3-15-323/16 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-15-323

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-323 Haldusasi

E. V taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Taotluse esitaja – E. V RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

1. Rahuldada E. V menetlusabi taotlus osaliselt. Määrata riigi õigusabi korras taotlejale esindaja halduskohtule kaebuse koostamiseks selliselt, et E. Vl tuleb hüvitada õigusabikulu 100 euro ulatuses.

2. Saata käesolev määrus tuleb taotlejale, Eesti Advokatuurile ning Rahandusministeeriumile.

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HkMS § 119, § 204).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. 6. veebruaril 2015 esitas E. V Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks seoses sooviga vaidlustada halduskohtus Pärnu Linnavalitsuse poolt antdu ning kaebaja huve ja õigusi kahjustav ehitusluba. Olles läbi vaadanud taotluse ning tuvunud krediidiasutustelt saadud andmetega ning avalikest registritest kättesaadava infoga taotleja majandusliku seisundi kohta, samuti Pärnu Linnavalitsuse seisukogaga (tl. 37-42), leian, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt ning määrata taotlejale riigi õigusabi kaebuse koostamiseks.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 kohaselt on üheks meneltusabi liigiks isikule riigi õigusabi määramine. HKMS § 111 lõikes 1 on sätestatud, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Sama paragrahvi lõike 2 alusel menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse muu hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt saab halduskohus otsustada riigi õigusabi andmise juhul kui seda taotletakse kas halduskohtule esitatava kaebuse koostamiseks või halduskohtumenetluses esindamiseks.

3-15-323

3. Taotlusest ja toimikus olevatest materjalidest selgub, et Pärnu Linnavalitsuse 22. jaanuari 2015 otsusega nr 3-5/86 anti välja ehitusluba Pärnus K 9//V 39 kinnistul asuva elamu rekonstrueerimiseks (tl 39). Taotluse kohaselt on taotleja pensionär, kes vajab abi oma õiguste kaitseks, et taastada normaalsed elamistingimused, mis on kujunenud pikema aja vältel. Taotluse põhjendustena on välja toodud, et naaberkinnistule (K 9 Pärnu) püstitatava ehitise/rajatisega tekitatakse kaebaja kinnistule keelatud mõjutusi, milleks on suits, puuduv väljavaade, tuulekoridor ning valguse varjamine. Lisaks püstitatakse ehitis ilma taotleja nõusolekuta. Menetluse senises etapis ei ole alust väita, et kaebaja sellekohased väited oleksid valed või tema õigusi ja huve kahjustava tagajärje saabumine võimatu. Linnavalitsuse otsuse halduskohtus vaidlustamine on kaebaja õiguste kaitseks põhimõtteliselt kohane õiguste kaitse viis.

4. RÕS § 14 lg 1 kohaselt taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata, taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. HKMS § 112 lg 1 punkti 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Lisaks eeltoodule ei anta menetlusabi juhul, kui menetlusabi taotleja saab menetluskulusid kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude (HKMS § 112 lg 1 p 2).

5. Taotluse ning haldusasjas kogutud tõendite kohaselt on E. V pensionär, kelle ülalpeetavad puuduvad. Kinnistusregistri väljavõtte kohaselt kuulub E. Vle kaasomandina kinnistu aadressil K 11 Pärnu (tl 47-48). Nimetatud kinnistu on kaebaja märkinud ka enda elukohana, mistõttu selle menetluskulude katteks realiseerimine ei ole võimalik. Sissetulekutena on taotleja märkinud 339.74 euro suuruse pensioni. Kohtule saabunud pankade (AS Swedbank) päringute vastustest (periood 09.10.2014-09.02.2015) nähtuvalt on E. V saanud pensioni Sotsiaalkindlustusametist igakuiselt 339,74 eurot ning Rahandusministeeriumilt ühekordselt tasu 395,89 eurot (tl 33). Arvestades eeltoodud arvandmeid on taotleja 4 kuu sissetulek kokku 1754,85 eurot. Vältimatute püsikulutustena on taotleja välja toonud: eluasemekulud 100-110 eurot, kulutused toidule 100-120 eurot; sidekulud 15 eurot; kulutused tervishoiule 100-120 eurot. HKMS § 112 lg 1 p-st 1 lähtudes ei kuulu maha arvatavate kulutuste hulka kulutused toidule ja tervishoiule. Seega kokkuvõttes võib maha arvatavate kulude hulka lugeda 125 eurot. Arvestades eeltoodud andmeid on ja HKMS § 112 lg 1 punktist 1 tulenevaid arvestusreegleid on taotleja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 627,42 eurot ((1754,85- 500)/4x2). Professionaalse õigusabi hindasid arvestades on usutav, et menetluskulud ületavad menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut.

6. Esitatava kaebuse eduväljavaateid on hetkel raske hinnata. Siiski ei saa kaebuse pidada perspektiivituks. Võttes arvesse esita tavast kaebusest saadavat võimalikku kasu ning eelkäsitletud sissetulekuid, leian kohus, et kaebajale tuleb määrata riigi poolne õigusabi

3-15-323

kaebuse koostamiseks. Lisaks tuleb kaebajal endal hüvitada kaebuse koostamise tasu 100 euro ulatuses. Edasise menetlusabi andmise võib vastava taotluse esitamisel otsustada pärast riigi õigusabi osutaja poolt kaebuse koostamist.

7. Taotleja on märkinud, et soovib saada õigusteenust Alla Raudsepalt. Nimetatud advokaadi nõusolekut siiski taotlusele lisatud ei ole. Lisaks sellele on Advokatuuri juhatus teinud 5. augustil 2014 otsuse, mille kohaselt osutavad halduskohtumenetluses riigi õigusabi Advokaadibüroo RASK advokaadid. Konkreetse riigi õigusabi osutava advokaadi määrab Eesti Advokatuur, misjärel võtab määratud esindaja taotlejaga ise ühendust.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik