4-14-3582/56 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasja number 4-14-3582

Otsuse kuupäev 09.01.2015

Kohtunik

Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär Enjar Malm

Väärteo

N.B väärteoasi TeeS § 40

asi

1 lg 1,

-

238, 215,

LS § de

217 lg 1, 249 lg 1, 242 lg 1 järgi

Vaidlustatud lahend Politsei-

ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo

Paide politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema

P S i otsus 15.04

nr: 2402,14,000178

’

.2014 väärteoasjas

Kaebuse esitaja menetlusalune isik N.B

A

sja läbivaatamise kuupäev

ja koht 09.12.2014, Rakvere kohtumaja

Istungil osalenud isikud menetlusalune isik N.B ja tema kaitsja

v.-adv. abi Andi Tubin nin

g kohtuväline menetleja

prefektuur

Paide politseijaoskond,

Lääne

i korrakaitsebüroo

esindaja P S

Lõpposa

Jätta N.B kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti (registrikood 7000 Paide 8747, Pärnu mnt Tallinn)

Lääne

prefektuuri

korrakaitsebüroo

politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema P S i 15.04.2014 ’ otsus väärteoasjas nr:

2402,14,000178

(isikukood xxx, elukoht xxxx

, millega määrati N.B-le

,

töökoht

teeseaduse § 40

xxxx xxxx)

1 lg 1,

-de 238, 215, 217 lg 1, 249 lg 1 ja

liiklusseaduse §

242 lg 1 järgi, KarS § 63 lg 1 juhindudes liiklusseaduse § 215 alusel karistuseks rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot, muutmata.

Jätta

summas 1108,35 eurot N.B kanda

valitud kaitsjale makstud tasu

. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista N.B-lt menetluskuluna tunnistajale (P T) KrMS § 178 kohaselt makstud summa 90,04 (üheksakümmend eurot ja 04 senti) eurot riigituludesse. N.B tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (seega hiljemalt 16. jaanuariks 2015). Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 02.02.2015, s.o päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

ASJAOLUD

1.Ida prefektuuri korrakaitse

A K

koostas

büroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik

menetlusalusele isikule N.B-le 12.02.2014 väärteoprotokolli nr AB 1351191 selle kohta, et N.B 12.02.2014 kell 10.37 Lääne Viru maakonnas Kunda linnas Põdruse - - Kundada tee 15. km- Pa l, liikudes Pada suunas, juhtis mootorsõidukit haagisega reg nr xxxx. Autorongi veduki mass ja veduki II teljekoormuse mass ületasid lubatud väärtuseid. Juhil ei olnud esitada selle kohta eriluba vastavalt Teeseadus § 35 lg 2-le. Lubatud autorongi mass 40000 kg, tegelik mass 41576 kg. Lubatud veduki mass 18000 kg, tegelik mass 19370 kg. Lubatud veduki II teljekoormuse mass 11500 kg, tegelik mass 11709 kg. Kaalutud kaaludega „Evocar“ 2000 ja näite näidatud juhile. Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Juht kasutas sõidumeerikut häirivat seadet, mille abil jättis sõidumeerikusse salvestamata sõiduki kogu sõiduaja. 12.02.2014.a kella

18 ajal juhtis sõid

07:

ukit kuni

12.02.2014.a kella 09:

-

00 ni, jõudes antud ajaga Lääne-Virumaale Kunda linna, alustades mootorsõiduki juhtimist Paide linnast vahemaaga ca 107 km. Sõidumeerik salvestas sõiduaja alguseks 12.02.2014.a kella 08:29-st kuni 09:00-ni. Sõiduki diagnostika on registreerinud sõiduki pidurisüsteemis ABS-EBS veateate BMS 2789 (80 impulssi 12.02.2014.a kella 05:18:04 UTC aega). Se seadet kasutades salvestamata ega jättis juht manipulatsiooni sõiduaega ca 1 tundi. Kokku antud vahemaa läbimiseks kuluv aeg oleks ca 1 tund ja 22 minutit, seega juht registreeris sõidumeerikusse sõiduaja Paidest Kunda linna 31 minutit. 15.- 16.02.2014.a oli juhil ööpäevase puhkeaja kestvus nõutavast lühem kuni 2 tundi (8 tundi ja 52 minutit). 01.02.2014.a kella 22:57-st kuni 03.02.2014.a kella 09:47-ni ja 10.02.2014.a kella 17:13-st kuni 11.02.2014.a kella 07:16-ni ei olnud juhikaardil salvestust, samuti ei olnud juhil esitada salvestuslehti, ikke dokumente antud käsikirjalisi kandeid ega muid seadusl ajavahemike kohta, rikkudes juhikaardi või salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Juhil puudus esitamiseks kontrollimisel haagise registreerimistunnistus. Juht ei olnud kantud liiklusregistrisse omanikuna, kasutajana ega vastutava kasutajana. Sellega rikkus menetlusalune isik N.B LS § 80 lg 1,2,3; TSM määruse nr 51 § 7 lg 1, MKM määruse n MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 109 p 2, LS § r 42 lisa 1 kood 1109,1111,1117;

-

de

131 lg 1,3; 38 lg 4, 88 lg 1, EMÜ määruse nr 3821/85 art 15 p 7,8; EÜ määruse nr 561/2006 art 8 nõudeid ja väärteod kvalifitseeriti teeseaduse § 401 lg 1, liikl -de 238, 215, usseaduse §

217 lg 1, 249 lg 1 ja 242 lg 1

järgi.

Menetlusalune isik N.B esitas

väärteoprot

11.03.2014

okollile vastulause, milles

tunnistab oma süüd väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumiste osas osaliselt ning seda alljärgnevalt: 1)Vastulause esitaja ei nõustu asjaoluga, et ta on rikkunud LS § 80 lg 1,2,3; TSM määruse nr

51 § 7 lg 1, MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1109,1111,1117 toodud nõudeid. Väärteoprotokolli kohaselt on ta väidetava rikkumise toime pannud 12.02.2014.a kell 10.37 P -Kundaõdruse Pada tee 15. kilomeetril. Tõendina on asja juurde lisatud „Massimõõteseadme kasutamise protokoll“, millest nähtub, et mõõteseadet on kasutatud Lääne-Virumaal, Kunda linnas aadressil Selja tee 7 ning mõõtmine on teostatud kell 11.52. Enne kaalumist on kaale testitud kell 11.49. Vastulause esitaja on seisukohal, et ta ei ole rikkunud eelmärgitud seaduse sätteid, sest tema väärtegu on tõendamata.

Eelmärgitust tuleneb, et väärteoprotokoll on koostatud enne seda (kell 10.37), kui mõõteseadet kasutati (kell 11.52). See tähendab, et teda süüdistati rikkumises enne seda, kui toimus kaalumine. Samuti on toimunud kaalumine hoopis teisel aadressil, kui on märgitud väärteo kirjelduses (väärteoprotokoll). Lisaks eeltoodule on Riigikohus oma 1. novembri 2013.a lahendis 3-1-1-91-13 punktis 13.2 selgitanud, et väärteoprotokoll saab kajastada vaid tegusid, mis on toime pandud enne protokolli koostamist. Isiku süüstamine tegude eest, mis on toime pandud pärast väärteoprotokolli koostamist, kujutab endast väärteoprotokollis kajastatud faktiliste asjaolude eiramist ja seeläbi väärteoprotokolli piirest väljumist.

Kuna väärteoprotokollis kajastatud rikkumise osas puuduvad tõendid, siis ei saa teda ka eelmärgitud rikkumises süüdistada ning tema karistamiseks puudub alus. 2)Vastulause esitaja ei nõustu asjaoluga, et ta on rikkunud kõiki MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 109 p 2, LS § 131 lg 1,3; 38 lg 4, 88 lg 1, EMÜ määruse nr 3821/85 art 15 p 7,8; EÜ määruse nr 54/2006 art 8 toodud nõudeid. 12.02.2014.a hommikul alustas ta tööpäeva, suundudes Kundasse. Kusagil Rakvere kandis märkas ta, et armatuurlaual olev auto kiiruseandur annab veateadet.

Ta peatas veoki ning seiskas mootori. Seejärel käivitas veoki uuesti. Ta teostas seda toimingut korduvalt, kuni ühel hetkel anduri tuli enam ei põlenud. Seejärel jätkas ta tööülesannete täitmist, kuni politsei teda peatas ning süüdistas sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadme kasutamises. Ta selgitas, et ta ei ole midagi paigaldanud, kuid see ei aidanud. Politsei asus seisukohale, et ta on kasutanud ikkagi sellist seadet. Sellisele järeldusele jõudsid nad pärast seda, kui olid kasutanud mingisugust aparaati (autocom), mis väidetavalt diagnoosis sellise asjaolu, määrates veateateks BMS 2789.

Tõenäoliselt on selleks väärteomaterjalide juures olev ilma ühegi allkirjata paber „autocom“. Kuna ta ei nõustunud sellise järeldusega, pöördus ta 14.02.2014 Scania Eesti AS Rakvere osakonda (Rägavere tee 44, Rakvere, tel 6651281), et diagnoosida pardaarvuti ehk „autoaju“ võimalikud rikked. Veok läbis diagnostika programmi ning tulemused prinditi välja 9 lehel (vastulause lisa 1). Muuhulgas tuvastas diagnostika ka veateate BMS 2789, mis viitas neljale võimalikule rikkele ning mis mõjutavad autoaju andmeid:

1) tahhograaf ei ole kalibreeritud, 2) ebaõiged rehvimõõdud, 3) sensori rike, 4) manipulatsiooni seadme kasutamine. Ta palus täpsustavat selgitust, et milline viga esineb just sellel veokil, kuid esinduse töötaja (professionaal) ei osanud sellele küsimusele vastata, sest selleks tuleks andur saata valmistajatehasesse, kus tuvastatakse viga täpselt. Scania esinduse töötaja teadis anda vaid selgitusi, et anduri töötamist või mitte töötamist mõjutavad väga paljud asjaolud. Näiteks ebaõiged rehvimõõdud ajavad piltlikult öeldes aju sassi ning ta lülitub välja.

Seadme elektromähist mõjutavad veel ka muud erinevad tegurid: ilmastik, vibratsioon, pistikute ühenduse ebakindlus jne. Vastulause esitaja on seisukohal, et ta ei ole kasutanud sõidumeeriku tööd häirida võimaldavat seadet ning ta ei ole sellist seadet paigaldanud. Asja materjalidest (viide tunnistaja J Ti ülekuulamise protokollile) nähtub, et riikliku järelevalve käigus on kasutatud mingisugust seadet: „Seejärel tegime päringu diagnostika analüüsi seadmega AutoCom, millelt lugesime välja samad veateated“. MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 109 p 2 sätestab, et sõidumeerik peab olema kontrollitud ja paigaldatud vastavalt kehtestatud korrale ning seda kontrollitakse vaatluse või katsesõiduga.

Asja materjalidest ei tulene, et sellist kontrolli on teostatud. Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust, mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud. Mõõtetulemus saab aga jälgitav olla üksnes juhul, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab nõuetekohaseid mõõtevahendeid ja järgib asjakohast mõõtemetoodikat. Väärteoasjas puudub menetlustoimingu protokoll ning ei selgu, millisel õiguslikul alusel on veateade tuvastatud.

Väärteo materjalide pinnalt ei ole võimalik üheselt tuvastada, millise mõõtevahendiga menetlusaluse isiku kasutuses olnud sõidukil veateade diagnoositi. Väärteoasjas puuduvad andmed selle kohta, et seade oleks läbinud nõutava metroloogilise kontrolli. Asjas ei ole võimalik anda hinnangut kasutatud mõõteseadme nõuetele vastavuse kohta, sest väärteo materjalidest ei nähtu andmeid, mille alusel oleks võimalik identifitseerida konkreetset mõõtmisel kasutatud seadet. Väärteoasjas ei nähtu ka seda, kas mõõtmise viis läbi pädev mõõtja ja kas seejuures järgiti asjakohast mõõtemetoodikat.

Pädeva mõõtja nõue tuleneb juba eelpool viidatud Mõõteseaduse § 5 lg 1- st. Sama paragrahvi lõike 3 alusel hinnatakse ja tõendatakse mõõtja pädevust akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel, lõike 5 kohaselt hindab ja tõendab mõõtja erialast pädevust akrediteerimisasutus. Mõõtemetoodika olemasolu ja järgimine on üks mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise eeltingimus. On ka mõistetav, et mõõtetulemus ei saa olla jälgitav ja usaldusväärne, kui selle mõõtmise protseduur ei ole standartne.

Väärteoasja materjalidega ei ole tõendatud sellise seadme olemasolu, mis võimaldaks sõidumeeriku tööd häirida. Samuti puudub tõendusmaterjal, et menetlusalune isik on selle seadme paigaldanud või eemaldanud. Scania Eesti AS Rakvere osakonna töötajate ehk asjatundjate poolt on diagnoositud neli erinevat rikke võimalust ning nende kui professionaalide arvamuses ei ole alust kahelda. Mille põhjal saab asuda aga seisukohale, et on kasutatud just manipulatsiooni seadet ning välistatud on võimalik sensori rike või teised kaks varianti, ei ole väärteomaterjalide põhjal tõendatud.

Tõendamise puhul tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi süüteo asjaolude suhtes. 3)Vastulause esitaja nõustub, et on pannud toime järgmise rikkumise. Menetlusalusel isikul puudusid juhikaardi salvestused ning samuti ei olnud esitada salvestuslehti, neid asendavaid käsikirjalisi kandeid ega muid seaduslikke dokumente antud ajavahemiku kohta. Eelmärgitud rikkumine oli tingitud asjaoludest, et kuna eelmisel masinal, millega ta töötas, oli mehaaniline sõidumeerik, siis digitaalse sõidumeerikuga ei olnud enne tegelenud ning eksis selle kasutamisega.

Nimelt tekkis vahepeal vajadus juhtida teist veokit ning ta võttis kaardi välja, kuid ei teadnud, et peab selle andmed uuesti käsitsi sisestama (viide menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile). Selle eksimusega seoses lubab ta end täiendada, et vältida sarnase eksimuse toimepanemist. Samuti puudus tal esitamiseks haagise registreerimistunnistus, mis oli jäänud tööandja sõiduautosse. Kuigi ta tegi ettepaneku, et registreerimistunnistus tuuakse kohe kohale, öeldi politsei poolt, et seda pole enam vaja. Vaatamata sellele lisab ta haagise registreerimistunnistuse ärakirja (vastulause lisa 2).

Menetlusalune isik kahetseb tehtut puhtsüdamlikult ja lubab, et sellised asjad ei kordu enam. Menetlusalune isik ei õigusta oma rikkumist, vaid toob välja põhjused, miks rikkumine toimus ning kahetseb siiralt tehtut. Lähtudes eeltoodust, palub menetlusalune isik temale karistuse mõistmisel arvestada kergendava asjaoluna ettevaatamatuse liigina süüteo toimepanemisel hooletust ning puhtsüdamlikku kahetsust. Karistuse mõistmisel kohtuvälise menetleja poolt palub tema karistamisel piirduda minimaalse rahatrahviga, sest tema ülalpidamisel on elukaaslane ja kolm alaealist last, kellest üks on raske puudega ning kelle erivajaduste rahuldamiseks kuluvad märkimisväärsed summad.

Menetlusalune isik kahetseb tehtut veelkord siiralt ning lubab, et sellised asjad ei kordu ning ta on edaspidi tähelepanelikum.

2. Politsei-

prefektuuri kor

Paide politseijaoskonna

ja Piirivalveameti Lääne

rakaitsebüroo

patrullteenistuse teenistuse vanema P Si 15.04.2014 o

tsusega väärteoasjas nr: 2402,14,000178

määrati N.B-le karistuseks liiklusseaduse § 215

90 trahviühiku

alusel rahatrahv

ulatuses, s.o 360 eurot, sest

12.02.2014 kell 10.37 Lääne

N.B

-Viru maakonnas

Kunda linnas Põdruse

rsõidukit haagisega reg nr xxxx

-Kunda-Pada tee 15. km-l juhtis mooto

. Autorongi veduki mass ja veduki II teljekoormuse mass ületasid lubatud väärtuseid. Juhil ei olnud selle koh -le. Lubatud autorongi suurim mass ta esitada eriluba vastavalt TeeS § 35 lg 2 40000 kg, tegelik 41576 kg. Vedukil lubatud suurim registrimass 18000 kg, tegelik 19370 kg. Veduki II teljel lubatud 11500 kg, tegelik 11709 kg. Kaalutud kaaludega „Evocar“ 2000 ja näite näidatud juhile. Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Juht kasutas sõidumeeriku tööd häirivat seadet, mille abil jättis sõidumeerikusse salvestamata sõiduki kogu sõiduaja. 12.02.2014 kella 07:18 ajal juhtis sõidukit kuni 12.02.2014 kella 09:00- - ni, jõudes antud ajaga Lääne Virumaale Kunda linna, alustades mootorsõiduki juhtimist Paide linnast vahemaaga ca 107 km. Sõidumeerik salvestas sõiduaja alguseks 12.02.2014 kella 08:29-st kuni 09:00-ni. Sõiduki diagnostika on registreerinud sõiduki pidurisüsteemis ABS-EBS veateate BMS 2789 (80 impulssi 12.02.2014 kella 05:18:04 UTC aega). Seega jättis juht manipulatsiooni seadet kasutades salvestamata sõiduaega ca 1 tundi. Kokku antud vahemaa läbimiseks kuluv aeg oleks ca 1 tund ja 22 minutit, seega juht registreeris sõidumeerikusse sõiduaja Paidest Kunda lin 16.02.2014 oli ööpäevan na 31 minutit. 15.- e puhkeaja kestvus nõutavast lühem kuni 2 tundi (8 tundi ja 52 minutit). 01.02.2014 kella 22:57-st kuni 03.02.2014 kella 09:47-ni ja 10.02.2014 kella 17:13-st kuni 11.02.2014 kella 07:16-ni ei olnud juhikaardil salvestust, samuti ei olnud juhil esitada salvestuslehti, neid asendavaid kohta, käsikirjalisi kandeid ega muid seaduslikke dokumente antud ajavahemike rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid.

Juhil

puudus

esitamiseks

haagise

registreerimistunnistus.

Juht

ei

olnud

kantud

liiklusregistrisse haagise omanikuna, kasutajana ega vastutava kasutajana.

Kohtuvälise

menetleja

otsuse

kohaselt

on

väärteo

toimepanemine

tõendatud

diagnostikaseadme

AutoCom

päringu

väljatrükiga,

massimõõteseadme

kasutamise

protokolliga, tunnistaja J Ti ütlustega, Google Mapsi väljatrükiga, digitaalse sõidumeeriku väljatrükiga 3 l lehel, autojuhikaardi väljatrükiga, metsamaterjali veoselehega 326761 ja - menetlusaluse isiku ütlustega.

Kuna TeeS § 401 lg 1,

-de 238, 215, 217 lg 1, 249 lg 1 ja 242 lg 1

LS §

järgi kvalifitseeritud

väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 215 järgi. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult. Kergendav asjaolu puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on 11.03.2014 esitanud vastulause, mille kohaselt annab selgituse õigusrikkumiste asjaolude kohta, selgitab missuguste temale süüks pandud rikkumistega ta ei nõustu. Menetlusalune isik kahetseb tehtut puhtsüdamlikult ja lubab, et sellised asjad enam ei kordu, edaspidi lubab olla tähelepanelikum. Ta ei õigusta oma rikkumisi, vaid toob välja põhjused, miks rikkumine toimus ja kahetseb siiralt. Karistuse mõistmisel palub arvestada kergendava asjaoluna ettevaatamatuse liigina süüteo toimepanemisel hooletust ning puhtsüdamlikku kahetsust. Palub piirduda minimaalse rahatrahviga, kuna tema ülalpidamisel on elukaaslane ja kolm alaealist last, kellest üks on raske puudega ning kelle erivajaduste rahuldamiseks kuluvad märkimisväärsed summad. Vastulauses esitatut arvestatakse osaliselt. Mootorsõiduki juhtimise fakt fikseeriti 12.02.2014.a kell 10.37 Põdruse-Kunda-Pada tee 15. kilomeetril. Sellele järgnes sõiduki kinnipidamine, dokumentide ja sõidumeeriku kontroll. Kell 11.52 toimus lähedalasuvas parklas, mis vastas kaalumiskoha nõuetele, aadressil Selja tee 7 Kunda linn, mootorsõiduki massimõõtmete kontroll. Kaalumisele eelnevalt kell 11.49 teostati kaalude test. Väärteoprotokollis ei ole eraldi märgitud kellaaega, millal vastav protokoll koostati. Väärteoprotokolli lahtris „väärteo kirjeldus“ on andmed selle kohta, millal, kus ja milline tegu toime pandi. Mootorsõiduki diagnostikale tehti analüüs kontrollseadmega AutoCom ning mõõteseadusest tulenevalt ei ole tegu mõõtevahendiga. Eelpoolnimetatud kontrollseadet kasutavad ka teiste Euroopa riikide politseiametnikud mootorsõiduki andmete kontrollimisel. Antud kontrollseade on läbinud erinevaid katsetusi ning veateade BMS 2789 registreeritakse ainult juhul, kui kasutatakse manipulatsiooni seadet. Politseiametnike poolt esitatud küsimusele, kuidas on võimalik Paidest Kundasse sõita 31 minutiga, menetlusalune isik vahetult peale rikkumise tuvastamist öelda ei osanud. Google Maps väljavõttest selgub, et antud vahemaa, mille pikkus on 107 kilomeetrit, läbimiseks kulub aega umbes 1 tund ja 22 minutit. Võrreldes sõidumeeriku ja Google Maps väljavõtet on selgelt aru saada, et tegemist on pettusega.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas 02.05.2014 Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kaebuse ühes lisadega (Scania Eesti AS kirjalik vastus päringule ja väärteootsus) menetlusalune isik N.B oma kaitsja v.-adv. abi Andi Tubina vahendusel. Kaebuses märgitakse, et menetlusaluse isiku sõiduki sõidumeeriku ning sõiduki diagnostika kontroll on kohtuvälise menetleja ametniku poolt läbi viidud riikliku järelevalve raames. Reeglina järgitakse riikliku järelevalve läbiviimisel eriseaduste ning haldusmenetluse seaduse sätteid. Juhul, kui eriseadus või haldusmenetluse seadus seda nõuab, on menetlustoimingu protokollimine kohustuslik. Nii näiteks on riikliku järelevalve teostamise käigus kohustuslik massimõõteseadme kasutamise protokolli koostamine, mida hiljem juhul, kui on tuvastatud rikkumine ning riiklik järelevalve kasvab üle väärteomenetluseks, saab kasutada menetlustoimingu usaldusväärsuse ning nõuetekohase läbiviimise ja menetlusaluse isiku poolt toime pandud rikkumise tõendamiseks. Protokolli kohustusliku vormi on kehtestanud PPA peadirektor enda 01.01.2010.a käskkirja nr 41 lisas 2. Käesoleval juhul on menetlusalusele isikule määratud karistus sõidumeeriku tööd häiriva seadme kasutamise eest. Rikkumist kinnitava tõendina on väärteoprotokollile lisatud seadme autocom väljatrükk. Kaitsja on seisukohal, et eeltoodud väljatrükk ei saa olla usaldusväärseks tõendiks ning see tuleb tõendite hulgast kõrvaldada. Kaitsja põhjendab seda alljärgnevalt: 1) väljatrükist ei nähtu, millist tüüpi seadmega on kontroll teostatud ning millise õigusliku aluse põhjal kasutatakse seadet veokite pardaarvuti veateadete tuvastamisel;

äljatrükist ei nähtu,

2) v

kas seadet on enne kasutamist tehniliselt kontrollitud;

3) väljatrükist ei nähtu, kas seadme kasutamisel on järgitud seadme kasutusjuhendit;

4) väljatrükist ei nähtu, kas kontrolli teostanud kohtuvälise menetleja ametnikul on olemas vastava seadme kasutamise väljaõpe. Kohtuväline menetleja on oma otsuses asunud üldsõnalisele seisukohale, et mõõteseadusest tulenevalt ei ole tegemist mõõtevahendiga, antud kontrollseade on läbinud erinevaid katsetusi ning kontrollseadet kasutavad ka teiste Euroopa riikide politseiametnikud. Kohtuväline menetleja on jätnud seejuures selgitamata, milline seadus, määrus või käskkiri reguleerib seadme kasutamist ning pole otsusele lisanud ühtegi tõendit, mis tõendaks väiteid kontrollseadme katsetuste kohta.

Paljasõnaline ning täpselt määratlemata on kohtuvälise menetleja väide, et kontrollseadet kasutavad ka teiste Euroopa riikide politseiametnikud. Tuginedes kontrollseadme näidu väljatrükile kui tõendile on menetlusaluse isiku suhtes algatatud sõidumeeriku tööd häiriva seadme kasutamise osas väärteomenetlus ning on määratud ka karistus. Kaitsja rõhutab veelkord, et eeltoodud tõend ei ole usaldusväärne, ei pruugi kajastada objektiivset tegelikkust. Usaldusväärse tõendina oleks käsitletav menetlustoimingu protokoll, kus on märgitud kõik kaitsja poolt eelnevalt väljatoodud asjaolud: seadme kasutamise õiguslik alus, seadme tüüp, seadmele teostatud tehniline kontroll, seadme kasutamine vastavalt kasutusjuhendile ning seadme kasutaja väljaõpet tõendava tunnistuse number.

Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-85-12 punktis 10 selgitanud, et menetlusaluse isiku karistamine väärteo eest ilma tõendamiseseme seisukohast olulisi asjaolusid tuvastamata, on väärteomenetluse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes. Menetlusalune isik on kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses toonud välja Scania Eesti AS Rakvere osakonna seisukoha menetlusaluse isiku sõiduki diagnostika veateate BMS 2789 tekkepõhjuste kohta ning lisanud tekkepõhjuste inglisekeelse väljatrüki. Eeltoodud seisukoha järgi võivad veateate põhjustada erinevad tegurid, millistest manipulatsiooni seadme kasutamine on üks võimalik veateate tekkepõhjus.

Samuti on menetlusalune isik vastulauses selgitanud, et armatuurlaual olev auto kiiruseandur andis veateadet ning ta on sõiduki mitmel korral peatanud ja uuesti käivitanud, kuni anduri tuli enam ei põlenud. Kohtuväline menetleja on jätnud menetlusaluse isiku põhjendatud selgitused tähelepanuta ning jõudnud seisukohale, et veateate tekkepõhjuseks saab olla vaid ebaseaduslik manipulatsioon. 29.04.2014.a on Scania Eesti AS menetlusaluse isiku tööandja taotlusel väljastanud kirjaliku vastuse kliendi päringule (Scania veakoodi BMS 2789 tõlge on lisatud kaebusele), mille kohaselt vea võimalike põhjustena on märgitud:

a) sõidumeerik ei ole kalibreeritud, b) vale ratta ümbermõõt, c) kahjustatud ratta kiiruseandur, d) ilmpulsi sensor, mis annab sõidumeeriku kiiruse signaali, on kahjustatud või on manipuleeritud ebaseaduslikult. Eeltoodu lükkab täielikult ümber kohtuvälise menetleja otsuses väljatoodud seisukoha, et veateade BMS 2789 registreeritakse ainult juhul, kui kasutatakse manipulatsiooni seadet. Kaitsja rõhutab, et tulenevalt Scania Eesti AS vastusest võib menetlusaluse isiku sõiduki diagnostika veateade põhineda ka teistel põhjustel peale manipuleerimise. Menetlusalune isik ei ole rikkumist tunnistanud ning kohtuväline menetleja ei ole esitanud ühtegi tõendit (mh võimalikku manipulatsiooni seadet), mis kinnitaksid, et veateade põhines just manipulatsioonil. Seega ei ole isiku karistamisel tuvastatud tõendamiseseme seisukohast olulisi asjaolusid.

Kooskõlas

süütuse

presumptsiooni

põhimõttega

lasub

aga

väärteomenetluses tõendamiskoormis just kohtuvälisel menetlejal.

VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi, kui VTMS ei sätesta teisiti. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7 lg 3 järgi tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 12. detsembri 2012.a otsuses nr 3-1-1-113-

12 punktis 7.3 asunud järgmisele seisukohale: Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

18. detsembri 2006.a ostus asjas nr 3-1-1-82-06, p 11). Kuivõrd antud asjas esineb menetlusaluse isiku süüdioleku osas kõrvaldamata kahtlus, siis tuleb see tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Menetlusalune isik taotleb asja läbivaatamist kohtuistungil, kui kohus leiab, et VTMS § 119 lg 1 kohaldamine ei ole põhjendatud. Samuti taotleb ta väärteoasjas nr: 2402,14,000178 väärteoprotokolli koostanud ja mõõtmise läbi viinud liikluspolitseinike tunnistajana ülekuulamist. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 9, § 119 lg st 1 ja § 132 p -st 2 - -st 2 palutakse kaebuses tühistada Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Paide politseijaoskonna poolt N.B suhtes 15.04.2014.a tehtud otsus väärteoasjas nr: 2402,14,000178 LS §

131 lg 1 rikkumise ning LS § 215 järgi karistuse määramise osas, lõpetada väärteomenetlus väärteoasjas nr: 2402,14,000178 LS § 131 lg 1 rikkumise osas seoses N.B teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

4. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja määrusega nr 4

3582 27.05.2014 saadeti N.B

kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna 15.04.2014 otsusele väärteoasjas nr: 2402,14,000178 vastavalt kohtualluvusele Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja.

5. Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Paide politseijaoskond kohtuvälise menetlejana esitas kaebusele väärteoasjas nr: 2402,14,000178 oma kirjaliku seisukoha. Lääne prefektuur ei toeta kaebust ja seda järgmistel põhjustel. Menetlusalune isik on menetluse käigus andnud järgmised ütlused: „12.02.2014.a hommikul kell paiku alustasin tööpäeva Paide linnast ja a 9 suundusin tühjalt Kundasse koormat laadima. Koormat laadis fiskari juht. Vedukil on peal 2 silla kaal. Vedukil esimesel ja haagise telikul puudub kaal ja seetõttu hindasin valesti veokaalu.

Silma järgi ei ole võim 16.01.2014 jäi ööpäevane alik lubatud max kaalu laadida. 15- puhkepaus lühemaks kuna tekkis kaks puhkepausi minust mitte sõltuvatel asjaoludega. Juhi kaardil puuduvad andmed 01-02 ja 10-11.02.2014 aniline .a kuna eelmisel sõidukil oli meha sõidumeerik siis dig. meerikuga ei ole kunagi tegelenud siis eksisin selle kasutusega. Antud sõidukiga sõidan üksi ja ei ole vajadust et kaarti välja võtta ja seoses sellega et lähen teise auto peale tööle ja võtsin kaardi välja kuid ei teadnud et peab käsitsi sisestama.

Selle eksimusega seoses luban end täiendada ja palun kergendatud karistust kuna tegu eksitusega. 10-11.02.2014 juhtis sõidukit uus juht ja mina olin kõrval peale selle korra pole autoga keegi sõitnud. 01 02.02 oli kaart sõidukist väljas ja auto oli pargitud j - a ise olin teise autoga proovipäeval. 12.02.2014 näitas auto arvuti koodiviga DTC 2789 kl 05.18.04 kohta ei oska midagi öelda kuna viibisin sellel ajal kodus. Kodust lahkusin 9.30 paiku“. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006 art 1 sätestab, et määrusega kehtestatakse eeskirjad kaubaja reisijateveoga hõivatud sõidukijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta, et ühtlustada konkurentsitingimusi sisetranspordi liikide, eriti autoveosektori osas ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust.

Lisaks aidata kaasa järelevalve ja haldussunni praktika parandamisele liikmesriikides, samuti töökorralduse parandamisele autoveosektoris. Määrust kohaldatakse autoveo korral, mille puhul on tegemist kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni. Mootorsõidukijuhi sõidu ja puhkeaja arvestus toimub nõukogu määruse - (EMÜ) nr 3821/85 kohaselt. N.B juhtis xxxx kuuluvat veoautot xxxx reg nr xxxx (täismassiga üle 3,5 t) ja teostas tasulist autovedu. Seega oli ta kohustatud kasutama oma sõidu ja puhkeaja registreerimiseks sõidumeerikut.

-

LS § 88 lg 10 sätestab, et kohustusliku sõidumeerikuga mootorsõiduki juht peab kontrollijale esitama sõidumeeriku salvestuslehe või juhi kaardi või muud dokumendid nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta artikli 15 sätestatud ulatuses ja tingimustel. LS § 131 lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhi sõiduja puhkeaja arvestus toimub nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede järgi. LS § 131 lg 3 sätestab, et kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõiduja puhkeaja andmed salvestama sõidumeerikusse nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 15 kohaselt.

Määruse 3821/85 art 15 lg 2 kohaselt peab juht kasutama salvestuslehte iga päev, mil ta sõidukit juhib. Sama artikli lg 7 kohaselt peab juht kontrolliametnikule esitama jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva salvestuslehed. Nimetatud lehtede esitamine toimub LS ja Nõukogu määruse alusel liiklusjärelevalve, s.o riikliku järelevalve ühe liigi käigus. Lõige 8 aga sätestab, et andmeid, mis on registreeritud salvestuslehel, salvestatud sõidumeerikusse, on keelatud võltsida, varjata või hävitada. Sama kehtib ka sõidumeeriku, salvestuslehe või juhikaardiga mis tahes manipuleerimise kohta, mis võib kaasa tuua andmete ja/või trükitud teabe võltsimise, varjamise või hävitamise.

N.B esitas politseiametnikule järelevalve käigus autojuhikaardi, millele oli salvestatud sõidumeeriku andmed. Autojuhikaardil olevaid sõidumeeriku andmeid kontrollides tekkis politseiametnikul kahtlus, et N.B on kasutanud sõidumeeriku tööd häirivat seadet, mille abil jättis sõidumeerikusse salvestamata sõiduki kogu sõiduaja ajavahemikul 12.02.2014 kell 07:18 kuni 12.02.2014 kell 09:00, püüdes sellega varjata oma tegelikku töö ja puhkeaega. Sõidumeerik salvestas sõiduaja alguseks 12.02.2014 kella 08:29 - kuni 09:00-n alustas sõitu Paide linnast kell 08.29 ning i.

Sõidumeeriku järgi N.B jõudis Kunda linna Lääne-Virumaal, vahemaa pikkuseks 107 km, kell 09:00, mis teeb koguajaks 31 minutit. Peale sellise tulemuse saamist tegi politseiametnik J T päringu sõiduki diagnostikasse, mille mälu andis veateate, mis viitas manipulatsiooni kasutamisele 12.02.2014 kella 05:18 (UTC- J T diagnostikaseadet AutoCom, millest luges aeg) ajal. Seejärel kasutas välja samad veateated, mis esinesid ka sõiduki diagnostika seadmes. Selleks, et järelevalve käigus tekkinud kahtlust kõrvaldada on haldusmenetlusest tulenevalt politseiametnikul kohustus kahtluse kõrvaldamiseks asjaolusid uurida, mida tehti diagnostikaseadet AutoCom kasutades.

Diagnostikaseadet AutoCom kasutati selleks, et ligi pääseda mootorsõiduki diagnostikale ning selgitada välja veateated, mis põhjustasid anomaalia N.B poolt juhitud sõiduki aja ja läbitud teekonna osas. Antud juhul ei olnud tegemist mõõtesuuruse määramisega tehnilise vahendi abil ning sellest tulenevalt ei kuulu diagnostikaseade AutoCom mõõtevahendite alla, mida kasutatakse mõõteseaduse alusel mõõtetulemuste saamiseks. Politseiametnikud, kes kasutavad diagnostikaseadet AutoCom on läbinud vastavad koolitused seadme kasutamise osas ning omavad õigust seadet kasutada liiklusjärelevalve teostamisel.

Seoses eelnevaga, et diagnostikaseade AutoCom ja selle väljatrüki usaldusväärsus on kaebuse esitaja poolt seatud kahtluse alla, taotles kohtuväline menetleja tunnistajana kohtuistungil üle k . Samuti taotles kohtuväline menetleja tunnistajana uulata J T üle kuulata , kes saab anda ütlusi sõiduki kontrollimise ja tehiolude kohta. Tulenevalt A K eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1 palus kohtuväline menetleja jätta N.B kaitsja poolt esitatud kaebus rahuldamata ning kohtuvälises menetluses 15.04.2014.a tehtud otsus väärteoasjas nr: 2402,14,000178 muutmata.

Kohtuväline menetleja ei nõustunud kirjaliku menetlusega.

MENETLUS KOHTUS

6. Kohtuistungil 09.12.2014 jäi menetlusalune isik N.B esitatud kaebuse juurde. N.B sõnul alustas ta 12.02.2014 hommikul tööpäeva Paidest Eesti aja järgi umbes kella 7.30 paiku ja suundus Kundasse. Ilmastikuolud olid jäised. Kuskil Kadrina ja Rakvere vahel märkas ta, et armatuurlaual põleb kollane tuli, nagu hüüumärk. Selgitamaks viga tegi ta tund aega hiljem peatuse Rakveres Ta , sest veoautoga pole võimalik igale poole seisma jääda. peatas mootori ja käivitas uuesti, kuid tuli ei kustunud ära. Seejärel lülitas ta välja ja uuesti sisse tagasi ka - massilüliti. Nii läks aega 5 10 minutit. Ta käivitas uuesti auto ja see tuli oli kustunud. N.B väitel jätkas ta teed Kunda suunas, käis Kundas sadamas laadimas ja tagasi tulles peeti teda kinni. 4-4,5 tundi kestnud läbivaatamisel sai ta ka ise teada, et sõiduaeg ei ole registreeritud täies ulatuses. Korduvatele küsimustele, et mida ta tegi hommikul kell 5.18, vastas ta ausalt, et oli kodus. Pärast tuli välja, et temaga räägitakse UTC ajast. Ta ei teadnud ega tea, palju on meie ja UTC aja vahe. Autole pandi erinevaid seadmeid külge ja sealt loeti veakoode. N.B sõnul suundus ta ülejärgmisel päeval Scaniasse, kus tehti veakoodide lugemine. Teel olles ei ole juhil võimalik lugeda veakoode, on vaid oletused. Sellest, et sõiduaeg jäi registreerimata, sai ta teada siis, kui teda kinni peeti ja kontrolliti. N.B tunnistas, et talle on mitu rikkumist süüks arvatud, kuid ta vaidlustab LS § 131 lg 1 rikkumist, mida ta teinud ei ole ja mille eest on vastutus LS § 215 järgi. Tema sõnul andis ta omakäeliselt esmaseid ütlusi mälu järgi UTC ajale ümberarvutamisega. Talle selgitati, et UTC aeg on rahvusvaheline aeg. UTC ajaga on 2 tundi nihkes. Ta oleks pidanud allapoole arvutama ajavahe, aga arvutas ülespoole. Auto ar öeldi talle ette. N.B vuti koodiviga väitel on ta kohtuistungil ütlusi andnud Eesti aja järgi. Tema sõnul ei ole juhtidel kokkupuudet autoajuga, see on ainult servise rida. Seda autot kasutas üksnes tema. Tema süüdistamine võis tingitud olla Scania vastusest, kus on antud veakoodid ja esindus oli seda meelt, et tegu oli anduri rikkega. Autojuhi

- ja puhkeaja.

töö juhindub sõidumeerikust, mis reguleerib töö

Sõidumeerik peab olema kalibreeritud ja seda kontrollitakse iga 2 aasta tagant. Autojuhist sõltumatu on autoaju, mida juht ei saa diagnoosida, teha seal parandusi. Antud olukorras Scanias selgus, et see aju viga, mis seal oli, lähtub neljast asjast. N.B pidas silmas kaebuse lisana esitatud Scania kirja. Sõidumeerik ja autoaju on kaks täiesti erinevat asja. Autoaju on nagu kinnine arvuti. Kui viga tuleb sisse, siis sõidumeerik ei alusta tööd, ta nagu seisab, kuna ei saa ilmpulssi autoajust. Sõidumeerik alustab tööd, kui saab impulsi autoajult. N.B väitel näitab sõidumeerik Eesti aega. Tunnistaja J T kinnitas kohtuistungil, et oli lörtsine päev ja punast värvi Scania poolhaagisega, millel peal ümarpuit, suundus Kunda linnast välja. Sõiduki juhile sai antud palve, et ta peatuks kontrolliks ja juht peatus. Edasi läksid nad parklasse Kundast väljasõidul. Sõidu pealt oli juba näha, et veosega ei ole kõik korras. Veoserihmadest pooled tuli välja vahetada ja kõiki rihmasid tuli pingutada. See näitas, et veose ohutuse peale polnud mõeldud. Sõiduki tehnilist olukorda vaadates selgus, et sõiduki sadula ja kabiini vahele oli paigaldatud plaat, sellel oli rahakoti suurune auk selle koha peal, kuhu on hea kätt panna, et asetada kiiruse andurile manipulatsioonivahend. Tavaliselt kasutatakse magnetit. See plaat oli ise pandud, et oleks mugav seda seadet Vaadates august sisse, kasutada, et ei määriks ennast ära.

oli näha, et see a

Luuki nad avama ei hakanud ja läbivaatust ei teinud. ndur oli porivaba. Järgmiseks oli üle vaadata sõidumeerik, selle infot kinnitav autoaju, mis salvestab kõik sõiduki tegevused, mis kõikide asjade kohta annab sissekodeeritud veateateid. See oli uuem sõiduk ja kuvas teateid koos kellaaja ja kuupäevaga. Kui diagnostikaseadmesse sisse minna ja kuvada displey peale veateade, siis teda huvitas selline teade, kuna ta oli näinud kiiruse anduril kraapejälgi ja sama veateade annab infot, et seda andurit on manipuleeritud. Kohapeal juht ütles, et ta pole kunagi sinna midagi pannud. Selgus, et juht oli sel päeval tööd teinud 30 minutit, siis paus, siis natuke sõitu ja paus ja siis jälle sõitu. Viimane sõit oli siis, kui nad ta peatasid. Juht ütles, et alustas tööpäeva Paidest ja sõitis ilma koormata Kundasse.

i väitel

J T

küsis ta juhilt, et kuidas viimane poole tunniga jõudis Paidest Kundasse, kuid seda ei osanud juht seletada. Paidest Kundasse jõudmiseks peaks kuluma rohkem kui 1 tund, kui keskmiseks kiiruseks arvutada 80 km/h. J T kinnitas, et AutoCom on seade, mis abistab lugeda sõidumeeriku andmeid ja sealt andmeid kopeerida. Tegemist ei ole mõõteseadmega, vaid lugemissea Selle seadme kasutamiseks annab dmega, mida kasutavad autobrändi esindused. müügiesindus kaasa kasutusjuhendi.

i väitel on ta ise läbinud õppe Hollandis ja Saksamaal,

J T

kuidas seda seadet kasutada. Selle seadme väljatrükk on usaldusväärne informatsioon. Väljaprindil on kirjas, et on UTC-aeg. Kutseline juht peab teadma, mis aeg on UTC-aeg, peab teadma, kuidas tema sõiduk töötab, kuidas töötab sõidumeerik. Ei ole saladus, et kes kiiremini kauba kohale viib, see rohkem teenib. J T i ütlustest nähtub, et kui ta kohtuvälises menetluses ütlusi andis, siis oli oluline öelda, et 31 minutit oli sõiduaega. Seda manipulatsiooniseadet pole vaja leida, sest see on igas Scania tüüpi autos olemas. See on salongis oleva luugi kinnitusmagnet, mis on kaasas juba tootja poolt. Kõik kinnitusmagnetid ei ole manipulatsiooniseadmed. Tema lähtus veateatest, et on ebatõenäoline liikumiskiirus. J Ti väitel AutoCom ei ole mõõteseade, vaid tegemis on seadmega, mis võimaldab visualiseerida t veateated, neid lugeda, välja printida ja kopeerida. Pädevus on tal olemas mõõteseadmete kasutamiseks. AutoCom ei kuulu akrediteerimise alla, kuna ei ole mõõteseade. Ta kasutas seda seadet riikliku järelevalve teostamiseks. Neid seadmeid, mis ei ole mõõteseadmed, saab kasuta da haldustoimingute läbiviimiseks.

Tunnistaja M H kinnitas kohtuistu

K ja olid Kundas, hakates

ngil, et nad töötasid koos A

sõitma Kundast Viru Nigula suunas, kui nendega võttis ühendust - J T, kes kutsus neid tagasi Kundasse, kus nad olid peatanud ühe metsaveoauto. Nad sõitsid sinna, teostades seal autorongi kaalumise, kontrollisid juhi töö täpsustas, et kaalujaks oli

- ja puhkeaega. M H

A K,

tema abistas kaalumisel. Selgus, et sõiduk oli Paidest sõitnud Kundasse ja ei klappinud sõiduaeg ja sõidetud vahemaa. Lühikese sõiduaja kohta ta ei mäleta, et oleks juhilt selgitust kuulnud. Tema oli juures, kui nad vaatasid digitaalset kaarti. J T võttis sõidumeerikust mingeid andmeid. AutoCom seadet ta nägi. Tunnistaja P T kinnitas kohtuistungil, et tegemist oli poolhaagisega autorongiga, millel oli mingi ülekaal.

Teiseks olid probleemid sõidumeeriku

Ta oli kaalumise juures, abistades seal. manipuleerimisega. Tema funktsioon oli vaadata sõiduki tehnilist seisukorda ja koorma kinnitust. Ta oli juures, kui kontrolliti sõidumeerikut. Vastavalt kleebisele vastasid sõiduki rehvid nõuetele. Visuaalselt jäi silma, et kabiini taga olev jalgplatvorm, mis on käigukasti kohal, et seal oli ava, kust kaudu pääses tuvastama ka sõidumeeriku anduri plommimist ja selle korrasolekut. Ühtegi üleliigset seadet sel hetkel küljes ei olnud. Ta nägi ise, et s - õidumeeriku anduril olid puute või defekti moodi jäljed sees ja see ei olnud sodiga, mudaga kaetud.

Kui võrrelda teisi detaile lähiümbruses, siis oli see oluliselt puhtam. Sealt oli lihtne andurile ligi pääseda. Juht selgitas, et ja kuna sündmus leidis aset Kundas, ta on teel Paidest siis tundus müstiline see aeg 0,5 tundi, et see ei saa olla reaalne. Ta ei mäleta, kes tegeles sõidumeeriku andmetega, aga teab, et tuli informatsioon manipulatsiooniseadme kohta ja pärast seda vaadati autoaju veateateid ka. Kahest kohast tuli teateid, et on manipuleerimist. Auto sõidumeerik võib saada ebamääraseid signaale, kui manipulatsiooniseade peale panna või maha võtta.

Sõidumeerik saab ilmpulsi, et on tekkinud võõrkeha. See võõrkeha signaal tuleb siis, kui manipulatsiooniseade lülitatakse sisse. Ei tule sellist teadet, kui seisuajal rakendatakse manipulatsiooniseadet. Antud juhul oli sõiduk sõitnud vaid 0,5 tundi. Paidest ei pääse 30 minutiga mingil moel Kundasse. See on üks selge ebakõla, üks võimalik tõend kogumis. Autoaju salvestab kõik võimalikud ebakõlad, millised seadmed kas enam ei tööta või töötavad vastuoluliselt. Käigukasti kaudu kui ei tule liikumisinfot, siis tuleb see info muudelt seadmetelt.

Autoaju on koht, kus kogu info kokku võetakse ja aju jaoks tähendab veateade, kui ühe allika põhjal auto liigub või teise allika puhul seisab. Sõidumeerikusse tuleb info vaid käigukasti andurist, ajusse võetakse info nii käigukastilt kui muudelt seadmetelt. Sõltumata auto tootjast on kõik esindused kinnitanud, et taoline viga võib tekkida, kui paigaldatakse oluliselt suuremad või väiksemad rehvid, auto läbisõit võrreldes tegelikkusega on muutunud ja toodetakse vigase kiiruse infot. Antud juhul rehvid vastasid oma mõõtudelt sellele, millele oli sõidumeerik kohaldatud.

Teine asi oli see, et antud hetkel sõidumeerik töötas, kontrollimise hetkel oli sõidumeerik korras, puudus ahelas katkeid, silma ei hakanud, et kas annab ühendust või ei anna. Sõidumeeriku ahel peab olema kontrollitud, sinna ei saa omavoliliselt sekkuda. Sõidumeeriku toiteahelas kui peaks tekkima katkestus, siis sõidumeerik selle ka salvestab. Antud juhul toitekatkestust ei tuvastatud. Sõidumeerik oli kalibreeritud ja töötas. Kiiruseanduri all ABS andmed kõik toimisid. Kui on ABS anduri rike, siis see kuvatakse armatuurlauale. Kui andur on kahjustatud, siis läheb põlema ABS tuli.

Peatumise ajal ei tuvastatud seda häiretulede põlemist, siis kõik asjad töötasid.

väitel oli

P T

kiiruseanduri vea võimalikkus välistatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata - esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Teeseaduse § 401

lg 1 näeb ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. Liiklusseaduse § 238 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammijuhi poolt sõitjate või - - veoseveo nõuete rikkumise eest. Liiklusseaduse § 80 lg 1 kohaselt sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust.

-

Sama § i lg 2 kohaselt, kui veosega või veoseta

sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada teeseaduse § ga 35 kehtestatud korras. Sama § i lg 3 sätestab, et sõiduki, - - autorongi või masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Majandusja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011.a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 koodi 1109 p 1 kohaselt ei ole ühelgi juhul lubatud ületada veduki valmistaja poolt ette nähtud autorongi suurimat massi või veduki registrimassi ja haagise registrimassi või registriteljekoormuste summat. Teedeja sideministri 21. mai 2001.a määruse nr 51 „Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri“ § 7 lg 1 sätestab, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mistahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole „Teeseaduse“ § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba. Liiklusseaduse § 215 näeb ette vastutuse sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadmega varustatud mootorsõiduki juhtimise eest. Liiklusseaduse § 131 lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi sõiduja puhkeaja arvestus toimub nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku mällu salvestatud andmete järgi. Sama § i lg 3 sätestab, et - kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõiduja puhkeaja andmed salvestama sõidumeerikuga nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 15 kohaselt. Majandusja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011.a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 koodi 109 p 2 kohaselt sõidumeerik peab olema kontrollitud ja paigaldatud vastavalt kehtestatud korrale. Liiklusseaduse § 217 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku salvestuslehtede või juhikaardi kasutamise või nende lugemise võimalusele kehtestatud nõuete rikkumise eest.

Liiklusseaduse § 38 lg 4 kohase

(kuni 01.07.2014 kehtivas sõnastuses), kui sõidukil on

lt

kohustuslik sõidumeerik ja kiiruspiirik, peab juht võimaldama kontrollida nimetatud seadmete olemasolu, töökorras olekut, paigaldusplaate, plomme ning sõidumeeriku salvestuslehtede või salvestusandm - ete alusel sõidu ja puhkeaja nõuetest kinnipidamist. Digitaalse sõidumeeriku korral peab juht võimaldama kontrollijal kasutada kontrollija kaarti. Liiklusseaduse § 249 lg 1 näeb ette vastutuse kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutam ise eest mootorsõidukijuhi poolt.

Liiklusseaduse § 242 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki

või trammijuhi poolt

-

liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201-203, 205-207, 209, 211, 212, 214-219, 221-224 ja 226- rteokoosseis.

241 sätestatud vää

Liiklusseaduse § 88 lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus.

8. KrMS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ühe või teise tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74- 10). Käesolevas väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõendite alusel, eelkõige massimõõteseadme kasutamise protokolli alusel, loeb kohus tuvastatuks selle, et N.B 12.02.2014 kell

10.37 Lääne Viru maakonnas Kunda linnas Põdruse

-

-Kunda-Pada tee 15. km-l juhtis

mootorsõidukit haagisega reg nr xxxx, sealjuures autorongi veduki mass ja veduki II teljekoormuse mass ületasid lubatud väärtuseid ning juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt TeeS § 35 lg 2-le. Lubatud autorongi suurim mass on 40000 kg, tegelik mass oli 41576 kg. Vedukil on lubatud suurim registrimass 18000 kg, kuid tegelik oli 19370 kg. Veduki II teljel on lubatud mass 11500 kg, tegelik oli 11709 kg. Kaalutud on „Evocar“ 2000 kaaludega, mille näite on juhile näidatud. Kaalumisel on kasutatud kümmet „Evocar“ 2000 mitteautomaatkaalu, mis on taadeldud. Mõõteseadet kasutades on järgitud seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Mõõtja on erialaselt pädevaks tunnistatud pikkuse ja liiklusjärelevalve sõidukite massi mõõtmise alal EAK tunnistusega nr E 075 kehtivusega kuni 30.06.2015.a. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt juhtis N.B xxxx kuuluvat veoautot xxxx reg nr xxxx onni), teostades tasulist autovedu. Euroopa Parlamendi ja (täismassiga üle 3,5 t Nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006 kohaldatakse autoveo korral, mille puhul on tegemist kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni. Nõukogu määrusest (EMÜ) nr 3821/85 tulenevalt oli N.B kohustatud kasutama oma sõidu puhkeaja registreerimiseks sõidumeerikut. Üheselt on - ja tõendatud see, et N.B juhitavas sõidukis oli sõidumeerik faktiliselt kasutuses. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt ei nõustu N.B talle esitatud süüdistustest süüdistusega, mis puudutab sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadmega varustatud mootorsõiduki juhtimist. N.B süüdistatakse selles, et ta kasutas sõidumeeriku tööd häirivat seadet, mille abil jättis sõidumeerikusse salvestamata sõiduki kogu sõiduaja. 12.02.2014 kella 07:

-

18 ajal juhtis ta sõidukit kuni 12.02.2014 kella 09:00 ni, jõudes antud ajaga Lääne Virumaale Kunda linna, alustades mootorsõiduki juhtimist Paide linnast - vahemaaga ca 107 km. Sõidumeerik salvestas sõiduaja alguseks 12.02.2014 kella 08:29 kuni 09:00- -EBS veateate ni. Sõiduki diagnostika on registreerinud sõiduki pidurisüsteemis ABS BMS 2789 (80 impulssi 12.02.2014 kell 05:18:04 UTC-ajal). Seega jättis juht manipulatsiooniseadet kasutades salvestamata sõiduaega ca 1 tunni. Kokku antud vahemaa läbimiseks kuluv aeg oleks olnud ca 1 tund ja 22 minutit, seega juht registreeris sõidumeerikusse sõiduaja Paidest Kunda linna 31 minutit. N.B pöördus ülejärgmisel päeval, s.o 14.02.2014 Scania Eesti AS poole. Kaebusele on juurde lisatud Scania Eesti AS poolt väljastatud Scania veakoodi BMS 2789 tõlge ja veakoodi võimaliku tekkepõhjuse tõlge. Viga – sõiduki kiiruse signaal, mille EBS juhtplokk saab sõidumeerikust ei vasta ratta kiiruse andurite signaalile. Vea võimalikud põhjused – 1) sõidumeerik ei ole kalibreeri tud, 2) vale ratta ümbermõõt, 3) kahjustatud ratta kiiruseandur, 4) impulsi sensor (T20), mis annab sõidumeeriku kiiruse signaali, on kahjustatud või on manipuleeritud ebaseaduslikult. N.B väide, et tema ei ole sõidumeeriku tööd häirivat seadet kasutanud, on ümber lükatud väärteoasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega. N.B esitas politseile teedel teostatava riikliku järelevalve käigus autojuhikaardi, millele olid salvestatud sõidumeeriku andmed. Sõidumeerik on salvestanud sõiduaja alguseks 12.02.2014 kella 08:29 kuni 09:00- ütlustest nähtuvalt alustas ta oma tööpäeva Paide ni. N.B linnast, suundudes tühjalt Kundasse koormat laadima. Google Maps väljatrükist nähtuvalt on Paidest Kundasse ca 107 km ning selle vahemaa läbimiseks kulub ca 1 tund 22 minutit. N.B on kohtuvälises menetluses menetlusaluse isikuna 12.02.2012 andnud omakäeliselt ütlusi. Ta ei ole öelnud midagi selle kohta, kuidas ta jõudis 31 minutiga Paidest Kundasse.

Tunnistajate J Ti, M Hi ja P T

ei osanud kohapeal selgitada

ütlustest nähtub, et N.B

seda, kuidas ta jõudis 31 minutiga Paidest Kundasse. Samuti nähtub nimetatud tunnistajate ütlustest, et N.B tnud läbivaatuse käigus ei avaldanud kohapeal mitmeid tunde kes kontrolli teostavatele politseiametnikele neid asjaolusid, mis on teatavaks saanud alates väärteoprotokollile vastulauset esitades.

il tekkis kahtlus, et N.B

Kuna politseiametnik J T

on kasutanud sõidumeeriku tööd häirivat seadet, jättes sõidumeerikusse salvestamata sõiduki kogu sõiduaja, et varjata oma tegelikku töö ja puhkeaega, tegi ta päringu sõiduki - diagnostikasse, mille mälu andis veateate, mis viitas manipulatsiooni kasutamisele 12.02.2014 kella 05:18.04 (UTC-aeg) ajal (kohalik aeg oleks seega kell 07:18:04). Seejärel tegi J T päringu diagnostikaseadmega AutoCom, mis võimaldab visualiseerida veateated , neid lugeda, välja printida ja kopeerida ning millest saadud päringu väljatrükilt luges välja samad veateated, mis esinesid ka sõiduki diagnostika seadmes. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et tegemist ei olnud antud juhul mõõtesuuruse määramisega tehnilise vahendi abil ning sellest tulenevalt ei kuulu diagnostikaseade AutoCom mõõtevahendite alla, mida kasutatakse mõõteseaduse alusel mõõtetulemuste saamiseks. Seega on kohtu hinnangul diagnostikaseadme AutoCom päringu väljatrükk väärteoasjas lubatavaks tõendiks. Mis puutub teistesse Scania Eesti AS poolt väljatoodud võimalikesse vigadesse, siis need, lähtudes tunnistaja P T kohtuistungil antud üksikasjalikest ütlustest, kinnitust ei leidnud. Seega leidis tõendamist see, et N.B kasutas 12.02.2014 kella 05:18:04 ajal (UTC-aeg)

manipulatsiooniseadet, jättes sõidumeerikusse

mata sõiduaega Paidest Kundasse ca 1

salvesta

tunni. Digitaalse sõidumeeriku väljatrükid 3 l lehel, samuti N.B kohtuvälises menetluses - antud ütlused tõendavad seda, et 15. 16.01.2014 oli tema ööpäevane puhkeaja kestvus - nõutavast lühem kuni 2 tundi (8 tundi ja 52 minutit), samuti seda, et 01.02.2014 kella 22:57-st kuni 03.02.2014 kella 09:47-ni ja 10.02.2014 kella 17:13-st kuni 11.02.2014 kella 07:16-ni ei olnud juhikaardil salvestust, samuti ei olnud juhil esitada salvestuslehti, neid asendavaid käsikirjalisi kandeid ega muid seaduslikke dokumente antud ajavahemike kohta, millega on rikutud salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. N.B ei ole vaidlustanud seda, on vastulauses omaks võtnud ja tõendanud, et tal puudus esitamiseks haagise registreerimistunnistus. Juhina ei olnud ta kantud liiklusregistrisse haagise omanikuna, kasutajana ega vastutava kasutajana. N.B on kohtu hinnangul realiseerinud talle süüks arvatud väärtegude objektiivse koosseisu tunnused. Liiklusseaduse § 215 järgi kvalifitseeritav väärtegu on kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt toime pandud tahtlikult. Kohtuväline menetleja on käsitlenud N.B poolt toimepandud tegusid ühe teona, millest tulenevalt moodustub KarS § 63 lg 1 alusel ideaalkogum, s.o kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokooseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja käsitlusega ning leiab, et käesoleval juhul on tegemist ühe teoga. N.B poolt toimepandud väärteod on suunatud sõiduki kasutamise nõuete rikkumisele. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välist - avaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel.

-

9. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik N.B. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 215, mis näeb ette raskeima karistuse, sätestab, et sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadmega varustatud mootorsõiduki juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule N.B-le on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja ning järgitud on väärteomenetlusõigust. Otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime tahtlikult. Karistust kergendavaks asjaoluks on otsuse kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud on puudunud.

Kohtuv

karistanud

äline menetleja on LS § 215

menetlusalust isikut N.B

alusel

rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses,

0 eurot, mis on ettenähtud sanktsi

s.o 36

ooni keskmisest

määrast tunduvalt väiksemas määras. Kohtu hinnangul mõjutab ka rahatrahv ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt väiksemas määras N.B , hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti oleksid tagatud õiguskorra kaitsmise huvid. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Arvestades asjaolu, et kohus esitatud kaebust ei rahulda, jääb valitud kaitsjale makstud tasu summas 1108,35 eurot N.B kanda. Käesolevas väärteoasjas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista N.B-lt menetluskuluna tunnistajale (P T) KrMS § 178 kohaselt makstud summa 90,04 eurot.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p st 1, §

135 jätab kohus

-

-dest 133-

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Paide politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema P S 15.04.2014 otsuse väärteoasjas nr: 2402,14,000178 muutmata ja N.B kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste

Kohtunik

Kohtuotsus jõustus

millisega jäeti

20. mail 2015. a Riigikohtu kohtumäärusega,

Väärteomenetluse seadustiku § 160 lg s 5 märgitud aluste puudumise tõttu N.B - kaitsja vandeadvokaadi abi Andi Tubini kassatsioon menetlusse võtmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne

referent