1-14-9513/25 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-14-9513 Kohtukoosseis Andres Parmas, ja Orvi Tali Ivi Kesküla Kriminaalasi H.G süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 9. detsembri 2014. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav

H.G (ik: XXX) elukoht puudub ; ; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud

, viima : ti

- Viru Maakohtu otsusega

3. septembri 2013. a KarS §

9 ja § järgi

199 lg 2 p-de 5 ja

Kinni peetud 6. juulil 2014 ja vahistatud alates

8. juulist 2014 Prokurör Prokuröri abi Katrin Pärtlas Kaitsja Vandeadvokaadi abi Viktoria Ivanova

RESOLUTSIOON

1. H.G kaitsja vandeadvokaadi abi Viktoria Ivanova apellatsioon Jätta ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. na

2. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista H.G-lt Eesti Vabariigi kasuks

96 (üheksakümmend kuus) eurot apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega seotud kulutuste katteks.

3. Kaitsjatasu kuulub tasumisele Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pangas

EE351010052031000004 EE502200221014193355, Danske Bank AS või Swedpangas nr

Eesti filiaalis EE401700017002872300, Nordea Bank Finland PLC eesti filiaalis

EE873300333499990003, riigilõivu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav taotlejale saadetavas makseinfos.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

H.G-le esitati süüdistus vargusi süstemaatiliselt selles, et varem toime pannud isikuna tungis ta 2. aprillil 2014 kätt läbi lukustamata akna pannes XXXXXX XXXXXXXXXX XX asuva kaupluse 1P võtmete valmistamise ruumi ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastam kuuluva tahvelarvuti koos vutlari ja SIM-kaardiga, ise eesmärgil sealt ära VŠ

koguväärtusega 165 eurot. Samuti püüdis ta 23. juunil 2014 Tallinnas XXXXXXXXX X asuvast R- usega st ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta 24 purki õlut kogumaksum 16,42 eurot, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. Veel püüdis ta 6. juulil 2014 kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära R

võtta toidukaupu ja riideesemeid kogumaksumusega 25,62 eurot, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. Eelkirjeldatuga pani H.G süüdistuse kohaselt toime KarS § 199 lg p de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. -

2. Harju Maakohtu 9. detsembri 2014. a otsusega tunnistati H.G KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 Teda karistati vangistusega järgi süüdi. üks aasta ja kolm kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ära kandmisele kuuluvaks karistuseks kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks arvati H.G kümme

kinnipidamise kuupäev, s.o jättis kuni kohtuotsuse jõustumise või

6. juuli 2014. Maakohus

karistusaja täitumiseni muutmata H.G-le tõkendina kohaldatud vahistamise. Kohtu H.G-lt otsusega mõisteti riigieelarvesse 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest välja kohtumenetluse kulud: sundraha ja kaitsjatasu.

3.1. Maakohus leidis, et toimepandud varguste katsed R ja P kauplustes H.G on tõendatud kinni pidanud

H.G , de ja turvatöötaja ütluste, ütluste õigusvastase teo akti asitõendite vaatluse protokollide H.G süü tahvel ga. arvuti varguses kauplusest 1P on tõendatud tema enda kahtlustavana antud ütluste, kannatanu ütluste, H.G-lt varastatud arvuti ostnud isiku GS ütluste, äratundmiseks esitamise protokolli, asitõendi vaatlusprotokolli jt tõendite alusel. H.G on kõik talle süüks arvatud teod omaks võtnud.

3.2. ja Maakohus leidis, et H.G teod tuleb kvalifitseerida süstemaatiliselt sissetungimisega toimepandud vargustena. Ta tegutses tahtlikult. Tema tegude õigusvastasus ja tema süü ei ole millegagi välistatud.

3.3. H.G on varasemalt korduvalt varavastaste kuritegude eest karistatud. Maakohtu hinnangul sunnib just H.G jätkuv õigusvastane käitumine mõistma talle raskemat karistust, sest varasemad karistused ei ole talle mõju avaldanud ning on vajalik muuta

H.G arusaama ja ootust sellest, et iga uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Seejuures rõhutas maakohus karistuse mõistmisel siiski seotuks jäämist H.G süüga. Maakohus arvestas vastutust kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja tõdes, et vastutust raskendavad asjaolud arutatavas kriminaalasjas puuduvad. H.G karistamise rahalise karistusega välistas maakohus põhjusel, et H.G ei tööta, mistõttu oleks sellise karistuse täitmine talle raskendatud, iseäranis arvestades seda, et tasuda tuleb ka menetluskulud.

Vangistuse määra osas leidis maakohus, et arvestades toimepandut, H.G isikut, õiguskorra kaitsmise huve ja kergendavate asjaoludena tema kahetsust ning kaasabi kriminaalasjas tõe tuvastamisele, tuleb H.G karistada küll alla sanktsiooni keskmist määra jääva, aga siiski mitte miinimumi lähedase vangistusega. Mõistetavat karistuse määra sunnivad tõstma just H.G isikust lähtuvad eripreventiivsed kaalutlused ja õiguskorra kaitsmise huvid. Kohtu hinnangul ei saa isikule karistuse mõistmisel arvestada eelkõige varastatu väärtusega, vaid arvesse tuleb võtta süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid tervikuna. H.G ei ole suutnud ühiskonnas kehtivaid norme järgida, pidades lihtsamaks elatusvahendeid hankida kuritegelikul teel. Kohus peab arvesse võtma ka süüdistatava poolt toime pandud tegude iseloomu ja sagedust. H.G on vargusi toime pannud korduvalt, mistõttu ühiskonna õiglustunde tagamiseks peab temale mõistetav karistus ning teole antav hinnang mõjutama teda õiguskuulekalt käituma ning panema ümber hindama oma senise käitumise ja mõtlemise. Seejuures mõistetav karistus ei saa ega tohi olla meelepärane. Eelneva põhjal leidis maakohus, et H.G tuleb karistada ühe aasta ja kolme kuu vangistusega, mida omakorda tu -

leb KrMS § 238 lg st 2 tulenevalt ühe kolmandiku võrra vähendada.

3.4. Karistuse kandmise algusaega arvestas kohus H.G kinnipidamisest, s.o 6. juulist

2014. H.G-le tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb tühistada alates kohtuotsuse jõustumisest või mõistetud karistusaja täitumisest

3.5. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. H.G pani kuriteod toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumisja tegevusmallide kohaselt ning tema näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust. Kohus leiab, et H.G suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale vaid reaalse vangistuse.

3.7. Maakohus selgitas ka, et H.G-le mõistetud vangistust ei ole otstarbekas asendada üldkasuliku tööga, sest oma varasema käitumisega on ta demonstreerinud sobimatust kriminaalhoolduseks. Ta on näidanud, et teda ei saa usaldada, mistõttu ei kujuneks üldkasulik töö vangistuse ahendusena tõenäoliselt edukaks. Põhjusel, et H.G on varem kriminaalhooldusel olles näidanud võimetust selle tingimusi täita, ei saa teda ka karistuse kandmisest tingimisi vabastada. Tema karistuse kandmiselt vabastamine, arvestades rohkeid varasemaid karistusi ja ebaedukat kriminaalhooldust, oleks ka vastuolus kohtupraktikas kujunenud seisukohtadega. Seega jätkuvate kuritegude toimepanemise vältimiseks tuleb

H.G ühiskonnast reaalselt isoleerida. H.G , varem vangistusega karistatud isikuna ja arvestades ka tema isikuomadusi, ei ole ka isik, keda oleks võimalik karistuse kandmiselt osaliselt vabastada ja nn šokivangistusse paigutada.

3.8. Maakohus mõistis H.G-lt menetluskuluna 12 kuu jooksul välja sundraha ja kaitsjatasu, kokku 700 eurot ja 50 senti.

3.9. - Asjas asitõendiks olevad kaks CD plaati videosalvestistega otsustas maakohus jätta kriminaalasja materjalide juurde. Samuti asitõendiks oleva tahvelarvuti aga jätta otsuse jõustumisel kannatanu VŠ.

APELLATSIOON

4. Maakohtu otsuse peale esitas H.G kaitsja vandeadvokaadi abi Viktoria Ivanova apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule, taotledes maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas. Kaitsja arvates toimepandud teo raskusele ega ei vasta mõistetud karistus H.G isikule.

5. nii Kaitsja ei nõustu, et praegusel juhul kohus on karistuse mõistmisel arvestanud

H.G süü, tema isiku kui ka üldpreventiivsete kaalutlustega. Kaitsja arvates on maakohus karistuse mõistmisel eeskätt arvestanud just H.G eelneva elukäiguga ja mitte tema süüga. Mõistetud karistus ei ole proportsioonis H.G süüga, sest tema poolt varastatu ja varastada püütu koguväärtus oli kokku kõigest ca 200 eurot. Selliste tegude eest aasta ja kolme kuu pikkuse vang See, et H.G istuse mõistmine on ebaproportsionaalne.

ei ole senini mõistnud oma tegude tagajärgi ja tõsidust, jätkates uute kuritegude toimepanemisega, tõepoolest tähendab, et tema suhtes varasemalt kohaldatud karistusõiguslik kohtlemine ei ole vajalikku mõju avaldanud. Kuid kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et isikut ongi varem karistatud just vangistusega, üldkasulikku tööd ei ole talle veel kohaldatud. Vangla omaks H.G-le üksnes negatiivset mõju ja desotsialiseeriks teda veelgi. Kaitsja arvates on olemas eeldused H.G-le üldkasuliku töö kohaldamiseks.

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja esitatud apellatsiooni , leiab ga üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

8. Kolleegiumi veendumuse kohaselt on arutataval juhul tegemist apellatsiooniga, millel puudub ilmselgelt edulootus. Apellatsiooni lugeda s esitatud seisukohti ei saa küll

asjakohatuiks, kuid kolleegium märgib, et apellan mõista süüdistatavale kergem di taotlus

karistus on perspektiivitu

. Maakohus on mõistetavat karistust – nii selle liiki kui määra – korrektselt ja veenvalt põhistanud, karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. Karistuse raskus on erinevalt kaitsja väidetust proportsioonis H.G süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti süüd raskendavate asjaolude puudumist ja kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamlikk Mis puutub süü suurusse, siis u kahetsust. juhib kriminaalkolleegium tähelepanu sellele, et ei ole õige näha isiku süü suurusele vastava karistusena üksnes mingit konkreetset karistusmäära (nn punktkaristust). Süü, kui karistuse mõistmise tasandil kvantita annab üksnes teatud ülempiiri, millest üle ei tohiks tiivne tunnus mõistetav karistus mingil tingimusel ulatuda. Edasiselt tuleb konkreetset isikule mõistetavat karistusmäära aga täpsustada just tulenevalt üldja eripreventiivsetest kaalutlustest. Nii ongi maakohus arutataval juhul toiminud, mõistes põhistatud ja korrektses määras karistuse.

9. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu § st 2 jätab . Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 326 lg 2 lskohtukolleegium kaitsja apellatsiooni kui ilms ndamatu

elt põhje läbi vaatamata.

10. Kaitsja on apellatsioonikohtule koos apellatsiooniga esitanud taotluse õigusabiga seotud kulutuste kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga summas 96 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotlus põhjendatud ja nõuetekohane ning kaitsjale tuleb riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks määrata taotluses märgitud summa. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg

4 kohaselt on määratud kaitsjale

1 p makstud tasu menetluskulu. KrMS §

2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab -d 185 lg ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jä jääb mää äb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega ratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.

Andres Parmas /allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla /allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali /allkirjastatud digitaalselt/