4-14-3900/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2015 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-14-3900 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Asja läbivaatamise kuupäevad 12.11.2014 22.01.2015 Väärteoasi Margus SEKI väärteoasi Jahiseaduse §57 järgi Kaebuse esitaja Margus SEKK sünd. 13.03.1987, isikukood 38703132239, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Kaitsja Marko TIIRIK Kohtuvälise menetleja esindajad Väino VAIDLA Keskkonnainspektsiooni õigusosakonna juhataja Madis PIIRLA Keskkonnainspektsiooni jurist Janek KUUSE Keskkonnainspektsiooni juhtivinspektor Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor Janek KUUSE 28.04.2014 otsus väärteoasjas nr.244013008660 Margus SEKI karistamise osas Jahiseaduse §57 järgi rahatrahviga 110 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 440 (nelisada nelikümmend) eurot – jätta muutmata.

Margus SEKI kaebus jätta rahuldamata.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 25.02.2015.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Keskkonnainspektsiooni juhtivinspektor Janek Kuuse koostas 28.03.2014 väärteoprotokolli väärteoasjas nr.244013008660 Margus Seki kohta selles, et viimane viibis 27.12.2013 Ida- Virumaal xxx alevis RMK Kohtla metskonna maatükil nr.xx, väljaspool jahimaad, jahipidamiseks keelatud kohas, jahirelvaga, mis ei olnud püssikotis ning tal ei olnud kaasa jahipidamiseks vajalikke dokumente (jahitunnistus, jahiluba). Sellega rikkus Margus Sekk Jahiseaduse §3 lg.2 p.1, §23 lg.2, §35 lg.2 sätteid ning pani toime väärteo Jahiseaduse §56 ja §57 järgi.

Keskkonnainspektsiooni juhtivinspektor Janek Kuuse 28.04.2014 otsusega väärteoasjas nr.244013008660 määrati Margus Sekile Jahiseaduse §57 alusel karistuseks rahatrahv 110 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 440 eurot. Väärteootsuse kohaselt õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puudusid, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Väärteootsuses on kirjas vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendused.

Menetlusaluse isiku Margus Seki kaitsja Marko Tiirik esitas 13.05.2014 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada, väärteomenetlus lõpetada ja jätta menetluskulud kohtuvälise menetleja kanda. Kaebuse kohaselt ei ole kohtuväline menetleja arvestanud asjaoluga, et kaebuse esitaja ei pidanud 27.12.2013 xxx alevikus jahti. Kaebuse esitaja ei nõustu otsuse põhjendustega, et antud juhul ei ole tähtis, kas jahitulirelv oli registreeritud, tühjaks laetud ja asus lahtimurtult õlal. Nimetatud tõendabki asjaolu, et kaebuse esitaja jahti ei pidanud. Kaebuse esitaja oli sunnitud koera rünnaku tõrjumiseks hädakaitseseisundis kasutama tulirelva. See ei ole kuidagi seotud jahipidamisega. Kaebuse esitaja leidis, et kohtuväline menetleja ei ole välja selgitanud koerapidaja vastutust koerapidamise eeskirjade rikkumise eest, vaid on ühekülgselt süüdistanud menetlusalust isikut. Kuna loomapidaja ei täitnud oma kohustusi, oli kaebuse esitaja sunnitud koera enese kaitseks maha laskma. Kaebuse kohaselt oleks kohtuväline menetleja pidanud välja selgitama kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Lisaks on kaebuse esitaja seisukohal, et tunnistaja Xxx Xxx ei ole menetlusaluse isiku ülekuulamiseks pädev isik.

Maakohtu istung 12.11.2014

Maakohtu istungil ei soovinud menetlusalune isik midagi öelda.

Menetlusaluse isiku kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde ja leidis täiendavalt, et Jahiseaduse §57 koosseis ei ole täidetud. Kohtuväline menetleja ei ole välja selgitanud asjaolusid. Kaitsja palus kaebus rahuldada.

Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Esindaja leidis, et KarS §63 lg.1 kohaldamisega on isikule määratud karistus Jahiseaduse §57 järgi. Vastavalt Jahiseaduse §23 on loetletud asjaolud, mida ei loeta jahipidamiseks ning kuna isik viibis lahtimurtud relvaga õlal, tuleb seda lugeda jahipidamiseks. Esindaja leidis, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Maakohtu istung 22.01.2015

Tunnistaja Xxx Xxx ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta oli 27.12.2013 teenistuskohustusi täitmas ja sai väljakutse, et elumaja taga lagendikul on relvataolisest esemest lastud koera. Kohale jõudes sai aru, et koera surnukeha on metsas. Relv oli kabaga vastu maad, avaldaja viitas Margus Seki poole, kui relva omanikule. Margus Sekile teostati turvakontroll, mille käigus avastati jahi otstarbeks ettenähtud padrunid ja ID-kaart. Jahipidamisvõi relvaluba isikul kaasas ei olnud, kuna isik elab xxx. Jahirelv oli kotist väljas ja tunnistaja relvakotti ei näinud.

Menetlusaluse isiku kaitsja seletas maakohtu istungil, et kuna ka kohtuväline menetleja on oma otsuses asunud seisukohale, et menetlusalune isik viibis väljaspool jahimaad, siis ei saa talle süüks panna jahiseaduse rikkumist. Kuna tegemist ei olnud jahimaaga, siis on jahiseadusega reguleerimata tiheasustusega alal relvaga viibimine. Seega ei saa menetlusalusele süüks panna asjaolu, et tal ei olnud relv relvakotis. Kuna tulenevalt Jahiseadusest ei saa alevikus jahti pidada, siis olnud vajalik ka jahipidamiseks vajalike dokumentide kaasaskandmine. Kuna relvaluba ei ole Jahiseaduses sätestatud dokumentide loetelus, siis ei saa selle puudumist menetlusalusele isikule süüks panna. Kohtuväline menetleja on rikkunud väärteomenetlusõiguse norme, kuna ei ole välja selgitanud kõiki asjaolusid. Nimelt puudusid kohtuvälisel menetlejal otsuse tegemise ajal usaldusväärsed tõendid selle kohta, et kaebajal ei olnud kaasas vajalikku dokumenti ja otsusest ei nähtu, missugune dokument tal puudus. Lisaks ei ole kaitsja nõus väitega, et ei ole tuvastatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid, kuna isik tõrjus vahetut või vahetult eesseisvat rünnet enda õigushüvedele.

Menetlusalune isik ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda.

Kohtuvälise menetleja esindajad olid maakohtu istungil seisukohal, et koera ja koeraomaniku süü ei puutu asjasse. Kuna Jahiseadus näeb ette, et jahirelvaga looduses viibimine võrdsustatakse jahipidamisega, siis ei pea kontrollima, kas isik on jahimaal või mitte. Ühtlasi ei näe Jahiseadus ette, et jahipidamine oleks võrdsustatud jahimaal olemisega, vaid just looduses viibimisega. Väärteoasjas on tõendatud, et Margus Sekk on viibinud jahirelvaga looduses ja alas, mis ei ole jahimaa, ning isikul puudusid jahipidamisõigust tõendavad dokumendid. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et isikul oli kaasas ainult ID-kaart. Esindaja leidis, et kohtuvälise menetleja otsus on õige ja karistus vastab süüteo suurusele.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, ära kuulanud menetlusosalised ja tunnistaja, leidis, et Margus Seki kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik on rikkunud Jahiseaduse §56 ja §57.

Jahiseaduse §56 näeb ette vastutuse jahitunnistuse, jahiloa, suuruluki tunnistuse, vibujahi laskekatse tunnistuse, jahist osavõtjate nimekirja, jahikoerapassi või muu jahikoera tõugu tõendava dokumendi jahipidamisel kaasasoleku nõude rikkumise eest.

Vastavalt vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsusele on menetlusalusele isikule määratud karistus jahipidamiseks vajaliku dokumendi jahipidamisel kaasasoleku nõude rikkumise eest.

Jahiseaduse §57 näeb ette vastutuse keelatud vahendiga, keelatud viisil, keelatud ajal või keelatud kohas jahipidamise eest.

Vastavalt vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsusele on menetlusalusele isikule määratud karistus jahipidamise eest keelatud kohas.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik rikkus Jahiseadust sellega, et tal ei olnud kaasas jahipidamisel vajalikku dokumenti ning ta pidas jahti keelatud kohas.

Patrullpolitseinikuna kohapeal käinud tunnistaja Xxx Xxx ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tegemist oli metsa serval asuva lagendikuga, mis on xxx alevikus sees. Väärteoasja materjalides (Keskkonnainspektsiooni väärteotoimik) asuvast sündmuskoha vaatlusprotokollist ja Keskkonnaregistri väljavõtetest xxx jahipiirkonna ulatuse kohta nähtub samuti, et sündmuskoha näol on tegemist alevikus sees asuva kohaga.

Vastavalt Jahiseaduse §3 lg.2 p.1 ei kuulu jahimaa hulka planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala, samuti puhkeja virgestusala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et eelnimetatud väärteoasja materjalides asuvate dokumentaalsete tõendite ja tunnistaja ütlustega on kindlaks tehtud, et väärteoprotokollis nimetatud ajal viibis menetlusalune isik metsa serval lagendikul, mis on xxx aleviku piirides, kuigi elumajadest veidi eemal.

Vastavalt Jahiseaduse §23 lg.1 on jahipidamine ehk küttimine uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine ja vastavalt sama paragrahvi lg.2 on jahipidamisega võrdsustatud jahisaaduse, jahitulirelva, jahikoera, koos lõikurotsikuga nooltega jahivibu või püünisega looduses viibimine.

Vastavalt Jahiseaduse §23 lg.3 p.4 ei peeta jahipidamiseks jahimaal viibimist püssikotis või kabuuris oleva laadimata jahitulirelvaga või lõastatud jahikoeraga.

Patrullpolitseinikuna kohapeal käinud tunnistaja Xxx Xxx ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kohapeal ei olnud menetlusaluse isiku jahirelv püssikotis, vaid kabaga vastu maad püsti asendis, püssikotti tunnistaja kohapeal ei näinud. Ka kaebuses on menetlusalune isik võtnud omaks, et jahirelv oli tal lahtimurtult õlal ja mitte püssikotis, oma 27.12.2013 ütlustes on menetlusalune isik kinnitanud, et ei pidanud püssikoti kaasavõtmist otstarbekaks.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et menetlusalune isik viibis väärteoprotokollis nimetatud ajal jahitulirelvaga looduses, mis on võrdsustatud jahipidamisega.

Vastavalt Jahiseaduse §35 lg.2 peavad jahipidamise ajal kaasas olema jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, mille loetelu on ära toodud sama paragrahvi lg.1.

Patrullpolitseinikuna kohapeal käinud tunnistaja Xxx Xxx ütlustest maakohtu istungil ja menetlusaluse isiku enda 27.12.2013 antud ütlustest nähtub, et menetlusalusel isikul oli kohapeal kaasas vaid ID-kaart, jahipidamiseks vajalikke dokumente tal kaasas ei olnud.

Kuna maakohus nõustub käesolevas väärteoasjas Keskkonnainspektsiooni seisukohaga selles, et menetlusalune isik pidas väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas jahti, siis pidanuksid tal jahipidamiseks vajalikud dokumendid kaasas olema. Käesolevas väärteoasjas ei olnud menetlusalusel isikul need kaasas.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas on leidnud tõendamist, et menetlusalune isik viibis 27.12.2013 looduses, mis ei olnud jahimaa (xxx alevikus) jahitulirelvaga, mis ei olnud püssikotis ja tal ei olnud kaasas jahipidamisõigust tõendavaid dokumente. Maakohus leiab, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud KarS §63 lg.1 kohaldamisega Jahiseaduse §57 järgi, kuna ta on rikkunud Jahiseaduse sätteid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega Jahiseaduse rikkumine tõendamist leidnud, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Jahiseaduse §56 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ja Jahiseaduse §57 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule KarS §63 lg.1 kohaldamisega karistuseks rahatrahv 110 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud.

Seega on kohtuvälise menetleja poolt käesolevas väärteoasjas määratud menetlusalusele isikule liitkaristusena rahatrahv alla keskmise määra. Arvestades asjaolu, et tegemist on kahe väärteoga ja et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü mõlema sätte järgi, leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud, et KarS §56 sätestatud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud asjas määratud suurusega karistusega.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.

Vastuseks kaebuse väidetele nõustub maakohus Keskkonnainspektsiooni seisukohaga, et väited koerapidamise eeskirjade rikkumise kohta ei ole käesoleval juhul asjakohased.

Kaebuse väited selle kohta, et tunnistaja Xxx Xxx ei ole pädev isik menetlusaluse isiku ülekuulamiseks, on ümber lükatud käesoleva väärteoasja materjalidega. Keskkonnainspektsiooni poolt esitatud väärteotoimikust nähtub, et menetlusalust isikut on 27.12.2013 üle kuulanud patrullpolitseinik Xxx xxx.

Kaebuse väiteid Jahiseaduse §56 ja §57 rikkumise kohta hindas maakohus käesolevas kohtuotsuses ülalpool.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus Margus Seki karistamise osas Jahiseaduse §57 alusel KarS §63 lg.1 kohaldamisega jätta muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja poolt maakohtule esitatud kaebus rahuldamata.

Seoses kaebus rahuldamata jätmisega ei kuulu rahuldamisele ka Margus Seki kaitsja taotlus menetluskulude (kaitsjatasu) hüvitamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik