3-15-403/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Ruth Plaks ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-403 Haldusasi A E kaebus Jõhvi vallasekretäri kohusta-miseks kanda A E Riigikogu valimisteks valijate nimekirja Menetlusosalised Kaebaja – Andrus E , ik XXXXXXXX Vastustaja – Jõhvi vald Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19.02.2015 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A E apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A E apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.02.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-403.

3. Teha uus otsus, millega rahuldada A E kaebus ja kohustada Jõhvi vallasekretäri korraldama A E kui valija arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmine ning edastama jaoskonnakomisjonile viivitamatult teatis valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks.

4. Jätta kohaldamata ning tunnistada Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks Riigikogu valimise seaduse § 4 lg 3 ja § 22 lg 3.

5. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates (HKMS § 212 lg 3). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

3-15-403 2(6) § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A E esitas 02.02.2015 Jõhvi Vallavalitsusele taotluse, milles palus enda kanda Riigikogu valimisteks valijate nimekirja.

2. Jõhvi vallasekretär jättis 11.02.2015 vastuses nr 3-3/668-1 A. E u taotluse rahuldamata. Avalduse rahuldamata jätmist põhjendas vallasekretär asjaoluga, et arvestades esitatud asukoha aadressi ja rahvastikuregistri kannet valimisõiguse kohta (valimisõigus tõkestatud muul põhjusel), saab eeldada, et A. E on kohtu poolt kuriteos süüdi mõistetud ning kannab vanglakaristust. Seetõttu ei saa vallasekretär Riigikogu valimise seaduse (RVKS) § 4 lg 3, §

22 lg 3 ning § 25 lg 1 p 1 alusel valijate nimekirja taotletud muudatust teha.

3. A. E esitas 16.02.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõhvi Vallavalitsuse kohustamiseks kanda A E Riigikogu valimisteks valijate nimekirja. Kaebaja hinnangul on RKVS-s sätestatud keeld valimistest osa võtta isikutel, kelle kohus on kuriteos süüdi tunnistanud ja kes kannavad vanglakaristust, ebaproportsionaalne. Kaebaja taotleb jätta käesolevas asjas kohaldamata RKVS § 4 lg 3 ja § 22 lg 3 ning tunnistada need sätted põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks. Samuti on viidatud RKVS sätted vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) esimese protokolli artikliga 3.

4. Jõhvi vald esitas kaebusele oma kirjalikud selgitused 18.02.2015, märkides järgmist. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 3 p 3 järgi täidab kohalik omavalitsus oma ülesandeid ja kohustusi vastavalt seadustele. A. E ei ole rahvastikuregistri andmetel kantud Riigikogu valimistel ühessegi valijate nimekirja. Samas on rahvastikuregistris A. E u valimiste andmete kohta tehtud märge, et valimisõigus on tõkestatud muul põhjusel. Rahvastikuregistri vastutava töötleja Siseministeeriumi antud juhiste kohaselt on sellesisuline kanne tehtud Justiitsministeeriumist laekunud teabe alusel ning tähendab, et isik on süüdi mõistetud ja kannab valimispäevani vanglakaristust. RKVS § 4 lg-st 3 ja § 22 lg-st 3 lähtudes puudub Jõhvi vallasekretäril seaduslik alus rahvastikuregistri vastutavale töötlejale ettepaneku tegemiseks või omaalgatuslikult A. E u kandmiseks Riigikogu valimistel valijate nimekirja.

5. Tallinna Halduskohtu 19.02.2015 otsusega jäeti A. E u kaebus rahuldamata. Asjast nähtuvalt on Jõhvi vallasekretär KOKS § 3 p-st 3, RKVS § 4 lg-st 3 ja § 22 lg-st 3 lähtudes jätnud õiguspäraselt rahuldamata A. E u taotluse kaebaja valijate nimekirja kandmiseks. RKVS § 25 lg 1 p 1 järgi tehakse valijate nimekirjas muudatusi üksnes juhul, kui valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel RKVS kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta. A. E ul ei ole RKVS § 4 lg 3 kohaselt hääletamisõigust, sest ta on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Juhindudes RKVS § 22 lg-test 1 ja 3, puudus Jõhvi vallasekretäril seaduslik alus teha

3-15-403 3(6) rahvastikuregistri vastutavale töötlejale ettepanekut või omaalgatuslikult kanda A. E Riigikogu valimiste valijate nimekirja. Seadus ei näinud A. E u taotluse lahendamisel haldusorganile ette kaalutlusõigust. Seega on Jõhvi vallasekretäri toiming vastavuses RKVS §

4 lg-s 3, § 22 lg-s 3 ja § 25 lg 1 p-s 1 sätestatuga. Halduskohus ei ole tuvastanud Jõhvi valla tegevuses menetlusnormide rikkumist, mis oleksid võinud mõjutada asja otsustamist. Eesti kodanike õigus võtta osa hääletamisest ei ole absoluutne. PS § 58 kohaselt võib seadusega piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. RKVS-s (§ 4 lg 3, § 22 lg 3) on sätestatud parlamendi valimistel hääletamise piirang nendele Eesti kodanikele, kes on kuriteos süüdi mõistetud ja kannavad vanglakaristust valimistele eelneva 30. päeva seisuga kuni valimisteni.

Kuigi PS § 58 ei kohusta seadusega sätestama absoluutset piirangut kõikidele kuriteos süüdimõistetud kinnipeetavatele, ei nähtu PS regulatsioonist, et absoluutse piirangu kehtestamisel tekiks vastuolu seni, kuni piirang on proportsionaalne. Piirangu üheks eesmärgiks on karistada isikut ühiskonnaelu mõjutamise võimaluse vähenemisega ning piirang on lubatud juhul, kui isik on süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas. Rõhutada tuleb, et mitte kõiki süüdimõistetuid ei paigutata kinnipidamiskohta, vaid üksnes raskemate süütegude toimepanijaid.

PS § 58 alusel seadusega parlamendi valimistel hääletamise piirangu seadmisel tuleks arvesse võtta vangistuse kestust ning süüteo iseloomu ja raskust. Kohus möönab, et RKVS § 4 lg 3 ja § 22 lg 3 sätestavad küll absoluutse hääleõigusliku keelu kõikidele kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvatele isikutele, kuid käesoleva kaebuse raames peab kohus vajalikuks hinnata siiski vaidlusaluse regulatsiooni proportsionaalsust või vastuolu PS-ga eelkõige kaebaja isikust lähtudes. Kohtu hinnangul on tegemist süstemaatilise ja tahtliku õiguskorda rikkuva kodanikuga, kes näitab ilmselgelt üles lugupidamatust Eesti riigi õiguskorra suhtes.

Seda enam, et Harju Maakohus jättis Tallinna Vangla 17.02.2014 taotluse A. E u tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks kohtuasjas nr 1-10-5792 rahuldamata, arvestades seejuures just A. E u eelnevat korduvat karistamist, uue kuriteo sooritamist katseajal, samuti vanglas määratud nelja kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on isik juba eelnevalt kohtu usaldust kuritarvitanud, mistõttu puudus kohtul veendumus, et isik oleks oma kuritegelikke hoiakuid muutnud. Halduskohtu hinnangul on piirang vajalik ja kohane. Samas, lähtudes asjaolust, et A.

E u viimase karistuse järgne vabanemise aeg on 31.03.2016, on valimistel hääletamise keeld kaebaja suhtes ajutine. Vanglast vabanemise järgselt on kaebajal õigus osaleda valimistel. Järelikult on piirang mõõdukas. Seega on Riigikogu valimistel hääletamise keeld kaebaja suhtes proportsionaalne ning RKVS vaidlusalused sätted ei ole kaebaja osas vastuolus PS-ga. RKVS vaidlusalused sätted ei ole kaebaja suhtes vastuolus EIÕK esimese protokolli artikliga

3 ega seda täpsustavate Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi EIK) lahenditega. EIK 22.05.2012 otsuses asjas Scoppola vs Itaalia, 04.07.2013 otsuses asjas Anchugov ja Gladkov vs Venemaa, 17.09.2013 otsuses asjas Söyler vs Türgi ja 12.08.2014 otsuses asjas Firth jt vs Ühendkuningriik on leitud, et EIÕK esimese protokolli art 3 ei tähenda absoluutset õigust kõikidel valida ning et valimisõiguse tagamisel on riikidel hindamisruum valimisõiguse tagamisel. EIK hinnangul ei ole hindamisruum nii avar, et riik võiks kõiki vangistust kandvaid isikuid jätta ilma õigusest valida; riigil on diskretsioon vastava küsimuse lahendamisel, kusjuures arvesse võib võtta vangistuse kestust ning süüteo iseloomu ja raskust. Halduskohus möönab, et viidatud RKVS sätted kehtestavad küll absoluutse keelu kõikidele kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvatele isikutele, kuid kohus ei näe käesoleval juhul kaebaja suhtes vaidlusaluse regulatsiooni vastuolu EIÕK esimese protokolli art-ga 3. Halduskohus tugineb samadele põhjendustele, mis on esitatud viidatud sätete kontrollimisel PS-ga kooskõla puhul.

3-15-403 4(6)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. A. E palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. PS §-st 58 ei tulene otsest keeldu hääletamisest osa võtta isikutel, keda kohus on süüdi tunnistanud ja kes kannavad karistust kinnipidamiskohas. Nimetatud norm annab seadusandjale võimaluse piirata kinnipidamiskohtades viibivate isikute hääletamisõigust. Seadusandja on kehtestanud resoluutse keelu hääletamisest osa võtta isikutele, keda kohus on süüdi tunnistanud ja kes kannavad vanglakaristust. Seadusandja ei ole kohtutele ette näinud erinormi, et kohus võiks RKVS-i jätta kohaldamata üksikute kinnipeetavate osas, kes soovivad hääletamisest osa võtta. Halduskohtu arutlus seoses tingimisi vabastamisega enne tähtaega on asjasse puutumatu. Kui Riigikogu ei ole pidanud seadust enne valimisi vajalikuks muuta ja kohtul lasub kohustus asja lahendamisel lähtuda kehtivast seadusandlusest, siis kohus ei saanudki asja lahendada üksikjuhtumi põhiselt.

7. Jõhvi vald vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vald jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas RKVS § 4 lg 3 ja § 22 lg 3 on kooskõlas PS §-dega 11, 57 ja 58, samuti EIÕK protokolli nr 1 artikliga 3. RKVS § 4 lg 3 kohaselt ei võta hääletamisest osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. RKVS § 22 lg 3 kohaselt ei kanta valijate nimekirja isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust.

9. Ringkonnakohus märgib esiteks, et Riigikohus on 23.03.2011 otsuses nr 3-4-1-7-11, p 11 ja 22.01.2013 määruses nr 3-4-1-26-12, p 38 juhtinud tähelepanu, et RKVS § 4 lg 3 ja § 22 lg

3 võib olla vastuolus PS §-dega 57 ja 58 ning EIÕK protokolli nr 1 art-ga 3. Sellele vaatamata pole Riigikogu seadust selles osas muutnud.

10. PS § 57 kohaselt on hääleõiguslik Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Riigikohus on sedastanud, et kõigile valijatele ja valijate gruppidele peab olema tagatud võimalus mõjutada esindusorgani koosseisu kujunemist (Riigikohtu 15.07.2002 otsus nr 3-4-1-7-02, p 20). Tegemist on isiku subjektiivse põhiõigusega. Seejuures on halduskohus kohaselt märkinud, et hääletamisõigus ei ole absoluutne ning PS § 58 näeb seadusandjale ette võimaluse piirata nende isikute hääleõigust, kes on kohtu poolt kuriteos süüdi mõistetud ning kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Ringkonnakohus selgitab, et tegemist on seadusandja diskretsiooniga, mis eeldab seadusandja poolt vastava piirangu sätestamist õigusaktis. Selliseks õigusaktiks, millega piiratakse isikute, kes on kohtu poolt kuriteos süüdi mõistetud ja kannavad vanglakaristust, hääleõigust, on RKVS.

11. EIÕK protokolli nr 1 art 3 kohaselt kohustuvad protokolliosalised mõistlike ajavahemike järel korraldama salajase hääletamisega vabu valimisi tingimustel, mis tagavad rahva vaba tahteavalduse seadusandja valimisel. Eesti Vabariigis teostab seadusandlikku võimu Riigikogu (PS § 59). On ilmne, et Riigikogu tehtavad otsustused mõjutavad süüdimõistetu ja kinnipeetava õigusi, inimväärikust ja heaolu olulisel määral. Seda tingituna asjaolust, et seadusandja poolt seadusandliku võimu teostamisega (seaduste vastuvõtmine (PS § 65 p 1)) reguleeritakse nii karistusõigust, kriminaalmenetlust kui ka vangistusõigust, samuti otsustatakse riigieelarve kehtestamise raames kinnipeetava üldise heaolu üle. Seega on tegemist intensiivse põhiõiguse piiranguga, mis peab olema kooskõlas PS §-s 11 sätestatud

3-15-403 5(6) proportsionaalsuse põhimõttega (Riigikohtu 26.03.2009 otsus nr 3-4-1-16-08, p 29). Hääletamisõiguse ebaproportsionaalne piirang kahjustaks demokraatia põhimõttest tulenevat esindusorgani kujunemist piisavalt representatiivseks.

12. Nii EIK kohtupraktikas kui ka õiguskirjanduses on rõhutatud, et seadusest tulenev kõigi karistatud kinnipeetavate aktiivse valimisõiguse kõikehõlmav piirang on ebaproportsionaalne (vt EIK 06.10.2005 otsus kohtuasjas Hirst vs. Ühendkuningriik). Viidatud lahendis on EIK selgitanud, et piirangud ei või kujuneda selliseks, mis moonutaksid hääleõiguslike isikute vaba tahte kujunemist hääleõiguse teostamisel, ega töötada läbi teatud isikute grupi või kategooria välistamise vastu valimisprotseduuride eesmärgile selgitada üldistel valimistel välja rahva tegelik tahe (EIK 06.10.2005 otsus asjas Hirst vs Ühendkuningriik, p 62).

13. Halduskohus möönis, et RKVS § 4 lg 3 ja § 22 lg 3 sätestavad küll absoluutse hääleõigusliku keelu kõikidele kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvatele isikutele, kuid pidas vajalikuks hinnata vaidlusaluse regulatsiooni proportsionaalsust või vastuolu PS-ga eelkõige kaebaja isikust lähtudes.

14. Ringkonnakohtu hinnangul puudub halduskohtul pädevus hinnata üksikjuhtumil valimisõiguse kõikehõlmava piirangu proportsionaalsust. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes § 58 kommentaarides on märgitud, et üheks viisiks hinnata hääletamisõiguse proportsionaalsust on luua seadusega kohtutele sellekohane võimalus. Sellise seadusandja diskretsiooniõiguse kasutamine eeldab, et seaduse tasandil on sätestatud kohtule õigus hinnata etteantud kriteeriumitest lähtuvalt igal üksikul juhtumil piirangu proportsionaalsust. Sellist lahendust on toetatud ka Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjoni poolt vastu võetud valimiste hea tava koodeksi punktis I.1.1.d.v. Viidatud punkti kohaselt on soovitatav hääleõiguse piirangu otsustamine üksikjuhtumi põhiselt. Siin ei saada silmas pidada üksikjuhtumi põhist otsustamist konkreetse normikontrolli raames kohtumenetluses.

15. Seadusandja ei ole näinud kohtutele seaduses ette võimalust ja menetluskorda otsustada hääleõiguse piirangu proportsionaalsuse üle üksikjuhtumi põhiselt ega sätestanud kohaseid hindamiskriteeriume. See eeldab poliitilist otsust. Halduskohus ei saanud konkreetse normikontrolli raames otsustada seadusandja eest, kas Riigikogu valimistel hääleõiguse piiramine on proportsionaalne A. E u suhtes, arvestades kaebajale varasemalt määratud karistusi. Oluline on see, et piirangu proportsionaalsus pole ilmselge. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus halduskohus loeb oma analüüsis proportsionaalseks piirangu, mida seadusandja kohtuasjas Hirst vs. Ühendkuningriik ettenähtud kaalumise kohustuse rakendamise tulemusel õigustatuks ei pea.

16. Ülaltoodust tulenevalt, kuivõrd RKVS § 4 lg-s 3 ja § 22 lg-s 3 sätestatud kõikehõlmav hääletamiskeeld isikutele, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannavad vanglakaristust ning kohtule ei ole seaduses sätestatud volitusnormi asuda konkreetse vaidluse asjaoludest lähtudes hindama selle piirangu proportsionaalsust, on RKVS § 4 lg 3 ja § 22 lg 3 vastuolus põhiseaduse ja EIÕK protokolli nr 1 art-ga 3.

17. Ringkonnakohus tunnistab RKVS § 4 lg 3 ja § 22 lg 3 põhiseadusvastaseks ning jätab need sätted asjas kohaldamata (HKMS § 158 lg 4).

18. Riigikohus on selgitanud, et PS § 15 lõike 2 järgi on halduskohtul õigus tunnistada RKVS § 4 lõige 3 ja § 22 lõige 3 põhiseadusvastaseks ning seeläbi RKVS § 25 lõike 7 punkti 2 järgi kaebus rahuldada ja teha vallavõi linnasekretärile ettekirjutus korraldada isiku kandmine rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid (Riigikohtu 22.01.2013 määrus nr 3-4-1-26-12, p 32).

3-15-403 6(6)

19. RKVS § 22 lg 1 kohaselt korraldab rahvastikuregistri vastutav töötleja rahvastikuregistri andmete alusel iga valimisjaoskonna valijate nimekirja koostamise ja trükkimise ning selle jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise hiljemalt seitsmendaks päevaks enne valimispäeva. Rahvastikuregistri seaduse § 10 järgi on Siseministeerium rahvastikuregistri vastutava töötleja õiguste teostaja. RKVS § 25 lg 1 p-st 1 tulenevalt tehakse valijate nimekirja muudatusi üksnes juhul, kui valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel RKVS kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta. RKVS § 25 lg 4 kohaselt teeb muudatusi valijate nimekirjas jaoskonnakomisjon vallavõi linnasekretäri teatise alusel. Kui halduskohus kaebuse rahuldab, kantakse isik viivitamata rahvastikuregistrisse või muudetakse tema andmeid ning see tehakse jaoskonnakomisjonile viivitamata teatavaks (RKVS § 25 lg 8). Eelnevast nähtub, et kuigi Siseministeerium korraldab rahvastikuregistri andmete alusel iga valimisjaoskonna valijate nimekirja koostamise ja trükkimise, siis teeb vaidluse korral muudatuse valijate nimekirjas jaoskonnakomisjon vallavõi linnasekretäri teatise alusel. See tähendab, et olukorras, kus kohus teeb vallavõi linnasekretärile ettekirjutuse muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid, tuleb vallavõi linnasekretäril viivitamata esitada teatis jaoskonnakomisjonile valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks. Praegusel juhul tuleb RKVS § 25 lg 7 tõlgendada ja kohaldada selliselt, et osutuks võimalikuks kanda kaebaja valijate nimekirja põhiseadusevastaseks tunnistatud ja kohaldamata jäetud valimispiirangut arvestamata. Juhindudes Riigikohtu 22.01.2013 määruse nr 3-4-1-26-12 p-s 32 märgitust, teeb ringkonnakohus Jõhvi vallasekretärile ettekirjutuse korraldada A. E u kui valija arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmine ning esitada jaoskonnakomisjonile teatis valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks.

20. Apellatsioonkaebus tuleb seetõttu rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ja kaebus Jõhvi vallasekretäri kohustamisnõudes rahuldada.

21. HKMS § 247 lg 1 kohaselt täidetakse viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtulahend enne selle jõustumist. Viivitamata täitmisele kuulub kohtulahend muul seaduses sätestatud juhul (HKMS § 247 lg 1 p 3). Selliseks sätteks on RKVS § 25 lg 8. Seega tuleb vastustajal käesolev kohtuotsus täita viivitamatult, et A. E ul oleks võimalus osaleda 2015. aasta Riigikogu valimistel.

22. Pooled ei ole käesolevas asjas menetluskulusid kandnud.

23. Seoses kohtunik Oliver Kase haigestumisega asendab teda käesoleva kiireloomulise kohtuotsuse tegemisel vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Kaire Pikamäe.

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe