3-15-334/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-15-334 Määruse kuupäev 26.02.2015 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.M. kaebus seonduvalt 24.03.2014 Tartu Vanglas registreeritud kahju hüvitamise taotlustega nr 1-13/599-1, 1- 13/596-1, 1-13/600-1, 1-13/595-1, 1-13/594-1, 1-13/592-1, 1- 13/593-1, 1-13/604-1, 1-13/591-1, 1-13/597-1 Resolutsioon

1. Võtta käesoleva haldusasja juurde haldusasja nr 3- 14-51695 materjalide hulgast Tartu Vangla poolt 10.09.2014 Tartu Halduskohtule edastatud dokumendid ning haldusasja nr 3-14-56 materjalide hulgast 09.04.2014 kohtuistungi protokoll ning A. M. poolt 02.11.2014 Tartu Halduskohtu esimehele saadetud pöördumine nr 3- 1/14/1909-1;

2. Tagastada A.M. kaebus;

3. Kohtumäärus saata kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Kinnipeetav A.M. esitas 05.02.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et olles läbinud kohtueelse menetluse ja saanud Tartu Vanglalt vastuse, pöördub ta kohtusse hagidega ning palub vaadata läbi kõik hagid eraldi. A. M. on kaebusele lisanud Tartu Vangla direktorile adresseeritud ja 24.03.2014 vanglas registreeritud 10 venekeelset kahju hüvitamise taotlust numbritega 1-13/599-1, 1-13/596-1, 1-13/600-1, 1-13/595-1, 1-13/594-1, 1-13/592-1, 1-13/593-1, 1-13/604-1, 1-13/591-1 ja 1-13/597-1.

Tartu Halduskohus registreeris A. M. kaebuse käesoleva haldusasjana nr 3-15-334.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus on seisukohal, et A.M. kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.

3. Vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 8 kahju hüvitamise kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.

4. Kohus saab aru, et käesolevas kaebuses soovib A. M. esitada Tartu Vangla vastu kaebuse või kaebused kahju hüvitamise nõudes. Seejuures leiab kaebaja, et VangS § 11 lg-st 8 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus tuleks antud kahjunõuete osas lugeda läbituks vaatamata sellele, et tema kahjunõuded jäeti Tartu Vangla poolt 27.03.2014 kirjaga nr 1-13/312-2 menetlusse võtmata ja tagastati (nimetatud kiri on Tartu Vangla poolt 03.11.2014 esitatud Tartu Halduskohtule haldusasja nr 3-14-52307 raames). Tartu Vangla jättis kaebaja 05.03.2014 -26.03.2014 esitatud 201 venekeelset taotlust menetlusse võtmata ja tagastas need (sh ka käesolevas haldusasjas märgitud kahju hüvitamise taotlused) A. M. tõlkimise korraldamiseks või eesti keeles esitamiseks. Seejuures on Tartu Vangla viidanud Justiitsministri 30.11.2000 määrusele nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ leides, et A. M. oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta, mistõttu tuleb taotlused esitada eesti keeles või tõlkida need enda kulul. Kohtul puudub alus kahelda Tartu Vangla kinnituses, et just 27.03.2014 otsusega nr 1-13/312-2 tagastati ka kaebaja 24.03.2014 registreeritud kahjunõuded numbritega 1-13/599-1, 1-13/596-1, 1-13/600-1, 1-13/595-1, 1-13/594-1, 1-13/592-1, 1-13/593-1, 1-13/604-1, 1-13/591-1 ja 1-13/597-1.

Seonduvalt vangla poolt kaebaja kahjunõuete läbi vaatamata tagastamisega märgib kohus, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see seda, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse. Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009 otsusest asjas 3-08-2392 tuleneb, et kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui hüvitamistaotlus tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks pidanud kinni vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast.

5. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Tartu Vangla A. M. kahju hüvitamise taotlused nr 1-13/599- 1, 1-13/596-1, 1-13/600-1, 1-13/595-1, 1-13/594-1, 1-13/592-1, 1-13/593-1, 1-13/604-1, 1-13/591-1 ja 1-13/597-1 tagastanud õiguspäraselt.

Kaebaja kahju hüvitamise taotlused oli esitatud vene keeles. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lg-st 1 tuleneb, et sellisel juhul saadetakse kahju hüvitamise taotlus enne menetlusse võtmist tõlkijale. Samas sätestab VSkE § 491 lg 2, et võõrkeelse dokumendi vastuvõtmisel võetakse kinnipeetavalt allkiri selle kohta, et ta on nõus tõlketeenuse eest tasuma. Kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi (VSkE § 491 lg 5). Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse tagastanud ja on viidanud A.

M. eesti keele oskusele, kuna A. M. on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi ja on vanglaametnikega suhelnud eesti keeles.

Tartu Vangla on ka haldusasjas nr 3-14-51695 edastanud kohtule 10.09.2014 mitmeid A. M. eesti keeles kirjutatud ja vanglale adresseeritud pöördumisi. Nimetatud pöördumised tõendavad kohtu hinnangul seda, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Lisaks tõendab A. M. eesti keele oskust kohtule edastatud Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht, kus kaebaja eesti keele oskust on hinnatud „heaks“ ja ka asjaolu, et kaebaja on varem töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Samuti on kaebaja Tartu Halduskohtus 09.04.2014 haldusasjas nr 3-14-56 toimunud istungi ajal teatanud, et ta saab eesti keelest aru.

6. Eeltoodut arvesse võttes on kohus veendunud, et A. M. valdab eesti keelt piisavalt selleks, et kaitsta oma õigusi ja Tartu Vangla on kaebaja keeleoskust õigesti hinnanud. Kuna kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla kaebaja kahju hüvitamise taotlusi tagastades õiguspäraselt. Kuna kaebaja kahju hüvitamise taotlused tagastati läbi vaatamata, siis ei ole A. M. VangS § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud.

7. Samuti märgib kohus, et ei pea tulenevalt menetlusökonoomiast vajalikuks vaadata A. M. kaebusi läbi eraldiseisvate haldusasjadena, kuna kohtu hinnangul kuuluvad kaebused kaebajale tagastamisele, mida kohus teeb käesoleva määrusega haldusasjas nr 3-15-334. Kohtule on teada, et

A. M. tegelikuks eesmärgiks on suure hulga kaebuste ja muude pöördumiste esitamisega survestada nii kohut kui ka teisi riigiasutusi. A. M. poolt 02.11.2014 kuupäevaga dateeritud Tartu Halduskohtu esimehele saadetud pöördumisse (registreeritud Tartu Halduskohtus nr 3-1/14/1909-1) on A. M. märkinud, et kavatseb 500 päevaga esitada 15 000 kirjalikku pöördumist. A. M. on perioodil 01.09.2013 kuni 23.02.2015 esitanud Tartu Halduskohtule 435 kaebust või riigi õigusabi taotlust. Seejuures on kohtule esitatud kaebused reeglina sarnaste puudustega: kaebuste nõuded on ebaselged või kaebusi ei ole põhjendatud ning arusaadava nõudega kaebuste puhul ei ole läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohtu hinnangul nähtub A. M. eelviidatud kirjast Tartu Halduskohtu esimehele ning tema Tartu Halduskohtusse pöördumise statistikast, et A. M. ei esita kaebusi oma subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid selleks, et kohut koormata ja survestada. Võttes arvesse selle kohtule teadaoleva teabe ning asjaolu, et käesolevas asjas on A. M. esitanud kaebuse, millest ei nähtu ühegi tema subjektiivse õiguse rikkumine, asub kohus lisaks seisukohale, et kaebus on esitatud kohtu koormamiseks, mitte mõne kaebaja subjektiivse õiguse kaitseks.

8. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna A. M. on Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõuete osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, siis ei ole A. M. kaebus kohtus lubatav ning see kuulub HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mare Priks kohtunik