3-11-2181/98 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Ülle Polluks

Määruse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2015, Jõhvi

Haldusasja number 3-11-2181

Haldusasi A. N kaebus Viru Vangla tegevuse peale seoses saia kogusega õhtusöögi ajal. Menetlustoiming

04.04.2013 määruskaebuse lahendamine ja kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON 1. Vabastada A. N riigilõivu tasumisest 04.04.2013 määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 27.03.2013 määruse peale ning võtta 04.04.2013 määruskaebus menetlusse. 2. Rahuldada 04.04.2013 määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 27.03.2013 kohtumäärus haldusasjas nr 3-11-2181. 3. Jätta A. N 11.01.2015 taotlus läbi vaatamata. 4. Tagastada A. N kaebus läbivaatamatult. 5. Kohtumääruse tõlge saata kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

08.09.2011 saabus Tartu Halduskohtusse A. N 06.09.2011 allkirjastatud kaebus. Kaebuse kohaselt antakse lõunasöögi ajal 100 grammi saia ehk 4 viilu ja õhtusöögi juurde antakse 3 viilu saia, seetõttu leiab kaebaja, et õhtusöögi juurde antakse vähem kui 100 grammi saia. Kaebaja ei ole sellega nõus. Kaebaja taotleb vangla kohustamist andma talle õhtusöögi juurde 4 viilu saia.

Tartu Halduskohtu 18.10.2011 määrusega kohus tagastas kaebuse kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 3¹ p 1 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ja jättis A. N taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

2 08.11.2011 esitas A. N Tartu Halduskohtu 18.10.2011 määruse peale määruskaebuse ja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.

Tartu Halduskohtu 16.11.2011 määrusega kohus jättis rahuldamata kaebuse esitaja taotluse riigilõivust vabastamiseks määruskaebuse esitamisel ning tagastas A. N 08.11.2011 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.10.2011 määruse peale.

A. N esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.11.2011 määruse tühistamiseks.

Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2013 kohtumäärusega ringkonnakohus tühistas Tartu Halduskohtu 16.11.2011 ja 18.10.2011 määrused ning saatis haldusasja Tartu Halduskohtule eelmenetluse jätkamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul oli vastustaja kaebaja 29.07.2011 koostatud vaiet ebaõigesti käsitanud märgukirjana ning seoses sellega oli kaebuse esitajal kohtueelne kord läbitud, mistõttu ei saanud kaebust tagastada HKMS § 11 lg 3¹ p 1 alusel.

Tartu Halduskohtu 27.03.2013 määrusega kohus tagastas A. N kaebuse HKMS § 121 lg 2 p alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigus nõuda 3 saiaviilu asemel 4 saiaviilu. Kohus jättis kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamata.

A. N esitas 04.04.2013 kohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 27.03.2013 määruse tühistamiseks. Koos määruskaebusega esitas kaebaja kohtule taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.

Tartu Halduskohtu 12.04.2013 määrusega kohus jättis A. N taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja määruskaebuse käiguta. A. N kohustus tasuma riigilõivu 15 eurot määruskaebuse esitamisel.

Tartu Halduskohtu 06.05.2013 määrusega kohus tagastas A. N 04.04.2013 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 27.03.2013 määruse peale puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.

A. N esitas 15.05.2013 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 06.05.2013 määruse peale.

Tartu Ringkonnakohtu 10.10.2014 määrusega kohus vabastas A. N riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 06.05.2013 määruse peale määruskaebuse esitamisel. Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu 06.05.2013 määruse ning saatis asja tagasi halduskohtule määruskaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ka kaebuse nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tartu Halduskohus on seisukohal, et A. N 04.04.2013 määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 27.03.2013 määrus tühistada.

Koos määruskaebusega esitas A. N kohtule taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel. Riigilõivu seaduse kohaselt tasutakse kohtu poolt tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestatut arvestades ajavahemikul A. N arvele laekumised puuduvad ning konto vaba jääk on 0,00 eurot. Kohus peab kaebaja maksejõuetust tõendatuks ning eeltoodust tulenevalt vabastab kohus kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest 04.04.2013 määruskaebuse esitamisel.

3

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1 kohaselt määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. HKMS § 206 lg 1 kohaselt halduskohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Kohus tuvastas, et määruskaebus on kaebaja esitatud kohtule tähtaegselt.

Kohus leiab, et A. N 04.04.2013 määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.03.2013 määrusele tuleb menetlusse võtta, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja tähtajast kinni pidades (HKMS § 204 lg 2 ja § 206 lg 2).

Tartu Halduskohtu 27.03.2013 määruse p-s 10 leidis halduskohus, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda õhtusöögi juurde kolme viilu saia andmise asemel nelja viilu saia andmist ning vangla tegevus ei saa rikkuda kaebaja õigusi, mistõttu kohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-le 1 kaebeõigus puudumise tõttu.

Kohtule esitatud määruskaebuses A. N ei nõustu kohtu seisukohaga, justkui kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda rohkem saia. Kaebuse esitaja leiab, et selles jäi mulje, nagu kaebaja polekski täisväärtuslik inimene ega tohiks midagi nõuda. Kohtule esitatud määruskaebuste täiendustes märgib kaebuse esitaja, et ta ei nõustu kohtu seisukohaga, et tal puudub kaebeõigus.

Tartu Ringkonnakohtu 10.10.2014 määruse p-s 20 märgib ringkonnakohus, et arvestades käesoleva asjaga samasisulises haldusasjas juba jõustunud kohtulahendit, millele varasemalt sai ka viidatud, tuleks halduskohtul kaaluda siiski A. N määruskaebuste rahuldamist, 27.03.2013. a määruse tühistamist ning kaebuse tagastamist kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Nimelt leidis ringkonnakohus, et käesoleval juhul asus halduskohus A. N poolt vaidlustatud 27.03.2013. a määruses seisukohale, et kohtueelne menetlus tuleb lugeda läbituks, kuna nii on leidnud Tartu Ringkonnakohus oma 31.01.2012. a määruses (tl 99-100), kuid A. N kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu. Asja materjalidest nähtuvalt on aga ringkonnakohus oma 31.01.2013. a määruse tegemisel ilmselgelt eksinud, viidates määruses sellele, nagu oleks käesolevas kaebuses tooduga samadel asjaoludel (kohustada vanglat andma edaspidi õhtusöögi juurde kolme viilu saia asemel neli viilu saia) esitanud kaebaja 29.07.2011 vanglale vaide, mida vangla ei oleks tohtinud kaebajale 10.08.2011 vastamisel lugeda märgukirjaks, mistõttu tuleb käesolevas asjas lugeda kohtueelne menetlus kaebaja poolt läbituks.

Tartu Ringkonnakohtu jõustunud 07.06.2012. a määruses haldusasjas nr 3-11-2179, leidis ringkonnakohus, et A. N vaide blanketil esitatud pöördumise nr. 6-14/31577 näol ei ole tegemist vaidega.

HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus ette näha mõnda liiki nõude lahendamiseks kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

4 kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

VangS § 1¹ lg 5 kohaselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Seetõttu on halduskohus seisukohal, et antud juhul ei ole A. N kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4 tagastab kohus A. N kaebuse Viru Vangla tegevuse peale seoses saia kogusega õhtusöögi ajal haldusasjas nr 3-11-2181.

Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

Tartu Halduskohtu 16.12.2014 määrusega kohus jättis A. N kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks so kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest arvates. 14.01.2015 saabus kohtule A. N 11.01.2015 taotlus kaebetähtaja ennistamiseks, milles kaebuse esitaja palub kohtul ennistada kaebuse esitamise tähtaeg põhjendusel, et kaebuse esitajal puudus pastapliiats, mistõttu kaebajal ei olnud võimalik kohtule kirjutada.

Kohus peab vajalikuks märkida, et tulenevalt HKMS § 121 lg 1 järgi kontrollib kohus kaebuse puhul siiski enne kaebetähtaja küsimusega tegelemist seda, kas kaebaja on pidanud kinni kaebuses esitatud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Kuna käesolevas asjas on kohus asunud seisukohale, et käesoleval juhul ei ole A. N kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, seetõttu kohus jätab A. N 11.01.2015 taotluse läbivaatamata.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks Kohtunik

Jõustus Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2015 lahendiga 08.12.2015