1-15-949/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-949

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

. veebruar 2015. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-949 (14260103213) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver

Tõlk Alla Lašmanova Kriminaalasi

H. kriminaalasi KarS § 121 järgi U

;

P.E kriminaalasi KarS § 121 ja § 200 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav H.U

Isikukood , elukoht: XXX xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x kodakondsuseta, keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: juhutöödel Soomes; Kriminaalkorras kehtivad karistused puuduvad; Väärteokorras 1 kehtiv karistus;

T puudub õkend:

Kaitsja Vandeadvokaat Aare Kaldma Süüdistatav P.E

Isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx , viibib Viru Vanglas, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel, ei tööta; Kriminaalkorras 2 kehtivat karistust:

1) Tartu Maakohtu 17.09.2912. a otsusega süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 3 kuud vangistust, millest KarS § 87 alusel vabastatud ja allutatud 1 aastaks käitumiskontrollile;

2) Tartu Maakohtu 09.08.2013. a otsusega süüdi tunnistatud KarS § 121 ja § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks

mõistetud , mis jäeti KarS § 74

6 kuud vangistust

alusel

tingimuslikult täitmisele pööramata 18-kuulise katsea g ja a. Väärteokorras 1 kehtiv karistus Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta P.E

vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks P.E

200 lg 1

2 (kaks) aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista P.E-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 (kaks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristust suurendada P.E-le Tartu

Maakohtu 09.08.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-7100 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistust, võrra ning mõista

6 (kuus) kuud P.E-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada P.E eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda P.E karistuse kandmise aja alguseks kinnipidamise aeg, s.o 08.09.2014. a.

P.E suhtes kohaldatud tõkend –

– tühistada kohtuotsuse vahistamine

jõustumisel.

Süüdi tunnistada H.U KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel määrata, et H.U le mõistetud karistust ei pöörata -

täitmisele, kui H.U

1 (ühe) aasta 6 – ei pane

e) (kuu kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena P.E-lt sundraha katteks 500 (viissada) eurot.

Jätta menetluskulud summas 2944,62 eurot P.E-lt välja mõistmata.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS

SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003

(Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700013309. Selgitusse tuleb märkida „1 “. -15-949, menetluskulud, P.E

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 180 lg 1 alusel H.U lt välja mõista riigituludesse menetluskuludena -

sundraha 585 (viissada kaheksa eurot, ekspertiisitasu 285 (kakssada kümmend viis)

kaheksakümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu summas 216 (kakssada kuusteist) eurot.

Jätta menetluskulud summas välja mõistmata. 109,44 eurot .U-lt

H

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et H.U on õigus menetluskulud summas 1086 (üks tuhat kaheksakümmend kuus) eurot tasuda hiljemalt 31.01.2015. a.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on -14-949, 99915700013273. Selgitusse tuleb märkida „1 menetl

uskulud, H.U“.

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta CD plaat kõneeristuste failidega mobiiltelefoni nr - -le 58342428 kriminaalasja juurde.

KrMS § lg p alusel jätta plaat helifailiga Häirekeskuse CD- kõnesalvestussüsteemist kriminaalasja juurde.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta plaat Põdra tee 6 3 Vägari küla Pajusi vallas CD- -

Jõgevamaal teostatud sündmuskoha vaatluse käigus tehtud fotode salvestisega kriminaalasja juurde. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tulevad kriminaalasja juures asitõenditeks olevad klaaspudeli kael ja käärid kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määrus Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu kaebuse lahendamise menetluses. Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

P.E-le on esitatud süüdistus KarS § 121 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises

järgnevas:

- tema 18.-19.01.2014. a Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteris, s. o enda elukohas, peksis enda ema xxxxxxxxxxxxxxxx ülakeha ja näo piirkonda, tekitades peksmisega vasakpoolse traumaatilise õhkrinna ahaaluse õhkpuhitusega, n vasakpoolse IV roide murru ning turse ja verevalumi lõua piirkonda, kahjustades sellega teise inimese tervist;

- tema 11.05.2014. a

hilisõhtul, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteris, koos H. ga, peksis näo ja ülakeha p U- xxxxxxxxxxxxx iirkonda, tekitades peksmisega ninaluude murru ja rindkere kontusiooni ja valu, kahjustades sellega teise inimese tervist;

- tema ööl vastu 08.09.2014. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteris, s. o enda elukohas, peksis xxxxxxxxxxxx , ülakeha ja näo piirkonda lisaks kääride ja ehitusnoaga lõigates, torkides põhjustades , nahamarrastused ja nahaalused verevalumid pea piirkonnas, vasakut kõrvalesta läbiva haava, nahakriimustused kaela eesja vasakul külgpinnal;

torke-lõikehaavad, torkehaavad, nahaalused verevalumid ja nahakriimustused kehatüvel;

nahaalune verevalum, torke- - -marrastused lõike, torke ja lõikehaavad ning nahakriimustused mõlemal ülajäsemel ning rindkerepõrutuse, tekitades xxxxxxxxxxxxxx valu ning kahjustades sellega teise inimese tervist.

P.E-le on esitatud süüdistus § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo KarS

toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 20.05.2014. a hilisõhtul,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkorteris, s. o enda elukohas, võõra vallasaja ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, milline seisnes enda emalt, xxxxxxxxxxxxxxxxt raha nõudmises ning samaaegselt tema (ema) köögi põrandale pikali lükkamises ja kaela piirkonnast kägistamises, võttis vägivaldse nõudmise tulemusena enda emalt, xxxxxxxxxxxxxxxxxx ära võõra vallasasjana käsitletava sularaha, 40 eurot, pannes sellega toime röövimisena käsitletava kuriteo.

KarS § 121 (käesoleval ajal kehtiv KarS § 121 lg 2 p 2, 3) järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdis KarS § 200 lg tatavale P.E-le kohtus karistuseks 1 aasta vangistust.

1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristuseks raskeima suurendamise teel kokku 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 09.08.2013. a kohtuotsusega mõistetud 6 kuuline vangistus, mõistes liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi . KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg

3 aastat vangistust alates 08.09.2014. a lugeda kantud karistusaja hulka.

H.U le - on esitatud süüdistus KarS § 121 järgi selles, et tema 11.05.2014. a hilisõhtul,xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkorteris, koos

alaealise P.E-ga , peksis xxxxxxxxxxxxx näo ja ülakeha piirkonda, tekitades peksmisega ninaluude murru ja rindkere kontusiooni, valu ja kahjustades sellega teise inimese tervist. KarS § 121 (käesoleval ajal kehtiv KarS § 121 lg järgi toimepandud kuriteo eest taotleb

2 p 3)

prokurör süüdistatavale H. le kohtus karistuseks KarS § 73 U-

6 kuud vangistust. lg1, 3 alusel ei pöörata mõistetud karistust täitmisele ja määratakse 1 aasta 6 kuuline katseaeg.

II Kohtu seisukoht

Kohtuistungil kinnitas süüdistatavad ad ee , et neile on kokkulepped arusaadav , n d vastavad

nende tahtele ja nad juurde. jäävad sõlmitud kokkulepete

Kaitsjad

ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja kokkulepe te

sõlmimine vastab tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud nende

kokkuleppe

menetluse sätteid.

Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista H. süüdi U

KarS § järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. H.U poolt toimepandud kuritegu on käesoleval ajal karistatav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

Kohus leiab, et k P.E riminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdi

KarS § 121 ja § 200 lg 1 järgi mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

ning

P.E poolt KarS § 121 järgi toimepandud kuriteod on käesoleval ajal karistatavad KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi. P.E-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus, et käesoleval ajal ei ole kuriteona karistatav tegu, mille eest on P.E süüdi mõistetud Tartu

Maakohtu 09.08.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-7100 KarS § 266 lg 2 p 3 järgi.

Nimetatud kohtu otsuse kohaselt mõisteti P.E süüdi KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust ning KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, s.o 6 kuud vangistust. Kuna P.E-le mõisteti KarS § 121 järgi karistuseks 6 kuud vangistust, tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetavat karistust suurendada

6 kuu vangistuse võõra.

III Kriminaalmenetluse kulud

3.1

Käesolevas kriminaalasjas on P.E esitatud süüdistusi puudutavateks

menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 1306,56 eurot (188,16+188,16+188,16+126+367,92+104,16+36+108) ja kohtumenetluses makstud tasu 152,16 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 1458,72 eurot.

Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimep ,5 anemises süüdimõistmise korral 2

kuupalga alammäär, s.o eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 201

5. a 390 eurot).

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks ekspertiisitasu 1700,90 eurot (61 eurot I kd, tl –

23 + 61 eurot I kd, tl 154, 1203,90 eurot II kd, tl 87-91,102-104

375 eurot II kd, tl 46- – – – + 49).

Ekspertiisitasu DNA ekspertiisi tegemise eest Aivo Saarela DNA tuvastamiseks v ohus leiab, et kuna ekspertiisi on kasutatud nii H.U õrdlusproovides (I kd, tl 98). K

kui ka P.E süüdistuses, tuleb ekspertiisitasust ½ (285 eurot) lugeda P.E menetluskuluks ja ½ H. menetlu U skuluks. Seega ekspertiisitasu kokku on 1985,90 eurot. Seega on menetluskulud kokku 3444,62 eurot.

3.2 Käesolevas kriminaalasjas on H. le esitatud süüdistus U-

t puudutavateks

menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 168 eurot (72+48+48) ja kohtumenetluses makstud tasu 157,44 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 325,44 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks ekspertiisitasu 285 eurot. Menetluskulud kokku on 1195,44 eurot.

3.3 Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise kohustuse tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele.

3.4 P.E menetluskulude osas ei pea kohus võimalikuks rakendada KrMS §-s 188 ette nähtud võimalust jätta alaealine menetluskulude tasumise kohustus tema vanema kanda.

Siinjuures arvestab kohus eelkõige fakti, et P.E ema Viivika P.E on kriminaalasjas kannatanuks ning P.E on tema suhtes toime pannud kokku 3 kuritegu. Ainuüksi seetõttu ei ole kohtu arvates põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulusid tema ema kanda. seega tuleb menetluskulud välja mõista P.E-lt. Kaitsja ja P.E taotlesid menetluskulude vähendamist. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus leiab, et menetluskulude vähendamise taotlus on põhjendatud. Siinjuures arvestab kohus, et menetluskulude suurus on peamiselt sõltunud sellest, et P.E on kuriteod toime pannud alaealisena ja seetõttu on kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest olnud kohustuslik.

Samuti on suured menetluskulud olnud tingitud sellest, et kriminaalmenetluses on teostatud mitmeid ekspertiise. Kohus peab oluliseks, et P.E tuleb käesoleva kohtuotsuse alusel kanda reaalset vanglakaristust. P.E puudub võimalus nimetatud ajal menetluskulusid üldse tasuda. P.E enne vahistamist ei töötanud ega õppinud, tegi vahepeal juhutöid. Tema sissetulekuks oli pension 280 eurot, mille maksmine on käesoleval ajal lõpetatud. Kohus, hinnates kõiki asjaolusid kogumis, on seisukohal, et P.E varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades on põhjendatud P.E-lt välja mõista sundraha katteks 500 eurot.

3.5 Kaitsja ja H.U taotlesid menetluskulude tasumise võimaldamist 1 aasta jooksul. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist. Prokurör nõustus esitatud taotlustega. Kohus peab põhjendatuks vähendada H. menetluskulusid, mis puudutavad U

asenduskaitsja toimikuga tutvumise tasu ning sõidule kulunud aja tasu ja sõidukulude hüvitamist. Kohtu hinnangul ei ole asenduskaitsja vajadus tekkinud H.

U

tegevusest. Sõidule kulunud aja tasu ja sõidukulude osas arvestab kohus, et H. st U- tingitud ei ole fakt, et advokaadibüroo asukoht (mille kaudu talle õigusteenust osutatakse) ei ole Jõgeva. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud sõidukulud ja tasu sõidule kulunud aja eest kogusummas. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks jätta H. lt välja mõistmata 109,44 eurot. U-

Vähendatud osas peab kohus põhjendatuks määrata H. le tähtaeg menetlu U- skulude

tasumiseks. Siinjuures arvestab kohus, et H. kindlat töökohta ei ole. Ta käib U

võimaluse korral Soomes töid teostamas. H. tuleb menetluskulud tasuda U hiljemalt 31.01.2015. a.

I

V Asitõendid

Kriminaalasja juures on asi - mobiiltelefoni nr-le tõendiks plaat kõneeristuste failidega CD

58342428 (I kd, 77). tl

Kriminaalasja juures on asitõendiks CD plaat helifailiga Häirekeskuse kõnesalvestussüsteemist - (I kd, tl 166).

Kriminaalasja juures on asitõenditeks CD-plaat

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx teostatud sündmuskoha vaatluse käigus tehtud fotode salvestisega (I kd, tl 79).

Kohus leiab, et asitõendiks olev kõneeristuste failidega, helifailiga Häirekeskuse

-plaadid CD

kõnesalvestussüsteemist ja sündmuskoha vaa jätta KrMS § tluse fotode salvestistega tulevad

126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Kriminaalasja juures on asitõenditeks

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxteostatud sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja äravõetud klaaspudeli kael ja käärid (I kd, tl 102).

Kohus leiab, et asitõendi ad klaaspudeli kael ja käärid KrMS § 126 lg 3 p 4 teks olev tulevad alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Raina Pärn Kohtunik