3-14-51632/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51632 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 23.02.2015, Tartu

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.K. kaebus Tartu Ülikooli õigusteaduskonna peale kaebaja 30.05.2014 bakalaureuseeksami nr OI00.00.003 karistusõiguse eksamiosa tulemuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks tühistatud bakalaureuseeksami karistusõiguse eksamiosa tulemuse tagasitäitmiseks Asja läbivaatamine 05.02.2015, kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: A.K., esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Vastustaja: Tartu Ülikool

Resolutsioon Jätta A.K. kaebus haldusasjas nr 3-14-51632 rahuldamata. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, seega on apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks 25.03.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolude kirjeldus

1. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilane A.K. sooritas 30.05.2014 õigusteaduse bakalaureuseõppekava bakalaureuseeksami (OI00.00.003). Bakalaureuseeksam koosnes kolmest osast: tsiviilõiguse, haldusõiguse ja karistusõiguse kaasusest. Bakalaureuseeksami tsiviilõiguse osa lahendamisel sai kaebaja 20,4 punkti võimalikust 40-st, haldusõiguse osa lahendamisel sai kaebaja 18 punkti võimalikust 30-st ning karistusõiguse osa lahendamisel sai kaebaja 0 punkti võimalikust 30-st. A. K. sai bakalaureuseeksami hindeks F ehk puudulik.

Eksamil kasutati karistusõiguse kaasusena 2013. a eksamikaasust, mida olid eksamieelselt eriseminaris lahendanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Tallinna osakonna üliõpilased.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani 04.06.2014 pöördumises õigusteaduskonna tudengitele teatati, et bakalaureuseeksami tegijad sattusid ebavõrdsesse situatsiooni. Uue bakalaureuseeksami korraldamine ei ole enam võimalik. Selleks, et panna eksami tegijad võrdsesse positsiooni, otsustas õigusteaduskond eksami hindamisel lähtuda ainult tsiviilja haldusõiguse eksami kaasustest. 06.06.2014 teatas õigusteaduskond, et karistusõiguse osa hinnatakse üldkorras, vaatamata sellele, kas üliõpilased olid kaasusega eelnevalt tuttavad või mitte.

2. A.K. esitas 09.06.2014 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaanile apellatsiooni, milles palus hinnata karistusõiguse kaasust maksimaalsete punktidega ning arvestada sellest lähtuvalt bakalaureuseeksami hinne või siis mitte arvestada karistusõiguse kaasuse tulemust ning kujundada bakalaureuseeksami hinne tsiviilja haldusõiguse kaasuse põhjal lähtudes kaasuste proportsioonist hinde kujunemisel. Õigusteaduskonna dekaani moodustatud apellatsioonikomisjoni 13.06.2014 otsusega jäeti A. K. apellatsioon rahuldamata. A. K. esitas 15.06.2014 vaide, mis jäeti Tartu Ülikooli õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidluskomisjoni 07.07.2014 otsusega nr 4-2013/2014 rahuldamata.

3. A.K. esitas 31.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada tema 30.05.2014 bakalaureuseeksami karistusõiguse eksamiosa tulemus ja teha vastustajale ettekirjutus tühistatud bakaalaureuseeksami karistusõiguse eksamiosa tulemuse tagasitäitmiseks: kujundada kaebaja bakalaureuseksami hinne tsiviilja haldusõiguse kaasuste põhjal lähtudes kaasuste proportsioonist hinde kujunemisel (tsiviilõigus 4/7 koguhindest ja haldusõigus 3/7 koguhindest) või hinnata karistusõiguse kaasus maksimaalsete punktidega (30 punkti).

Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

4. Kaebaja leiab, et nii bakalaureuseeksami nr OI00.00.003 karistusõiguse eksamiosa tulemus, kui ka apellatsioonikomisjoni ja vaidlustuskomisjoni otsused on ebaõiged. Õigusaktidest tulenevalt peab eksami läbiviimine toimuma kohaselt, proportsionaalselt, õiglaselt ja erapooletult. Kaebusega vaidlustatud eksamiosa nõuetele ei vastanud.

Osadele eksamisooritajatele kaasusülesande eelnevalt teatavaks tegemine, selle läbi lahendamine ja lahenduskäigu õppejõuga läbi arutamine paneb need eksamisooritajad võrreldes teistega eelisseisusesse, sest eelnevalt lahendatud ja õppejõuga arutatud kaasust on sisuliselt võimatu valesti teha, kõrgeim võimalik hinne on garanteeritud. Kui kaebaja oleks karistusõiguse osa kaasust eelnevalt õppejõu juhendamisel lahendanud, oleks ta kindlasti saavutanud kõrgeima hinde. Eeltoodust tulenevalt ei vasta eksamitulemus (hinnang) õigusaktide nõuetele. Ebaõige eksamitulemus rikub kaebaja PS § 37 sätestatud õigust haridusele (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-68-12, p 13).

Kaebaja märgib, et õppeasutuse diskretsioon eksami läbiviimisel ei anna õppeasutusele õigust kohelda õppijaid ebavõrdselt, st pakkuda osale õppijatest juba lahendatud ülesannet. Selline tegevus rikub üliõpilaste võrdset kohtlemist. Vastustaja on ekslikult samastanud eksami läbiviimise seaduslikkust ja eksami tulemuse hindamise seaduslikkust. Tegemist on kahe eraldiseisva küsimusega. Selleks, et vastustaja saaks üleüldse eksami tulemust seaduslikult hinnata, peab ta esmalt eksami seaduslikult läbi viima. Kui eksamiosa tegemisel on oluliselt rikutud seadust, siis eksamiosa tulemus on õigusvastane sõltumata sellest, et kas see on hea või halb. Sellepärast ei saa eksami tulemust enam seaduslikult hinnata. Teisisõnu, ebaseadusliku eelhaldusakti tulemus ei saa olla õiguspärane.

Kaebaja seisukohalt on vastustaja rikkunud ülikooliseaduse (ÜKS) § 22 lg 91, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3, § 52 lg 2, § 54 ja haridusja teadusministri määruse „Ühtne hindamissüsteem kõrgharidustasemel, koos diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimustega“ § 2. Ebaõige on vastustaja väide, nagu ei sõltuks eksami tulemus sellest, millisel meetodil on eksamiküsimused valitud ja sellest, kas eksamiküsimust on eelnevalt lahendatud ja analüüsitud. Asjaolu, et keskmine õppija on tugevas eelisseisuses, kui ta on konkreetse (mitte sarnase) ülesande varem lahendanud ja lahendamise käigu õppejõuga läbi arutanud, on üldtuntud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 60 lg 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud eksamitulemuse osa tühistada.

5. Täidetud, kuid seejärel tühistatud haldusakt kuulub haldusõiguse üldpõhimõtetest tulenevalt üldjuhul tagasitäitmisele. Kuivõrd bakalaureuseeksami karistusõiguse osa tuleb tunnistada kehtetuks ja selle uuesti läbiviimist ei saa vastustajalt mõistlikult eeldada, siis tuleb ebaseadusliku eksamiosa probleem lahendada teisiti. Kaebaja leiab, et vaidlustatud eksamiosa negatiivsete tagajärgede likvideerimiseks tuleb kujundada tema bakalaureuseeksami hinne tsiviilõiguse ja haldusõiguse kaasuse põhjal, lähtudes kaasuste proportsioonist (tsiviilõigus 4/7 koguhindest ja haldusõigus 3/7 koguhindest) hinde kujunemisel. Alternatiivselt on mõeldav hinnata karistusõiguse kaasus maksimaalsete punktidega (30 punkti). Kaebaja on taotlenud bakalaureuseeksami karistusõiguse eksamiosa tulemuse tühistamist ja tühistatava eksamitulemuse tagajärgede kõrvaldamist ning menetluskulude väljamõistmist. Kaebaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

6. Vastustaja palub jätta A.K. kaebuse täies ulatuses rahuldamata, põhjendades oma seisukohta alljärgnevalt.

Õpe ülikoolis toimub väljundipõhise õppena. Väljundipõhises õppes hinnatakse, kas õpiväljundid on saavutatud vähemalt minimaalsel nõutaval tasemel, kusjuures riiklikul tasandil on loobutud nõutava taseme määratlemisest ning see õigus ja kohustus on antud kõrgkoolidele. Väljundipõhine õpe tähendab muu hulgas ka seda, et õppijat ei hinnata võrdluses teiste õppijatega ega õppija arengut õppeaine läbimise jooksul ega seda, milliste õppemeetoditega ta õpiväljundid saavutas. Hindamise aluseks on ainult iga õppija individuaalne sooritus ehk kas ja millisel tasemel ta on õppeaine õpiväljundid saavutanud. Ülikooli autonoomiast tulenevalt on iga õppeaine, sh eksami kui õppeaine erivormi õppejõul pädevus, õigus ja kohustus valida ise õppeja hindamismeetodid, mis tema hinnangul on sobivaimad õppeaine (või selle osade) õpiväljundite saavutamiseks. See tähendab, et õppejõud võib rühmitada üliõpilasi rühmadesse, andes neile lahendada erinevaid või sarnaseid ülesandeid (nt kaasuseid), anda igale üliõpilasele koduseks iseseisvaks tööks või eksamiülesandeks täiesti identseid või täiesti erinevaid ülesandeid (nt referaaditeemasid, eksamiküsimusi) jne. Ehkki kõigil üliõpilastel on samas õppeaines osaledes eesmärgiks samad õpiväljundid, võivad nad nende saavutamiseni jõuda erinevate õppemeetodite abil.

7. Bakalaureuseeksami (lõpueksami) korraldamisel ja hindamisel lähtutakse Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja (ÕKE) punktist 129. Vastavalt ÕKE punktile 129 kehtestab lõpueksami sisulised nõuded teaduskonna nõukogu. Vaidlusaluse lõpueksami sisulised nõuded on kehtestatud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna bakalaureuseeksami toimumise korras. Vastavalt nimetatud korra punktile 3.2 moodustab tsiviilõiguse kaasusülesande hindamisel saadud punktisumma bakalaureuseeksami üldhindest 40%, haldusõiguse kaasusülesannę 30% ja karistusõiguse kaasusülesanne 30%. Kaasusülesannete hindamisel arvestatakse vastuse sisu ning lahenduse argumenteeritust, loogilisust ja selgust. See tähendab, et hindamisel lähtutakse vastuses sisalduvast, mitte vastaja isikust, vastaja eksamiks valmistumise metoodikast ega muudest võimalikest subjektiivsetest asjaoludest, mis ei tulene vastusest endast. Et hindamisel arvestatakse vastuse sisu, siis järeldub sellest, et hindamine on individuaalne. Ei ole kehtestatud kriteeriume, mille alusel võrreldakse vastust teiste vastajate vastustega. Seega on ka hindamise tulemus konkreetne ja puudutab ainult hinnatava töö (eksami) tulemust. Sisu hindamisel võetakse arvesse vastuse lahenduse argumenteeritust, loogilisust ja selgust. Eelnimetatud hindamiskriteeriumid teenivad hindamise erapooletuse ja objektiivsuse eesmärki.

8. Kaebaja ei ole sisuliselt vaidlustanud seda, et tema eksami tulemust poleks hinnatud objektiivselt või eksamitulemuse hindamisel oleks tema tulemust hinnatud subjektiivsetest kriteeriumitest lähtuvalt. Kuigi kaebaja viitab, et ei ole kohane, proportsionaalne, õiglane ęga erapooletu oļukord, kui osale eksamisooritajatest on kaasusülesanne teatavaks tehtud, ei too kaebaja välja mitte ühtegi asjaolu, mis tõendaks kaebaja vastuse hindamise erapoolikust, ebaproportsionaalsust, ebaõiglust või ebakohasust. Samuti ei ole kaebusele lisatud tõendeid selle kohta, et eksami läbiviimine oleks olnud tema suhtes erapoolik, ebaobjektiivne või oleks eksami läbiviimisel rikutud eksami läbiviimiseks kehtestatud nõudeid.

Vastustaja leiab, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud. Kõigilt lõpueksamil osalejatelt nõutakse, et ülejäänud õppekavasse kuuluvad ained oleksid läbitud. See tähendab, et kõigil bakalaureuseeksami sooritajatel on olnud võimalik viia oma teadmised tasemele, mis võimaldab sooritada lõpueksami. Eksamitulemus kajastab eksamineeritava teadmiste ja oskuste taset ning eksamitulemus ei sõltu sellest, millisel meetodil on eksamiküsimused valitud või millisel viisil on teised eksamineeritavad eksamiks valmistunud.

9. Tõele vastab kaebaja väide, et vastustaja kaalus võimalust hinnata kõigi eksami tegijate karistusõiguse osa maksimumpunktidega. Selline otsustus oleks aga olnud vastuolus õigusaktides sätestatud väljundipõhise hindamise põhimõtetega. Kuna lõpptulemusel hinnati eksamitöid, sh karistusõiguse eksamiosa väljundipõhiselt (hindamisel lähtuti eksamitöö sisust), siis oli vastustaja käitumine õiguspärane.

Kaebaja ei ole tõendanud, et olukord, kus osale eksamisooritajatest oli kaasusülesanne teatavaks tehtud, mõjutas negatiivses suunas tema lõpueksami karistusõiguse osa hindamist. Eksamitulemus oli kaebajale küll negatiivne, kuid vastustaja hindas kaebaja tööd õiguspäraselt, õiguspärasest käitumisest ei saa tuleneda kaebaja õiguste riive. Seega on alusetu kaebaja viide, et on rikutud tema õigust haridusele.

Kokkuvõttes leiab vastustaja, et karistusõiguse lõpueksam oli läbi viidud kooskõlas õigusaktide sätetega ja kaebaja eksamitööd oli hinnatud õiguspäraselt ja objektiivselt. Kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

10. Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel asjaoludel.

Kaebaja taotleb Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 30.05.2014 bakalaureuseeksami nr OI00.00.003 karistusõiguse eksamiosa tulemuse tühistamist. Tema põhiliseks argumendiks eksamitulemuse (karistusõiguse eksamiosa) vaidlustamisel on see, et Tallinna osakonna üliõpilased olid eksamikaasust lahendanud eksamieelselt eriseminaris õppejõu juhendamisel. Kaebaja leiab, et eksami läbiviimine ei vastanud seetõttu õigusaktidest tulenevatele nõuetele, ei olnud õiglane ega erapooletu. Eksami läbiviimisel ei ole teda koheldud teistega võrdselt. Sisulisest aspektist kaebaja eksamihinnet ei vaidlusta.

Kohus leiab, et kaebaja karistusõiguse eksamiosa tulemuse tühistamiseks puudub alus. ÕKE p 129 kohaselt kehtestab lõpueksami sisulised nõuded, nõuded lõpueksamit vastuvõtva komisjoni koosseisu kohta ja lõpueksami sooritamise korra teaduskonna või kolledži nõukogu. Õigusteaduskonna nõukogu on 15.01.2010 otsusega vastu võtnud „Bakalaureuseeksami toimumise korra”. Kohus ei ole tuvastanud, et vastustaja oleks nimetatud korda eksami läbiviimisel rikkunud. Kaebaja ei ole viidanud, et komisjoni koosseis ei oleks vastanud nõuetele või et oleks rikutud muid eelviidatud korras sätestatud tingimusi.

Kaebaja viitab enda ebavõrdsele kohtlemisele võrreldes teiste eksamisooritajatega, kellele oli teada karistusõiguse kaasuse lahenduskäik. Kohus leiab, et eksamisituatsioonis ei ole kaebajat koheldud ebavõrdselt, vaatamata sellele, et teatud osal üliõpilastest olid olemas eelised eksami heaks sooritamiseks. Teiste üliõpilaste teadmised lahendatava kaasuse võimalikust lahenduskäigust ei saa kuidagi mõjutada kaebaja sooritust ja halvendada tema võimalust lahendada kaasus maksimumpunktidele. Kaebajat ei ole hinnatud võrreldes teiste eksamil osalejatega, vaid tema kaasuse lahenduskäiku on hinnatud individuaalselt. Vastustaja on õigesti viidanud, et lõpueksamile pääsemise eelduseks on eelnev õppekava läbimine, mille käigus omandatakse teadmisi ka lõpueksami sooritamiseks. Kaebajal ei olnud takistusi sooritamaks karistusõiguse kaasust paremale punktisummale. Üliõpilaste ebavõrdseks kohtlemiseks tuleks pidada olukorda, kus kahte sarnast eksamitööd hinnatakse oluliselt erinevate punktisummadega. Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga ja kuna kaebaja ei ole vaidlustanud endale karistusõiguse eksamiosa eest omistatud punktisummat, siis ei ole asjakohane ka kaebaja viide haridusja teadusministri määruse „Ühtne hindamissüsteem kõrgharidustasemel, koos diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimused”§-s

2 sisalduvale õiglasele ja erapooletule hinnangu andmisele. Kohus leiab, et kaebajal ei ole takistatud realiseerimast oma põhiseaduse §-st 37 tulenevat õigust haridusele.

Kohus leiab sarnaselt apellatsioonikomisjonile, et ÕKE ja bakalaureuseeksami toimumise kord ei võimalda jätta karistusõiguse kaasuse lahendust sisuliselt hindamata, mistõttu puudub karistusõiguse kaasuse lahendusele maksimumpunktide omistamiseks õiguslik alus. Samamoodi puudub õiguslik alus selleks, et hinnata üksnes tsiviilja haldusõiguse kaasuste lahendusi. Ühe üliõpilase puhul selliselt toimides oleks kohtu hinnangul tegemist ka üliõpilaste ebavõrdse kohtlemisega. Kaebaja hinnangul olid Tallinna osakonna üliõpilased bakalaureuseeksamil eelisseisuses, samas on kaebusega taotletavaks eesmärgiks samuti kaebaja eelisseisusesse panemine võrreldes ülejäänud Tartu üliõpilastega.

Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole tegemist ka olukorraga, kus teiste üliõpilaste eelisseisuses olemine oleks takistanud kaebajal õpingute jätkamist magistriõppes. Kuna kaebaja sai karistusõiguse eksamiosa punktisummaks null ning tema bakalaureuseeksamit hinnati hindega F (puudulik), siis ei ole kaebajal Tallinna üliõpilastega magistriõppesse sisseastumisel konkureerivat olukorda tekkinud.

11.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja karistusõiguse eksamiosa tulemuse tühistamise nõude rahuldamata. Kuna kohus eksamitulemust ei tühista, jääb rahuldamata ka vastustaja kohustamise nõue karistusõiguse eksamiosa tulemuse tagasitäitmiseks. Kaebus jääb rahuldamata täies ulatuses. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist soovinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mare Priks kohtunik