2-14-58581/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Kohtukoosseis

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Tartu Ringkonnakohus

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

25. veebruar 2015, Tartu

2-14-58581

K.T. kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 21.

septembri 2014 otsuse peale täiteasjas nr 084/2013/3673

Tartu Maakohtu 17. detsembri 2014 määrus

K.T. määruskaebus Kirjalik menetlus

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): K.T. (ik: xxxx)

Vastustaja (puudutatud isik): Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei,

asendaja kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei

Puudutatud isik (sissenõudja): Swedbank Liising

AS (rk: 10434248), esindaja Külli Reinfeld

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 17. detsembri 2014 määrus

muutmata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus K.T. kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Tartu kohtutäitur O. Kutšmei menetluses on täiteasi nr 084/2013/3673, kus võlgnikuks on

K.T. (võlgnik/avaldaja), aluseks Swedbank Liising AS (sissenõudja) 04.11.2013

täitmisavaldus ja Harju Maakohtu 01.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-29398, nõude sisuks

võlg ja viivis.

Võlgnik esitas 01.09.2014 kohtutäiturile kaebuse, milles palus määrata kooskõlas

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 25 lg-ga 1 mõistlik tähtaeg kohustuse vabatahtlikuks

täitmiseks; lükata edasi võlgniku vara suhtes kõigi täitetoimingute tegemine kuni vabatahtliku

täitmise tähtaja lõpuni; kuna nõude suurus eeldab läbirääkimisi finantseerimisasutustega nõude

täitmise eesmärgil võõrvahendite kaasamiseks, määrata vabatahtliku täitmise tähtajaks 30

päeva; edasi lükata kõik täitetoimingud kuni vabatahtliku täitmise tähtaja lõpuni.

Kohtutäitur jättis 21.09.2014 otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata.

06.10.2014 esitas võlgnik maakohtule kohtutäituri otsuse peale kaebuse ja 21.11.2014

täpsustatud taotlused. Võlgnik palus kohustada kohtutäiturit määrama kooskõlas TMS § 25

lg-ga 1 mõistlik tähtaeg kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks ning edasi lükata kõik

täitetoimingud kuni vabatahtliku täitmise tähtaja lõpuni.

Kaebuse kohaselt ei ole kohtutäitur täitmisteadet võlgnikule nõuetekohaselt enne

menetlustoimingute tegemise alustamist kätte toimetanud. Kohtutäitur on kiirustanud

Ametlikes Teadaannetes täitmisteate avaldamisega, jättes kasutama kohasemad viisid. Võlgnik

elab täitmisteates märgitud aadressil, tal on elektronposti aadress ja telefon. Võlgnik sai

täitmisteate kätte 22.08.2014 koos muude teadete ja nõuetega. TMS § 24 lg-st 2 järeldub, et

täitemenetlus algas 22.08.2014, kuid kohtutäitur on juba eelnevalt teinud täitmistoiminguid,

jättes võlgniku ilma võimalusest täita täitedokument vabatahtlikult ning väiksemate kuludega.

2. Kohtutäitur palus jätta kaebuse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kui kohus vaatab

kaebuse läbi, siis rahuldamata.

Kohtutäitur leidis, et kui võlgnik sai täitmisteate kätte 22.08.2014, möödus vabatahtliku

täitmise tähtaeg TMS § 25 lg 1 järgi igal juhul hiljemalt 22.09.2014. Sissenõudja ei ole andnud

nõusolekut 30 päevast pikema vabatahtliku täitmise tähtaja määramiseks, ka seaduses ega

täitedokumendis ei ole tähtaega määratud. Eeldades avaldaja esitatud faktiliste väidete õigsust,

ei ole pärast 22.09.2014 seadusega kaitstud tema õigus saada täiteasjas täitedokumendi

(täiendavat) vabatahtliku täitmise tähtaega. Kuna vabatahtliku täitmise tähtaeg on möödunud,

pole võimalik lükata täitetoimingute läbiviimist edasi vabatahtliku täitmise tähtaja lõpuni.

Avaldaja kinnitusel elab ta täitmisteates näidatud aadressil Antslas xxx. Kohtutäituril ei

õnnestunud täitmisteadet ja sellele lisatud dokumente nimetatud aadressil 09.11.2013 kell 12.45

ega 16.11.2013 kell 18.10 avaldajale isiklikult üle anda ega toimetada neid kätte ka avaldaja

eluruumis viibivale muule isikule. 09.11.2013 jäeti maja välisuksele teade kohtutäituri bürooga

ühenduse võtmiseks ja 16.11.2013 kinnitati võlgnikule adresseeritud menetlusdokumente

sisaldav ümbrik ilmastikukindla teibiga maja välisuksele. Kohtutäitur loeb täitmisteate koos

lisadega võlgnikule kättetoimetatuks 16.11.2013 TsMS § 326 lg 1 alusel. 26.11.2013 avaldas

kohtutäitur täitmisteate Ametlikes Teadaannetes. Arvestades, et võlgnik sai täitmisteate koos

lisadega kätte 16.11.2013 ega ole esitanud kohtutäiturile taotlust 30 päevast pikema

vabatahtliku täitmise tähtaja määramiseks, puudub kohtutäituril võimalus määrata võlgnikule

täiendav vabatahtliku täitmise tähtaeg.

3. Sissenõudja, Swedbank Liising AS palus jätta kaebuse rahuldamata, nõustudes kohtutäituri

seisukohtadega. Kuna võlgnik sai täitmisteate kätte hiljemalt 22.08.2014, on vabatahtliku

täitmise aeg möödas. Võlgnikul on olnud piisavalt aega kohustuse täitmiseks. Tema käitumine

dokumentide mittevastuvõtmisel ja täitemenetluse venitamisel on pahatahtlik ja lubamatu.

Avaldaja on vältinud ka tsiviilasjas nr 2-12-29398 kohtuotsuse ja menetluskulude

kindlaksmääramise määruse vastuvõtmist.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis 17. detsembri 2014 määrusega kohtutäitur O. Kutšmei taotluse

K.T. i avalduse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Samuti jättis maakohus rahuldamata

K.T. i kaebuse kohtutäitur O. Kutšmei 21. septembri 2014 otsuse peale täiteasjas

nr 084/2013/3673.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 10 alusel K.T. i kanda.

Määruse kohaselt on TsMS § 477 lg 1; § 423 lg 2 p 2 sätte peamiseks eesmärgiks vältida

menetlusosalistele kulutuste tekitamist sellise avalduse menetlemisega, mille rahuldamiseks

puudub alus. Arvestades menetluse väikest mahtu, senist menetluskäiku ja menetlusosaliste

võimalikke kulusid, pidas kohus mõistlikuks lahendada asi sisuliselt, mitte analüüsida avalduse

perspektiivikust avalduse läbi vaatamata jätmist kaaludes.

Kohus leidis, et kohtutäituri 21.09.2014 otsus on seaduslik ja põhjendatud. Võlgniku

rahvastikuregistri järgne elukoht on Antsla xxx ja enda kinnitusel ta sellel aadressil ka elab.

Kohtutäituri esitatud menetlusdokumentide kättetoimetamise aktist nähtuvalt on võlgnikule

püütud nimetatud aadressil dokumente kätte toimetada 09.11.2013 kell 12.45 ja 16.11.2013

kell 18.10. Dokumente ei õnnestunud üle anda ei võlgnikule isiklikult ega ka võlgniku

eluruumis viibivale muule isikule. 9. novembril jäeti maja välisuksele teade kohtutäituri

bürooga ühenduse võtmiseks ja 16. novembril kinnitati võlgnikule adresseeritud

menetlusdokumente sisaldav ümbrik ilmastikukindla teibiga maja välisuksele. Eeltoodut

arvestades nõustus kohus kohtutäituriga, et dokumendid tuleb lugeda võlgnikule

kättetoimetatuks TsMS § 326 lg 1 alusel 16.11.2013. Seega ei oma tähtsust ka avaldamine

Ametlikes Teadaannetes 26.11.2013.

Asjaolu, et avaldaja ei käitu dokumentide vastuvõtmisel heauskselt, kinnitab nii tsiviilasja nr

2-12-29398 kui ka käesoleva tsiviilasja menetlus. Avaldaja elab enda kinnitusel Antslas xxx

ning tal on elektronposti aadress ja telefon. Sissenõudja seisukohast nähtuvalt jõustus

kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-12-29398 otsuse tegemisest 5 kuu möödumisel, sest avaldajale ei

õnnestunud otsust kätte toimetada; samuti ei ole õnnestunud avaldajale kätte toimetada

menetluskulude kindlaksmääramise määrust. Käesolevas tsiviilasjas saatis kohus avaldajale

08.10.2014 käiguta jätmise määruse 09. ja 20.10.2014 e-postiga, kirja kättesaamise kohta

avaldaja kinnitust ei saatnud. Samuti ei õnnestunud määrust kätte toimetada posti teel, kiri

tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu. Avaldaja reageeris alles kohtu 14.11.2014 e-kirjale.

Eeltoodut arvestades on kohtutäitur täitmisteate kättetoimetamisel toiminud põhjendatult ja

seadusega kooskõlas.

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et seadusest ega kohtulahendist ei tulene antud juhul

tähtaega täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Täitmisteates määras kohtutäitur

vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates. Kuna

võlgnik sai täitmisteate kätte 16.11.2013, oli vabatahtliku täitmise tähtpäev 26.11.2013.

Maksimaalselt saanuks vabatahtliku täitmise tähtpäev olla 16.12.2013. Sissenõudja ei ole

andnud nõusolekut määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega pikemana kui 30

päeva. Seega on kohtutäitur lähtuvalt TMS § 24 lg 2 ja § 25 lg 1 sätetest õigesti jätnud

võlgniku 01.09.2014 kaebuse alusel määramata täiendava tähtaja kohustuse vabatahtlikuks

täitmiseks ning edasi lükkamata kõik täitetoimingud kuni vabatahtliku täitmise tähtaja lõpuni.

Kohtutäiturile esitatud kaebuses kinnitas võlgnik täitmisteate kättesaamist 22.08.2014 ja palus

määrata vabatahtliku täitmise tähtajaks 30 päeva. Kui lugeda täitmisteade kättesaaduks

22.08.2014, oli vabatahtliku täitmise tähtpäev 01.09.2014 ja saanuks maksimaalselt olla

22.09.2014 (21.09.2014 oli pühapäev). Isegi kui võlgnik sai täitmisteate kätte alles 22.08.2014

ja vabatahtliku täitmise tähtajaks määrataks 30 päeva, oleks praeguseks ajaks vabatahtliku

täitmise tähtaeg möödunud. Kuna võlgnik ei ole kohustust 22. septembriks 2014 täitnud, ei

annaks ka kohtutäituri otsuse tühistamine võimalust väita, et kohustus on täidetud vabatahtliku

täitmise tähtaja jooksul koos sellega kaasnevate tagajärgedega. Eeltoodut arvestades on

vabatahtliku täitmise tähtaeg igal juhul möödunud ja alust täiendava tähtaja andmiseks ei ole.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. K.T. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 17. detsembri 2014 määruse

tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata K.T. i kaebus kohtutäitur O. Kutšmei

21. septembri 2014 otsuse peale täiteasjas nr 084/2013/3673, ning kohtutäituri kohustamist

määrama kooskõlas TMS § 25 lg-ga 1 mõistlik tähtaeg kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks ja

lükata edasi kõik täitetoimingud kuni vabatahtliku täitmise tähtaja lõpuni.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) jäi võlgnik kohtutäituri ebaseadusliku tegevuse täitedokumentide üleandmisel tulemusena

ilma võimalusest täita täitedokument vabatahtlikult ja väiksemate kuludega. Kohtutäitur ei ole

võlgnikule täitmisteadet nõuetekohaselt enne menetlustoimingute tegemise alustamist kätte

toimetanud. Kohtutäitur on kiirustanud Ametlikes Teadaannetes täitmisteate avaldamisega,

jättes kasutama lihtsamad ja kohasemad viisid. Nimetatud kättetoimetamise meetme

kergekäeline kasutamine on tekitanud olukorra, kus võlgnikul polnud võimalust täitedokumenti

vabatahtlikult täita ega ka teha ettevalmistusi selle vabatahtlikuks täitmiseks. Kohtutäitur on

rikkunud TMS § 10 lõikeid 1 ja 21. Kohtutäitur ei ole teinud kõike endast olenevat täitmisteate

kättetoimetamiseks. Kuni 22.08.2014 ei olnud kohtutäitur võlgnikule täitmisteadet kätte

toimetanud ega andnud võlgnikule TMS § 25 lg-s 1 sätestatud vabatahtliku täitmise tähtaega;

2) luges kohus nõuetekohaseks sellise kättetoimetamise, mis on viidud läbi viisil, mida

seadusandja ei ole ette näinud. Kohtutäituri ja sissenõudja käsutuses olid kõik võlgniku

kontaktandmed, sh elektronposti aadress ja telefoninumber. Jääb arusaamatuks, miks ei pidanud

kohtutäitur vajalikuks täitedokumentide kättetoimetamise aega võlgnikuga kooskõlastada.

Kohtutäitur on püüdnud dokumente kätte toimetada mõlemal juhul nädalavahetusel (laupäeval)

ehk ajal, mil isikud võivad tihti viibida kodust eemal. Kohus ei ole põhjendanud, millest

tulenevalt asus kohus seisukohale, et teadmata viisil teate kinnitamine adressaadi välisuksele

on võrdustatud dokumendi panemisega postkasti või muusse sarnasesse kohta TsMS § 326 lg 1

I järgi lause. Arvestada tuleb, et novembris esinevad tavapärasest karmimad ja tuulisemad

ilmastikuolud, millest tulenevalt puudub igasugune õiguspärane ootus, et isikule adresseeritud

eluliselt olulised dokumendid jõuaksid turvaliselt adressaadini.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6. Tartu kohtutäitur O. Kutšmei vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata

ja menetluskulude K.T. i kanda jätmist, teatades, et jääb kõigi maakohtule esitatud vastuses

toodud seisukohtade juurde.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

7. Swedbank Liising AS vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja

menetluskulude K.T. i kanda jätmist.

Seisukoha kohaselt:

1) tuleb täitemenetluse dokumendid lugeda võlgnikule kättetoimetatuks TsMS § 326 lg 1 alusel

16.11.2013. Kohtutäituri 30.11.2014 vastuse lisast 2 nähtub, et kiri kinnitati ilmastikukindla

teibiga võlgniku kodu välisuksele, sest postkasti ei olnud. Seega oli selline dokumendi

edastamine põhjendatud. Arvestades, et võlgnik väldib ka kohtu edastatavate dokumentide

vastuvõtmist erinevates kohtuasjades, siis ei ole usutav väide, justkui võinuks ilmastikukindla

teibiga kinnitatud teated ukse küljest ära kaduda;

2) lasub võlgnikul sissenõudja ees 02.09.2013 jõustunud kohtuotsusest tulenev kohustus.

Kohtuotsuse jõustumisest on möödas enam kui aasta. Võlgnikul on olnud piisavalt aega, et

pöörduda finantsasutuste poole saamaks võlgnevuse tasumiseks vahendeid, ning seda juba enne

täitemenetluse algatamist, sest kohtuotsuse jõustumise ja täitmisavalduse esitamise vahele jäi

kaks kuud (täitmisavaldus esitati 05.11.2013, menetlusdokumendi kättetoimetamise akti saatis

kohtutäitur võlgnikule 06.11.2013). Võlgnik püüab oma kohustuste täitmisest kõrvale hiilida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras

esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud.

Käesolevas asjas esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse K.T. ning ringkonnakohus

kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega maakohus jättis

rahuldamata K.T. i kaebuse kohtutäitur O. Kutšmei 21.09.2014 otsuse peale.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja

menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud rahuldamata K.T. i kaebuse kohtutäitur

O. Kutšmei 21.09.2014 otsuse peale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning

TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki käesolevas määruses korrata.

10. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et võlgnikule on täitmisteade toimetatud kätte TsMS

§ 326 lg 1 kohaselt ning seejuures on järgitud TsMS § 326 lg-s 2 sätestatud nõudeid.

TsMS § 326 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusdokumenti ei saa üle anda saaja või tema esindaja

elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või

äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema

esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilukult tagab saadetise säilimise.

Käesoleval juhul on võlgnikule püütud menetlusdokumenti kätte toimetada 09.11.2013 kell

12.45 ja 16.11.2013 kell 18.10 ning kuna see ei ole õnnestunud, siis on menetlusdokumente

sisalduv ümbrik kinnitatud ilmastikukindla teibiga võlgniku elukoha välisuksele. Õige on

maakohtu järeldus, et sellisel viisil kättetoimetamisega tuleb lugeda menetlusdokument TsMS

§ 326 lg 1 kohaselt kättetoimetatuks. Määruskaebuse esitaja vastupidine seisukoht ei ole õige.

Eelnevast tulenevalt on ekslik määruskaebuse esitaja väide, et kohtutäituri ebaseadusliku

tegevuse tõttu menetlusdokumendi kättetoimetamisel jäi ta ilma võimalusest täita

täitedokument vabatahtlikult.

11. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik kinnitanud täitmisteate kättesaamist 22.08.2014.

Sellest järelduvalt on muu hulgas õige maakohtu seisukoht, et isegi kui lähtuda võlgniku poolt

täitmisteate kättesaamisest 22.08.2014 ning lähtuda vabatahtliku täitmise 30-päevasest

tähtajast, oleks täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg möödunud.

12. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes seoses määruskaebuse

rahuldamata jätmisega määruskaebuse esitaja kanda.

Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on

tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes

kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt

kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja

menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning

kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu

määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause

kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel

(eelkõige riigilõiv).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud

digitaalselt/

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja