3-14-52567/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

23.02.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52567

Haldusasi

Hannes Laasi kaebus Tallinna Vanglalt tekitatud kahju

eest hüvitise summas 3000 eurot väljamõistmiseks

seoses kitsastes kinnipidamistingimustes hoidmise ja

lisapadja mitteväljastamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14.11.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hannes Laasi määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Hannes Laasi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

14.11.2014. a määrus muutmata

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav Hannes Laas esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt tekitatud

kahju eest hüvitise summas 3000 eurot väljamõistmiseks, kuna ta oli sunnitud Tallinna

Vanglas viibima perioodidel 17.04.2008-02.06.2009 ja 11.06.2012-13.02.2013 liiga kitsastes

tingimustes. Samuti ei võimaldatud H. Laasile arsti ettekirjutuse kohaselt lisapatja ja

lisajalutuskäigul käimist.

2. Tartu Halduskohus tagastas 14.11.2014. a määrusega osaliselt H. Laasi kaebuse Tallinna

Vangla vastu kahjunõude esitamisel perioodi 17.04.2008-02.06.2009 osas

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel.

Halduskohus leidis, et H. Laas esitas küll enne halduskohtu poole pöördumist

vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 ettenähtud kahjunõude Tallinna Vanglale, ent kahjunõue

seonduvalt perioodil 17.04.2008-02.06.2009 ebainimlikes vangistustingimustes hoidmisega

tagastati kaebajale Tallinna Vangla 29.09.2014. a vastusega nr 5-18/14/6859-10 põhjusel, et

nõude esitamise tähtaeg oli möödunud. Kuna kaebaja esitas kahjunõude perioodi 17.04.2008-

02.06.2009 eest Tallinna Vanglale mittetähtaegselt, ei ole H. Laas selle perioodi osas

kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud. Seetõttu ei saa kohus ka

H. Laasi kaebust kahjunõudes nimetatud perioodi osas halduskohtus lubatavaks lugeda.

Kahju hüvitamise nõude esitamise kolmeaastane tähtaeg hakkas kulgema 02.06.2009 kui

kaebaja paigutati Tallinna Vanglast Viru Vanglasse, kuna hiljemalt selleks ajaks pidi H. Laas

olema teadlik talle kahju tekitamisest ja ka kahju tekitajast. Kuna kaebaja pöördus

kahjunõudega Tallinna Vangla poole alles 06.03.2014, siis rikkus ta riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud kahjunõude esitamise tähtaega. H. Laasil puudusid

arvestatavad põhjused, mis oleksid takistanud tal esitamast kahju hüvitamise nõuet

õigeaegselt, mistõttu ei esine alust ka tähtaja ennistamiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. H. Laas esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 14.11.2014. a määrus

tühistada.

Määruskaebuse kohaselt on ebaõige RVastS § 17 tõlgendus, et kahjust teadasaamine seotakse

otseselt tegevuse lõppemisega, mis kahju tekitas. Samuti ei saa nõustuda halduskohtu

seisukohaga, et kohus ei saa kaebaja kaebust perioodi 17.04.2008-02.06.2009 osas menetleda,

sest kohtueelne menetlus ei ole nõuetekohaselt läbitud. Kaebaja esitas kahjunõude kahju

tekitajale ja kahju tekitaja tagastas selle läbivaatamatult. Ebamõistlik on nõuda, et kaebaja

esitaks kohtule kaebuse nõudes eraldi õigusvastasuse tuvastamist Tallinna Vangla tegevuses

või taotleda kohtult, et Tallinna Vangla kahjunõude perioodi 17.04.2008-02.06.2009 osas läbi

vaataks.

Varasemas kohtupraktikas ei ole asutud mitte seisukohale, et kaebuse mittemenetlemise

põhjus oleks kohtueelse menetluse mittenõuetekohane läbimine, vaid küsimus on olnud

RVastS §-s 17 sätestatud tähtaja tõlgendamises.

Kaebajal on õigustatud ootus, et riik tema õigusi ei riku ja kaebaja oli veendunud, et

kannatused olid vangistuse vältimatu osa, mitte riigivõimu hoolimatus. Seega tuleb

kolmeaastast kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaega arvestada alates Tunis vs Eesti EIÕK

otsusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et H. Laasi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 14.11.2014. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d

201 lg 4 ja 203 lg 2).

Vastuseks määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

5. Hüvitamiskaebuse esitamisel näeb HKMS § 46 lg 4 ette kolmeaastase tähtaja arvates

päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või

haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Samuti tuleneb RVastS §

17 lg-st 3 kolmeaastane tähtaeg kahju hüvitamise taotluse või kaebuse esitamiseks alates

kahjust ja selle tekitamisest teadasaamisest. Seega on kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsuse

hindamisel, lähtuvalt RVastS § 17 lg-st 3 ja HKMS § 46 lg-st 4 oluline välja selgitada, milles

väidetavalt hüvitamisele kuuluv kahju seisneb ning millal kaebaja selle tekitajast teada sai.

Riigikohus on leidnud, et isiku kinnipidamine inimväärikust alandatavates tingimustes on

jätkuv haldustoiming ning jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg

hakkab kulgema kui lõppes toiming, millega kahju tekitati (vt RKHK 06.03.2014. a otsus nr

3-3-1-93-13, p 14)

6. Halduskohus on kaebetähtaja hindamisel kohaldanud õigesti seadust ning lähtunud

Riigikohtu praktikast ja õigustatult leidnud, et kaebaja pidi väidetavast kahju tekkimisest ja

selle põhjustajast teadlik olema 02.06.2009, kui ta viidi Tallinna Vanglast Viru Vanglasse.

Sellest momendist hakkas kulgema ka kahjunõude esitamise 3-aastane tähtaeg ja see lõppes

02.06.2012. Kahju hüvitamise taotluse esitas kaebaja Tallinna Vanglale 06.03.2014, seega

seaduses ette nähtud tähtaega rikkudes.

7. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1 peab menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks olema

mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamisel (vt RKHK 13.10.2009. a otsus

nr 3-3-1-65-09). Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kui

erandlikel juhtudel või arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada

ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (vt RKHK 16.01.2009. a määrus

nr 3-3-1-75-08, p 16). Isegi õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust

saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt RKHK 01.10.2002. a

määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Seega on vastustaja õigesti leidnud, et puuduvad alused kaebaja

kahjunõude esitamise tähtaja ennistamiseks ja õigustatult selle tagastanud taotluse esitamise

tähtaja möödumise tõttu.

Kuna kaebajal on selle perioodi osas läbimata VangS § 11 lg-s 8 ettenähtud kohtueelne

menetlus, siis on halduskohus õigustatult kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi