1-15-103/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-103

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2015. a., Tallinn Kriminaalasja number 1-15-103 Kohtukoosseis Meelika Aava, , Sten Lind Pavel Gontšarov Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 8. jaanuari 2015. a otsus L.D süüdistuses KarS § § 25 lg 2 järgi lühimenetluses

199 lg 2 p 9 -

kiirmenetluse korras

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav L.D (isikukood XXX, viibib Tallinna Vanglas) ja tema kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland

Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava

L.D ja tema kaitsja vandeadvokaat Alar Neilandi apellatsioon

d ja tagastada. id kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata

Välja mõista L.D-lt Eesti Vabariigi kasuks 24 (kakskümmend neli) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Alar Neilandile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300 . ) Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik.

Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

2(4) Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 8. jaanuari 2015. a otsusega menetlus kiirmenetluse korras tunnistati lühi es

L.D

199 lg 2 p 9 -

9 kuud süüdi KarS § § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistust. kohaselt

KrMS § 238 lg 2 vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust algusega 6. jaanuarist 2015.

2.

L.D tunnistati süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna taas 6. jaanuaril 2015. a Tallinnas R kaupluses kohvi ja pesuaine Telliskivi tänaval asuvas püüdis varastada

kapsleid kokku 42,14 euro väärtuses. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata katse staadiumisse, sest turvatöötaja pidas ta pärast kassadest möödumist kinni.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonid L.D ja tema kaitsja id süüdistatav vandeadvokaat A. Neiland,

kes vaidlustavad kohtuotsust karistuse mõistmise osas.

3.1 L.D taotleb

talle mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist ja selle asendamist üldkasuliku tööga.

Taotlust Lisaks põhjendab sellega, et tegemist on üle vargusepisoodiga, mis jäi katse staadiumi. sellele on varastatud esemete väärtus väike ning varaline kahju puudub.

3.2 Kaitsja taotleb L.D-le mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga.

Kaitsja leiab, et karistus ei vasta kuriteo raskusele ega süüdimõistetu isikule. Tegemist oli varguse katsega summas 42,14 eurot. Kannatanule ei ole varalist kahju tekitatud. Kuna isikut on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, siis ei ole reaalse vangistuse mõistmine eripreventsiooni eesmärki silmas pidades põhjendatud. Üldkasuliku töö tegemise korral tekiks süüdistataval motiiv oma olukorra reguleerimiseks ja samas oleks ta ikkagi allutatud käitumiskontrollile.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu sellest tulenevalt jätta läbi id d ning tulevad vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senise praktika kohaselt

(näiteks 14. novembri 2011. a määruses nr 3 üldjuhul -1-1-86-11) peab ringkonnakohtu lahend kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.

3(4) Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Käesoleva kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning L.D ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. a küsitlemist ei soovinud (tl L.D end 45-46). Seega oli esimese astme kohtus tagatud

L.D õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada.

Kohtukolleegium märgib, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. -

Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsuses nr 3-1-1-113-12 on selgitatud, et

KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates -st 2 peab karistuse asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut.

Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja järgne -

käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse - ülemmäära korrigeeritakse eri ja üldpreventsiooni - kaalutlustest tulenevalt.

KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on karistust mõistes järginud KarS § L.D-le -s 56

sätestatut, so arvestanud süü suurust, karistust kergendava te ja raskendavate asjaolude puudumist

ning lähtunud nii üld Kohus arvestas karistuse mõistmisel

- kui eripreventiivsetest kaalutlustest.

põhjendatult seda, et L.D on varem varavastaste kuritegude eest 8 korda kohtu poolt karistatud, sealhulgas vangistusega. Lisaks sellele on teda 22 korda karistatud väärteomenetluse korras, mille eest mõistetud rahatrahvid on tasumata. Viimati vabanes ta vanglast karistuse kandmiselt Seega ei ole

2. jaanuaril 2015, kuid juba 3 päeva pärast pani ta toime järjekordse varguse. varasemad karistused tema ning varguste toimepanemine on muutunud käitumisele mõju avaldanud tema elustiiliks. Seetõttu märgib maakohus õigesti, et L.D-le tuleb mõista karistuseks reaalne vangistus. Tema isikut arvestades ei saa see aga olla sanktsiooni minimaalmäärale lähedane karistus.

Kohtukolleegium nõustub ka selle maakohtu tõdemusega, et senise kohtupraktika kohaselt peab olema iga järgnev karistus eelmisest rangem. Vastasel juhul ei täidaks mõistetav karistus karistuse eripreventiivset eesmärki, st ei mõjutaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Seda, et tegemist on ühe kuriteoepisoodiga, see jäi katse staadiumi, varastatu väärtus on väike ning materiaalne kahju puudub, on maakohus kar istuse mõistmisel juba arvesse võtnud.

4(4)

Seetõttu on kohtukolleegiumi hinnangul mõistetud kuud vangistust, mida lühendati L.D-le ühe kolmandiku võrra, põhjendatud ega kaldu kõrvale üldisest kohtupraktikast.

Eeltoodut arvesse võttes ei tuvastanud kohtukolleegium asjaolusid, mis võimaldaksid L.D-le mõistetud vangistuse määra mida lühendati ühe kolmandiku võrra, lühendada , so 9 kuud vangistust, .

Maakohus on põhjendanud, miks ta ei pea võimalikuks asendada L.D-le mõistetud vangistust üldkasuliku tööga ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega täielikult. L.D puhul esinevad küll üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused, kuid materiaalsed eeldused puuduvad.

Nimelt peab KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § s 75 sätestatule. KarS § 69 lg 7 -

kohaselt on üldkasuliku töö tegemisel uue kuriteo toimepanemine selline rikkumine, mis toob vältimatult kaasa KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise.

Kuna L.D on oma käitumisega näidatud, et ta ei suuda kuritegude toimepanemisest hoiduda, siis ei

ole maakohus pidanud põhjendatult võimalikuks asendada talle mõistetud karistust üldkasuliku tööga.

5. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras L.D kaitsjale vandeadvokaat A. Neilandile välja maksta

24 eurot. Maakohtu otsusele olid esitanud apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse suhtes muutmata, siis jäävad L.D menetluskulud süüdistatava enda kanda.

5. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et L.D-le mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsioonide põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna.

Seega on süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid ilmselt põhjendamatud ning ringkonnakohus jätab need juhindudes KrMS § 326 lg 2 p st 2 läbi vaatamata. -

Meelika Aava Sten Lind Pavel Gontšarov /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/