3-12-57/49 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 26.02.2015, Jõhvi Haldusasja number 3-12-57 Haldusasi e kaebus Narva Linnavalitsuse 03.01.2012. a käskkirja nr 80 õigusvastasuse tuvastamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja hüvitise väljamõistmiseks kolme kuu keskmise ametipalga ulatuses. Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Vastustaja Narva Linnavalitsus esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann RESOLUTSIOON 1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 30.03.2015. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.08.2008 käskkirjaga nr 168-k nimetas Narva Linnapea e avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 21 lg 2 p 1 alusel Narva Linnavalitsuse Linnavaraja Majandusameti direktori asendajaks alates 21.08.2008 kuni A. Nikolajevi naasmiseni või ametist vabastamiseni (tl 8).

2. 03.01.2012 sai Narva Linnavalitsus ja Narva Linnavalitsuse Linnavaraja Majandusamet kätte 14.12.2011 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-11-13665. Kohtuotsus jõustus 30.12.2011. Narva Linnavalitsuse Linnavaraja Majandusameti 03.01.2012 käskkirjaga nr 1-k vabastati A. Nikolajev alates 31.12.2011 teenistusest Narva Linnavalitsuse Linnavara ja Majandusameti kommunaalmajanduse osakonna juhataja ametikohalt viitega ATS §-le 123 ( tl 36 jj).

3. Narva Linnavalitsuse 03.01.2012 käskkirjaga nr 80 vabastati ka kaebuse esitaja T. Luigas Narva Linnavalitsuse Linnavaraja Majandusameti direktori asendaja ametikohalt alates

01.01.2012 seoses ametitähtaja lõppemisega (tl 9 jj), maksti välja hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest 6 kalendripäeva eest ja teostati T. Luigasega lõpparvestus kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Viited ATS §-dele 113 lg 1 ja 2.

4. T. Luigas esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Narva Linnavalitsuse 03.01.2012. a käskkirja nr 80 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks kohustada Narva Linnavalitsust jätkama kaebajaga teenistussuhet ning kahju hüvitamiseks teenistusest sunnitult puudutud aja eest koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebuse kohaselt oli kaebaja määratud direktori ametikohale asendajana kuni asendatava naasmiseni või ametist vabastamiseni, s.t kohusetäitja seni, kuni konkursikomisjoni otsuses märgitud isik ametisse astub. Vastustaja on ise kohtuasjas nr 2-11-2694 kaebajale, kui ametis olevale asendajale viidanud. Üldjuhul vabastatakse ametnik teenistustähtaja saabumisel. ATS § 21 lg-st 3 ei tulene, et olukorras, kus ajutiselt äraolev ametnik vabastatakse ametikohalt, vabastatakse sellega seoses ka asendaja. Kaebajale, kui asendajale, ei tehtud ettepanekut ametikohale asumiseks. Kaebajaga teenistussuhte lõpetamise käskkirjas on märgitud, et teenistussuhe on lõpetatud tagantjärgi alates 01.01.2012, kuid 01.01.2012 ei antud välja käskkirja, millega A. Nikolajev oleks teenistusest vabastatud. Esialgse õiguskaitse korras palus kaebaja peatada Narva Linnavalitsuse 03.01.2012. a käskkirja nr 80 kehtivus ja täitmine ning kohustada vastustajat jätkama kaebajaga teenistussuhet Narva Linnavalitsuse Linnavaraja Majandusameti direktori asendaja ametikohal kohtuvaidluses lõpplahendi jõustumiseni.

5. Tartu Halduskohtu 11.01.2012. a määrusega rahuldati T. Luigase esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning peatati Narva Linnavalitsuse 03.01.2012. a käskkirja nr 80 kehtivus ja täitmine ning kohustati Narva Linnavalitsust jätkama kaebajaga teenistussuhet Linnavaraja Majandusameti direktori kohusetäitja ametikohal kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

6. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 31.12.2012. a määrusega Narva Linnavalitsuse määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11.01.2012. a määrusele osaliselt ja tühistas Tartu Halduskohtu 11.01.2012. a määruse osas, millega peatati Narva Linnavalitsuse 03.01.2012. a käskkirja nr 80 täitmine. Ülejäänud osas jäeti Tartu Halduskohtu 11.01.2012. a määrus muutmata.

7. Kaebaja on märkinud, et ta sai 05.05.2013 kätte käskkirja, millega tema teenistussuhe lõpetati koondamise tõttu, kuna Linnavaraja Majandusamet on likvideeritud. Seoses nimetatud asjaoluga täpsustas kaebaja oma nõudeid ning soovis vaidlustatud 03.01.2012. a käskkirja nr 80 õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses.

8. Tartu Ringkonnakohtu 27.10.2014 kohtumäärusega tühistati Tartu Halduskohtu 31.05.2013 otsus ja asi saadeti Tartu Halduskohtule uueks arutamiseks.

9. 04.12.2014 saabus toimik Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja (tl 158).

10. Tartu Halduskohtu 09.12.2014 määrusega võeti haldusasi menetlusse ja anti kaebajale nõusolek kaebuse nõude muutmiseks ( tl 159 jj).

11. 21.01.2015 saabus kohtule vastustaja vastus ( tl 164 jj). Tartu Halduskohtu 28.01.2015 määrusega määrati asi lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahend avalikult teatavaks 26.02.2015 (tl 170).

12. T. Luigas leiab kaebuses, et tema teenistusse võtmise käskkiri koostati vigaselt, kuna sellist ametikohta nagu direktori kohusetäitja ametikoht pole kunagi olnud. Tegemist oli ametiasutuse direktori ametikohaga. Kohusetäitja ja asendaja ei ole sünonüümid. Kohusetäitja saab olla konkursi korras ametisse nimetataval ametnikul (ATS v.r § 21 lg 2 p 2). Asendaja võetakse teenistusse mittevabale ametikohale (ATS v.r § 21 lg 2 p 1). Linna ametiasutuse juhi, direktori ametikoht pole ATS v.r mõistes konkursi korras täidetav ametikoht. Ametiasutuse juhi ametikoht oli kaebaja teenistusse võtmisel vaba. T. Luigase kui ametiasutuse direktori funktsioone täitva ametniku teenistusse võtmisega langesid ära ATS § 64 lg 1 p 2 kohaldamiseeldused. Kaebaja leiab veel, et ta võeti teenistusse kommunaalmajanduse osakonna juhataja A. Nikolajevi asendajana, siis tulnuks talle A. Nikolajevi teenistusest vabastamisel pakkuda ATS v.r § 21 lg 3 alusel kommunaalmajanduse osakonna juhataja ametikohta. Vastustaja seda ei teinud. ATS v.r §

21 lg 1 p 2 on kohaldatav omavalitsusametnike suhtes ja siis tuleb arvestada, et kui T. Luigas oleks võetud teenistusse direktori ametikohale kuni konkursikomisjoni otsuses märgitud

isiku

ametisse

astumiseni,

ei

oleks

A.

Nikolajeviga kommunaalmajandusosakonna juhataja ametikohalt teenistussuhte lõpetamine avaldanud mõju T. Luigase teenistussuhte jätkuvusele. Vastustaja, vabastades koos A. Nikolajeviga teenistusest ka T. Luigase, toimis õigusvastaselt. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS), ATS-st, Narva linna põhimäärusest ning Narva Linnavalitsuse Linnavaraja Majandusameti põhimäärusest tulenevalt puudub linnapeal õiguspädevus ainuisikuliselt võtta ja vabastada teenistusest Narva linna ametiasutuse juhte. Kaebaja teenistusest vabastamise õigus oli linnavalitsusel, mitte linnapeal. Õigusvastase teenistusest vabastamise eest hüvitise maksmise nõue kuulub ATS v.r § 135 lg 2 alusel rahuldamisele. Kaebaja pole kunagi väitnud, et tema teenistusest vabastamine on olnud või toimunud õiguspäraselt. Kaebaja leiab, et antud juhul kuulub kohaldamisele mitte ATS § 105 lg 1, vaid ATS v.r § 135 lg 2, kuna enne 01.04.2013 tekkinud teenistusvaidlustes kuulub kohaldamisele kuni 31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse seadus, s.t seadusest tulenevalt juhul, kui kaebaja loobub teenistusse ennistamisest, kuulub väljamõistmisele kaebaja kuue kuu ametipalga suurune hüvitis. Ka Riigikohus on 10.04.2013. a otsuses nr 3-3-1-14-13 kohaldanud õigusvaidluse tekkimise ajal kehtinud õigust, välistades sel moel seaduse ebasoodsa tagasiulatuva mõju. Kui kohus asub siiski teistsugusele seisukohale ning soovib kohaldada 01.04.2013. a jõustunud avaliku teenistuse seadust hüvitise miinimummääras, tugineb kaebaja vahetult põhiseadusele (mh PS § 3, § 10, § 15, § 25 ja § 32) ning palub jätta kohaldamata ATS § 105 põhiseadusvastasuse motiivil.

13. Vastustaja Narva Linnavalitsus palub jätta T. Luigase kaebus läbi vaatamata või rahuldamata või vähendada hüvitise suurust ning menetluskulude jaotamisel jätta nii kaebaja kui vastustaja kulud kaebaja kanda. Vastustaja rõhutab, et kaebaja ametikoht oli Arkadi Nikolajevi asendaja. Arkadi Nikolajev oli nimetatud ametisse selleaegse Ameti direktori Ain Uiga poolt 02.02.2004 käskkirjaga nr 8-k, mille kohaselt on A.Nikolajev Ameti Kommunaalosakonna juhataja. Pärast Ameti direktori ametikoha vabanemist otsustati panna Arkadi Nikolajevile ATS § 64 lg 1 p 2 ning lg 3 ja 5 ajutiselt direktori ametiülesanded.

Arkadi Nikolajev ei ole kunagi olnud Ameti direktor. A.Nikolajev täitis ajutiselt ameti direktori ametiülesandeid. Vastustaja on seisukohal, et ta on tõepoolest viidanud kaebajale kui asendajale, kuid just A.Nikolajevi asendajale, mitte ameti direktori asendajale. Kaebajal ei ole tekkinud ega võinudki tekkida õiguspärast ootust ameti direktori ametikohale ega oma ametipositsiooni jätkuvusele pärast A.Nikolajevi ametist vabastamist. Kaebaja olukorras ei saa kohaldada ATS § 21 lg 3 ka ameti Kommunaalosakonna juhataja suhtes, sest ülesannete täitmine ATTS § 64 alusel ei ole ametikoht ATS § 21 lg 3 mõistes.

Seetõttu ei olnud vastustajal võimalik teha kaebajale ka vastavat ettepanekut asuda ameti kommunaalosakonna juhataja ametikohale. Vastustaja leiab, et kaebaja vabastati teenistusest ATS § 113 lg 2 alusel õiguspäraselt. Kaebaja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et vastavalt 03.01.2012 käskkirjale nr 1.k vabastati A.Nikolajev ATS § 123 alusel alates 31.12.2011 tagasiulatuvalt teenistusest ATS § 123 alusel. ATS § 123 sätestab, et ametnik vabastatakse teenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega talle mõisteti karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest või karistus, mis välistab senise töö jätkamise, arvates süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast.

Kohtuotsus A.Nikolajevi osas jõustus 30.12.2011. Vastustaja, saades teada kohtuotsuse jõustumisest vabastas A.Nikolajevi oma 03.01.2012 käskkirjaga teenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast see on 31.12.2011. Kuivõrd kaebaja teenistussuhe oli otseselt seotud sõltuvusse A.Nikolajevi teenistusest vabastamisest, siis 31.12.2011 lõppes ka kaebaja teenistustähtaeg. Vastustaja vabastas kaebaja teenistusest alates 01.01.2012 ehk ATS § 113 lg 2 sätestatud teenistustähtaja möödumise päevale järgnevast päevast ning kaebaja leiab, et on toiminud õiguspäraselt.

14. Kaebaja väide, et tema teenistusse võtmise käskkiri koostati vigaselt, on meelevaldne ja ebaõige ning pole asjakohane. Käskkirjaga sooviti kaebaja võtta teenistusse A. Nikolajevi asendajana ning sellisel viisil ametniku teenistusse võtmine oli kooskõlas sel ajal kehtinud ATS-i regulatsiooniga. Kaebaja väide, et kohusetäitja saab olla vaid konkursi korras ametisse nimetataval ametnikul, ei puutu asjasse. Narva Linnavaraja Majandusameti põhimäärus ei sätesta, et ameti direktori ametikoht konkursi korras täidetaks. Väide, et ATS § 64 lg 1 p 2 kohaldamine koos ATS § 21 lg 2 p-ga 1 on väär ning võimatu, ei ole korrektne.

Viidatud sätteid ei ole kohaldatud korraga ühe isiku suhtes. A. Nikolajev võeti ATS § 64 lg 1 p 2 alusel teenistusse. ATS § 21 lg 2 p-i 1 kohaldati aga kaebaja suhtes, kes võeti määratud ajaks teenistusse puuduva ametniku ülesandeid täitva ametniku asendajana. Kaebaja esitatud käsitlus, et talle tulnuks A. Nikolajevi teenistusest vabastamisel pakkuda ATS § 21 lg 3 kohaselt ameti juhataja ametikohta, ei ole õige. Kaebaja asendas A. Nikolajevit vaid nendes ülesannetes, mis olid A. Nikolajevile määratud vastustaja 16.02.2006. a käskkirjaga nr 16 ATS § 64 alusel.

Sellest tulenevalt polnud vastustajal võimalik jätkata kaebajaga teenistussuhet ameti juhataja ametikohal, kuna ta pole sellisel positsioonil kunagi ametis olnud. Seetõttu on ATS § 21 lg-le 3 viitamine asjasse puutumatu. Nõustuda ei saa kaebaja väitega nagu kuuluks vastustaja poolt tasumisele kaebaja õigusvastase teenistusest vabastamise hüvitisena kaebaja kuue kuu ametipalgale vastav rahasumma. Kaebaja nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna tegemist on nõudega, mida esimese astme kohus aktsepteerinud ei ole. Lisaks on hüvitisnõude välistamine põhjendatud hüvitise nõude eelduste puudumisega.

ATS § 135 lg 3 kohaldamise eeldusteks on teenistusest vabastamise ebaseaduslikkus ning ametisse ennistamisest loobumine. Kumbki neist eeldustest pole käesoleval juhtumil täidetud. HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED 15. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja oli nimetatud Narva Linnavalitsuse Linnavaraja Majandusameti direktori asendajaks määratud ajaks, alates 21.08.2008, tähtaja lõpp oli määratletud sündmusesama ameti ametniku A. Nikolajevi naasmiseni või ametist vabastamiseni - saabumisega. Et niisugune teenistusse asumine vastas poolte tahtele, kinnitavad nii vastava käskkirja andmise õiguslik alus (ATS v.r § 21 lg 2 p 1) ja käskkirja sõnastus kui ka kaebaja kinnitus käskkirjal, et ta on sellega teenistusse asumise päeval tutvunud (vt tl 8).

16. Ainuüksi seetõttu ei vajanud teenistussuhte lõpetamine tähtaja lõppemisel enam täiendavalt poolte eraldi tahteavaldust, samuti ei saanud kaebajal olla mingit õiguspärast ootust, et ta saab jätkata samal ametikohal või üldse Narva Linnavalitsuse Linnavaraja Majandusametis tähtajatult, ning kaebaja sellekohased väited on nii paljasõnalised kui ka alusetud.

17. Seega ei ole asjas vaidlust selle üle, et kaebaja oli võetud alates 21.08.2008 teenistusse määratud tähtajaks ja tema teenistussuhe ei saanud muutuda määramata ajaga teenistussuhteks.

18. Kuivõrd ATS v.r § 135 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et ebaseaduslikult vabastatud ametnikul endal on õigus otsustada selle üle, kas ta nõuab teenistusse ennistamist koos teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu maksmisega või ennistamisest loobumise korral kuue kuu ametipalga suurust hüvitust, siis arvestades kaebaja loobumist teenistusse ennistamise nõudest, oleks ta ebaseadusliku teenistusest vabastamise korral põhimõtteliselt õigustatud nõudma kuue kuu ametipalga suurust hüvitist. Seega tegemist on trahvi iseloomuga hüvitisega kuue kuu ametipalga, mitte kuni kuue kuu ametipalga ulatuses. Vastustaja ATS v.r § 135 lg 2 tõlgendus ei ole õige.

19. Kaebaja on aga oma kaebuse täpsustuses soovinud vaidlustatud 03.01.2012. a käskkirja nr 80 õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Tartu Halduskohtu 09.12.2014 määrusega võeti haldusasi uuesti menetlusse ja anti kaebajale nõusolek kaebuse nõude muutmiseks ( tl 159 jj). 20. ATS v.r § 113 lg 2 järgi lõpeb määratud ajaks ametisse nimetatud või valitud ametniku teenistussuhe teenistustähtaja möödumise päevale järgnevast päevast. Seega on ATS-s sõnaselgelt sätestatud niisuguse teenistussuhte lõppemise aeg ehk millisest hetkest tuleb isik lugeda teenistusest vabastatuks. ATS v.r § 113 lg 2 ei sea määratud tähtajaks ametisse nimetatud teenistuja tähtaja saabumise tõttu teenistusest vabastamist sõltuvusse teenistuse lõppemise vormistamisest. See ilmneb ka ATS v.r § 128 lg-st 2, mis näeb ette, et Eesti kodakondsuse kaotanud ametnik vabastatakse sel põhjusel teenistusest vabastamise dokumendi vormistamise päevale järgnevast päevast arvates. Nn automaatse teenistustähtaja pikenemise vastu räägib ka ATS v.r § 21 lg 3, millest tulenevalt ajutiselt äraoleva ametniku vabastamisel ametikohalt, välja arvatud Riigikogu esimehe või aseesimehe või peaministri või ministri nõuniku või abi või Riigikogu fraktsiooni või ajutise komisjoni nõuniku või konsultandi või Vabariigi Presidendi nõuniku kohalt, tehakse asendajale ettepanek asuda vabanenud ametikohale määramata ajaks teenistusse võetud ametnikuna. Ajutiselt äraoleva ametniku vabastamisel konkursi korras täidetavalt ametikohalt tehakse tema asendajale ettepanek asuda vabanenud ametikohale konkursi korras ametisse nimetatava ametniku kohusetäitjana. Niisugust seisukohta toetab ka Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1- 26-97. Samast lahendist tuleneb põhimõtteliselt ka seisukoht, et määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikku, kui ta oli vabastatud teenistusest ka seadusevastaselt, ei saa ennistada pärast teenistustähtaja möödumist ja tema vabastamine tuleb (tagantjärele) vormistada ATS v.r § 113 lg 1 järgi. Seega puudus vastustajal antud juhul sisuliselt kaalutlusõigus, kas ja mis alusel kaebaja vabastada.

21. Narva Linnavalitsuse 03.01.2012 käskkirjaga nr 80 vabastati kaebuse esitaja T. Luigas Narva Linnavalitsuse Linnavaraja Majandusameti direktori asendaja ametikohalt alates 01.01.2012 seoses ametitähtaja lõppemisega (tl 9 jj), maksti välja hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest 6 kalendripäeva eest ja teostati T. Luigasega lõpparvestus kooskõlas kehtiva seadusandlusega. 22. Seega kaebaja teenistussuhe lõppes ATS v.r § 113 lg 2 alusel alates 01.01.2012 ja muud ei olnud kaebajal eeltoodut arvestades alust eeldada, on asjakohatud kaebaja arutlused selle üle, et vastustaja on tema suhtes toiminud õigusvastaselt. Halduskohus leiab, et kuna kaebaja ei kuuluks ennistamisele, siis ei oma tähendust tema avaldus ennistamisest loobumise kohta ja järelikult ei ole talle välja mõistetav kaebuses nõutud kolme kuu (või kuue kuu) ametipalga suurune hüvitis. Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-7-05 p-s 20 märgitu.

23. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja ei ole rikkunud menetlusnõudeid ja hea halduse tava. Kaevatav käskkiri on nii formaalselt kui ka sisuliselt õiguspärane, vastab haldusaktidele üldiselt esitatavatele ja ATS v.r §-st 132 tulenevatele spetsiifilistele nõuetele ning selle tühistamiseks puudub alus. Rikutud ei ole kaebaja teenistusalaseid õigusi, mille kaitseks ta on antud juhul kohtusse pöördunud, ja tal ei ole õigus nõuda selliseks puhuks ettenähtud hüvitist. ATS v.r § 135 lg-s 2 ette nähtud hüvitise väljamõistmine on seatud sõltuvusse kahe tingimuse olemasolust: teenistusest vabastamise ebaseaduslikkus ja ennistamisest loobumine.

24. Halduskohus märgib, et ATS v.r § 131 lg 1 kohaselt vabastatakse määratud ajaks ametisse nimetatud ametnik teenistusest teenistustähtaja möödumise tõttu ja vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 lõpeb ametniku teenistussuhe teenistustähtaja möödumise päevale järgnevast päevast. Riigikohtu 03.10.1997 määruse nr 3-3-1-26-97 p-s 3 märgitakse, et „ATS § 113 lg 2 kohaselt lõpeb määratud ajaks nimetatud või valitud ametniku teenistussuhe teenistustähtaja möödumise päevale järgnevast päevast. Selliselt tuleb tema teenistusvahekord lugeda lõppenuks ka juhul, kui vabastamine on jäänud nõuetekohaselt vormistamata või kui ametnik on teenistusest enne teenistustähtaja möödumist ebaseaduslikult vabastatud. Nimelt, avaliku teenistuse seadus, erinevalt töölepingu seaduse §-st 78, ei sätesta võimalust, et määratud ajaks teenistusse võtmine võib ilma erilise vormistamiseta muutuda määramata ajaks teenistusse võtmiseks.“

25. Määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikku, isegi kui ta oli vabastatud teenistusest seadusevastaselt, ei saa teenistusse ennistada pärast teenistustähtaja möödumist ja tema vabastamine tuleb vormistada ikkagi ATS v.r § 113 lg 1 järgi, vajadusel ka tagantjärele. Asjas pole vaidlust asjaolu üle, et vastustaja jättis kaebaja teenistusest vabastamise õigeaegselt vormistamata ning see ei ole ka kaebaja teenistussuhte lõppemisel määrav, kuna kaebaja teenistussuhe lõppes nn automaatselt seadusest tuleneval alusel, mistõttu vastustajal puudus kaalutlusõigus selles, kas kaebaja teenistusest vabastada või mis alusel vabastamine peaks toimuma.

26. Kaebaja taotleb kaebuses Narva Linnavalitsuse 03.01.2012. a käskkirja nr 80 õigusvastasuse tuvastamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja hüvitise väljamõistmist kolme kuu keskmise ametipalga ulatuses. Vaidlustatud käskkirja andmise õiguslikuks aluseks sai olla vaid ATS v.r § 113 lg-d 1, 2 ning käskkiri on vormistatud ATS v.r § 132 lg-te 1 ja 2 nõuete kohaselt.

27. Kuna kaebaja teenistusest vabastamine oli õiguspärane, ei ole rikutud ka kaebaja väidetud teenistussuhte võimalikust jätkumisest tuleneda võivaid õigusi. ATS ei sätesta ametiasutusele kohustust pakkuda (võimalusel) määratud ajaks teenistusse võetud ametniku teenistustähtaja lõppemisel ametnikule samaväärset või sarnaste teenistusülesannetega teenistuskohta samas või mõnes muus ametiasutuses.

28. Kaebus jääb rahuldamata ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik