1-13-4561/100 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

ˇˇ

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-13-4561

Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 5. veebruari 2015 määrus süüdimõistetule V.G mõistetud karistuse muutmata jätmises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu V.G, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 5. veebruari 2015 määrus muutmata

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 20.02.2014. a otsusega tunnistati V.G süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 ja teda karistati 3-aastase vangistusega. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati 1-aastase vangistusega. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1 mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida vähendati lühimenetluse sätteid kohaldades 1/3 võrra. V.G karistuseks jäi 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ja mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 kohaldades ei pööratud karistust kandmisele, eeldusel, et V.G ei pane 3- aastase tähtaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 19.09.2014. a määrusega pöörati nimetatud karistus täitmisele KarS § 74 lg 4 alusel. Karistuse kandmise tähtaega arvestatakse alates 27.10.2014.

2. 02.01.2015. a saabus kohtusse Viru Vangla poolt KrMS § 431 lg 3 alusel edastatud pöördumine V.G-le mõistetud karistuse vähendamiseks või tema vabastamise otsustamiseks.

3. Maakohus tuvastas, et V.G-le KarS § 424 järgi mõistetud karistuse osas karistusseadustiku uus redaktsioon muutusi kaasa ei toonud. KarS § 200 lg 2 p 7 on ka käesoleval ajal karistatav kuriteona ning selle eest võib mõista 3-5 aasta pikkuse vangistuse.

Süüdimõistetut karistati vangistusega 3 aastat, seega puudub alus KarS § 5 lg-s 2 märgitut kohaldada ning V.G karistust vähendada või teda vangistusest vabastada.

4. Viru Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses taotleb V.G vähendada talle mõistetud karistust või vabastada ta vanglakaristusest.

4.1 V.G märgib, et ta ei eita oma 2009. a tehtud kuritegu. Samas menetleti kriminaalasja pikka aega ja ta ei osanud nii ranget karistust ette näha. Seda enam, et kannatanule tekitatud kahju ja kulud on hüvitatud. Määruskaebuse esitaja kinnitab, et kahetseb tehtut südamest. Ta leiab, et ei kujuta endast ühiskonnale ohtu ning ka kogu menetluse jooksul ei püüdnud ta end varjata ega kõrvale hoida. Ka peale 19.09.2014 kohtumääruse tegemist, mille jõustumisest kuni karistuse kandmiseni möödus üle kuu aja, ei üritanud ta vastutusest kõrvale hoida ja ilmus ise karistust kandma.

4.2 Kriminaalasja uurimise ajal töötas V.G ehitustöölisena ja kahjuks ei õnnestunud tal püsivat töökohta 5 aastaks leida. Ent ta töötas pidevalt ja elas sissetulekust ära ise, kui ka aitas vanemaid. Omal ajal valmistas ta vanematele palju meelehärmi, nüüd aga juhtus sama. Vanematele on jäänud vaid ootus, kuna V.G on nende ainus laps ja peaks praegu nende eest hoolitsema.

4.3 Kriminaalhoolduse rikkumisse puutuvalt märgib V.G, et ta ei kuritarvita alkoholi ning ei tarvita ka narkootikume. Samuti käis ta määratud ajavahemike järel registreerumas. Ta ajas vaid korra segi registreerimisele ilmumise kuupäeva ning teisel korral oli ta kontrollimise ajal oma kodus kerges alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnik luges selle rikkumise jämedaks. Samas ei rikkunud V.G avalikku korda ega kellegi rahu ning ei teinud midagi sellist, mis nii ranget karistust vääriks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud Viru Maakohtu 05.02.2015. a määruse ja sellele esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus ei kuulu muutmisele.

KarS § 5 lg 2 näeb ette, et karistusseadust saab tagasiulatuvalt kohaldada ainult siis, kui uus seadus välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või leevendab muul viisil isiku olukorda.

Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.

Määruskaebuse konteksti arvestades vajab selgitamist, et täitmiskohtuniku pädevus karistuse ümbervaatamiseks KarS § 5 lg-s 2 järgi hõlmab endas võimalusi karistuse vähendamiseks või isiku vabastamiseks ainult juhul, kui uus seadus 1) välistab teo karistatavuse, 2) välistab karistamise vangistusega või 3) lühendab vangistust. Sellise olukorraga praegu tegemist ei ole.

Kriminaalkolleegium selgitab, et põhirõhk karistuste ümbervaatamisel olukorras, kus süüdimõistetu tegu on endiselt karistatav, ongi tuvastamisel, kas isikule mõistetud karistus jääb ka käesoleval ajal tema teo eest karistust ette nägeva paragrahvi sanktsiooni ülemmäära piiridesse. Kui see nii on, siis süüdimõistetu karistuse ümbervaatamiseks alus puudub. Määruskaebuse esitaja puhul on maakohus V.G-le kohtuotsusega mõistetud karistusi ja nende aluseks olevaid koosseise kontrollinud ja neid alates 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatustega võrrelnud. Mingeidki aluseid süüdimõistetu karistuse vähendamiseks kohus näinud ei ole, s.o karistused on kooskõlas ka seaduse uues redaktsioonis sätestatud karistusraamidega. Nimetatud osas ei ole maakohtu määrust ka vaidlustatud.

Etteheited maakohtu määrusele seisnevad selles, et maakohus mõistis oma 20.02.2014. a otsusega V.G-le karistuseks tingimisi vangistuse, mis pöörati Viru Maakohtu

19.09.2014. a määrusega täitmisele ning määruskaebuse väited hõlmavad endas selgitusi rikkumiste põhjuste kohta. Eeltoodu ei anna aga alust karistuse ümbervaatamiseks KarS § 5 lg-s

2 sätestatut arvestades.

6. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 05.02.2015. a määrus muutmata ja V.G määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk Mati Kartau Tiit Lõhmus