1-14-4940/37 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

25. veebruaril 2015

Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-4940 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 25.02.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid O.N elektroonilise v vangistusest vabastamiseks alvega tingimisi enne tähtaega Süüdimõistetu O.N isikukood XXX viibib xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest O.N vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik s

ai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.N elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

O.N Viru Maakohtu 25.09.2014 otsusega ning KrMS tunnistati süüdi KarS § järgi § KarS § 65 lg 2 alusel

238 lg 2 alusel karistati 4 kuulise vangistusega. liideti karistusele Viru

Maakohtu 06.05.2013 kohtuotsusega

1 aasta 8 mõistetud karistus ning liitkaristuseks mõisteti kuud ja 15 päeva vangistust.

Viru Maakohtu 27.01.2015 määrusega vähendati O.N-ile Viru Maakohtu 25.09.2014 otsusega mõistetud lõplikku karistust 6 kuu võrra ja lugedes õplikuks karistuseks l

1 aasta 2 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus

15.07.2014 30.09.2015. ja lõpp

Kinnipidamisasutuses O.N ei ole kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus, kutsekoolis eriala omandamine jäi pooleli. Keevitaja kutse omandas töö kõrvalt.

Riigikeelt ei oska, kuid hetkel osaleb A2 riigikeele kursustel. On määratud üldkasutatavate ruumide koristajaks. Ennetähtae garanteeritud töökoht gse vabanemise korral on olemas xxx Alkoholi hakkas tarvitama 13 aastaselt. Tarvitas nii lahjasid kui ka kangeid alkohoolseid jooke sagedusega ca 1 kord nädalas puhkepäeviti. 6 korda karistatud AS §71 alusel. Kaks korda karistatud väärt as alkoholijoobes mootorsõiduki eokorr juhtimise eest. Viimati tarvitas alkoholi enne vanglasse tulekut. Viimase kuriteo ( Meditsiiniosakonna § 121) sooritas alkoholijoobes. andmetel sõltuvus puudub. ise probleemi antud valdkonnas ei näe, samas on nõus Kinnipeetav

osalema programmilises tegevuses.

Kinnipeetava nud kanepit suitsetada, kuid ei ole meeldinud. sõnul on ta paar korda proovi

Eelistab alkoh Meditsiiniosakonna andmetel on oli. Kaks korda karistatud NPAS §15´1 alusel. tegu juhutarvitajaga. Ise ta antud . valdkonnas probleemi ei näe Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Vanglakaristust kannab 1 korda. Üldise korduva kuriteo tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 54%. Vägivaldse kuriteo tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 56%.

Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldusametniku andmetel O.N on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla elukohta aadressil xxx oma ema xx xx juurde. Kodukülastuse käigus ilmnes, et tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emle. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise koht nõuetele. Elukohas leidub sobiv koduvalveseadme paigaldamiseks. Kirjaliku n toetamaks kinnipeetava vabastamist ning õusoleku elektroonilise valve kohaldamist andis kinnipeetava ema xx xx. Temale on selgitatud elektroonilise valve olemust. xxx ja elukaaslane xx xx xxx xxx. Kinnipeetava ema töötab Lähedased on nõus O.N vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. O.N on ennetähtaegse vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht xxx. xxx juhatuse liikme xx xx kriminaalhooldaja vestles telefoni teel ja sai suulise kinnituse töökoha olemasolu kohta. Vestlusest xx xx v ning kinnipeetav saab selgus, et pakutav töökoht on püsi töötada nimetatud ettevõttes keevitaja ja plekksepana. Varasemalt on ametlikult t xx ja xxx

öötanud . Enne vangistust oli Töötukassas töötuna arvel. Rahvastikuregistri andmetel O.N on Eesti Vabariigi kodanik, omab kehtivat isikutunnistust kehtivusega 12.09.2013-12.09.2018 ja juhilub a. Käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise eest, mis on sooritatud katseajal. Kuriteo sooritamise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav on korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil vägivalda kasutades. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud tingimusliku karistusega, kuid tema katseaeg kulges ebarahuldavalt. O.N on rikkunud talle sätestatud kohustusi, hoidudes kõrvale üldkasuliku töö tundide sooritamisest ning eirates registreerimiskohust. O.N oma käitumise ja suhtumisega on näidanud, et ta ei olnud motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse läbi ning ei suhtunud tõsiselt talle määratud karistusse kriminaalhoolduse läbi. Rikkumiste kohta oli esitatud kohtule erakorraline ettekanne 19.03.2014. Kohus rahuldas kriminaalhooldaja taotluse. Peale selle katseajal ta jätkas kuritegude toimepanemist. Väärteokorras on teda karistatud kolmekümnel korral, neist kaheksa väärteokaristust on kehtivad.

Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. O.N t vabastamist. taotleb ennetähtaegse

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et

O.N tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O.N isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ni

ng sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale o

n võimalik.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

O.N on kriminaalkorras karistatud neli korda (isikuja varavastaste kuritegude eest), vanglas viibib esimest korda. eest. Korduvalt Viimane karistus mõisteti kehalise väärkohtlemise karistatud väärteokorras. Varasemalt oli karistatud nii tingimisi vangistusega kui ka üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile.

Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles allutatud käitumiskontrollile rikkus kontrollnõudeid ning jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega (varasemalt karistatud AS alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning O.N puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem O.N-ile ei olnud tulemuslik määratud käitumiskontroll , millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks O.N uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (tööja elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid.

Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist varasemal katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada haridust, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu O.N vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Loretta Pikma