1-13-242/140 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-242

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 30. jaanuari 2015

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Ruslan Hairetdinov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 17.01.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-242 tunnistati Ruslan Hairetdinov

süüdi ja teda karistati KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 4 aasta, § 202 lg 2 p 2 järgi 2 aasta, KarS § 424 järgi

6 kuu ja § 209 lg 2 p 1, 3- 25 lg 2 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel

mõisteti tema liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati R. Hairetdinovi

karistust Harju Maakohtu 04.04.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning

liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka

ja karistuse kandmise alguseks loeti 16.06.2012. Karistusaeg lõpeb 16.06.2017.

2. Tartu Maakohtu 30.01.2015 määrusega jäeti R. Hairetdinov tingimisi enne tähtaega

vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtu argumendid olid järgmised.

2.1 R. Hairetdinov on uimastisõltlane ja vangistuse ajal on ta läbinud aktiivse rehabilitatsiooni.

Samuti on ta osalenud taasühiskonnastavates tegevustes ja teinud läbi riigikeele õppe A2, B1

tasemed ning õpib B2 tasemel. R. Hairetdinov osales 12 sammu tugigrupi töös ja individuaaltöö

vormis sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kuigi kinnipeetava osalus programmis Eluviisitreening

oli 100%, ei ole hindaja arvamuse kohaselt R. Hairetdinov valmis uimastitest täielikult loobuma.

Alates 16.09.2014 võtab süüdimõistetu osa tagasilanguse ennetamise tugigrupitööst. Toetava

tegevusena on ta osalenud sõltuvusrehabilitatsioonis viibivatele kinnipeetavatele mõeldud jooga ja

vabastava hingamise treeningutel. Distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul talle määratud ei ole.

2.2 Vangla esitatud materjalide kohaselt on R. Hairetdinovil vabanemisjärgselt olemas nii elu-

kui töökoht, samuti toetavad teda sugulased. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et süüdimõistetut on

kriminaalkorras eelnevalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude ja narkootilise aine väikeses

koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Käesolevat karistust kannab R. Hairetdinov lisaks

varavastase süüteo toimepanemisele ka kelmuse, mootorsõiduki narkojoobes juhtimise ning suures

koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteod olid toime pandud katseajal, mis

talle määrati eelmise kohtuotsusega peale seda, kui ta oli viibinud üle kolme kuu eelvangistuses.

Seega ei ole varasemad karistused (sh vangistused) R. Hairetdinovile mõju avaldanud. Ta on

jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumateks.

2.3 Arvestades ülaltoodud asjaolusid asus kohus seisukohale, et R. Hairetdinovi vabastamine

tingimisi enne tähtaega selleks seaduses ettenähtud esimese võimaluse saabumisel ei ole

põhjendatud. See oleks vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ja riivaks ka avalikkuse

õigustunnet. Süüdimõistetu puhul on küll märgata positiivseid muutusi kuid vabastamist ei

võimalda tema varasem elukäik. R. Hairetdinovile on korduvalt antud võimalusi kanda karistust

vabaduses, kuid ta ei ole osanud seda hinnata ja on toime pannud uued kuriteod.

3. Kohtumääruse vaidlustas R. Hairetdinov, kes taotleb lahendi tühistamist ja enda tingimisi

enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tema põhjendused on järgmised.

3.1

R. Hairetdinov ei pea õigeks prokuröri arvamust, et tema suhtlusringkond võib olla riskifaktoriks. Nimelt on tal

kindel otsus mitte suhelda kriminaalse eluviisiga isikutega. Samuti on vale prokuröri seisukoht, et tema kuriteod on

muutunud ühiskonnale ohtlikumaks. Tegelikkuses tema ei teadnud narkootilisi aineid käideldes, et tema poolt hoitav

aine ei olegi amfetamiin. Amfetamiini ja metamfetamiini erinevust ei ole võimalik tuvastada vastava keemilise

analüüsita.

3.2

R. Hairetdinov juhib tähelepanu ka sellele, et varasemalt kriminaalhooldusel olles täitis ta kõiki ettekirjutusi ja

kontrollnõudeid kohusetundlikult. See, et ta eksis, näitab, et ta on lihtne inimene. Käesolevaks ajaks on ta ära kandnud

suure osa temale mõistetud karistusest. Maakohus on oma määruses märkinud, et tema puhul on täheldatavad

positiivsed muudatused ja tema käitumine vanglas on hea. Seega on alus tema vabastamiseks olemas. Seda näitab ka

asjaolu, et kohtuprotsessi ajal 17.01.2013 rääkis ta prokuröriga oma ennetähtaegse vabanemise võimalusest

elektroonilise valve alla ja prokurör (olles tuttav tema elukäiguga) ütles, et ei hakka sellele vastu vaidlema, kui karistuse

kandmise ajal ilmnevad positiivsed muutused. Seega on selgelt näha, et tema ennetähtaegne vabanemine ei ole

vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ega riiva ühiskonna õiglustunnet. Veelgi enam, vabanemine on ette nähtud

seadusega ja annab temale võimaluse naasta ühiskonda, hakates selle täieõiguslikuks liikmeks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub täielikult maakohtu

määruses esitatud seisukohtadega ning leiab samuti, et R. Hairetdinovi tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole käesoleval ajal veel põhjendatud.

Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud

asjaolusid, kohtu põhistused on piisavad ning kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuses toodud

argumentidel puudub alus. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium esimese

kohtuastme seisukohad üle kordamata, rõhutab vaid peamist ja vastab määruskaebuses esitatud

väidetele.

5. Esiteks nõustub ringkonnakohus R. Hairetdinoviga selles, et esineb rida positiivseid

asjaolusid, miks annavad aluse kaaluda tema ennetähtaegset vabastamist – nii on õige, et süüdlane

on distsiplinaarkorras karistamata, ta on läbinud aktiivse rehabilitatsiooni sõltuvuskäitumisest

vabanemiseks, osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja 12 sammu tugigrupi töös, teinud

kaasa taasühiskonnastavates tegevustes ja õppinud riigikeelt. Samuti on tal vabanemisjärgselt

olemas elu- ja töökoht ning lähedaste tugi. Võttes eeltoodut küll arvesse ja tunnustades

kinnipeetavat vangistusaegse hea käitumise eest, ei pea aga ka kriminaalkolleegium R. Hairetdinovi

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eeldusi täidetuiks.

5.1

Apellatsioonikohus leiab, et vangla poolt esitatud R. Hairetdinovi iseloomustuses on välja

toodud rida riske, mis kaaluvad üle teda positiivselt iseloomustavad andmed. Nimelt selgub, et

süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral (s.o kehtivaid karistusi arvestades) ning

sama arvu kordi on ta viibinud reaalses vangistuses. Talle on varasemalt antud võimalus

kanda oma karistust vabaduses, kuid katseajal pani ta toime uued kuriteod. Erinevalt kinnipeetavast

ei näe ringkonnakohus uute kuritegude toimepanemist inimliku eksitusena. Käesolevalt kannab

R. Hairetdinov vangistust muuhulgas narkootiliste ainete suures koguses käitlemise, s.o raske

esimese astme kuriteo eest. Süüdimõistetu kuriteod on muutunud raskemaks, kuivõrd varasemalt on

teda karistatud varavastaste süütegude ja narkootilise aine väikeses koguses käitlemise eest, mis

tähendab, et narkootilise aine suures koguses käitlemises on täheldatav ühiskonnaohtlikkuse

suurenemise aspekt. Samuti ei saa mööda vaadata asjaolust, et R. Hairetdinov on narkosõltlane, kes

vabaduses süstis end iga päev, tarvitades narkootilisi aineid alates 2004. aastast. Vaatamata

vangistuses läbitud rehabilitatsioonile ja süüdimõistetu siirana tunduvale soovile narkootikume

edaspidi mitte enam tarvitada, on R. Hairetdinovi sõltuvuskäitumine kahtlemata vaadeldav olulise

riskifaktorina uute kuritegude toimepanemisel. Ringkonnakohus märgib veel, et narkosõltuvuses

isikute puhul on kaheldav, kas nad suudavad alluda kriminaalhooldusele.

5.2

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et vabastades kinnipeetava, keda on

kriminaalkorras karistatud korduvalt, kes katseajal on toime pannud uued kuriteod ja kelle puhul on

olulise riskifaktorina vaadeldav tema sõltuvuskäitumine, saaks riivatud ühiskonna õiglustunne ning

täitmata jääksid karistuse eesmärgid. Kriminaalkolleegium rõhutab, et kuigi seadus võimaldab

süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus

isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine

on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine

ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid R. Hairetdinovi

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Süüdimõistetul on veel kanda küllaltki pikk

karistusaeg, mis tähendab, et tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust saab

kohus arutada ka edaspidi. Selle ajani tuleb süüdimõistetul jätkata karistuse kandmist ja jätkuvalt

tegeleda oma kuriteoriskide maandamisega. Määruskaebuse väited kujunenud seisukohta ei väära.

6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Mati Kartau