaebus rahuldamata.

2. Muuta osaliselt Tartu Halduskohtu 19. jaanuari 2015. a määruse

põhjendusi, täiendades neid käesolevas määruses toodud põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 16. juuni 2014. a käskkirjaga nr 6-3/933-D karistati A. Streltsovi 6 ööpäevaks

kartserisse paigutamisega.

2. A. Streltsov esitas 19. novembril 2014 Viru Vanglale venekeelse vaide ja kahju

hüvitamise taotluse. Viru Vangla tagastas need 8. detsembri 2014. a kirjaga nr 6-

16/290-2.

3. A. Streltsov esitas 14. detsembril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta

nõudis kartserikaristusega oma inimväärikuse alandamise ja diskrimineerimise eest

hüvitist 10 000 kuni 25 000 eurot.

4. Tartu Halduskohus tagastas 6. jaanuari 2015. a määrusega A. Streltsovi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebus ei olnud

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu lubatav.

5. A. Streltsov esitas 10. jaanuaril 2015 määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu

Halduskohtu 6. jaanuari 2015. a määruse. Ühtlasi palus ta riigilõivu tasumisest vabastamist

määruskaebuse esitamisel.

6. Tartu Halduskohus jättis 19. jaanuari 2015. a määrusega rahuldamata A. Streltsovi

menetlusabi taotluse HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel, jättis määruskaebuse käiguta ja andis

kaebajale 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15 päeva määruse jõustumisest. Halduskohus

leidis, et kaebajat ei saa pidada maksejõuetuks isikuks. Halduskohus märkis, et kaebajal pole

neljal viimasel kuul enne määruskaebuse koostamist sissetulekuid olnud, kuid kaebaja

isikuarve väljavõtte kohaselt oli määruskaebuse koostamise hetkel tema isikuarvel vabu

rahalisi vahendeid 292,05 eurot. Kuna see oli piisav 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks,

jättis halduskohus kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja esitas 29. jaanuaril 2015 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu

Halduskohtu 19. jaanuari 2015. a määruse, sest see on ebaseaduslik ja põhjendamata. Kaebaja

väidab, et halduskohus ajab teda tahtlikult segadusse ja otsib põhjusi, et tema kaebusi mitte

läbi vaadata. Samuti arvab kaebaja, et rahalised vahendid ei tohiks mängida rolli inimeste

õiguste kaitsel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

9. HKMS § 104 lg 1 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel halduskohtule, samuti

apellatsioonkaebuse ja määruskaebuse esitamisel ringkonnakohtule riigilõiv seaduse kohaselt.

Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot.

Kaebaja on esitanud erinevates menetlustes mitmeid määruskaebusi. Seega pidi tasumisele

kuuluvate riigilõivude kogusumma tema jaoks ettenähtav olema.

10. Tartu Halduskohus 19. jaanuari 2015. a määrusega jättis rahuldamata kaebaja menetlusabi

taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel.

HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui taotleja ei suuda

oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes

osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on

edukas. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt (tl 40) ei ole tal perioodil

10. september 2014 kuni 9. jaanuar 2015 olnud sissetulekuid. Seega ei saa HKMS § 112 lg

1 p 1 kohaselt arvutada tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Kaebaja isikukonto

vaba jääk on 292,05 eurot, mis võimaldab riigilõivuseaduse § 60 lg-s 6 ette nähtud 15 euro

suurust riigilõivu siiski tasuda. Seega tuleb menetlusabi taotlus jätta rahuldamata HKMS §

111 lg 1 alusel tulenevalt kaebaja majanduslikust seisundist. Halduskohus on õigesti leidnud,

et menetlusabi taotlust ei saa rahuldada, kuid kohaldas ekslikult HKMS § 112 lg 1 p-s 1

sätestatud menetlusabi andmise piirangut. Seetõttu täiendab ringkonnakohus halduskohtu

määruse põhjendusi käesoleva punkti põhjendustega.

11. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja täiendab Tartu

Halduskohtu 19. jaanuari 2015. a määruse põhjendusi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene