1-13-8738/75 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 07.02.2014 otsusega tunnistati Viktor Melnitšenko süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati
Legislator headnote
AI generated1-13-8738/75 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: KarS § 68 lg 1 alusel arvati
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2015 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-13-8738
Kohtukoosseis
Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 2. veebruari 2015
määrus Viktor Melnitšenko tingimisi enne tähtaega
elektroonilise valvega vangistusest vabastamata
jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Viktor Melnitšenko, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1. Tartu Maakohtu 2. veebruari 2015 määrus jätta muutmata.
2. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord
KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi
vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik
sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Harju Maakohtu 07.02.2014 otsusega tunnistati Viktor Melnitšenko süüdi KarS § 184 lg 2
p-de 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati
karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti
10.04.2013.
2. Tartu Vangla esitas 12.12.2014 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Melnitšenko
vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.
Maakohtu määrus
3. Tartu Maakohtu 2. veebruari 2015 määrusega jäeti süüdimõistetu talle mõistetud
vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna maakohtu hinnangul oleks
V. Melnitšenko ennetähtaegne vabastamine seaduses sätestatud esimesel võimalusel vastuolus
karistuse põhimõtetega ja riivaks ka avalikkuse õigustunnet.
3.1. V. Melnitšenkot on kriminaalkorras karistatud 10 korda ning ta kannab reaalset vangistust
seitsmendat korda. Praegust vangistust kannab süüdimõistetu narkootikumide ebaseadusliku
käitlemise eest, mis on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil ning sõltuvusvajaduse
rahuldamiseks. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et V. Melnitšenko tarbis varasemalt
suures koguses alkoholi ning narkootikume hakkas tarvitama 2001. aastal vanglas. Viimati
tarbis kinnipeetav narkootilisi aineid kinnipidamise päeval 10.04.2013. Enamik
V. Melnitšenko tuttavaid on narkootikumide tarvitajad, sh abikaasa, kes küll väidetavalt aasta
aega tarvitanud ei ole. Kinnipeetava majanduslik olukord vabaduses on halb: V. Melnitšenkol
on vähene tööharjumus ning puudub vabanemisjärgne töökoht. Lisaks on tegevusetu ka tema
abikaasa.
3.2. Vangla esitatud materjalide kohaselt on V. Melnitšenko osalenud karistuse kandmise ajal
taasühiskonnastavas tegevuses, kuid tema käitumine kinnipidamisasutuses ei ole paranenud.
Isikut on distsiplinaarkorras karistatud viimati 01.08.2014 talle mittekuuluvate esemete
omamise eest kartseriga 7 ööpäeva. Olukorras, kus süüdimõistetu omab kolme kehtivat
distsiplinaarkaristust, ei saa kohus asuda seisukohale, et V. Melnitšenko on ka tegelikult enda
suhtumist õiguskorda muutnud ning et ta on valmis elama seaduskuulekalt. Kuigi
süüdimõistetu väidab, et ta on teinud järeldused ja muutunud, ei kinnita seda tema käitumine
vangistuse ajal.
Määruskaebus
4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V. Melnitšenko, kes palub tühistada 02.02.2015
kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne
tähtaega. Kinnipeetav on küll korduvalt karistatud, kuid leiab, et suudab siiski veel muutuda.
Vangistuses on ta läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja on hoidunud narkootiliste ainete
tarvitamisest ning vangla toetab tema vabastamist. Isik ei soovi enam eelneva elu juurde
naasta. Vabaduses on tal olemas elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. V. Melnitšenko tahab
edaspidi elada seaduskuulekalt. Elektroonilise valve tingimused ja ettenähtud kohustused
aitavad seda tagada.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid
kogumis, leiab kohtukolleegium, et V. Melnitšenko tingimisi ennetähtaegne vangistusest
vabastamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu
määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata ning eeltoodust
lähtudes märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
6. V. Melnitšenko puhul saab ennetähtaegset vabastamist toetavate asjaoludena tuua välja
selle, et isik on vangistuses osalenud erinevates programmides ning tegelenud kriminaalset
käitumist põhjustanud probleemidega ja soovib vabanedes täielikult enda eluviisi muuta.
Süüdimõistetule on tagatud elukoht ja lähedaste toetus ning V. Melnitšenko sõnul ka töökoht
oma elukaaslase isa juures. Kuigi loetletud punktid on olulised selleks, et tagada vabaduses
kinnipeetava õiguskuulekas käitumine, leiab ringkonnakohus siiski, et V. Melnitšenko
tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik. Kuigi vangla toetab tema
tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ei ole nimetatud arvamus kohtule siduv.
7. V. Melnitšenkot on varasemalt 10 korda kriminaalkorras karistatud ning ta on ka pärast
korduvaid vangistusi ikkagi jätkanud kriminaalset käitumist. Isik on narkosõltlane ning
kannab ka praegu karistust suures koguses narkootilise aine käitlemise eest. Kuigi süüdlane
kinnitab, et on vangistuses muutunud, annavad kehtivad distsiplinaarkaristused siiski alust
selles kahelda. Kolleegiumil ei teki hetkel usaldust, et tingimisi ennetähtaegselt vabanedes
hoiduks V. Melnitšenko narkootiliste ainete tarvitamisest ja uute süütegude toimepanemisest
8. Ringkonnakohtu arvates vajavad kinnipeetavas tekkinud positiivsed muutused veel aega
kinnistumiseks. Süüdimõistetul on järgneva karistusaja jooksul võimalik jätkata enda
probleemidega tegelemist ning hoiduda rikkumiste toimepanemisest, näidates, et kantud
karistus on seekord talle siiski positiivselt mõjunud.
9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu
Maakohtu 2. veebruari 2015 määrus muutmata ja V. Melnitšenko vangistusest tingimisi
ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
Mati Kartau
Maarika Kuusk
Paavo Randma