2-14-59765/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S 1

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Piret Randmaa

Määruse tegemise aeg ja koht 26.02.2015.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number 2-14-59765

Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu vanema kande vaidlustamiseks

Menetlustoiming Hagiavaldusest loobumise vastuvõtmine, menetluse lõpetamine ja riigilõivu osaline tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Vladimir Sadekov (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo OÜ, registrikood 11875635, asukoht Pärnu mnt 41A, 10119 Tallinn). RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja poolt kohtuistungil esitatud hagiavaldusest loobumine. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-14-59765 XXX hagis XXX vastu vanema kande vaidlustamiseks. 3. Tagastada hagejale XXX pool (½) tasutud riigilõivust, s.o. 150,00 (ükssada viiskümmend) eurot hageja soovil XXXarvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Hageja tasus 27.10.2014.a. hagi esitamisel riigilõivu summas 300,00 (kolmsada) eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE932200221023778606 Swedbank AS-is, viitenumbriga 2900072369, selgitusega „Hagiavaldus isaduse tuvastamiseks XXX“. 4. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Menetluskulud jaotamine ja kindlaksmääramine 5. Jätta hageja XXX menetluskulud tema enda kanda. 6. Jätta kostja XXX menetluskulud XXX kanda. 7. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX`lt XXX kasuks välja menetluskulud kokku summas 360,00 (kolmsada kuuskümmend) eurot. Edasikaebamise kord

2

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Tsiviilasja asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on XXX hagi XXX vastu vanema kande vaidlustamiseks. Nimetatud asjas toimus kohtuistung 19.02.2015.a.

2. 19.02.2015.a. toimunud kohtuistungil esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks seoses asjaoluga, et DNA-ekspertiis näitas, et hageja on kostja isa. Seejuures selgitas hageja, et tal ei ole võimalik kanda kostja menetluskulusid. Samuti palus hageja tagastada talle pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust.

3. Kostja seaduslik esindaja ei vaielnud 19.02.2015.a. toimunud kohtuistungil asja menetluse lõpetamisele vastu, kuid palus jätta seejuures kõik menetluskulud hageja kanda. Seejuures olid kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud kokku summas 360,00 eurot.

4. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lõike 1 punktist 3 tuleb avalduse loobumine vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada. Kooskõlas TsMS § 429 lõikega 1 võib hageja hagist loobuda kuni tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse, ning kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 3 teatab kohus, juhul kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb loobumine vastu võtta, kuivõrd asjas ei esine TsMS § 429 lõikes 4 toodud loobumist välistavaid asjaolusid. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-ile 432, ei saa, juhul kui menetlus on lõpetatud, hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel otsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

5. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, mh määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita kulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks kulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

6. TsMS § 168 lõigete 4 ja 5 kohaselt kannab hageja, juhul kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kostja menetluskulud, v.a juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, ja kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kuna kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud, kannab kostja menetluskulud.

3

7. Kuivõrd hageja ei loobunud käesoleval juhul hagist, kuna kostja oleks nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.

8. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 punkti 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

9. Kohus võtab esiteks seisukoha kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasumäära osas. Kostja lepinguline esindaja osutas kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 100,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20,00 eurot, kokku 120,00 eurot. Arvestades asjaoluga, et õigusteenuste tunnitasu keskmine hind jääb vahemikku 100-120 eurot/tund, seda kusjuures ka näiteks hagita menetluses, mida kinnitab ka Riigikohtu 09.12.2013.a. kohtumääruse tsiviilasjas 3-2-1-145-13 punkt 14, s.t eelnimetatud tunnihind ei ole kõrgem keskmisest turuhinnast, peab kohus tunnitasumäära 120,00 eurot koos käibemaksuga, mõistlikuks ja käesoleva asja keerukusega tasakaalus olevaks.

10. Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute vajalikkust, samuti toimingute ajakulu põhjendatust. Vastavalt menetluskulude nimekirjale tutvus kostja lepinguline esindaja hagiavaldusega ja koostas sellele vastust kokku 2,5 h ning konsulteeris kliendiga 0,5 h. Kokku teostas kostja lepinguline esindaja toiminguid 3,0 h, mille eest on tasu 360,00 eurot. Kohus, arvestades käesoleva asja mahukust ja keerukust, samuti kostja esindaja poolt väljatoodud toiminguid, muuhulgas ka kostja vastuse sisu ja mahtu, leiab, et eelnimetatud summa hüvitamine hageja poolt kostjale on käesoleval juhul põhjendatud. Kohus selgitab hagejale, et hageja poolt esile toodud asjaolud, nagu näiteks, et tal on väike sissetulek ja ta maksab elatise võlgnevust, ei saa olla aluseks menetluskulude väljamõistmata jätmiseks ega väljamõistetava menetluskulu vähendamiseks.

11. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lõikele 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200,00 (kakssada) eurot.

12. Juhindudes TsMS § 150 lõike 2 punktis 2 sätestatust kuulub hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150,00 eurot hageja soovil XXX arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Hageja tasus 27.10.2014.a. hagi esitamisel riigilõivu summas 300,00 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE932200221023778606 Swedbank AS-is, selgitusega „Hagiavaldus isaduse tuvastamiseks XXX“.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Piret Randmaa

Kohtuistungi sekretär Lea Krüger (telefon (+372)6200057, elektronpost lea.kryger@kohus.ee). Kohtujurist Anneli Põder (elektronpost anneli.poder@kohus.ee). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).