4-15-624/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-624

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.veebruaril 2015, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-624 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi A.F kaebus Politseija Piirivalveamet Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 15.01.2015 otsusele väärteoasjas nr 2302,14,017227 Kvalifikatsioon: LS § 201 lg 1 Toimepanemise aeg ja koht:26.12.2014 kell 18:37, Tallinna tn 16, Loksa linn, Harju maakond Kaebuse esitaja A.F (isikukood XXX, elukoht XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, töökoht XXX) Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus liiklusmenetlustalitus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 66 lg 2, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 15.01.2015 otsus väärteoasjas nr 2302,14,017227 ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Mõista A.F-ile LS § 201 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 (kaheksakümmend) eurot.

3. Võimaldada A.F tasuda mõistetud rahatrahv

(kaheksakümmend) eurot osade kaupa 4 (nelja) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, so 20 (kakskümmend) eurot igakuiselt viietestkümnendaks (15)

kuupäevaks Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 15.01.2015 otsuses väärteoasjas nr

2302,14,017227 näidatud arvele SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank

EE932200221023778606, Danske pangas arvele EE403300333416110002 või

№rdea pangas arvele nr EE701700017001577198 märkides viitenumbri

10220145245684 ja selgitusse „rahatrahv, väärteoasi nr 4-15-624, A.F“ .

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

28.01.2015 laekus Harju Maakohtule A.F kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 15.01.2015 otsusele väärteoasjas nr 2302,14,017227 (l 1-2). A.F palub oma kaebuses kergendada talle määratud karistust. Kaebuse esitaja selgitab, et rikkumine toimepanemise põhjuseks oli abikaasat tabanud järsk valu südames sõiduki juhtimise ajal, mis hirmutas A.F ning seega otsustas ta võimalikult kiiresti koju sõita, et abikaasa saaks ravimeid võtta. A.F tunnistab oma süüd.

Kohtuväline menetleja on esitanud Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes (tl 6- 7), milles on seisukohal, et A.F ei tegutsenud kohustuste kollisioonis KarS § 30 mõttes. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-42-09 rõhutanud, et hädaseisundi korral on õigushüve päästmistoiming üksnes, siis õigustatud, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust. Hädaseisundit ei ole, kui isikul oi võimalus abi kutsuda. Ohu kõrvaldamiseks valitud vahend peab olema sobiv ja kahjustatud hüve jaoks säästvaim. Seejuures tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest, s.t õigushüvede kaalumisest. Võrdsete hüvede korral võrreldakse ähvardava ohu suurust. Hinnata tuleb ka ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks toimepandud koosseisupärase teo ohtlikkust laiemas tähenduses. KarS § 30 kohaselt on kohustuste kollisiooni tõttu isiku käitumises õigusvastasusvälistatud juhul, kui isik peab üheaegselt täitma mingit õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline, kui rikutav kohustus.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebajal oli võimalus abi saamiseks pöörduda päästeteenistuse poole. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isiku poolt kaebuses avaldatud süü tunnistamine kui kergendava asjaolu olemasolu ei saa mõjutada isiku süü suurust määral, mis annaks aluse karistusmäära vähendamiseks. Kuna kohtuväline menetleja on määranud karistuse, milline jääb oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, siis järeldub sellest üheselt, et karistuse määra kindlakstegemisel on kohtuväline menetleja kehtivate karistuste puudumise, kui karistust kergendava asjaoluga arvestanud. Kuivõrd liiklusseaduses on karistusraamid laia vahemikuga arvestades alam ja ülemmäära, tuleb karistuse määramisel lähtuda erinevate liiklusalaste rikkumiste taunitavusest ning rikkumise võimalikest tagajärgedest. Karistusmäärad põhinevad ühiskonnas omaksvõetud väärtushinnangutel, mille väljendamiseks on pädev just seadusandlik võim. Samuti on seadusandjal võimalik kujundada riigi karistuspoliitikat ja mõjutada õigusvastast käitumist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasja menetlemisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud vääralt menetlusvõi materiaalõigust ning ka kaebuses ei ole viidatud sellistele asjaoludele, millised võiksid kaasa tuua kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamise või muutmise.

Arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal, et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 6-7), kaebuse esitaja A.F nõustub väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses (tl 1-2).

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud A.F kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast, leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteoprotokolli kohaselt (Vt toim lk 1) kohaselt 26.12.2014 kell 18:37 juhtis A.F Loksa linnas Tallinna tn 16 mootorsõidukit Opel Combo VAN reg nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 90 lg 1 p 1 ning pani toime LS § 201 lg 1 kvalifitseeritava rikkumise. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 201 lg 1 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (Vt toim lk 4) kohaselt on näha, et 26.12.2014 A.F kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. LS § 91 lg 2 p 3 kohaselt juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (Vt toim lk 3), et 26.12.2014 sõitis sõidukiga Opel

Combo VAN reg nr XXX ning selle põhjuseks oli abikaasat tabanud järsk valu südames. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on A.F tutvunud VTMS § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega. Kohus leiab, et kaebajal oli võimalus abi kutsuda ning pöörduda päästeteenistuse, kiirabi poole. A.F jättis kiirabi kutsumata ning otsustas ise abikaasa koju toimetada. …olukorras, kus menetlusalusel isikul oli võimalik oma abikaasa elu ja tervise päästmiseks päästeteenistuse poole pöörduda, pole kiirusepiirangu rikkumise ega teiste liiklejate elu ja tervise ohustamine õigustatud (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-77-14 p 10), seega ei tegutsenud A.F hädaseisundis.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et A.F käitumine LS § 201 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud.

Kaebusest selgub, et A.F tunnistab oma süüd ning kahetseb. Vaidlustatud otsuselt nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses s.o 140 (ükssada nelikümmend) eurot. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Nendel asjaoludel peab kohus võimalikuks määratud karistuse vähendamist. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja A.F-ile LS § 201 lg 1 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 (kaheksakümmend) eurot.

Kaebuse esitaja palub määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 4 (nelja) kuu jooksul, so 20 (kakskümmend) eurot kuus.

Leo Kunman Kohtunik