3-13-1049/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

26. veebruar 2015, Tartu Haldusasja number 3-13-1049 Haldusasi T.V. kaebus Mäetaguse Vallavolikogu 25. aprilli 2013. a otsuse nr 154 tühisuse tuvastamiseks ja tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21. novembri 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus T.V. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebaja T.V. vastustaja Mäetaguse Vallavolikogu, esindaja vandeadvokaat Hillar Villers

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde Mäetaguse Vallavolikogu esitatud tõendid.

2. T.V. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 21. novembri 2013. a otsus osas, millega mõisteti T.V. lt välja 660 eurot Mäetaguse Vallavalitsuse kasuks. Teha uus otsus, millega jätta kõik menetluskulud Mäetaguse Vallavalitsuse kanda.

4. Muus osas jätta otsus muutmata.

5. Jätta T.V. apellatsioonkaebus osas, milles ta nõudis Mäetaguse Vallavolikogu 25.04.2013. a otsuse nr 154 tühisuse tuvastamist ja tühistamist, HKMS §-de 187 lg 3 p 6 ja

190 alusel läbi vaatamata.

6. Jätta T.V. kaebus, milles ta nõudis Mäetaguse Vallavolikogu 25.04.2013. a otsuse nr

154 õigusvastaseks tunnistamist, läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel.

7. Jätta T.V. apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 30. märtsini 2015 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mäetaguse Vallavolikogu 09.12.2009. a otsusega nr 15 kinnitati T.V. Mäetaguse Vallavalitsuse liikmeks.

2. 21.03.2013 toimunud Mäetaguse Vallavolikogu istungil algatasid 6 volikogu liiget umbusalduse avaldamise T.V. vastu. Samal istungil tegi volikogu esimees Veljo Kingsep ettepaneku arutada umbusalduse avaldamist 27.03.2013 volikogu istungil.

3. Volikogu liikmetele edastati kutse osalemiseks 27.03.2013 Mäetaguse Vallavolikogu istungil, mille ainsaks päevakorrapunktiks oli „Umbusalduse avaldamine vallavalitsuse liikmele T.V. “.

4. 27.03.2013 volikogu istungil, millest võtsid osa 10 volikogu liiget, otsustati 8 poolthäälega ainus päevakorrapunkt „Umbusalduse avaldamine vallavalitsuse liikmele T.V. “ istungi päevakorra arutelust välja võtta.

5. 25.04.2013 toimus järgmine Mäetaguse Vallavolikogu istung, mille päevakorras oli ühe punktina „Umbusalduse avaldamine vallavalitsuse liikmele T.V. “. Istungil hääletati 6 poolthäälega jätta nimetatud päevakorra punkt päevakorda ning pärast arutelu avaldati 6 poolthäälega vallavalitsuse liikmele T.V. umbusaldust.

6. 25.04.2013. a otsusega nr 154 avaldas Mäetaguse Vallavolikogu umbusaldust vallavalitsuse liikmele T.V. .

7. T.V. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Mäetaguse Vallavolikogu 25.04.2013. a otsuse nr

154 tühisuse tuvastamiseks ning kehtetuks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt rikuti T.V. õigusi, sest 27.03.2013 volikogu istungil toetust mitte leidnud umbusalduse avaldust asuti uuesti hääletama volikogu 25.04.2013 istungil. Nimetatud tegevus on vastuolus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 46 lg-ga 8 ning riivab õigust õigusrahule 3 kuu jooksul. Vaidlustatava haldusakti andmisega on rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätteid. Alternatiivselt leidis kaebaja, et tal on huvi vaidlustatava haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks ning tühistamiseks, et vältida haldusorgani jätkuvat õigusvastast tegevust kaebaja või mõne teise isiku suhtes. Umbusalduse avaldamise küsimuse käsitlemata jätmist volikogu 27.03.2013 istungil saab tõlgendada KOKS § 46 lg 8 kohaselt umbusaldushääletusele toetuse mitteleidmisena. 25.04.2013 istungil põhjendas volikogu esimees 27.03.2013 istungil umbusalduse arutamise küsimuse väljavõtmist Mäetaguse valla põhimääruse § 27 lg 2 p-ga 3. Volikogu esimees pidas põhimäärust kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ülemuslikumaks. Umbusaldushääletuse ärajätmine 27.03.2013 istungil ei ole kooskõlas KOKS § 46 lg-ga 2.

HALDUSKOHTU LAHEND

8. Tartu Halduskohus jättis 21.11.2013. a otsusega T.V. kaebuse rahuldamata ja vastustaja menetluskulud summas 660 eurot kaebaja kanda ja summas 120 eurot vastustaja kanda. Halduskohtu otsuse kohaselt ei arutatud 27.03.2013 volikogu istungil mitte umbusaldusavaldusele toetuse andmist või mitteandmist, vaid küsimuse päevakorrast välja arvamist. Sisulist arutelu ega ka otsustamist umbusalduse avaldusele toetuse andmise või mitteandmise osas koosolekul ei toimunud. Selleks, et volikogu saaks küsimust arutada, on vajalik, et küsimus oleks lülitatud volikogu päevakorda ning päevakord kinnitatud. Kuna 27.03.2013 volikogu istungil ei toimunud umbusaldusavalduse arutamist, siis ei saanud volikogu ka umbusaldusavaldusele oma toetust või mittetoetust avaldada. Toetust või mittetoetust saavad volikogu liikmed avaldada vaid hääletamise teel ning volikogu istungil saab hääletust läbi viia vaid nende küsimuste osas, millised on päevakorras. KOKS § 42 lg-s 2 sätestatut ei saa tõlgendada selliselt, et kui umbusalduse avaldust järgneval volikogu istungil ükskõik millisel põhjusel ei arutata, siis ei ole umbusalduse avaldus leidnud toetust. KOKS § 46 lg-s 2 sätestatud eesmärk on umbusalduse avaldamise küsimusele lahenduse leidmine võimalikult kiiresti, kuid KOKS § 46 ei välista umbusalduse avaldamise küsimuse arutamist järgnevatel istungitel. Järgmine volikogu istung toimus 25.04.2013 ja vähem kui ühekuuline ajaperiood on mõistlik. 25.04.2013. a volikogu otsus nr 154 vastab HMS § 54 nõuetele ning otsus on õiguspärane ja antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 25.04.2013. a otsuse vastuvõtmisel ei ole rikutud KOKS § 46 lg-t 8. Umbusalduse hääletamise ärajätmine 27.03.2013 ei ole vastuolus KOKS § 46 lg-ga 2.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. T.V. esitas Tartu Halduskohtu 21.11.2013. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei avaldanud halduskohus õigusallikat, millest lähtuvalt saab KOKS § 46 lg-t 2 tõlgendada nii, et eelmisel istungil seaduse alusel järgmise istungi päevakorda lülitatud umbusalduse avaldamise päevakorrapunkt tuleks veel päevakorda sisse hääletada. KOKS § 46 sätestab kogu umbusalduse avaldamise protseduuri ning ei anna võimalust kohaldada kõrvalekaldeid, mida võiks sätestada kas valla põhimäärus või omavalitsuse muu õigusakt. 27.03.2013 toimus 21.03.2013 istungile järgnev istung ning 25.04.2013 volikogu istung on umbusalduse algatamise istungist juba ülejärgmine istung. Halduskohtu seisukoht, et KOKS § 46 ei välista umbusalduse avaldamise küsimuse arutamist järgnevatel istungitel, annab mõista, et KOKS § 46 lg 2 ei ole kohustuslik. Halduskohus ei näidanud ära, millistele õigusaktidele tuginedes jõuti järelduseni, nagu võiks valla põhimäärus reguleerida umbusalduse avaldamist volikogus. Kaebaja ei ole vaidlustanud Mäetaguse Vallavolikogu 25.04.2013 otsuse nr 154 õiguspärasust HMS § 54 järgi selle sisu osas, vaid umbusaldusmenetluse läbiviimise osas, mis viis nimetatud otsuse vastuvõtmiseni. Kohus lähtus vastustaja vastusest kaebusele, kus leitakse, nagu kaebaja vaidlustaks kõnealuse otsuse ka selle sisu osas. Viidates HMS §-le 58 on menetlusnõudeid rikutud KOKS § 46 lg 2 osas, kus umbusaldusavaldus oli küll lülitatud järgmise istungi päevakorda ja volikogu istung peeti, kuid umbusaldushääletust ei toimunud, kuna volikogu ei kinnitanud hääletamisega päevakorda, milline tegevus seaduslikust regulatsioonist ei tulene.

10. Mäetaguse Vallavolikogu palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata või rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastuse kohaselt tuleb jätta T.V. apellatsioonkaebus läbi vaatamata, kuna apellatsioonkaebuse rahuldamisel ei ole võimalik selle eesmärki saavutada ja kaebaja õigusi kaitsta. Vallavalitsuse, mille liige kaebaja oli, koosseisu volitused on lõppenud tulenevalt KOKS §-s 29 sätestatust uue volikogu koosseisu kinnitamisega, endise vallavalitsuse tagasiastumisega ja uue vallavalitsuse kinnitamisega ning apellatsioonkaebuse rahuldamisel ei ole võimalik kaebaja vallavalitsuse liikme staatust taastada. Kaebaja tõlgendab KOKS § 46 lg-t 2 meelevaldselt. Vastustaja täitis KOKS § 46 lg-s 2 sätestatud nõude ja lülitas umbusalduse avaldamise järgmise istungi, s.o 27.03.2013 istungi päevakorda. Mäetaguse valla põhimääruse § 22 lg 4 ja 5 kohaselt valmistab päevakorra ette ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees ning teatud isikud saavad muutusi päevakorras teha kuni selle kinnitamiseni. Arusaamatu on kaebaja väide, et KOKS § 46 juures ei saa kohaldada erisätteid, kuna vastustaja ei olegi kohaldanud KOKS § 46 suhtes mingeid erisätteid. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et volikogu istungi päevakorras oleva punkti päevakorrast välja jätmine on käsitletav

KOKS § 46 lg 8 kohase toetuse mitteleidmisena. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et KOKS § 46 lg 2 ei välista umbusalduse avaldamise küsimuse arutamist järgnevatel istungitel. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vaidlusta kaebaja 25.04.2013. a vastustaja otsust nr 154 sisu osas, nõustudes umbusalduse avaldamisega ning ei vaidlusta umbusalduse avaldamist. Seega ei saa kaebust ega ka apellatsioonkaebust rahuldada juba ainuüksi HMS § 58 alusel, kuna ainult võimalike menetlusnõuete rikkumine haldusakti andmisel ei ole iseseisvaks haldusakti kehtetuks tunnistamise nõude aluseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja apellatsioonkaebusele lisatud Mäetaguse valla valimiskomisjoni 24.10.2013. a otsus nr 6, Mäetaguse Vallavolikogu 31.10.2013. a otsus nr 2 ja Mäetaguse Vallavolikogu 12.11.2013. a otsus nr 8 kuuluvad lisamisele haldusasja materjalide juurde, kuna need omavad tähtsust asja sisulisel lahendamisel.

12. HKMS § 187 lg 3 p 6 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. HKMS § 190 kohaselt kui käesoleva seadustiku § 187 lõikes 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus käesoleva seadustiku § 187 lõigetes 4-7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. Käesoleval juhul on kaebaja apellatsioonkaebuses jätkuvalt taotlenud oma kaebuse rahuldamist ja Mäetaguse Vallavolikogu 25.04.2013. a otsuse nr 154 tühisuse tuvastamist ja tühistamist. Käesoleval momendil on Mäetaguse Vallavolikogu 12.11.2013. a otsusega nr 8 kinnitatud uus Mäetaguse vallavalitsus. Seega on vastustaja vastuses apellatsioonkaebusele õigesti leidnud, et muutunud asjaolude tõttu ei ole kaebajal kuidagi võimalik kaitsta oma õigusi, kuna isegi tema kaebuse rahuldamisel ja otsuse tühistamisel või kehtetuks tunnistamisel ei ole kaebajal õigust nõuda enda ennistamist vallavalitsuse liikme staatusesse. Eeltoodu alusel tuleb kaebaja apellatsioonkaebus selles osas läbi vaatamata jätta.

13. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud ka muuhulgas Mäetaguse Vallavolikogu 25.04.2013. a otsuse nr 154 õigusvastasuse tuvastamist (tl 2-3). Seda, et kaebaja on esitanud ka tuvastamisnõude, on aktsepteerinud ka halduskohus, kuna on kaebust refereerides seda oma otsuses ka kinnitanud. Samas ei nähtu kohtuotsuse põhjendavast osast, et halduskohus oleks selle nõude osas mingit seisukohta võtnud. Nimetatu oleks iseenesest otsuse tühistamise aluseks. Samas ei pea ringkonnakohus asja uueks arutamiseks saatmist kaebuse selle osa suhtes menetluslikult otstarbekaks. Kaebaja on tuvastamiskaebuse esitamisel välja toonud preventiivse huvi, kuna kaebuse eesmärgina on ta leidnud, et tuvastamiskaebuse rahuldamine viiks selleni, et haldusorgan edaspidi ei jätkaks õigusvastast tegevust tema või mõne teise isiku suhtes. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtuse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Seega saab kaebaja kaitsta üksnes oma õigusi, mitte aga teiste isikute õigusi. HKMS § 120 lg 1 p 8 alusel peab kohus kaebuse saamisel kontrollima muuhulgas ka seda, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Halduskohus ei ole seda aga teinud. HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud alused. Muuhulgas võib HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et praegusel momendil on tuvastamiskaebuse esitamise puhul tegemist just sellise olukorraga. Kaebajal puudub igasugune alus eeldada, et tal võib tekkida täpselt analoogne situatsioon ja seega oleks tema tuvastamiskaebuse lahendamine selle tõttu vajalik. Umbusaldusavalduse esitamine, selle läbivaatamine ja umbusalduse avaldamine on iga kord erinev ja seega on võimatu väita, et kaebajal on võimalus sattuda täpselt analoogsesse olukorda. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates kaebajal ilmselgelt kaebeõigust ja seoses sellega tuleb kaebaja kaebus tuvastamisnõude osas jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel.

14. Kuigi kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses otseselt vaidlustanud menetluskulude jaotust, siis selle taotluste osas on kaebaja taotlenud menetluskulude jätmist vastustaja kanda. Halduskohtu otsusega on kaebajalt välja mõistetud 660 eurot vastustaja poolt kantud õigusabikulude katteks. Halduskohus on leidnud, et kuna tegemist on seaduse tõlgendamisega, siis oli vastustajal õigus pöörduda juriidilise nõu saamiseks advokaadi poole. Ringkonnakohus halduskohtu taolise seisukohaga ei nõustu. Riigikohtu halduskolleegium on 19.06.2007.a lahendi nr 3-3-1-24-07 p-s 16 märkinud, et haldusasjades peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv selleks, et õigustada kohtumenetluses haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist. Lisaks sellele võib arvestada ka vaidlusaluse õigusküsimuse erilist tähendust õiguskorras ja muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas vaidluses sellised asjaolud puuduvad ning seetõttu ei olnud vältimatu professionaalse õigusabi kasutamine vajalik. Seega puuduvad alused kaebajalt vastustaja kasuks õigusabikulude väljamõistmiseks ja need tuleb täies ulatuses jätta vastustaja kanda.

15. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ringkonnakohtu otsuse p-s 14 toodud asjaoludel jäävad ka vastustaja apellatsioonimenetluse menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi