3-15-230/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-15-230 Määruse kuupäev 26.02.2015 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi J.P. kaebus Eesti Vabariigi vastu Resolutsioon

1. Tagastada J.P. kaebus haldusasjas nr 3-15-230;

2. Määrus saata kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 29.01.2015 saabus Tartu Halduskohtusse J.P. kaebus Eesti Vabariigi (Justiitsministeerium) vastu. Kaebuse kohaselt on haldusasjas vaidlusaluseks haldusaktiks või toiminguks Tartu Maakohtu, Tartu Ringkonnakohtu ja Riigikohtu lahendid tsiviilasjas nr 2-12-16573. Kaebaja märgib, et tsiviilasja menetlemisel ei edastanud maakohus talle OÜ Rovelain 29.04.2012 vastust hagile ning ringkonnakohus on oma lahendis viidanud maakohtu seisukohale, mida maakohus pole väljendanud. Kaebajale on tekkinud kahju, mis väljendub saamata jäänud töötasus ja kohtuprotsessiga seotud kuludes. Avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus seisnes selles, et talle ei edastatud seadusega ette nähtud dokumenti ja konstrueeriti õigusvastaselt põhjendus, millel puudus alus. Kahju tekkimise ja riigipoolse õigusvastase teo vahel on põhjuslik seos. Kaebaja palub kohtul küsida Euroopa Inimõiguste Kohtust eelotsust ning toob välja kaebuse nõude: teha kindlaks toimingute õigusvastasus ja avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavad faktilised asjaolud. Samuti palub kaebaja kohtul tuvastada, kes tsiviilprotsessis osalenud isikutest on toime pannud kuriteo.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et J.P. kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.

Kohtule arusaadavalt soovib J. P. käesolevas asjas vaidlustada Tartu Maakohtu, Tartu Ringkonnakohtu ja Riigikohtu lahendeid, mis tehti tema tsiviilasjas nr 2-12-16573. Kaebaja viitab menetluslikele rikkumistele (talle ei edastatud vastaspoole vastust hagile ja ringkonnakohus on tuginenud olematule maakohtu seisukohale) ja leiab, et sellega on talle tekitatud kahju, mis väljendub saamata jäänud töötasus ja kohtukuludes. Konkreetset kahjunõuet kaebaja kohtule esitanud ei ole.

Kohus märgib, et HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohtulahendid, mida kaebaja vaidlustada soovib, ei ole haldusmenetluse seaduse § 51 ja § 106 mõistes haldusorgani haldusaktid ja toimingud, mida saaks halduskohtus vaidlustada. Maakohtu lahendi peale on isikul õigus edasi kaevata ringkonnakohtule ja ringkonnakohtu lahendi peale Riigikohtule. Edasikaebust esitades saab isik muu hulgas tugineda ka asja menetlenud kohtu menetluslikele rikkumistele.

Nähtuvalt Kohtute infosüsteemist on kaebaja oma 12.12.2012 apellatsioonkaebuses viidanud sellele, et maakohus ei edastanud talle vastustaja vastust. Tartu Ringkonnakohus on jätnud J. P. apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Riigikohus on jätnud tema kassatsioonkaebuse 16.06.2014 määrusega menetlusse võtmata (nr 3-7-1-2-188). Ringkonnakohtu tuginemisele olematule maakohtu seisukohale ei ole kaebaja oma kassatsioonkaebuses viidanud. Kohus märgib, et kaebaja ei saa halduskohtule esitatavas kaebuses viidata tsiviilasjas tehtud võimalikele menetluslikele rikkumistele ja vaidlustada maa-, ringkonnaja Riigikohtu lahendeid. Kuna tsiviilasjas nr 2-12-16573 tehti lahend kaebaja kahjuks ja tuvastati, et tal ei olnud töösuhet OÜ-ga Rovelain, siis sellest tulenevalt jäi ka töötasu kaebajale välja mõistmata. Isiku kahjuks otsuse tegemine tähendab aga ka seda, et isikul tuleb kanda menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel. Eeltoodust nähtub, et tsiviilasi nr 2-12-16573 on oma lõpliku lahenduse saanud.

3. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Lisaks sätestab HKMS § 121 lg 2 p 1, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Kohus leiab, et kuna antud juhul tuli kaebajal viidata maakohtu ja ringkonnakohtu menetluslikele rikkumistele nende lahendeid edasi kaevates, siis kuulub maakohtu ja ringkonnakohtu lahendiga seonduvalt esitatud kaebus tagastamisele halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Osas, mis puudutab aga Riigikohtu lahendit, tuleb kaebus tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus ei kuulu edasikaebamisele ja seda mitte ka halduskohtus.

Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 1 ja § 121 lg 2 p-st 1 tagastab kohus J.

P. kaebuse haldusasjas 3-15-230.

4. Kohus märgib, et kaebaja taotlus Euroopa Inimõiguste Kohtult eelotsuse küsimiseks ei ole asjakohane, kuna eelotsust küsitakse Euroopa Kohtult Euroopa Liidu õiguse kohaldamise kohta. Samuti ei tegele halduskohus kriminaalmenetluse läbiviimisega ega tuvasta kuriteos süüdi olevaid isikuid. Kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile (KrMS § 195 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Mare Priks kohtunik