1-15-231/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.veebruaril 2015.a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-231 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, Meelika Aava ja

Ivi Kesküla Kriminaalasi G.U süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 -

järgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.veebruari 2015 aasta otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav , isikukood XXX, G.U

elukoht XXXXX X-X XXXXXXX, viibib Tallinna Vanglas, kodakondsus: EV kodanik, emakeel: vene keel, haridus: XXXXXXXXXXXX, . Varem töökoht: ei tööta

kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati Harju

Maakohtu 16.02.2012 otsusega KarS - § 121 alusel 6

kuulise vangistusega, mida vähendati vastavalt KrMS §

238 lg-le 2 4 kuuni. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendati vangistus 356 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 12 kuud. Üldkasuliku töö tunnid täidetud. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest.

Kahtlustatavana kinni peetud: 04.11.2013 kuni 05.11.2013; 12.11.2013 kuni 13.11.2013; 08.02.2014 kuni 09.02.2014; 18.04.2014 kuni 19.04.2014: 12.05.2014 kuni

13.05.2014; 20.06.2014, 05.10.2014, alates 07.10.2014 kohaldatud tõkendina vahistamist. RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata G.U .

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1.

G.U süüdistatakse selles, et 07.03.2013, 02.05.2013 Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kiirmenetluse otsustega karistatud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavate pisivarguste toimepanemise eest, samuti olles 06.03.2014 Harju Maakohtu otsusega karistatud 26.10.2013 toime pandud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava pisivarguse toimepanemise eest, uuesti 04.11.2013 kella 19.14 ajal Tallinnas, aadressil XXXXXXXX XXX XX asuvast M

OÜle kuuluvast kauplusest üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku M omastamise eesmärgil varastada kokku kaupa kogusummas 103.96 eurot. Nimetatud kaubad pani ta kaupluse müügisaalis ostukorvi ning möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna G.U oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Samuti tema 12.11.2013 kella 22.40 ajal Tallinnas, aadressil XXXXX XXX X asuvast S - AS ile kuuluvast kauplusest P üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada kahte pudelit viskit Grants maksumusega 18.50 eur/tk, kogumaksumusega

37 eurot. Nimetatud kauba pani ta kaupluse müügisaalis endale kilekotti ning möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna G.U oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Samuti tema 08.02.2014 kella 13.57 ajal Tallinnas, aadressil XXXXXXX XXX asuvast M - OÜ le kuuluvast kauplusest M üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada kokku kaupa summas 78.55 eurot. Nimetatud kaubad pani ta kaupluse müügisaalis endale i ning möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. kott Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna G.U oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Samuti tema 18.04.2014 kella 18.45 ajal Tallinnas, aadressil XXXXX XX asuvast P -ile AS kuuluvast kauplusest K üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada kokku kaupa summas 64.42 eurot. Nimetatud kaubad pani ta kaupluse müügisaalis endale põue ning möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna G.U oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Samuti tema 12.05.2014 kella 12.30 ajal Tallinnas, aadressil XXXXX XXX asuvas M -le t OÜ kuuluvast kauplusest M üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada kokku kaupa kogumaksumusega 21.53 eurot. Nimetatud kaubad pani ta kaupluse müügisaalis endale kotti ning möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna G.U oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Samuti tema 20.06.2014 kella 12.42 ajal Tallinnas, aadressil XXXXX XXX XX asuvast M OÜ- le kuuluvast kauplusest M üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada kaupa kogumaksumusega 79.92 eurot. Nimetatud kaubad pani kaupluse müügisaalis endale taskusse ning möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna G.U oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Samuti tema 05.10.2014 kella 21.49 ajal Tallinnas, aadressil XXXXXXX XXX X asuvast R

AS-ile kuuluvast kauplusest R üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada kokku kaupa kogumaksumusega 39.87 eurot. Nimetatud kaubad pani ta kaupluse müügisaalis endale taskusse ning möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna G.U oli kinni peetud turvatöötaja poolt

Seega G.U , võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohus tunnistas G.U süüdi KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja mõist is

karistuseks 1 aasta 3 kuud

vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra lõplikuks mõisteti KarS § 68 lg 1 ja karistuseks

10 kuud vangistust.

alusel arvestati mõistetud karistuse hulka eelvangistus, so 11 päeva, lugedes karistuseks tähtajalise vangistuse päeva.

9 kuud 19 Karistusaja algust loeti G.U viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 05.10.2014. Kohaldatud tõkend – vahistamine – jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel või karistuse tähtaja saabumisel tõkend tühistada. Välja mõisteti G.U-lt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p- -te 1 ja 3 alusel: sundraha 585 eurot;

de 4, 5 ja 9 ja § 180 lg määratud kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 1 euro; määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 72 eurot ja kohtumenetlusel 120 eurot, kokku kaitsjale makstud tasu 192 eurot. menetluskulud Kõik

kokku 778 eurot määrati tasumisele kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul võrdsete osamaksetena P ASi esitatud tsiviilhagi 20,74 euro . Sama otsusega rahuldati täies ulatuses nõudes VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel ja välja mõisteti G.U-lt P ASi kasuks 20 eurot 74 senti.

APELLATSIOON:

3. G.U esitas apellatsiooni, milles vaidlustab mõistetud karistuse määra ja palub mõista kergem karistus. Leiab, et karistus on liiga range ning kuriteod pani toime kuna ei töötanud ja lisaks hoolitses ka elukaaslase lapse eest. Samuti jätta kaitsja tasu riigi taotleb kanda, kuna see raskendab olemasolevate võlgade tasumist. Lisaks vaidlustab välja mõistetud tsiviilhagi summas 20.74 eurot, kuna tema kaupa ei avanud ja puuduvad tõendid, et tema kauba rikkus.

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooni leia d, perspektiivitud ga b üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-

43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist karistuse määra, menetluskulude ja tsiviilhagi osas. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooni , mille arutamine ei saa k ga aasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

4.1 Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks puudub alus ning maakohtu poolt mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast.

Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega apellandile lühemaajalise vangistuse mõistmiseks. KarS § 199 lg 2 p 9 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on G.U karistanud 1 aastase 3 kuulise vangistusega, seega tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Ka ei saa jätta tähelepanuta, et mõisteti süüdi G.U seitsmes varguse episoodis, siis

on maakohtu poolt mõistetud karistuse määr enam kui kohane. Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on karistusliigi ja - maakohus arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld kui ka eripreventiivseid eesmärke - ning andnud sellega

seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kolleegium leiab, et siiras kahetsus tähendab seda, et isik on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. Samas on jätkanud temale väljakujunenud G.U

kuritegelikku käitumist ja seda ka peale 04.11.2013.a. episoodi. Kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.o, kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Kuigi asjaolu, et isik on varem korduvalt samalaadseid kuritegusid toime pannud, ei välista automaatselt kahetsuse puhtsüdamlikkust (vt Riigikohtu 11.09.2007. a otsus väärteoasjas nr 07), sunnib taoline kuritegude jätkuv toimepanemine 3-1-1-33- G.U poolt

tõsiselt kaaluma, kas avaldatud kahetsus on ikka siiras. Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad.

4.2 Maakohtus G.U ega tema kaitsja kannatanu tsiviilhagi vastu ei vaielnud ja G.U kinnitas, et hagiga . on nõus ja võtab hagi õigeks Enda ülekuulamist ei taotlenud ja üksikasjalikke ütlusi süüdistatav maakohtu istungil anda ei soovinud, vaid jäi kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde, millega kinni (lk 235 pöördel). tas varastatud esemete rikkumist

TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS §

4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole

440 lgst

kohtule siduv - üksnes abielu või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Ülejäänud juhtudel, nagu ka käesoleval juhul, oli hagi õigeksvõtt maakohtule siduv. TsMS §

4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Nimetatud

444 lg

seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 3-1-1-79- alt Riigikohtu

09. Lähtuv seisukohtadest oli maakohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud esitatud tsiviilhagi täies ulatuses rahuldama.

4.3

Kuna tegemist on lühimenetlusega, siis on välistatud täiendavate tõendite (tõend eelnevate kohustuste kohta) esitamine apellatsioonimenetluses. Selgitades varasemas praktikas lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt märkinud, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2008. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07 p 7; 3-1- 1-79-10 p 10.1; 3-1-1-99-13 p 10).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohtukolleegium juhib G.U tähelepanu sellele, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetu Käesoleva sele. kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et G.U esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. välja Kolleegium leiab, et G.U mõistetud menetluskulud ei ole suured. Välja on mõistetud, vaid sundraha, määratud kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu ja riigi õigusabi osutanud kaitsja tasu. Maakohtu istungil ei ole G.U ega tema kaitsja taotlenud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Kaitsja on taotlenud anda menetluskulude tasumiseks aega ), mida maksimaalne tähtaeg (lk 236 maakohus on ka teinud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tähenda ainuüksi isiku viibimine vangistuses seda, et ta ei ole võimeline menetluskulusid tasuma. Asjaolu, et isik peab kandma vangistust ja hetkel sissetulekud puuduvad, ei saa olla menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kolleegium a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Ka on kohtukolleegiumi hinnangul maakohus arvestanud süüdimõistetu võimaliku töötusega vangistuse ajal ja arvestanud sissetulekute puudumist ning andnud süüdimõistetule seetõttu võimaluse tasuda menetluskulud

12 kuu jooksul

võrdsete osamaksetena kohtuotsuse jõustumisest arvates. Lisaks on pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist t § 424 sättest ulenevalt KrMS

kriminaalmenetluse kulude tasumise pikendamise tähtaega võimalik mõjuval põhjusel korduvalt pikendada, kuid käesoleval juhul ei ole kohtuotsus jõustunud ja täitmisele veel pööratud menetluskulude osas. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis tooduga nr 3-1-1-2-12.

5. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta läbi vaatamata.

Orvi Tali Meelika Aava

Ivi Kesküla