Legislator Case Law & Legislation
1-15-1345/4 AI generated

1-15-1345/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 1-15-1345/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

veebruaril 2015.a. Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-1345 (142340111508 ) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Janik järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses 19.02.2015.a. Prokurör Svetlana Maripuu

Legislator headnote

AI generated

1-15-1345/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Süüdi tunnistada L.F kuriteos KarS § 136 lg1 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks (1) aasta kuus (6) kuud. 3. - KarS § de 63 lg2; 64 alusel lugedes L.F-ile mõistetud kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõista liitkaristuseks vangistus üks (1) aasta kuus (6) kuud.

Keywords

AI generated
minor traffic violation associated action for damages criminal charge combating fraud extensive criminal record instantaneous offence
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-15-1345

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruaril 2015.a. Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-1345 (142340111508 ) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Janik

a Sarantšuk Kriminaalasi L.F süüdistusasi kuritegudes KarS § i

-de 121 lg1 ja 136 lg1 järgi ning .K süüdistusasi kuriteos KarS § 136 lg1 U

järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses 19.02.2015.a. Prokurör Svetlana Maripuu

Süüdistatavad

L.F , ik.XXX , ja U.K, ik. , ei ole, XXX Kaitsja L.F-i kaitsja kokkuleppel ja U.K kaitsja riigiõigusabi korras vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON

1.

121 lg1 Süüdi tunnistada L.F kuriteos KarS § järgi ja mõista karistuseks

vangistus

(10) kuud. kümme

2. Süüdi tunnistada L.F kuriteos KarS § 136 lg1 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks (1) aasta kuus (6) kuud. 3. - KarS § de 63 lg2; 64 alusel lugedes L.F-ile mõistetud kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõista liitkaristuseks vangistus üks (1) aasta kuus (6) kuud.

4. K - ile tingimuslikult

arS § de 74, 75 alusel jätta L.F mõistetud vangistus kohaldamata. Kohus b, et määra L.F-ile mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui

Kriminaalasi nr 1-15-1345 L.F egu ja täidab kahe (2 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kurit ) talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, kui KarS § st 75 lõigetest - 4-6 ei tulene teisiti.

4.1. Määrata L.F katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna

Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1 6 tulenevaid kontrollnõudeid - :

4.1.1. elama oma alalises elukohas

4.1.2. sakonda ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhoolduso registreerimisele;

4.1.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.1.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks;

4.1.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

4.1.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4.2. Katseaja alg

useks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 25. veebruar 2015 a. Kui

L.F katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt K ega

arS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katsea või pöörata karistuse täitmisele.

5.

Süüdi tunnistada U.K kuriteos KarS § 136 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus . üks (1) aasta

6. KarS 69 lg 7 ja 65 lg 1 alusel pöörata U.K suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 16.12.2014 otsusega nr 1-14-10161 KarS §199 lg 2 p 4 järgi mõistetud karistus vangistus 4 (neli) kuud, millest ärakandmisele kuuluv karistus kolm (3) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva KarS § 69 sätete kohaldamisega asendatud 236 oli

üldkasuliku töö tunniga. 236 üldkasuliku töö tunnist on U.K poolt sooritatud 80 ÜKT tundi, seega tegemata 236 80= 156 tundi. KarS § 69 lg 6, 7 alusel asendada U.K- - mõistetud ÜKT tegemata osa 156 tundi vahekorras 2 tundi võrdub ühe päeva vangistusega, seega 156:2=78 päeva e

2 kuu 18 päeva vangistusega. hk

7.

KarS § 65 lg 1, 64 alusel liita U.K le Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja - 16.12.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-

10161 KarS §199 lg 2 p 4 järgi mõistetud karistus vangistus 3 (kolm) kuud 28 päeva ja üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristus vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 28 päeva.

8. U.K poolt tus (80 tundi Eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karis ÜKT üks (1) kuu 10 päeva) arvata liitkaristusest maha. -s, e

hk

Ärakandmisele kuuluv karistus üks (1) aasta kaks (2) kuud kaheksateist (18) päeva vangistust

KarS § 65 lg 3 ja 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv U.K poolt

karistus üks (1) aasta kaks (2) kuud kaheksateist (18) päeva vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, üks (1) aasta kaks (2) kuud kaheksateist (18) päeva vangistus (365+(2x30=60)+18=300) ehk 443 vangistuspäevale vastab 443 (nelisada nelikümmend kolm) tundi üldkasulikku tööd.

443 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus U.K le ühe -

(1) aasta kuus (6) kuud.

Kriminaalasi nr 1-15-1345 Üldkasuliku töö tegemisel peab järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud U.K kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus selgitab, et

- 69 on tud, et: KarS § sätesta s Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratavale

kriminaalhooldusametnikule. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

9. i ja U.K suhtes

L.F tõkendit ei ole kohaldatud.

10. VÕS § sel välja mõista L.F -de 1043 ja 1045 alu i ja U.K-lt solidaarselt lt kahjutasu eurot 56 senti kannatanu K.V kasuks.

171 (ükssada seitsekümmend üks) (ik.) Kahjutasu hüvitada K V arveldusarvele nr. *

11. Välja mõista L.F ’ ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu / makse tegemiseks vajalik info on kohtuotsuse lisaks oleval makseinfo lehel/:

- sundraha ;

585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot Väljamõistetud L.F ’ il tasuda ig menetluskulu tuleb akuiste osamaksetena kaheteist

(12) kuu jooksul, igakuise makse suurus menetluskulul on 48,75 eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30. amakse teostada –ks kuupäevaks. Esimene menetluskulude os hiljemalt 30.04.2015.a.

12. Välja mõista U.K’ ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu / makse tegemiseks vajalik info on kohtuotsuse lisaks oleval makseinfo lehel/: -

kaitsjatasu 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot.

Kriminaalasi nr 1-15-1345 13.

isik tasub Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal tasutud saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS §

318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus L.F-i süüdistatakse selles, et tema 03.10.2014 kell 00.30 paiku Saare maakonnas eljatagant pikali K Veja peksis tõukas s lamavat kannatanut kokku vähemalt 14 korral käte ja põlvedega pea ja rindkere piirkonda, millega põhjustas ele füüsilist valu ja kergemaid tervisekahjustusi, Ida K V -Tallinna keskhaigla epikriisist nähtuvalt diagnoositi K Vl 05.10.2014.a pea pindmised hulgivigastused; pindmine rindkere vigastus, rindkere kontusioon; pindmine kõhu-, selja alaosa ja vaagnavigastus, koos selja alaosa ja vaagna kontusioon; pindmine randmeja käevigastus, randme ja käe muude osade kontusioon. Pikali tõukamise ja peksmise tagajärjel purunesid kannatanu K Ve prillid, rebenes vesti kapuutsitagune osa ja seljas olevad riided määrdusid ninast ja kõrvast väljunud verega. K Ve

Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese peksmises pani toime L.F KarS §

järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistusseadustiku 01.01.2015. a jõustunud redaktsiooni kohaselt kuulub L.F-i poolt toime pandud kuritegu kvalifseerimisele KarS § 121 lg 1 järgi ja muudetud süüdistuse viimase lause redaktsioon on järgmine. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises, pani L.F toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tema koos U.K-ga 03.10.2014 kell 00.30 paiku Saare maakonnas Pöide vallas Levala külas asuvas Levale bussipeatuse juures võttis ilma seadusliku aluseta K Velt vabaduse, mis seisnes K Ve K käte, jalgade ja pea tebiga kinni sidumises, kinni seotud Ve MV tõstmises kasutuses olevasse sõiduauto pakiruumi ja pakiruumi lukustamises ning kinni seotud K Ve

juurde asukohaga . Seal vabastati K V sõiduautoga sõiduatamises teibist ja sunniti kaasa minema M J elukoha territooriumile aadressiga . Oma sellise tegevusega, mis seisnes teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmises, pani L.F toime KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasi nr 1-15-1345 U.K süüdistatakse selles, et tema 03.10.2014 kell 00.30 paiku juures koos L.F-iga võttis käte, jalgade ilma seadusliku aluseta vabaduse K Velt, mis seisnes K Ve ja pea tebiga kinni sidumises, K Ve MV tõstmises kasutuses olevasse sõiduauto pakiruumi ja pakiruumi lukustamises ning K Ve

juurde asukohaga Seal sõiduautoga sõiduatamises vabastati K V teibist ja sunniti kaasa minema M J elukoha territooriumile aadressiga Oma sellise tegevusega, mis seisnes , pani teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmises U.K toime

KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt L.F ’ ile nõutud karistus kokkuleppes : KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kümme

(10) kuud; KarS § 136 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistus üks (1) aasta kuus (6) kuud. KarS § 63 lg 2, 64 sätete kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus vangistus üks (1) aasta kuus (6) kuud KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata ühes KarS § tingimisi katseajaga kaks (2) aastat

75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. Mõistetud karistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut kuritegu, täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §- ga 75 pandud kontrollnõudeid ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4–6 ei tulene teisiti.

Prokuröri poolt õutud karistus kokkuleppes U.K-le n : KarS § 136 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks (1) vangistust aasta. KarS 69 lg 7 ja 65 lg 1 alusel

pöörata .K suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu U Kuressaare kohtumaja 16.12.2014 otsusega nr 1-14-10161 KarS §199 lg 2 p 4 järgi mõistetud karistus vangistus 4 (neli) kuud, millest ärakandmisele kuuluv karistus kolm (3) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva KarS § 69 sätete kohaldamisega asendatud 236 üldkasuliku töö tunniga. 236 üldkasuliku töö tunnist on .K poolt sooritatud 80 ÜKT tundi, seega U tegemata 236-80= 156 tundi. KarS § 69 lg 6, 7 alusel asendada .K le mõistetud ÜKT U - tegemata osa 156 tundi vahekorras 2 tundi võrdub ühe päeva vangistusega, seega 156:2=78 päeva e

2 kuu 18 päeva vangistusega. KarS § 65 lg 1, 64 alusel liita .K suhtes Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja U 16.12.2014 otsusega nr 1-14-10161 KarS §199 lg 2 p 4 järgi mõistetud karistus vangistus 3 (kolm) kuud 28 päeva ja üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristus vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 28 päeva. Eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus (80 tundi ÜKT e üks (1) kuu 10 päeva) arvata liitkaristusest maha. Ärakandmisele kuuluv karistus üks (1) aasta kaks (2) kuud kaheksateist (18) päeva vangistust.

Kriminaalasi nr 1-15-1345 KarS § 65 lg 3 ja 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus üks (1) aasta kaks (2) kuud kaheksateist (18) päeva vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga.

Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, üks (1) aasta kaks (2) kuud kaheksateist (18) päeva vangistust (365+(2x30=60)+18=300) ehk 443 vangistuspäevale vastab

443 (nelisada nelikümmend kolm) tundi üldkasulikku tööd. 443 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüd järgima KarS § 75

lane lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Süüdistatav L.F-i

ja U.K ands saavad aru id kohtus ütlusi selles, et nad nendega kokkulepetest ja sõlmitud nõustuvad sõlmitud kokkulepetega nii kuritegude kvalifikatsioonide kui kokkulepitud karistuste osas. .K kinnitas oma nõusolekut U üldkasuliku töö tegemiseks. Kahetsevad toimepandut. Kokkulep sõlmimisel on nad väljendanud e te

oma tõelist tahet. Karistuse iseloom j mõlemale a olemus on arusaadav. Kannatanu tsiviilhagile vastuväited puuduvad.

Prokurör ja kaitsja kinnitasid juurde . sõlmitud kokkulepe jäämist te

Kohus leiab et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §

239 lg 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. -s Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. KarS § 56 alusel kohus karistuse mõistmisel võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et ja Janar U.K L.F on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut, milline asjaolu on karistust kergendav asjaolu. L.F on käinud ja parandanud kuriteo toimepanemise käigus purustatud akna. L.F-i ja Janar U.K karistust raskendavad asjaolud puuduvad. ja Janar U.K omavad L.F varasemast kriminaalkaristatuse teiseliigiliste kuritegude eest. U.K on käesolevas kriminaalasjas temale süüks arvatud kuriteo toimepannud enne eelmist kohtuotsust. Janar .K U kohta on kriminaalhooldaja andnud positiivse iseloomustuse (tl.122). KarS § järgi on

121 lg1 võimalik isikule mõista rahaline karistus või üks (1) aasta, KarS § 136 karistuseks vangistus kuni lg1 järgi rahaline karistus või vangistus kuni viis (5) aastat. ed jäävad KarS § Kokkulepitud karistus

- d 121 lg1 ja 136 lg1 sanktsioonide piiresse. i puhul esinevad ka seaduslikud alused KarS e L.F §

75 sätestatu kohaldamiseks ning .K puhul KarS § s 69 sätestatu U -des 74, - kohaldamiseks. Kokkulepped ja U.K vabal tahtel on sõlmitud süüdistatava L.F ja on nendele arusaadav . Kokkulepped on ud kaitsja juuresolekul. Kannatanu K. Vilbas on ad sõlmit andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kokkuleppe kinnitamisel nii kuritegude kvalifikatsiooni puudutavas osas kui karistust puudutavas osas arvestab kohus sellega, et kannatanu pöördus arsti vastuvõtule mitte koheselt Saaremaal, vaid Tallinnas ja seda alles ülejärgmisel päeval, so. 05.10.2014.a. õhtul. Peale esmaste ravi toimingute, lubati patsient kodusele ravile. Eeltoodu annab alust kohtul sõlmitud kokkulepete kinnitamiseks.

Tsiviilhagi – tsiviilhagi on summale 171,56 eurot, mille palub hüvitada enda Kannatanu K Ve arveldusarvele pangas Swedbank iviilhagile puuduvad. Kohus . Süüdistatavatel vastuväited ts peab Võlaõigusseaduse (VÕS) § de 1043 ja 1045 alusel põhjendatuks tsiviilhagi rahuldada. -

Asitõendid-

on kohtueelse menetluse käigus kannatanule tagastatud. Tõkend – kummalegi süüdistatavatest kohaldatud ei ole. Menetluskulud:

Kriminaalasi nr 1-15-1345 Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

- Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2015.a. 390.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x390,00 eurot = 585 eurot. Sundraha summas 585, eurot kuulub

riigituludesse väljamõistmisele L.F-ilt . .K U on käeolevas kriminaalasjas temale süüks arvatud kuriteo toimepannud enne eelmist kohtuotsust, millisega on temalt juba riigituludesse sundraha välja mõistetud. Topelt sundraha väljamõistmine U - .K lt ei ole seega põhjendatud.

- Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS §

180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. L.F-i esindas kohtueelses menetluses ja kohtuistungil kokkuleppel vandeadvokaat Andres Tamm. i kohtueelses menetluses L.F ’ le riigiõigusabi korras määratud Kersti Põllu põhjendatud tasuks on arvestatud kaitsja 72,00 eurot ( ) sisaldab käibemaksu , milline tasu jääb aga riigi kanda, seoses kokkuleppel kaitsja valimisega. U - .K le riigiõigusabi korras määratud kaitsja põhjendatud tasuks kohtueelses menetluses ja kohtulikus menetluses on arvestatud 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot (168,00+24), milline summa kuulub U.K-lt

riigituludesse väljamõistmisele. KrMS § 180 lg3 alusel süüdistatava taotlusel määrab kohus L.F-i poolt tasumisele kuuluva sundraha ositi tasumisele ühe aasta jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik