Legislator Case Law & Legislation
1-13-8738/75 AI generated

1-13-8738/75 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-13-8738/75
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 07.02.2014 otsusega tunnistati Viktor Melnitšenko süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

Legislator headnote

AI generated

1-13-8738/75 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: KarS § 68 lg 1 alusel arvati

Keywords

AI generated
substance addiction criminal rehabilitation qualified narcotics offense detoxification clinic recurrent depressive disorder inpatient addiction treatment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-8738

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 2. veebruari 2015

määrus Viktor Melnitšenko tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valvega vangistusest vabastamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Viktor Melnitšenko, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 2. veebruari 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 07.02.2014 otsusega tunnistati Viktor Melnitšenko süüdi KarS § 184 lg 2

p-de 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti

10.04.2013.

2. Tartu Vangla esitas 12.12.2014 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Melnitšenko

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.

Maakohtu määrus

3. Tartu Maakohtu 2. veebruari 2015 määrusega jäeti süüdimõistetu talle mõistetud

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna maakohtu hinnangul oleks

V. Melnitšenko ennetähtaegne vabastamine seaduses sätestatud esimesel võimalusel vastuolus

karistuse põhimõtetega ja riivaks ka avalikkuse õigustunnet.

3.1. V. Melnitšenkot on kriminaalkorras karistatud 10 korda ning ta kannab reaalset vangistust

seitsmendat korda. Praegust vangistust kannab süüdimõistetu narkootikumide ebaseadusliku

käitlemise eest, mis on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil ning sõltuvusvajaduse

rahuldamiseks. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et V. Melnitšenko tarbis varasemalt

suures koguses alkoholi ning narkootikume hakkas tarvitama 2001. aastal vanglas. Viimati

tarbis kinnipeetav narkootilisi aineid kinnipidamise päeval 10.04.2013. Enamik

V. Melnitšenko tuttavaid on narkootikumide tarvitajad, sh abikaasa, kes küll väidetavalt aasta

aega tarvitanud ei ole. Kinnipeetava majanduslik olukord vabaduses on halb: V. Melnitšenkol

on vähene tööharjumus ning puudub vabanemisjärgne töökoht. Lisaks on tegevusetu ka tema

abikaasa.

3.2. Vangla esitatud materjalide kohaselt on V. Melnitšenko osalenud karistuse kandmise ajal

taasühiskonnastavas tegevuses, kuid tema käitumine kinnipidamisasutuses ei ole paranenud.

Isikut on distsiplinaarkorras karistatud viimati 01.08.2014 talle mittekuuluvate esemete

omamise eest kartseriga 7 ööpäeva. Olukorras, kus süüdimõistetu omab kolme kehtivat

distsiplinaarkaristust, ei saa kohus asuda seisukohale, et V. Melnitšenko on ka tegelikult enda

suhtumist õiguskorda muutnud ning et ta on valmis elama seaduskuulekalt. Kuigi

süüdimõistetu väidab, et ta on teinud järeldused ja muutunud, ei kinnita seda tema käitumine

vangistuse ajal.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V. Melnitšenko, kes palub tühistada 02.02.2015

kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne

tähtaega. Kinnipeetav on küll korduvalt karistatud, kuid leiab, et suudab siiski veel muutuda.

Vangistuses on ta läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja on hoidunud narkootiliste ainete

tarvitamisest ning vangla toetab tema vabastamist. Isik ei soovi enam eelneva elu juurde

naasta. Vabaduses on tal olemas elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. V. Melnitšenko tahab

edaspidi elada seaduskuulekalt. Elektroonilise valve tingimused ja ettenähtud kohustused

aitavad seda tagada.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid

kogumis, leiab kohtukolleegium, et V. Melnitšenko tingimisi ennetähtaegne vangistusest

vabastamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata ning eeltoodust

lähtudes märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.

6. V. Melnitšenko puhul saab ennetähtaegset vabastamist toetavate asjaoludena tuua välja

selle, et isik on vangistuses osalenud erinevates programmides ning tegelenud kriminaalset

käitumist põhjustanud probleemidega ja soovib vabanedes täielikult enda eluviisi muuta.

Süüdimõistetule on tagatud elukoht ja lähedaste toetus ning V. Melnitšenko sõnul ka töökoht

oma elukaaslase isa juures. Kuigi loetletud punktid on olulised selleks, et tagada vabaduses

kinnipeetava õiguskuulekas käitumine, leiab ringkonnakohus siiski, et V. Melnitšenko

tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik. Kuigi vangla toetab tema

tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ei ole nimetatud arvamus kohtule siduv.

7. V. Melnitšenkot on varasemalt 10 korda kriminaalkorras karistatud ning ta on ka pärast

korduvaid vangistusi ikkagi jätkanud kriminaalset käitumist. Isik on narkosõltlane ning

kannab ka praegu karistust suures koguses narkootilise aine käitlemise eest. Kuigi süüdlane

kinnitab, et on vangistuses muutunud, annavad kehtivad distsiplinaarkaristused siiski alust

selles kahelda. Kolleegiumil ei teki hetkel usaldust, et tingimisi ennetähtaegselt vabanedes

hoiduks V. Melnitšenko narkootiliste ainete tarvitamisest ja uute süütegude toimepanemisest

8. Ringkonnakohtu arvates vajavad kinnipeetavas tekkinud positiivsed muutused veel aega

kinnistumiseks. Süüdimõistetul on järgneva karistusaja jooksul võimalik jätkata enda

probleemidega tegelemist ning hoiduda rikkumiste toimepanemisest, näidates, et kantud

karistus on seekord talle siiski positiivselt mõjunud.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 2. veebruari 2015 määrus muutmata ja V. Melnitšenko vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Paavo Randma