1-14-10518/11 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-14-10518

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2015. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-14-10518 (14250100540) Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo

Kohtuistungi sekretär Tõlk Gerda Raidla Reet Lainemaa Kriminaalasi

D.S süüdistus KarS § 121, § 120, § 136 lg 2 järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav

Kaitsja

D.S - , elukoht *, isikukood XXX, *kodanik

*haridus, emakeel *keel, * karistamata, kahtlustatavana kinni ,

peetud 01-03.04.2014, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld

Advokaat Vahur Krinal

RESOLUTSIOON

1.

KarS

Süüdi mõista D.S süüdistustes § 120, § 121, § 136 lg 2 järgi ja KarS § 63 lg 1 järgi karistada (kaks) (kuus)

vangistusega 2 D.S KarS § 136 lg 2 alusel aastat 6

kuud.

2. KarS § 68 lg 1 a usel arvata karistusaja hulka D.S kahtlustatavana kinnipidamine 01 l - 03.04.2014 s. (kaks) (viis) o 3 päeva ja s on vangistus 2 ärakandmata karistusek aastat 5 kuud 27 (kakskümmend seitse)

päeva.

3. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest tuleb D.S koheselt ära kanda 4 d vangistust

(neli) kuu . Karistuse kandmise aja alguseks lugeda poolt D.S karistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist.

4. aasta 1

ne Vastavalt KarS § 74 lg 1, 2, 3 jätta (kahe) ( he) ü kuu (kahekümne seitsme) päeva vangistus

D.S suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 2-aasta 1-kuu 27-

itmisele kui

(kahe) (kuue) päevast vangistust ei pöörata tä D.S 2 aasta 6

kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

5.Määrata D.S katseajaks Tallinna Vangla alhooldusosakonna Haapsalu Pärnu krimina talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust -6

: 5.1.elama oma alalises elukohas *;

5.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; 5.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

5.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ; , töö või õppimiskoha vahetamiseks

5.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 5.7.mitte tarvitama alkoholi. 6. 23.veeebruar 2015 Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o . a. KarS § 78 p 1

alusel käitumiskontrolli nõuded kohalduvad pärast kohtulahendi jõustumist ning KarS § 75 lg 5 alusel peatub kontrollnõuete täitmine 4-kuulise vangistuse kandmise ajaks.

7.Kui

D.S katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katsea ga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. e

8.Tühistada D.S suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld vangistuse kandmisele asumisel.

9. Taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks jätta rahuldamata. 10. riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud / Maksuja Välja mõista D.S-ilt tasuda

Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber . 99915700012290 Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-14-10518, menetluskulu, D.S/:

- sundraha 585 eurot; (viissada kaheksa viis) kümmend - 1013 määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud (üks tuhat kolmteist) eurot 84 senti.

Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse lahend täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile. Lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest

nõue tasutakse. 11.

g e makstud tasu 14 eurot 04 senti. KrMS § 173 lg 4 alusel jätta riigi kanda tõl il

A L . Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista D.S-ilt (ik 47006154719, arve * S*) kasuks 24 eurot 50 senti. (kakskümmend neli) Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon.

Apellatsioon tuleb esitada

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu

10 päeva jooksul kohtuotsuse Maakohtu Haapsalu kohtumajja kuulutamise . st

SÜÜDISTUS

D.S selles, et tema tungis süüdistatakse alkoholijoobes olles 28. märtsil 2014 kella

20.00- -

22.00 vahelisel ajal Lääne maakonnas Lääne Nigula vallas Taebla alevikus Kuuse tänaval asuva maja nr * * K P (ik *), keldriukse juures isiklikel põhjustel kallale kellel ühe käega surus suu kinni ja teise käega juustest haarates lohistas K trepist alla Kuuse tänava majas nr P * asuvasse enda keldriboksi. Keldriboksis lükkas ta kannatanu põrandale pikali, mille tulemusel lõi kannatanu pea vastu põrandat ära. Seejärel ise tema peal olles, surus D.S küünarnukiga K Po kõrile ning teise käega haaras K P juustest kinni ja lõi kannatanu pead mitmel korral vastu põrandat. Seejärel haaras ta kahe käega kinni K P kaelast ja kägistas teda, nii et kannatanul tekkis õhupuudus.

Kui K P õnnestus D.S-i haardest vabaneda ja keldrist põgeneda, asus D.S K P taga ajama. Saades kannatanu Kuuse tänaval maja nr lähedal õues kätte, haaras ta kõigepealt K * P selja tagant lähenedes käega kaela piirkonnast kinni ja lükkas kannatanu pikali. Märganud Kuuse tänava maja nr 1 trepikojast kedagi väljumas, tõstis D.S maas lamava K

P jopevarrukast kinni võttes püsti ja lohistas lähedal asuvale pingile, kust kannatanu püüdis põgeneda, kuid D.S haaras tal käevarrega kaelast kinni ning lohistas ta järgmise maja juurde.

Seal jätkas ta füüsilise jõu kasutamist, tõstes K P oma käevarrega kannatanul kaela ümbert kinni hoides kõigepealt maast üles ning seejärel lõi K Pvastu majaseina nii, et kannatanu paiskus peaga vastu seina, mille tulemusena kukkus pikali.

Ülalmärgitud tegevusega võttis D.S K P Eesti Vabariigi Põhiseaduse § s 20 sätestatud -

vabaduse võtmise aluseid omamata ehk ilma seadusliku aluseta vabaduse sellega, et hoidis K P viimase tahte vastaselt oma * Kuuse tänav asuvas keldriboksis kinni ja takistas tema põgenemist, kasutades samal ajal kannatanu suhtes füüsilist vägivalda ning takistades kannatanu vaba liikumist ja abi kutsumist, millisel eesmärgil võttis omastamise tahtluseta K P ära ka mobiiltelef oni.

Samuti D.S, olles eelnevalt K P suhtes kasutanud füüsilist vägivalda ning võtnud * kannatanult seadusliku aluseta vabaduse, ähvardas K P tapmisega, öeldes kannatanule keldriboksis korduvalt „Sa ei tohi elada! Ma tapan su ära ja võtan su hinge välja!“. Samuti ähvardas ta kannatanut tapmisega Kuuse tänaval maja nr lähedal õues. Oma taolise tegevuse tagajärjelkutsus D.S *

enda poolt eelnevalt K P suhtes toimepandud vägivallategude tõttu kannatanus esile hirmutunde ning reaalse aluse ka

rta sellise ähvarduse täideviimist enda suhtes.

Oma jätkuva tahtliku tegevusega tekitas D.S kannatanu K P füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised tervisekahjustused: *

Kuriteoga tekitas D.S alaealise kannatanu K P * A L varalise kahju kogusummas 24,50 eurot, mille moodustab purunenud mobiiltelefoni koguväärtus summas 22 eurot (telefon maksumusega 15,00 eurot, mille sees oli 4KB mälukaart maksumusega 5 eurot ja SIM-kaart maksumusega 2 eurot) ja rüseluse käigus K Pjopetaskust välja kukkunud ja kaduma jäänud sularaha summas 2,50 eurot.

Sellise tegevusega D.S , kahjustades teise inimese tervist füüsilist valu põhjustanud löömise, tõukamise ja pigistamise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. Sama tegevusega pani D.S toime tapmisega ähvardamise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 120 järgi.

Sama tegevusega pani D.S toime nooremalt kui kaheksateistaastaselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 136 lg 2 järgi.

KOHTU SEISUKOHT S UURITUD TÕENDID ja KOHTU Süüdistatav D.S toimepanemises ennast kohtuistungil talle süüks arvatavate kuritegude süüdi ei tunnistanud, süüdistuse kohta ütlusi ei olnud nõus andma.

Kohus selgitab, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohtu ülesanne on hinnata tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt Kohtupraktikas on üldlevinud seisukoht, et . asjaolu, et süüdistatav süüd tõendavad vaid kannatanu ütlused, ei välista isiku süüdimõistmist. a Seda hoolikamalt peab aga kohus uurima kõiki tõendeid. Käesolevas kriminaalasjas on olukord, kus kuriteosündmuse kohta teab ütlusi anda vaid kannatanu. Samas on kohtule e lisaks kannatanu ütlustele sitatud tõendeid, mis võimaldavad hinnata kannatanu ütluste usaldusväärsust. Kohus uurib kuriteosündmust ja selle kohta esitatud tõendeid kronoloogilises järjekorras. Tunnistajad , L J ja kannatanu K.P on kirjeldanud, et olid ussijaamas, T Õ 28.03.2014 kõik koos b seal oli üks meesterahvas, kes küsis bussi aegu, ütlesid ja siis see mees andis selle eest 2.50. K.P pidi minema poodi, et osta juua ja krõpsu.

Kannatanu K.P selgitas, et sai D.S-iga kokku, kassas. D.S ostis õ poes lut ja suitsu. D.S pakkus välja, et maksab ise kartulikrõpsud ja kommipaki kinni ja seda ta ka tegi. Kui poest välja läksi D.S pakkus, et läheks temaga kaasa taga Taeblasse ühte naist viima ja ta läks. d, siis Sõitsid r D.S olleriga. Algul istus , siis tema ja siis istus naine, kelle pidid viima. K.P s , tule tagasi, siis kui hakkas on rääkinud, et õbrannad tulid poe juurde ja karjusid, et ära mine ära minema. Aga läks ikka. Sama on rääkinud ka tunnistajad L.J ja T.Õ, et nad nägid, kuidas K.P

D.S-iga ära sõitis ja karjusid talle, et ta ei läheks. K.P d rolluga ka ringi kolmekesi. L rääkis, et on D.S-iga hästi läbi saanud. Seesama päev sõitsi oli ka. D.S ei teinud talle midagi, ta ei rääkinud tapmisest ja sellisest asjast. Said nagu hästi läbi. K.P on selgitanud, et kui taga Taeblas olid, siis

, hakkasid tagasi D.S ütles, et tal sai bensiin otsa

jalutama. Siis sõbrannad helistasid ja küsisid, kus n. Ütles, et jaluta Kui sõbrannad ta o b tagasi. helistasid, siis D.S ü orra võttis vastu ja ütles T Õ he k , et ma olen su * ja mingit sellist juttu.

Alguses D.S lubas telefoniga rääkida ärast ütles, et ära võta vastu, s

, p iis kui seal tee peal oli

d, Taebla aleviku tee peal. vastata, tea, Mingile kõnele sai sõbranna küsis, et miks üldse läks, ütles, et ei lihtsalt läks. T Õ selgitas, et helistas K mitu korda. K ütles, et läheb aega, et rolleril oli bensiin otsa saanud. L vist kutsus ka K tagasi. K vastas kõnedele, oli 3 või 4 kõnet. K vastas küll telefonile, aga vahepeal rääkis Sergeiga. Sergei ütles, et ma olen su*, saatis ta heasse kohta. Sergei tundus joogine, aga tunneb teda hästi vähe. Ka L.J rääkis, et õhtul helistasid K ja küsisid, kus ta on. Esimese kõne tegid kohe, kui K ära sõitis ja K jem helistasid veel T numbrilt. Esimest korda vastas telefonile ja ütles, et ta tuleb kohe tagasi. Hil vastas K. Kui T helistas, siis vastas Sergei, aga ei kuulnud seda pealt. Kui veel K helistas, kui T oli ära läinud, siis algul rääkis K ja siis hakkas äkki Sergei rääkima. Edasiste sündmuste kohta rääkis äksid D.S-iga motorollerit käe kõrval lükates D.S K.P, et l

maja ette, sest ta pidi bensiini tooma ja lubas koju viia. kutsus

d ta D.S ta kaasa ja läks. Läksi

keldrisse, tahtis ust lukku panna, aga ei saanud. Siis läks algul keldrisse vabatahtlikult. D.S läksi täitsa alla. D.S tegi suitsu ja jõi õlut. d

Pärast kui taht välja minna, siis D.S tagasi. Kui ütles, et hakka is keldrist hoidis teda b karjuma, siis pani käe suu ette, trepist üles minnes ukse juures. Jõudis ukselingist kinni võtta, aga ei jõudnud lahti teha ja viis ta sinna taha enda boksi - h D.S oidis kätt siinkohal ( näitas, et hoidis käsivart ümber kaela) ja teist kätt hoidis suu peal. Ütles D.S-ile, et peab välja minema. D.S ütles, et ära mine ja kui üles läks, siis D.S tõi ta tagasi D.S . Keldriboksi ust ei saanud lukku panna, üritas, aga ei saanud. älisuks on niimoodi kinni, et väljastpoolt ei saa lahti, ainult võtmega Keldri v sai. K.P on öelnud, et kui keldris oli, siis rääkis telefoniga ja küsis, kus a on. Ütles, L J, kes talle helistas t et Sergei keldris, et tule maja ette. Ja kui L pärast teist korda helistas, siis Sergei võttis telefoni ära ja ei lubanud vastu võtta. Ei mäleta kas oli veel mõni kõne. L.J sõnade kohaselt, kui õhtul kodus oli, siis telefonitsi leppisid K kokku, et pidi K kokku saama ja läks Sergei maja juurde. K ütles, et läheks sinna maja ette. Kõne lõppes äkki. Vaatas seda keldriust, see oli kinni ja siis helistas K. Alguses läks kõne kinni ja siis oli telefon väljas kui K helistas. Siis läks ära, umbes pool 9 äkki. Viimane kõne, kui sai K kontakti, K rääkis normaalselt. Ei olnud tunnet, et K oleks hädas. T Õ on rääkinud, et peale seda helistas veel K, kella 8 või 9 ajal. K ütles, et ta on all Sergei keldris, et Sergei vist midagi parandab. K hääl oli tavaline. Peale seda kõnet helistas õhtul veel K, aga telefon oli väljas. Tl 20 on T Õtelefoni kõnelogi, mille kohaselt, T.Õ telefonilt on 24.03.2014 helistatud kell

21.24 *

. T.Õ kinnitas, et selle nime all on tal K, kuid et ta sellest kõnest midagi ei mäleta. K.Pon selgitanud, et ei saanud üldse aru, et D.S oli joonud ja käitumisest üldse aru ei saanud. Alguses ei saanud midagi aru, alles siis kui ta kallale tuli. Keldris ta jõi ühe õlle ja tegi suitsu. D.S Taebla alevikus jõi õlut, siis tee peal. Alevikus jõi 1, tee peal 2 ja keldris jõi 1 õlle.

Keldrisse läksid mingi 8 ajal. Ja seal oli poolteist tundi. Seda aega teab selle järgi, et kuskil sõbrannad ütlesid, et läks D.S-iga mingi 19 läbi kaasa ja kui C ema juurde jooksis, siis oli 10 läbi millegagi. Arvab, et võis vahepeal keldris teadvuse kaotada, sest ei mäleta kõike. Kui keldris oli, siis kartis seal olla ja püüdis lahkuda püüdis sealt käte vahelt välja rabeleda. Lõi mitu korda D.S - kätega, aga sellest ei olnud kasu.

K.P on rääkinud, et tahtis sealt ära põgeneda ja D.S hoidis teda kogu aeg kinni. Vahepeal ei saanud üldse hingata ja vahepealset ei mäleta üldse. Oli küll keldris pikali, D.S lükkas ta pikali, D.S istus ta peale ja siis hoidis D.S kahe käega ristis kätega kõrist – - kaelast kinni. Siis

ütles talle, et ei saa hingata. Siis lasi lahti, sai püsti tõusta ja siis hoidis uuesti kinni. Küünarnuki kõri

peale panemine oli hiljem. D.S haaras juustest, lõi pea mitu korda vastu põrandat, see tekitas valu. Keldris ütles, et tapab ära. Tapmisega ähvardas mitu korda, täpselt kordi ei mäleta. See tekitas hirmutunde, siiamaani kardab teda. Kui D.S kõnnib Taeblas mööda, siis kardab, et ta jälle teeb midagi ja süda taob kõvasti. See oli keldriboksis kui ta käega ümber kõri oli, siis ta ütles mitu korda, et tapan su ära. Ei tea, miks ta nii ütles. See tundus reaalne, et ta tõepoolest ka tapab, sest ta hoidis kätega kõrist ja ei saanud vahepeal hingata.

Kui keldriboksis s teisele poole keldrit, s mingi ratta ja viskas t sai välja joosta, siis jooksi siis võtti selle. viskas tagasi. Sel ajal kui seal ratta juures oli,

D.S D.S sai välja joosta.

28.03.2014 kell 23.10 s.o koheselt peale kuriteosündmust on sündmuskohta Kuuse 1 keldriboksi vaadeldud /tl 24-27/. Boksis on näha kahte jalgratast, laste elektrilist mopeedi ning vanemat mopeedi. Vaadeldud on vaid boksi ja seetõttu ei ole võimalik näha ka jalgrattast, mille loopimine toimus, sest see oli K.P sõnade järgi boksist väljas. Õues D.S ta kätte, ei jõudnud kaugele joosta, Sergei haaras käega ümber kõri ja ükkas pikali sai

l

ja olid

uuesti pikali maas ja võttis uuesti kahe käega ümber kõri kinni. Siis kui õues olid pikali maas, siis ta hoidis ristis kätega kaela ümbert kinni ja siis ütles, et võtab hinge välja, et ei tohi elada. Sündmuste ajal nägi, et keegi tuli sealtsamast Sergei trepikojast välja ja ei näinud kuhupoole ta läks. Ja siis

d rahulikult edasi. Istusid pingi pea D.S tõstiski ta püsti ja läksi l ja D.S ütles talle, et ta ei taha teda vägistada, et ta tahab rääkida, millest, seda ei öelnud. Kui pingil olid, siis püüdis ära joosta, D.S võttis jopest kinni ja ei lasknud ära joosta. P iis kui koos kukkusid. Kui pea vastu seina ärast maja ees lõi pea vastu maja seina ja vastu maad, s lõi, siis D.S hoidis ühe käega kõri ümbert kinni ja teise käega keskkoha ümber ja enda vastu ja siis tõstis, siis hakkas jälle õhk otsa saama. Ja siis kukkusid koos. Trepikoja juures on need postid, mis ho

iavad neid katuseid püsti ja üritas sealt ka kinni haarata. See oli väga valus. Kui koos pikali maha kukkusid maja ees, siis tuli N. Siis kui olid pikali kukkunud, siis sai ära joosta ja siis tuli N ja tema * si. . Siis ütles neile, et aidake mind ja läks eda Tema meelest läks N Sergeile järele. K.P on rääkinud, et D.S ütles, et tapab ta ära, et ta ei tohi elada, et võtab hinge välja - kasutas just selliseid väljendeid. Küsis D.S käest, miks ta tahab ära tappa ja miks keldris kinni hoiab, aga ta e

i öelnud, et miks ta seda teeb. Ei oska öelda, millest see kõik algas, ei osanud seda kartagi, sest teadis, et D.S on normaalne inimene ja sai temaga hästi läbi. Mingeid probleeme enne ei olnud.

Tunnistaja N N selgitas kohtus, et 28.03.2014 nägi õhtul ühte jooksmas oma maja lähedal, umbes *

kella 10 ajal. Pime oli väljas. Tuli sõbra juurest, kes elab kõrval majas. Ja oma maja nurgal see * jooksis tema juurde teise nurga tagant. Ta oli pisarates. Midagi rääkis eesti keeles. Aga ei saanud aru. Palus abi, sellest sai aru. Ta oli nutetud. See toimus ühe minuti jooksul ja siis ta läks edasi. Nägi nurga tagant inimese kujutist, kes see oli, ei tea. See kujutis oli seal samas, kust tüdruk tuli. See oli rohkem mehe moodi see kuju, see kuju jooksis nurga taha tagasi. Pärast läks maja taha ja maja ümber vaatama, ei näinud kedagi. Läks koju. D.S-i maja on tema maja lähedal, 100 m umbes. K.P rääkis, et siis läks K R juurde. Kui jõudis K. Ri juurde, ütles, et Sergei tahtis teda ära kägistada, aga K kuulis, b et K helistas ta * ja siis * et vägistada. Tegelikult ütles, et kägistada. Mäleta tuli väga

kiiresti sinna. Siis tuli kiirabi ja politsei ja tehti mingit süsti ja rohkem ei mäleta. i mäleta seda E kuidas trepist alla viidi. Tunnistaja K R oli isikuks, kelle juurde kannatanu 28.03.2014 õhtul vahetult peale kuriteosündmust läks. Tunnistaja kirjeldas, et K.P tuli õhtusel ajal, võis olla peale kümmet, tema ukse taha. Ta oli hirmunud - sest ta ei olnud täielikult endast väljas ja ega tema sõnadest väga palju aru ei saanud, võimeline selgelt rääkima, ta nuttis. Silmaga esimese hooga ei osanud vigastusi vaadata, sest ta oli nii määrdunud. Riided olid mustad, porised ja märjad nägu ja käed olid määrdunud. Kui ta käed ja , näo puhtaks pesi, siis olid näo ja kaelapiirkonnas verevalumi moodi asjad. Sai aru, et teda prooviti vägistada, aga ta võib olla mõtles kägistama, ei saanud tema sõnadest aru, - sest ta ei olnud võimeline ilusasti inimese moodi rääkima. Kui küsis, et kes seda tegi ta ütles D.S - , ta ütles, et ta oli keldris ja maja ees olnud. K rääkis, et teda oli peaga vastu maja seina löödud ja ta ei mäleta kõike, mis toimus. Ta ütles, et võeti kõrist kinni käega kõrist (tunnistaja näitas -

käsivarrega ümber kõri). K ütles, et sai mingi jalgratta ja oli jalgratta kuhugi ette või tema peale visanud. Jalgrattast ta rääkis ja et siis oli õnnestunud tal sealt välja joosta. Khirm ja nutt oli ikka tõeline, sellist asja ei näitle. Kohus leiab, et kuigi K.R ei näinud ise, mis toimus, siis tema ütlused selle kohta, mis K.P talle kohe peale toimunut -1 p 2 alusel. sündmuse kohta rääkis, on tõendiks KrMS § 66 lg 2 K.R selgitas, et helistas K * ja * * * kutsus kiirabi ja tuli umbes veerand tunni pärast. oli tööl. K politsei. Klõpuks tema juures suutis maha rahuneda, see võttis aega ikka mitu tundi. A Ls rääkis kohtus, et 28.03.2014 oli tööl ja kell hakkas saama 9 läbi, kui helistas C ehk K. Võttis

* kõne vastu ja šokeeriv hääl ütles, et K on siin, tuli nuttes ukse taha ja ütles, et teda taheti vägistada. Kuulis niimoodi K juttu. Sõitis siis K juurde. Kui K nägi tugitoolis, see oli šokeeriv. Ta niimoodi värises ja nuuksus nutta. Läks ta juurde ja küsis, et mis juhtus. Ta ei saanud sõna suust välja ja ütles, et anna andeks, et ma nii tegin. Ei saanud, aru, et miks ta nii ütles. Ta siis ei saanud midagi rääkida, ta ainult värises. Nägu oli paistes. Tal olid kaelal marrastused. Tema arust ninast oli verd ka tulnud. Aga nägu ja silmad olid paistes. Käisid K all suitsu tegemas, otsustasid kutsuda politsei ja selle aja jooksul suutis K natuke rääkida. Küsis, et kes seda tegi ja K ütles, et Sergei. Siis ta hästi ääri

-veeri rääkis, aga mitte eriti palju. Ei tahtnud teda eriti šokeerida. Ta värises. Kütles, et Sergei keldris oli see, et Sergei tahtis teda ära tappa ja hoidis kinni. Hiljem rääkis veel, et tahtis temalt hinge välja võtta, et ta ei tohiks elada. Kiirabi pani K kaela lahasesse ja Kviidi ära. K.P on rääkinud, et peale seda olid näo peal mingid verevalumid ja kaela peal olid mingid jäljed. Põlved ja peopesad olid katki. Riided olid väga mustad ja sopased pärast. Oli hirmust oma püksid täis lasknud.

28.03.2014 Kannatanu K.P`il esinenud on fikseeritud /tl 29/, mille vigastused patsiendikaardil kohaselt K.P on saabunud haiglasse kiirabiga. Objektiivne leid: * 31.03.2014 on teostatud /tl 44- sedastatud *. kannatanu läbivaatus 50/. Vaatluse käigus on K.P Asitõendina /tl 30- on vaadeldud ja fotografeeritud K.P`il kuriteosündmuse ajal seljas olnud riideid 41/. Tuvastatud on, et punase-valge ruudulisel tuulejopel on esiküljel palju määrdumisjälgi, vasakul hõlmal tugev tolmumäärdumine, parem varrukas on hulganisti määrdunud, eriti tugevad tolmuja määrdumisjäljed esinevad varruka mansetil. Vasakul varrukal esinevad hulganisti määrdumisjäljed, eriti tugevad määrdumisjäljed esinevad varruka mansetil ning küünarnuki piirkonnas. Tuulejope selja abaluu piirkonnas tugev määrdumisjälg.

Teksapükstel vasaku sääre puusa osas tugevad määrdumisjäljed, samuti tugevad porised määrdumisjäljed teksapükste säärtel põlvede osas.

Valget vä särgil ei esinenud rebendeid ega määrdumisjälgi. Musta värvi T särgi esiküljel all rvi T- - ääres ning vasaku külje puusa osas hulganisti puru ja määrdumisjäljed, tagaküljel all osas -, tolmutolmu-

ja määrdumisjäljed. Dressipluusil esiküljel allpool parema puusa osas on näha määrdumisjäljed. 28.03.2014 kell 23.10 s.o koheselt peale kuriteosündmust on sündmuskohta Kuuse * keldriboksi vaadeldud /tl 24-27/. Ukse juures maas on terve Lays`i krõpsupakk. Uksest sisenedes paremat kätt kapil õlu purk Rock, milles sees vedelik. A.L * on kirjeldanud, et käis koos politseiga all Sergei keldris. sõnul jäi krõpsupakk sinna. See leiti sealt. Ega tema ei oska vaadata, aga oli seal näha küll, et jalgratas - nagu K kirjeldas, et jalgrattaga viskas teda.

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendite analüüs näitab, et kannatanu K.P ütlusi kinnitavad ülejäänud kohtule esitatud tõendid. D.S tegevust ei ole küll keegi teine näinud, kuid kohus leiab, et annat kohtule esitatud teised tõendid riimuvad kannatu ütlustega ja kinnitavad k anu ütluste usaldusväärsust. Sündmuste esialgset käiku kinnitavad kannatanuga kokkulangevalt tunnistajad T.Õ ja L.J. Kannatanu on tunnistajatele telefonis öelnud, et on D.S keldris. Seda, t keldri välisuks oli l e ukus, kinnitab ka tunnistaja L.J,

kes läks K.P kohtuma. Sündmuste on peale K.P enda ütluste tõendamist leidnud ka tunnistaja ütlustega kestus te N.N ja K.R ,

kes nägid kannatut vahetult pele sündmust ning kes on avaldanud, et nägid K.P`i sel õhtul kalla kümne paiku. K.P viibimist D.S keldriboksis kinnitab ka leitud krõpsupakk.

Samuti leiab kohus, et K.P`il esinenud vigastused, mis on fikseeritud nii haiglas kui läbivaatuse teostamisel ja mida on kirjeldanud nii K.P ise kui tunnistaja K.R, on vastavuses vägivallaga, mida K.P sõnul D.S tema suhtes kasutas. Samuti kinnitab K.P poolt kirjeldatud sündmuste käiku K.P`il seljas olnud riiete välimus – üleriided olid nii tolmused kui porised. N.N on kinnitanud, et nägi pimedas, et K.P vahetult pele sündmust oli pisarais, nutetud, palus abi.

K.R ja A.L on kirjeldanud, et K.P oli endast väljas, ei suutnud hästi rääkidagi, värises.

Patsiendikaardil on fikseeritud, et K.P oli šokis. K.R on kohtus kinnitanud, et sellist seisundit ja hirmu ei olnud võimalik teeselda. Kohus leiab, et K.P seisund vahetult peale sündmust ilmestab läbielatut ja kinnitab tema ütluste usaldusväärsust. Kohus ei tuvastanud kohtuistungil, et kannatanu oleks esitanud väljamõeldisi või tõtt väänanud. Kui K.P kohtuistungil midagi ei mäletanud, siis nii ta kinnitas ja kui meenus kindlalt seik, mis politseis polnud meenunud (seda, et algul läks keldrisse vabatahtlikult kaasa), siis nii ka kohtus rääkis. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kannatanu K.P ütlused on usaldusväärsed, need riimuvad teiste kohtule esitatud tõenditega ja kohtule esitatud tõendid kogumis tõendavad kuriteo toimepanemist D.S poolt.

Samas leiab kohus, et

süüdistust ütleb täpsustada selles, et D.S ei tunginud K.Ps`ile kallale mitte

Kuuse tänaval asuv maja nr riteosündmus sai alguse keldris, * keldriukse juures, vaid ku kui K.P

soovis keldrist lahkuda, sest K.P on kinnitanud, et algul läks D.S-iga keldrisse kaasa vabatahtlikult, kuid juba keldris olles, ei lubanud D.S tal lahkuda. Täpsustada tuleb ka keldriboksi viimine – D.S ühe käega surus K.B suu kinni ja teise käega hoidis ümber kaela (mitte ei tirinud juustest nagu süüdistuses kirjas).

Samuti on kohtus täpsustunud konkreetsete ähvarduste ütlemise kohad keldriboksis koos füüsilise

- vägivalla kasutamisega D.S korduvalt ütles K.P`ile, et ta tapab kannatanu ära ja Kuuse * maja ees ütles kannatule: „Sa ei tohi elada“ ja „Ma võtan sui hinge välja.“ Kohus leiab, et muus osas on nii nagu see distuses kirjas on. D.S tegevus tõendamist leidnud süü

Kohus leiab, et D.S poolt toime pandud

teod on õieti kvalifitseeritud. D.S poolt K.P suhtes füüsilise vägivalla kasutamise tagajärjel sai K.Poks valu ja selle tagajärjel t - ekkisid K.P`il lühemaajalised tervisekahjustused seega pani D.S toime teo, mis kuni 01.01.2015 oli kvalifitseeritav Kars § 121 järgi ja alates 01.01.2015 on kvalifitseeritav Kars § 121 lg

1 järgi. Koh

us leiab, et D.S poolt K.P`ile öeldud sõnad – ma tapan su ära, sa ei tohi elada, ma võtan sult hinge välja – on tapmisega ähvardamine. K annatanu K.P on ise kirjeldanud, et kuna vahepeal ei saanud hingata, kuna D.S teda kägistas, siis tõepoolest kartis, et D.S oma ähvardused ka täide viib ning kohus leiab, et eluline situatsioon, milles need sõnad olid lausutud - samaaegne vabadus a e piiramine ja füüsilise vägivall kasutamine, annavad reaalse aluse karta ähvarduse täideviimist. Seega D.S ähvardas K.P`i tapmisega ja K.P`il oli alust karta ähvarduse täideviimist

– selline D.S käitumine on õieti kvalifitseeritud KarS § 120 järgi (alates 01.01.2015 kvalifitseer av KarS it § 120 lg 1 järgi). Samuti on D.S toime pannud KarS § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo – takistades füüsiliselt

K.P`i keldriboksist lahkumast, võttes temalt suhtlemise takistamiseks ära mobiiltelefoni ning olukorras, kus K.P pääses keldriboksist põgenema, jooksis talle järgi ja hoidis teda kinni, et ta ei p K.P oli teo toimepanemise ajal * ja ka õgeneks, võttis ta K.P`ilt ilma seadusliku aluseta vabaduse. aasta hiljem kohtus oli ilmselge, et K.Poks ei ol e täisealine.

Kohus leiab, et pani toime D.S kehalise väärkohtlemise ja tapmisega ähvardamise otsese tahtlusega. D.S, kasutades K.P suhtes füüsilist vägivalda, teadis, selline tegevus tekitab valu ja tervisekahjustusi. kaasnes k , Kuna füüsilise vägivalla kasutamisega annatanu ähvardamine tapmisega siis us reaalset hirmu ja kartust, et D.S pidi vähemalt möönma, et tema tegevus tekitab kannatan ta öeldu ka täide viib. Kohus leiab, et kehalise väärkohtlemise ja tapmisega ähvardamise eesmärgiks oli K.P`i põgenemise takistamine - seega vabaduse võtmine oli toime pandud , D.S tegi kõik, et kavatsetusega kannatu ei saaks ära minna, seega tema tegevuse eesmärk oli kannatult vabaduse võtmine.

TEGUDE ÕIGUSVASTASUS Teo

õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. SÜÜKÜSIMUS

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2.

peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks D.S süü temale süüks arvatud kurite

gude toimepanemises.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et D.S KarS § 120, § 121, § teod vastavad

136 lg 2 sätestatud kuriteokoosseisudele, on õigusvastased ja D.S on nende tegude toimepanemises süüdi – D.S tuleb nende tegude toimepanemises süüdi mõista.

KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.

Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et D.S on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule ja talle tuleb mõista karistus juhindudes KarS § 63 lg 1 – seega tuleb karistus mõista seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. KarS § 20 nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse (sama karistuse näeb alates 01.01.2015 ette ka KarS § 120 lg 1). KarS § 121 nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse (käesoleval ajal näeb KarS § 121 lg 1 ette karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse . KarS § 136 lg 2 näeb karistusena ette ühe )

- kuni viieaastase vangistuse, seega tuleb karistus mõista KarS § 136 lg 2 alusel. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest. K . Kohus leiab, et D.S aristamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud süü võttis on keskmine, ta kannatanu alaealiselt K.P`ilt umbes kahe tunni jooksul vabaduse ja pani lt samal ajal tema suhtes toime

kehalise väärkohtlemise ja ähvardas teda tapmisega. Karistust kergendava ja raskendavaid asjaolusid ei esine. id

Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Tl 61 on mille kohaselt karistusregistri teatis, D.S on isikuks, kes ei ole karistusregistrisse kantud. Kuigi kolm kuritegu on

on D.S toime pannud ühel päeval ühe teoga, ei näita see, et D.S võimalik suunata õiguskuulekale käitumisele alammäära lähed karistuse mõistmisega, D.S ase

tegutses vabaduse võtmisel eesmärgipäraselt, kasutas korduvalt kannatanu suhtes vägivalda ja

D.S kuritegelik käitumine lõppes vaid seetõttu, et kannatanul õnnestus põgeneda ja ta suutis joosta juhuslikult sündmuspaiga läheduses viibinud inimeste juurde, mispeale D.S lahkus.

Kohus leiab, et karistuse mõistmisel on oluline ka õiguskorra kaitsmine – D.S pani toime

kuriteod alaealise v hea, astu, kannatanu kinnitas, et tundis eelnevalt D.S, läbisaamine oli mingit põhjust konfliktiks ei olnud ja kannat u kinnitas, et ei osanud D.S karta an , ei saanud

aru, miks D.S nii käitus Süüdistatavat ei takistanud kuritegusid täide viimast ka asjaolu, et . kannatanu sõbrannad teadsid, kus kannatanu on ja korduvalt ka helistasid kannatanule. Kohus leiab, et eelnenu näitab D.S suurt ühiskonnaohtlikkust. K tingivad karistamist vangistusega keskmises ohus leiab, et kõik eelpoolloetletud asjaolud D.S määras.

Prokurör leidis, et ei esine ei isikut ega tegusid iseloomustavaid asjaolusid, mis võimaldaksid vabastada vangistuse kandmiselt tingimuslikult. D.S

Kohus leiab, et kaaludes seda, kas

D.S on võimalik karistuse kandmiselt tingimuslikult vabastada või peab ta vangistuse ära kandma, tuleb kaaluda nii isikut kui tegu iseloomustavaid asjaolusid. Arvestada tuleb kindlast seda, et on karistamata isik , D.S , kelle süü on keskmine kolm kuritegu on toime pandud ühe teoga, kuriteo toimepanemisest möödunud pea aasta jooksul ei ole D.S u D.S süü suurust, usi kuritegusid toime pannud. Teisalt tuleb arvestada tegude

iseloom s eelkirjeldatud asjaolusid, tuleb u ja tegutsemise järjekindlust. Kohus leiab, ete arvestade

D.S osa mõistetud vangistusest šokivangistusena ära kanda, et mõjutada teda edaspidi õiguskuulekalt käituma D.S peab šokivangistusena ära kandma . Kohus leiab, et

4-kuulise

vangistuse, mis on selge ja piisav hoiatus D.S-ile edaspidisele õiguskuulekale käitumisele suunamiseks. Kohus leiab, et ülejäänud vangis D.S eelkirjeldatud asjaolude tõttu võimalik tuse kandmisest on

vabastada aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Kohus leiab, et tuleb m a katsejaks D.S äärat

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustad täitma kontrollnõudeid a , et tagada tema

käitumise üle kontroll katseajal ja tagada tema resotsialiseerumine. Samuti leiab kohus, et katseajaks tuleb D.S-ile KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi, sest kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ja alkoholi mittetarvitamine peaks tagama M.D.S võime oma käitumist kontrollida ja on eeldus õiguskuulekaks käitumiseks.

TÕKEND D.S on kahtlustatavana kinni peetud 01 53/ s.o 3 päeva, milline aeg tuleb -03.04.2014 /tl 51- KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. D.S suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 56/. Tõkend tuleb tühistada vangistuse kandmisele asumisel.

LÄHENEMISKEELD

Prokuröri küsimus kannatanu soovib, et kohus kohaldaks D.S osas tema suhtes ele, kas lähenemi – D.S ei suhtleks temaga üldse – skeeldu, vastas kannatanu jaatavalt sooviks on, et ei telefoni ega maili teel, ei tuleks talle lähedale.

Prokurör taotles kohtuvaidlustes, et kohus kohaldaks süüdistatava osa lähenemiskeeldu Kairit Poks`ile viieks aastaks. KrMS § 310 1 lg 1 kohaselt kannatanu taotlusel võib kohus VÕS § 105 alusel kannatanu eraelu või -

muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. VÕS § 1055 lg sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et lähenemiskeelu kehtestamise materiaalõiguslikuks aluseks on kas isikuõiguste rikkumisest tulenev kestev kahju tekitamine või sellega ähvardamine. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis annaks aluse lähenemiskeelu kohaldamiseks. Tõendamist on leidnud D.S poolt ühekordne kuritegelik rünne K.P isikuõiguste vastu. K.P kinnitas kohtus, et peale kuriteosündmust, millest on möödunud pea aasta, ei ole mittemingisugust kokkupuudet D.S-iga olnud, on teda ainult kaugelt näinud. Seega D.S poolt K.P`i isikuõigustele kestev kahju tekitamine ei ole tõend mist leidnud ja lähenemiskeel a kohaldamiseks seaduslik alus puudub.

Juhindudes KrMS § 3101

ja § 310 lg 1 jätab kohus lähenemiskeelu kohaldamise taotluse rahuldamata. TSIVIILHAGI Kannatanu A Lon esitanud tl 5/, milles ta taotleb 28.03.2014 Sergei-nimelise mehe poolt tsiviilhagi /

tema *-aastase * ahju 24,50 eurot suhtes füüsilise vägivalla kasutamisega seotud varalise k hüvitamist. ääb esitatud tsiviilhagi 24.50 eurot nõude juurde, Kohtuistungil selgitas kannatanu, et j

siiani kahju hüvitatud ei ole. Telefoni väärtus oli selleks ajaks 15 eurot. Mälukaart koos kõnekaardiga - 5 eurot ja nn K kadunud raha 2. 50. SIM-kaart 2 eurot. K P andis kohtus ütlusi, et nende sündmustega seoses raha 2.50 läks kaduma. D.S võttis telefoni ka keldris ära. Pärast leiti ainult aku ja pool juppi telefonist. Telefon maksis kas 35 või 25 eurot kui ostis selle. Tsiviilhagis 15 eurot oli telefon ja seal oli veel SIM kaart 2 eurot ja – mälukaart 5 eurot ja siis oli veel see 2.50.

Kohus leiab, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 alusel, sest D.S on kahju tekitanud kuriteoga ja ta on selle kahju tekitami Kuriteoga tekitatud kahju tuleb ses süüdi. D.S-ilt kannatanu kasuks välja mõista. ASITÕENDID

Sündmuskohalt kaasa võetud kahene Lays kartulikrõpsu pakk /tl 24/ ning naistearsti poolt võetud politseile üle antud punast värvi aluspüksid /tl 29 pöördel/, on tagastatud A.L`ele /tl 28/.

Asitõendina vaadeldud punase valge ruuduline tuulejope, teksariidest püksid, valgete värvi T särk, - - musta värvi T särk ja musta värvusega dressipluus /tl 41/ on üle antud A - 30- L /tl 42/. MENETLUSKULUD

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1) alusel , mis vastavalt KrMS KrMS § 175 lg 1 p 9

– süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha § 179 lg 1 p ,5 palga alammäära, mis on

2 on teise astme kuriteo puhul 1 1,5x390= 585 eurot. 2)m ja kulud ääratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale V.Krinal D.S kaitsmise eest makstud tasu ja kulud 209,76 eurot /tl 57-58/, 179,76 eurot /tl 62-64/, 57,92 eurot /tl 65-67/, 74,88 eurot /tl 68-70/, 491,52 eurot, kokku 1013,84 eurot.

Kohus mõistab D.S talle süüks arvatavates kuritegudes süüdi ja seetõttu tuleb eelnimetatud menetluskulud

D.S´ilt riigi kasuks välja mõista. LISAKULU

KrMS § 177 p 3 al sel on lisakulu tõlgile makstav tasu ja Kohus on tõlk u tekkinud kulud.

R.Lainemaa`le maksnud tõlkimise eest kohtuistungil tasu . KrMS § 173 lg 4 14,04 eurot 86-87/ /tl alusel jäävad lisakulud selle isiku k seega tõlgile makstud tasu tuleb anda, kellel need on tekkinud - jätta riigi kanda.

Piia Jaaksoo

Kohtunik