Legislator Case Law & Legislation
3-14-52536/6 AI generated

3-14-52536/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-14-52536/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

E.L. esitas 22.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused viivistasu otsuse nr 0043012953 ja Tallinna Transpordiameti 10.10.2014 vaideotsuse nr 98255 kehtetuks tunnistamiseks.

Legislator headnote

AI generated

3-14-52536/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: E.L. esitas 22.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused viivistasu otsuse nr 0043012953 ja Tallinna Transpordiameti 10.10.2014 vaideotsuse nr 98255 kehtetuks tunnistamiseks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Määruse tegemise aeg ja koht

20.02.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52536

Haldusasi

E.L.

kaebus

AS

Ühisteenused

viivistasu

otsuse

nr 0043012953 tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja — E.L., esindaja Martin Minn;

vastustaja — AS Ühisteenused.

Menetlustoiming

Tähtaja menetluse läbiviimine

Resolutsioon

1. Jätta

kaebaja

taotlus

kaebetähtaja

ennistamiseks

rahuldamata.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-14-52536 menetlus.

3. Tagastada asjas 22.10.2014 Martin Minni poolt tasutud

riigilõiv summas 15 eurot.

4. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

1. E.L. esitas 22.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused viivistasu otsuse

nr 0043012953 ja Tallinna Transpordiameti 10.10.2014 vaideotsuse nr 98255 kehtetuks tunnistamiseks.

2. Tallinna Halduskohtu 10.11.2014 määrusega (tl 21–23) tagastati kaebus Tallinna Transpordiameti

10.10.2014 vaideotsuse nr 98255 kehtetuks tunnistamise nõude osas. Halduskohtu 10.11.2014 määrus

jõustus vaideotsuse tühistamiseks esitatud kaebuse tagastamise osas 27.11.2014. Sama määrusega jättis

kohus kaebuse menetlusse jäänud osas käiguta, paludes kaebajal muuhulgas selgitada kaebetähtaegsust

ning kaebetähtaja ületamise korral esitada taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.

Kohus selgitas määruses, et liiklusseaduse (LS) § 188 lg 2 kohaselt on viivistasu maksja mootorsõiduki või

selle haagise omanik. Kui liiklusregistrisse on kantud mootorsõiduki või selle haagise vastutav kasutaja, on

viivistasu maksja vastutav kasutaja. LS § 189 lg-st 2 tuleneb, et kui LS § 188 lg-s 2 nimetatud isik leiab, et

viivistasu otsusega on rikutud tema õigusi, võib ta pöörduda vaidega valla- või linnavalitsusse või esitada

kaebuse halduskohtule. Kuna viivistasu otsust ei adresseerita konkreetsele isikule, tuleneb kaebeõigus

viivistasu otsuse peale LS § 189 lg-st 2. Kaebeõiguse kindlakstegemiseks peab olema tõendatud, kas

kaebaja on LS § 188 lg-s 2 nimetatud isik (sõiduki omanik või vastutav kasutaja). Liiklusregistri andmete

kohaselt on E.L. sõiduki xxxxxx omanik (tl 18–19). Seega on tal ka kaebeõigus nimetatud sõidukiga seoses

tehtud viivistasu otsuse vaidlustamiseks.

3. Vaidlustatud viivistasu otsuses nr 0043012953 sisalduvas vaidlustamisviites on märgitud, et kui

mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja leiab, et viivistasu määramise otsusega on rikutud tema

õigusi, võib ta maksukorralduse seaduse § 138 sätestatud tähtaja jooksul viivistasu otsuse kättesaamisest

arvates pöörduda vaidega Tallinna Linnavalitsusse või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule. Seega on

vaidlustamisviites selgelt märgitud, kellel on õigus viivistasu otsust vaidlustada.

4. Kaebaja esitas kohtule selgituse kaebetähtaegsuse kohta, ning ka taotluse kaebetähtaja ennistamiseks

(tl 27–29).

Selgituse kohaselt sai kaebajale viivistasu otsus teatavaks 17.09.2014 ning selle peale esitas ta vaide

Tallinna Transpordiametile samal päeval, s.o 17.09.2014. Vaie jäeti Tallinna Transpordiameti poolt

10.10.2014 vaideotsusega rahuldamata. Kaebaja on esitanud Tallinna Halduskohtule 22.10.2014 kaebuse

vaideotsuse kehtetuks tunnistamiseks ja samuti viivistasu otsuse tühistamiseks. Kaebaja on seisukohal, et

juhul kui kohus peab põhjendatuks tunnistada kehtetuks Tallinna Transpordiameti vaideotsus, peaks

tooma see vahetult kaasa ka AS Ühisteenused viivistasu otsuse tühistamise, kuivõrd tegemist on otseselt

seotud aktidega ning vastasel korral ei oleks kaebajal oma õiguste kaitseks kaebuse esitamisel sisulist

mõtet. Kaebajal puudus võimalus esitada Tallinna Halduskohtule kaebust varem, kui 10.10.2014, mil sai

talle teatavaks Tallinna Transpordiameti vaideotsus, millega tema vaie AS Ühisteenused viivistasu

otsusele jäeti rahuldamata. Juhul, kui vaie oleks rahuldatud, ei oleks kaebajal tekkinud vajadust pöörduda

kaebusega kohtu poole. Niisamuti ei võimalda haldusmenetluse seadus (HMS) isikul pöörduda

haldusorgani poolt tema vaide menetlemise kestel samas asjas kaebusega kohtu poole.

Viivistasu otsuse tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg oli möödunud juba Tallinna Transpordiameti

vaideotsuse tegemise hetkeks. Seetõttu palub kaebaja kohtul ennistada AS Ühisteenused viivistasu

otsusele nr 0043012953 tühistamiskaebuse esitamise kaebetähtaeg.

5. 26.01.2015 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse (tl 34–35), tunnistades vastustajaks

AS Ühisteenused (resolutsiooni punkt 2) ning andes viimasele muuhulgas kaebuse tähtaegsuse ja tähtaja

ennistamise taotluse suhtes seisukohtade esitamiseks (resolutsiooni punkt 4).

Vastustaja leidis, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja

ennistamiseks. Kaebuse materjalidest nähtub, et kaebaja oli teadlik viivistasu otsusest 17.09.2014, millest

tulenevalt oli HKMS § 46 lõike 1 kohaselt kohtule tühistamise kaebuse esitamise viimaseks tähtpäevaks

17.10.2014. Samuti nähtub kaebuse materjalidest, et vastustaja sai teada linnale esitatud vaide

mitterahuldamisest 10.10.2014, millest tulenevalt oli kaebajal piisavalt aega (7 kalendripäeva)

HKMS § 46 lõikest 1 tulenevalt tühistamise kaebuse esitamiseks hiljemalt 17.10.2014.

6. HKMS § 124 lõike 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt,

ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse

saamist. HKMS § 152 lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise

korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2, s.o lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on

esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

7. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebus tänaseks menetlusse jäänud osas - viivistasu otsuse

tühistamisnõudes - esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides ning kaebaja esitatud asjaolud ei

ole käsitatavad objektiivse asjaoluna, mis saaks olla tähtaja ennistamise aluseks. Seetõttu tuleb

kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata jätta ja haldusasja nr 3-14-52536 menetlus HKMS § 124

lõike 2 ja HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel lõpetada. Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt.

7.1 HKMS § 46 lõikest 1 tulenevalt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti

teatavaks tegemisest arvates. Kaevatav viivistasu otsus on koostatud 17.09.2014 (tl 8), kaebus

halduskohtule on aga esitatud 22.10.2014 (tl 2). Kohus leiab, et tühistamisnõue on praegusel juhul

esitatud kaebetähtaega rikkudes, kuivõrd viivistasu otsuse koostamise ja kaebuse esitamise vahele on

jäänud enam kui 30 päeva ning kaebuse materjalidest nähtuvalt (kaebaja on ka ise kinnitanud) sai kaebaja

viivistasu otsusest teadlikuks hiljemalt selle koostamise päeval, s.o 17.09.2014 (tl 11, 28). Kohus rõhutab,

et kaebaja ei ole vaidega haldusorgani poole pöördunud ega pöördunud kaebusega varem ka kohtusse.

Asja materjalide järgi pöördus kaevatava viivistasu otsuse vaidlustamiseks vaidega haldusorgani poole

enda kui sõiduki vastutava kasutaja nimel M. L. L. (tl 11, 31). Vaidest ega selle täiendusest ei saa kohus

teha järeldust, et see oleks esitatud kaebaja nimel. M. L. L. ei maini vaides kordagi, et ta esindab E.L.d,

ning vaide täienduses on sõnaselgelt märgitud, et vaide esitajaks on M. L. L. Kuna liiklusregistri kohaselt

on sõiduki omanikuks kaebaja, oleks viivistasu otsuse ka vaide korras pidanud vaidlustama kaebaja, mitte

M. L. L. See, et kaebaja väidetavalt andis M. L. L. volitusega õiguse vaiet esitada (tl 31), ei oma

käesoleval juhul tähtsust, sest M. L. L. ei ole esitanud vaiet kaebaja esindajana, vaid M. L. L. enda nimel.

Seega puudub praegusel juhul kahtlus, et kaebaja E.L. ei ole vaidega Tallinna Transpordiameti poole

pöördunud.

7.2 Kuivõrd kaebaja ei ole tähtaja ennistamise taotluses toonud välja asjakohaseid põhjendusi, lähtub

kohus eeldusest, et kaebajal puuduvad kaebetähtaja ennistamiseks arvestatavad põhjused. Riigikohus on

lahendis nr 3-3-1-59-00 märkinud, et mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks peab ära näitama tähtaja

mööda lasknud protsessiosaline ning et kohus ei pea analüüsima tähtaja ennistamist otsustades asjaolusid,

mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud. Menetlustähtaja ennistamise

mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda HKMS § 150 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt loetakse

menetlustoimingu tegemata jätmise mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu

haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus või surm. Kuigi märgitud loetelu ei ole ammendav,

leiab kohus, et mõjuvaks põhjuseks saab olla vaid sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult

mõjutada ei saa ning takistused kaebuse õigeaegsel esitamisel on olulised ja kestvad (vt ka Riigikohtu

lahend nr 3-3-1-26-06). Kaebaja kinnitusel sai ta vaide mitterahuldamisest teadlikuks 10.10.2014 (tl 28).

Seega tulnuks kaebajal hiljemalt 10.10.2014 vaideotsuse tekstist ja sellele adressaadina märgitu pinnalt

mõista, et vaide esitajana ja vaidemenetluse läbijana saab käsitada üksnes M. L. L., mitte aga kaebajat.

Kaebaja ei ole selgitanud, miks ei esitanud ta kaebust siiski 30 päeva jooksul viivistasu otsusest teada

saamisest arvates, ehkki kaebajal oli ka kaebuse tähtaegseks esitamiseks aega 7 päeva. Kohus ei saa

eeltoodu valgel asuda seisukohale, et kaebetähtaja ületamisel tingisid sündmused, mille tekkimist või

kulgemist kaebaja ise vahetult mõjutada ei saanud. Kaebajal tulnuks eeldada, et viivistasu otsuse

vaidlustamiseks ja seeläbi sõiduki omaniku õiguste kaitsmiseks on ette nähtud teatud protsessinormid.

8. Kohus lõpetab kohtuasja menetluse HKMS § 124 lõike 2 ja HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel. Seetõttu

tuleb asjas tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 punkti 4 kohaselt selle tasujale tagastada. Toimikust

nähtuvalt (tl 20) on E.L. kaebuselt riigilõivu 15 eurot 22.10.2014 tasunud Martin Minn. Kohus on

riigilõivu tasumist kontrollinud (tl 20). Riigilõiv tuleb selle tasujale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik

Kohtunik