4-14-8946/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(6)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

4. veebruar 2015 kohtumajas Jõhvi Väärteoasja number 4-14-8946 (2402,14,001129) Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Kristine Kriisk Väärteoasi kaebemenetluses L.S kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri

- ja Jõhvi politseijaoskonna patrulli liiklusjärelevalvetalituse vanemkorrakaitseametnik Annika Elm 08.10.2014.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2402,14,001129 Menetlusalune isik L.S, isikukood xxx, elukoht xxx Kohtuväline menetleja Istungi toimumise aeg Ida Prefektuuri esindaja Heiki Lindus vanemväärteomenetleja 4.02.2015 RESOLUTSIOON VTMS § §

132 p 1, 133-135 kohus OTSUSTAS:

Jätta Jõhvi L.S kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalvetalituse vanemkorrakaitseametnik Annika Elm 2402,14,001129 rahuldamata ja 8.10.2014 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr nimetatud otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada päeva kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. õigust, peab ta sellest Viru Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooni

Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 11.02.2015. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes

vandeadvokaadil. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 25.02.2015.

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest päevase tä

30- htaja möödumisel ( juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. ehk)

2(6)

ASJAOLUD

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri liikluspolitseinik Xxx Xxx koostas 10.09.2014 väärteoprotokolli asjas nr 2402,14,001129 menetlusaluse isiku suhtes, mille kohaselt juhtis menetlusalune isik Ida-

Xxx-Xxx xxx Virumaal, Lüganuse vallas asulavälisel teel mootorsõidukit registreerimismärk xxx, liikudes Tallinn-Narva mnt 141 km-l Tallinna suunas kiirusega 121 +/- 4 km/h, kuigi suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h võrra. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 ning tema väärtegu oli kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Protokollis on märgitud, et otsus on kohtuvälise menet kättesaadav 10.10 leja juures .2014.

Ida prefektuuri a patrulli- Jõhvi politseijaoskonn ja liiklusjärelevalvetalituse

vanemkorrakaitseametnik Annika Elm tegi 8.10.2014 otsuse, millega antud väärteoasjas menetlusalusele isikule määrati LS § 227 lg 2 alusel trahviühikut ehk rahatrahv 56

224 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.

Menetlusalune isik L.S esitas 27.10.2014 Viru Maakohtule kaebuse, milles vaidlustab Ida prefektuuri 8.10.2014 otsuse.

Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohtuväline menetleja väära lt tuvastanud asja faktilised asjaolud, väärteoasjas kogutud tõendid on ebapiisavad ning ei anna alust tõsikindlalt tuvastada, et menetlusalune isik pani talle etteheidetava väärteo toime. Süütuse presumptsioonist lähtuvalt tuleb kõrvaldamata kahtlus tõlgendada menetlusaluse isik Otsuses viidatud tõendid ei u kasuks.

ole usaldusväärsed. Väärteoasja materjalides sisalduv videosalvestusest on näha, et ast

politseinikud mõõtsid autode kiirust varjatud kohast, mis ei võimalda fikseerida liikuva auto numbrit. Politseinikud ei saanud näha kahe liikinud auto numbreid või mis mudelit auto d olid.

Videosalvestusest on näha vaid, et üks neist ületas lubatud sõidukiirust. Peale seda jäid need autod politseinike vaateväljast välja ja nad kaotasid nendega silmsidet. Menetlusaluse isiku auto peatati vaid kaks minutit hiljem peale kindlakstegemata sõiduki poolt kiiruse ületamise fikseerimist. Menetlusalune isik väidab, et pole kiirust ületanud ja politseitöötajad on eksinud ja peatanud vale sõiduki. Varjatud jälgimise kohast kuni menetlusaluse isiku peatumise kohani on 2 km. Kiirust ületanud sõiduk sõitis kiirusega 120 km/h ning pidi kahe minutiga läbima 4 km ja pidi asuma 2 km kaugusel menetlusaluse isiku sõiduki peatumise kohast. Kaebaja palus tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuistungil 4.02.2015 j

äi L.S oma kaebuse juurde ning taotles käsitleda kiirusemõõturi kasutamise protokollis märgitud ja toimiku materjalidele lisatud videosalvestus iseseisva tõendina Kohtuväline menetleja palus jätta . kaebus rahuldamata, otsus muutmata ning menetluskulud kaebuse esitaja kanda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tunnistajad, kohtuvälise menetleja esindaja ja uurinud asjas kogutud tõendid leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 87 alusel väärteoasja ainult menetlusaluse arutatakse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. VTMS § 123 lg 2 a lusel maakohus arutab

3(6) väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitis ta oma autoga väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas, kuid auto kiirus ei olnud suur, umbes 70 km/h, kuigi 70 km/h kiirusepiirangut sel alal ei olnud. Umbes 10 min enne seda jagati menetlusalusele isikule infot, mis rikkus tema tuju

aeglaselt, 65-70 km/h. ja seetõttu sõitis ta Sõitis sellise kiirusega kuna ei

olnud kiire. Mingil hetkel pani tähele, et taga on politseiauto. Politseinik ütles, et ta ületas sõidukiirist. Vaatasid koos videosalvestust, millest on näha, et üks auto sõitis teisest autost mööda, aga ei ole näha mis autod need on. Videost ei ole näha, et möödasõidu tegi just ,

menetlusaluse isiku auto. Menetlusalune

ta teistest isik väitis, et nimetatud teelõigul ei sõitnud autodest mööda. ema auto ees liikusid veel vähemalt kolm sõidukit, vahemaa nende vahel ei T olnud suur. Menetlusalune isik väitis, et sõitis selles sõidukite kolonnis viimasena ning tema taga liikus veel kaks autot, kellest üks tegi teisest möödasõidu, mida politseinikud ongi fikseerinud. Kuna politseinikud ei saanud piisavalt kiiresti ei sõita varjatud jälgimise kohast maanteele välja suutnud nad tabada õiget autot, kes tegelikult kiirust ületas ning ekslikult peatati menetlusaluse isiku auto. -Virumaale ning varem on korduvalt Kinnitas, et sõidab kaks korda Tallinnast Ida karistatud liiklusalaste väärtegude eest, sh lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

Kohus tuvastab, et menetlusaluse isiku ütlused on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, nimelt tunnistajate xx. Xxx ja xx. xx ütlustega ja kiirusemõõuri kasutamise protokolliga koos selle lisana toimiku materjalidesse lisatud videosalvestusega, mida kohus käsitleb iseseisva tõendina VTMS § 31 lg 11 p-de 1-3 ja § 314 lg 1 mõistes. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku ütlused ei ole usaldusväärsed ning jätab tõendite kogumist välja. need tervikuna

Tunnistaja Xxx Xxx kinnitas kohtuistungil, et olles politseipatrullis teostas liiklusjärelevalvet

Tallinn- . Tunnistaja oli roolis ja Narva mnt 141 km Kiviõli risti ja Purtse vahelisel lõigul paarimees Xxx xx oli istus kõrvalistmel. Seisid suunaga Tallinna poolt, kõrvaltee vahe maanteega umbes 25 meetrit.

Narva poolt Nähtavus oli hea, ilm ka. Ühel hetkel sõitsid mööda kaks autot. (Enne seda oli pikalt tühi maa.) Üks oli musta värvi ga „ mida nad panid tähele Xxx reg.nrxxx“, vahetult auto

neist möödumisel. Numbrimärki nägid tagant. Samasuguseid sõidukeid eelneva 10-

15 minuti jooksul teel ei olnud. Auto kiiruseks fikseeriti 121 km/h. Kiirusemõõtja oli enne tööle asumist kontrollitud ja taatlus oli tehtud. autole ja peatasid, kusjuures Nad sõitsid järgi politseiauto ja menetlusaluse isiku auto vahel oli üks või kaks veoautot ja veel oli sõidukeid, nii et menetlusaluse isiku autole järgi jõudmiseks pidi neist mööda sõitma. Näidud tutvustati ka juhile. Juht väitis, et pole kiirust ületanud. Tunnistaja välistas võimaluse, et peatati vale auto, kuna tegemist oli uuemapoolse Xxxe autoga, mis jääb hästi meelde, nagu ka auto reg.number „ “ xxx .

Tunnistaja Xxx xxx selgitas oma ütlustes, et teostas paarimees iga liiklusjärelevalvet xx. Xxx

Tallinn- Xxx Narva mnt 141 km, mille käigus must alustas möödasõidu sooritamist ja ületas lubatud sõidukiirust (90 km/h), sõit d järgnesid sõidukile, peatasid, tutvustasid es 120 km/t. Na

kiirusenäidu juhile. Juht eitas kiiruse ületamist. Kiirusemõõteseadet kontrolliti enne ja pärast vahetuse algust, seade oli töökorras. Vahemaa jälgimiskohast maanteeni oli ca 15 meetrit. Sellest kohast olid tagumisest sõidukid tuvastatavad ja tunnistaja nägi osa auto numbrimärgist, algusega „ “. Tunnistaja välistas võimaluse, et peatati vale auto, kuna peale möödasõidu nad kohselet xxx järgnesid temale ja said kätte ca 1,5 km kaugusel, silmside kadus ainult korraks ja tõenäosus, et

4(6) teele võis sattuda teine must numbrimärgi algusega „ “ on väike. Xxx xxx Ajal, kui silmside kadus, sõitsid sõiduauto eist samasugust sõidukit ei Xxxega samas suunas veel Audi, veok ja maastur. T olnud. Ei mäleta, kas enne Xxxe ilmumist liikusid samas suunas veel autosid.

Kohus leiab, et need tunnistajate xx. Xxx ja xx. xx ning ütlused on loogilised, üksikasjalikud

haakuvad omavahel ja teiste asjas kogutud tõenditega (v.a menetlusaluse isiku ütlustega), mistõttu kohus tugineb neile antud otsuse tegemisel.

Tunnistajate ütlusi kinnitab ka kiirusmõõturi kasutamise protokoll, millest tulenevalt tuvastati

10.09.2014 kell 15.25 Lüganuse vallas, Tallinn-Narva mnt 141 km Tallinna suunas liikuva sõiduki registreerimismärgiga sõidukiiruseks 121 km/h, laiendmääramatus +/ Xxx-Xxx xxx xxx - 4km/h, mõõtetulemus 117 km/h. Märkusena on protokolli lisatud, et kiiruse mõõtmisel segavaid faktoreid ei esinenud, kiirust Xxx-Xxx numbri xxx, musta ületanud sõidukiks oli märgi algusega värvi, möödasõidu sooritas sõidukist , mis oli sinist värvi. xxx

Need andmed ühtivad tunnistajate ütlustega, et nad panid tähele möödasõidu teinud auto värvi ja mudeli, samuti auto andmeid, millest mööda sõideti. Protokollis märgitu haakub tunnistajate ütlustega ka osas, et nad panid tähele vaid osa möödasõidu teinud auto numbrimärgist – „ “. xxx

Neid asjaolusid kinnitab ka kiirusmõõturi kasutamise märgitud, protokollis selle lisana

toimikusse lisatud ja kohtuistungil vahetult uuritud videosalvestus, mida kohus käsitleb iseseisva tõendina. Nimetatud videosalvestusest on näha, kuidas üks auto teeb teisest möödasõidu ning tema kiiruseks fikseeriti 121 km/h (salvestus esitati kohtuistungil ka läbi kohtu käsutuses oleva arvutiprogrammi, mis võimaldab jooksvalt jälgida sõidukite kiirust). Seejärel liigub politseiauto maantee suunas. Sel ajal

sõidab möödasõidu teinud autoga samas suunas (Tallinna suunas) kaks veoautot ja (maastur). Pol sõiduauto itseiauto sõidab neist kahest veoautost ja maasturist mööda, siis vaatevälja ilmub tumeda värvi sõiduauto (videosalvestuse 1 min 18 sek) (auto mark ei ole videosalvestusest tuvastatav), mis liigub sel hetkel maanteel ning seejärel sõidab maanteelt välja ja keerab paremale (videosalvestuse 1 min 25 sek). Politseiauto jätkab liikumist Tallinna suunas, kusjuures pärissuunas ei ole ees näha ühtegi autot ning siis ilmub vaatevälja menetlusaluse isiku Xxx-Xxx (videosalvestuse 1 min 33 sek).

Samast salvest i jooksul enne seda, kui videokaamera usest on näha, et 21 sekund vaatevälja ilmub möödasõidu oli nagu ütles tunnistaja tühi maa ehk ei liikunud ühtegi autot sooritav auto xx. Xxx kummaski suunas. Seega, ei saanud menetlusaluse isiku auto liikuda kiirusega 60-75 km/h, kuna sellisel juhul pidi ta jääma videokaamera vaatevälja ning alles seejärel pidi teele ilmuma möödasõidu teinud auto. Tunnistajad seda ei kinnita ning videosalvestusest nähtuvalt ei liikunud möödasõidu manöövris osalenud autode ees teisi sõidukeid. Järelikult just menetlusaluse isiku auto ongi see sõiduk, kes tegi videosalvestusel fikseeritud möödasõidu lubatud sõidukiirust ületades.

Liiklusolustik on tunnistajate ütluste, kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja videosalvestuse järgi hästi jälgitav ning kohus loeb nende tõendite alusel tuvastatuks, et menetlusalune isik tegi väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas, 90 km/h kiirusepiirangu kehtivusalas, möödasõidu tuvastamata xxx nimetatud xx ja sõidukist, mis hiljem sõitis teelt välja. Teisi sõidukeid menetlusaluse isik auto vahel ei olnud. videosalvestuse järgi See omakorda täiendavalt kinnitab,

et xx tegi just menetlusalune isik oma auto

möödasõidu ga ning möödasõidu tegemisel liikus

menetlusaluse sõiduk oli fikseeritud nõuetekohase kiirusega 121 km/h (+/- 4 km/h), mis

seadmega -

– kiirusmõõteseadmega Stalker DSR2X nr DP021150, taatlustunnistus nr TTRSS

5(6)

14/00056 xxx Purtse silla juures ning peale seda jätkas liikumist sõiduki ees, kuni oli peatatud politseitöötajate poolt.

Menetlusalune isik ei tuginenud menetluse käigus sellele, et kiiruse mõõtmise tulemused on ebaõiged mõõteseadme mittevastavuse või muu asjaolu tõttu, rõhutades vaid seda, et mõõdeti mitte tema auto kiirust. Kohus tuvastab nnistajate xx kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja tu .

Xxx ja xx. xx , et tegemist on

ütluste alusel usaldusväärse mõõteseadmega, mis oli töökorras, nõuetekohaselt taadeldud ja testitud enne kasutamist ning ei pea vajalikuks peatuda sel asjaolul põhjalikumalt.

Kohus

täiendavalt märgib, et ei nõustu menetlusaluse isiku vastuväidetega, et kui kiiruseks mõõdeti 120 km/h siis lubatud kiirust ületanud sõiduk pidi asuma tunduvalt kaugemal kohast, , kus peatati tema auto. Kohtu seisukohalt fikseeritud oli hetkeline kiirus ning puuduvad andmed, et pärast möödasõidu tegemist jätkas menetlusaluse isiku auto liikuma sama kiirusega ehk 120 km/h. Samas uuritud videosalvestusest on näha, et juba enne politsei poolt peatamist liikus menetlusaluse isiku auto 120 km/h kiirusest väiksema kiirusega.

Samuti ei nõustu kohus menetlusaluse isiku seisukohaga, et kui videosalvestusest ei ole nähtav möödasõitu teinud auto mark, mudel ja registreerimisnumber, siis tunnistajad ka ei saanud neid näha. Kohus leiab, et nimetatud videosalvestus on küll iseseisva tõendina k asutatav, kuid sellel ei ole ette kindlaksmääratud jõudu tõenditega (KrMS § 61 lg ning seda tuleb hinnata kogumis teiste

1, 2). Videosalvestusest on Visuaalselt on näha, et videosalvestuse kvaliteet on alla keskmist.

tuvastatav liiklusolustik, egemine, politseiauto liikumine, menetlusaluse isiku möödasõidu t sõiduki peatamine jne , nt möödasõidu teinud auto marki ja mudeli , kuid pisidetaile t, ei suutnud kaamera ära fikseerida. ideosalvestusest tuvastatavad nt ka nende sõidukite mark ja Samas ei ole v

registreerimisnumber, millest

m , politseiauto sõitis mööda sõites enetlusaluse isiku autole järgi

kuigi vahemaa nende vahel oli tunduvalt väiksem võrreldes , politseiauto esialgse asukoha

kaugusega maanteelt valiteediga . Seetõttu on eluliselt usutav, et selliselt alla keskmise k videosalvestuselt menetlusaluse isiku auto mark ja number ei ole eristatav, tunnistajad aga võisid ja tajusid seda oma silmadega, mida nad ongi kinnitanud oma ütlustes. Kohus ei nõustu selles osas menetlusaluse isikuga, et tuleb usaldada pigem tehnikat kui inimesi, kuna antud juhul kasutatud videotehnika tase jääb alla keskmise. Samas ei tuvasta kohus asjaolusid, mis seaksid tunnistajate ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla.

Kohus ei tuvasta menetlusaluse isiku õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ning menetlusosalised pole menetluse kestel sellele tuginenud.

Otsuse teinud Ida prefektuuri ametnik on pädev kohtuväline menetleja. Kohus ei tuvasta väärteomenetlusõiguse rikkumisi kohtuvälise menetluse käigus.

Karistus

KarS § 56 lg test 1 ja 2 tulenevalt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt -

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

L.S-ile määrati karistuseks LS § 227 lg 2 alusel rahatrahv 56 trahviühikut ehk 224 eurot ja lisakaristusena LS § 227 lg 5 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.

6(6)

Kohtuväline menetleja ei tuvastanud süüd kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kohus ei tuvasta ka selliseid asjaolusid.

Kohtuväline menetleja võttis karistuse määramisel arvesse, et L.S on varem neljal korral karistatud väärtegude toimepanemise eest, sh kahel korral lubatud sõidukiiruse ületamise eest ning varasemad karistused ei pannud teda käituma seaduskuulemamalt. Sel alusel ja õiguskorra kaitsmise huvidest

lähtuvalt leidis kohtuväline menetleja, et lisakaristusena tuleb ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 2 kuuks.

Tõepoolest, karistusregistri andmetest nähtuvalt on L.S neli kehtivat väärteokaristust, kõik on liiklusalaste väärtegude eest, neist kaks viimast (1.08.2014 ja 18.09.2013) otsust on tehtud karistuseks lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja põhjendustega, et lubatud sõidukiiruse ületamine oluliselt suurendab liiklusõnnetuste riski, mistõttu tegemist on ohtliku õigusrikkumisega, mille eest tuleb määrata range karistus.

LS § 227 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikuni või juhtimisõiguse äravõtmist kuue kuuni. L.S-ile määratud põhikaristus 56 trahviühikut jääb sanktsiooni keskmisele määrale lähedaseks, mistõttu peab kohus seda õiglaseks karistuseks ning ei näe alust selle muutmiseks. Samuti leiab kohus, et antud juhul on õigustatud ka LS § 227 lg 5 p

1 alusel L.S-ile lisakaristuse määramine. Menetlusalune isik on varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude eest, kusjuures 12 kuu jooksul enne antud väärteo toimepanemist oli ta kahel korral karistatud samalaadsete väärtegude eest rahatrahviga. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et varasemad karistused ei pannud menetlusalust isikut seaduskuulekamalt käituma, mistõttu on õigustatud antud juhul järjekordse kiiruse ületamise eest lisaks põhikaristusele lisakaristuse määramine. LS § 227 lg 5 p 1 näeb sanktsioonina ette ka

juhtimisõiguse äravõtmise ühest kuust kuni kolme kuuni. a lisakaristus oli määratud Seega k L.S-ile keskmises määras. Kohus leiab, et see vastab L.S-i süü suurusele ning ei näe alust selle muutmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov