4-15-497/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-497

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruaril 2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja nr

4-15-497

Kohtunik

Külli Iisop

Väärteoasi I.E

kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 12.01.2015 kiirmenetluse otsusele nr 2302,15,000400

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: I.E (isikukood xxx; elukoht: XXX; töökoht: XXX)

Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus

(asukoht: Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

menetlustalituse 12.01.2015 kiirmenetluse otsus I.E-le mõistetud rahatrahvi suuruse osas. Karistada I.E liiklusseaduse (LS) § 221 lg 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 (kuuskümmend) eurot.

2. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et mõistetud rahatrahv summas 60 eurot on võimalik tasuda ositi 3 (kolme) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele

EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber 10220132801141.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus

Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

12.01.2015 otsusega väärteoasjas nr 2302,15,000400 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseinik I.E-le

karistuseks liiklusseaduse (LS) § 221 lg 1 järgi rahatrahvi 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Otsuse kohaselt juhtis I.E 12.01.2015 kell 13.37 Tallinnas E. Vilde tee 68 maja juures, liikudes Mustamäe tee suunas, mootorsõidukit fooridega reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale foori keelava kollase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks juht võinud peatada sõiduki enne jalakäijate ülekäigurada. Sellise tegevusega eiras I.E LS § 35 lg 10 nõudeid ning tema käitumine kvalifitseeriti väärteona LS § 221 lg 1 järgi.

I.E taotles oma kaebuses määratud trahvisumma vähendamist, kuivõrd tal ei ole eelnevaid rikkumisi ning ta kahetseb tehtut sügavalt. Lisaks sellele kaebaja selgitas, et teed olid lumesaju tõttu libedad, mistõttu pööras ta tähelepanu muule ümbritsevale ning hindas foori tsüklit ülekäiguraja rohelise tulega ületamiseks piisavaks. Enda teada ületas ta ülekäiguraja vilkuva rohelise tulega. Järsu pidurdusega oleks ta ohtu seadnud ohutussaarel teeületust oodanud jalakäija.

Kaebaja väidab, et töötab poole kohaga ja omandab tasulist kutseharidust. Määratud trahvisumma moodustab suure osa tema sissetulekust. Kaebaja kohtuistungist osa võtta ei soovinud.

Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses kaebusele palub jätta kaebus rahuldamata, sest puuduvad alused kaebuses toodud põhjendustel otsuse tühistamiseks ja keskmises suuruses karistuse kohaldamine on põhjendatud.

Menetleja ei pea usutavaks kaebaja väiteid kehva ja libeda tee ning järsu pidurduse vajalikkusest. Kaebaja ütlused on asendatud videosalvestisega ning salvestiselt nähtuvalt selgitab isik ise, et nähtavus oli piisav ja ta oleks võinud vabalt seisma jääda. Samuti on videosalvestusest näha, et sõidutee on lumevaba ning kaebaja juhitav sõiduauto jõuab stoppjoone ette pärast seda, kui fooris süttib kollane tuli. I.E ei vähendanud kiirust ega üritanud peatuda. Ka ei nähtu salvestiselt, nagu oleks kaebaja peatumine stoppjoone ees kedagi ohustanud.

Kaebaja poolt toime pandud tegu on tõendatud ning vastab LS § 221 lg 1 tunnustele.

Sõidukiiruse valikul oleks kaebaja pidanud arvestama olusid, mis võivad takistada tal kollase fooritule ees seisma jääda. Kaebajale määratud karistus on põhjendatud. Raske tagajärje põhjustamine ei pruugi rikkumise puhul kaasneda, küll aga peab arvestama liiklusalase rikkumise taunitavust ja selle võimalikke tagajärgi. Sõidukitega juhtunud õnnetusi Tallinna linnas seostatakse suures osas keelavate fooritulede eiramisega. Karistuse mõistmisel on arvestatud kõikide oluliste asjaoludega ning kaebajale on võimaldatud rahatrahv tasuda ositi. Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2302,15,000400 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §- le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses.

Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et I.E tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Küll aga peab kohus põhjendatuks vähendada süüdlasele määratud karistust.

Asjaolu, et I.E ületas oma sõidukiga keelava fooritule ajal reguleeritavat ülekäigurada, on tõendatud kaebaja enda ütlustega ning videosalvestusega toimepandud rikkumisest. Kaebaja on ise tunnistanud, et juhtis otsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit. Kaebaja auto liikumine on jäädvustatud politseikaamera videosalvestisele, millest nähtub, et enne märgitud sõiduki jõudmist kaamera vaatevälja ja stoppjoone ette on roheline tuli asendunud kollase tulega. Sellest hoolimata jätkas I.E sõitmist, ei vähendanud kiirust ega üritanud peatuda.

LS § 7 lg 1 p 3 kohaselt keelab kollane tuli sõidukitel liikuda ning peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi sõita vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ning peab põhjendamatuks kaebaja õigustusi, justkui takistanuks tema peatumist kehvad ilmastikuolud ja libe tee, mistõttu järsk pidurdus oleks liikluses olnud ohtlik.

Kaebaja sellised väited ei ole kooskõlas videosalvestiselt nähtuga. Salvestiselt nähtub, et sõidutee on lumevaba, sõiduki ees ega taga sõidukeid ei olnud ning ohutussaarel olev jalakäija stoppjoonest piisavas kauguses. Seega on meelevaldne oletada, et I.E poolt juhitava sõiduki peatumisel stoppjoone ees võiks auto kaotada sellisel määral juhitavuse, et sõidab otsa ohutussaarel seisvale jalakäijale.

Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et lubatud suurim sõidukiirus ei ole kohustus, vaid võimalus. LS § 50 lg 3 p-st 1 lähtuvalt peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, ilmastikutingimusi jms olulisi asjaolusid. Kui kaebaja pidas vajalikuks pöörata tavapäraselt enam tähelepanu ümbritsevale ja ei olnud kindel, et ta foori ees suudab peatuda, siis pidanuks ta ka oma sõidukiiruse kohaldama oludele vastavaks. Kohtu hinnangul ei saa foori kollase tulega ülekäigurajale sõitu õigustada ebaõigesti valitud sõidukiirusega. Salvestiselt nähtuvalt ei teinud I.E katsetki sõidukit stoppjoone ees peatada, vaid jätkas sujuvalt sõitu. Kuivõrd kaebaja pidi sõidukijuhina olema teadlik, et kollane tuli keelab liikuda, siis on kaebaja tahtlikult eiranud seaduses sätestatud nõudeid.

Eeltoodust tulenevalt on reguleeritud ülekäiguraja ületamine foori keelava tulega ehk LS § 35 lg-s 10 sätestatud rikkumine I.E poolt tõendatud ja tema tegu õigesti kvalifitseeritud LS § 221 lg 1 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastatud.

Mis puudutab aga kaebajale määratud karistust, siis kohtuväline menetleja ei ole piisavalt arvestanud isiku süü suurusega ja tema vastutust mõjutavate asjaoludega ning karistus on liialt range.

KarS § 56 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse määramisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid.

Liiklusseaduse § 221 lg 1 järgi karistatakse juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

I.E ületas ülekäiguraja kollase keelava fooritule ajal ja lõi sellega ohu liiklusohtliku olukorra tekkimiseks, kuid tema süü olnuks oluliselt suurem kui ta teinuks seda näiteks punase fooritule ajal. Menetleja on väitnud, et arvestas karistuse määramisel kehtivate karistuste puudumisega, sellega, et isik aitas igati kaasa menetluse läbiviimisele ja menetlusaluse isiku süü tunnistamisega.

Hoolimata aga loetud pehmendavatest asjaoludest ja raskendavate asjaolude puudumisest on kohtuväline menetleja samas pidanud siiski vajalikuks karistada isikut rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras.

Riigikohtu on korduvalt väljendanud seisukohta (RKKKo 3-1-1-58-13 p 7; RKKKo 3-1-1-77-11 p 11 jt), millest tulenevalt tuleb karistuse lähtekohaks võtta sanktsiooni keskmine määr ja sealt hakata kaaluma, kas on alust ja põhjust karistust kohaldada alla või üle sanktsiooni keskmise määra. I.E on varem väärteokorras karistamata. Oma süüd ta tunnistas ja katses. Seega piisab isiku mõjutamiseks ka väiksemast karistusest, kui seda on rahatrahv sanktsiooni keskmises määras.

Kohus peab põhjendatuks I.E-le määratud karistust vähendada 10 päevamäära ulatuses.

Rahatrahv 15 päevamäära, s.o 60 eurot on küllaldane, et süüdlasele meelde tuletada liiklusseadusest kinnipidamise kohustust ja vajalikkust ning seda, et reeglite rikkumise korral võib järgneda tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Karistus sellises määras on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.

Lisaks sellele peab kohus põhjendatuks kohtuvälise menetleja otsust rahatrahvi ajatamise osas ning annab KarS § 66 lg 2 alusel võimaluse tasuda rahatrahv summas 60 eurot kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus selgitab, et rahatrahvi maksmine kolme kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus.

Mida varem kaebaja trahvi tasub, seda kiiremini kustutatakse tema karistusandmed karistusregistrist. Arutatava liiklussüüteo karistusandmete kehtivus kätkeb endas mitmeid kõrvalmõjusid. Näiteks arvestatakse uue liiklussüüteo toimepanemisel süüdlase varasema rikkumisega. Seega on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides.

Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p 2, 133, 134.

Külli Iisop Kohtunik