3-14-52536/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedE.L. esitas 22.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused viivistasu otsuse nr 0043012953 ja Tallinna Transpordiameti 10.10.2014 vaideotsuse nr 98255 kehtetuks tunnistamiseks.
Legislator headnote
AI generated3-14-52536/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: E.L. esitas 22.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused viivistasu otsuse nr 0043012953 ja Tallinna Transpordiameti 10.10.2014 vaideotsuse nr 98255 kehtetuks tunnistamiseks.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Aili Maasik
Määruse tegemise aeg ja koht
20.02.2015, Tallinn
Haldusasja number
3-14-52536
Haldusasi
E.L.
kaebus
AS
Ühisteenused
viivistasu
otsuse
nr 0043012953 tühistamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja — E.L., esindaja Martin Minn;
vastustaja — AS Ühisteenused.
Menetlustoiming
Tähtaja menetluse läbiviimine
Resolutsioon
1. Jätta
kaebaja
taotlus
kaebetähtaja
ennistamiseks
rahuldamata.
2. Lõpetada haldusasja nr 3-14-52536 menetlus.
3. Tagastada asjas 22.10.2014 Martin Minni poolt tasutud
riigilõiv summas 15 eurot.
4. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Määruse
peale
võib
esitada
määruskaebuse
Tallinna
Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates.
1. E.L. esitas 22.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused viivistasu otsuse
nr 0043012953 ja Tallinna Transpordiameti 10.10.2014 vaideotsuse nr 98255 kehtetuks tunnistamiseks.
2. Tallinna Halduskohtu 10.11.2014 määrusega (tl 21–23) tagastati kaebus Tallinna Transpordiameti
10.10.2014 vaideotsuse nr 98255 kehtetuks tunnistamise nõude osas. Halduskohtu 10.11.2014 määrus
jõustus vaideotsuse tühistamiseks esitatud kaebuse tagastamise osas 27.11.2014. Sama määrusega jättis
kohus kaebuse menetlusse jäänud osas käiguta, paludes kaebajal muuhulgas selgitada kaebetähtaegsust
ning kaebetähtaja ületamise korral esitada taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
Kohus selgitas määruses, et liiklusseaduse (LS) § 188 lg 2 kohaselt on viivistasu maksja mootorsõiduki või
selle haagise omanik. Kui liiklusregistrisse on kantud mootorsõiduki või selle haagise vastutav kasutaja, on
viivistasu maksja vastutav kasutaja. LS § 189 lg-st 2 tuleneb, et kui LS § 188 lg-s 2 nimetatud isik leiab, et
viivistasu otsusega on rikutud tema õigusi, võib ta pöörduda vaidega valla- või linnavalitsusse või esitada
kaebuse halduskohtule. Kuna viivistasu otsust ei adresseerita konkreetsele isikule, tuleneb kaebeõigus
viivistasu otsuse peale LS § 189 lg-st 2. Kaebeõiguse kindlakstegemiseks peab olema tõendatud, kas
kaebaja on LS § 188 lg-s 2 nimetatud isik (sõiduki omanik või vastutav kasutaja). Liiklusregistri andmete
kohaselt on E.L. sõiduki xxxxxx omanik (tl 18–19). Seega on tal ka kaebeõigus nimetatud sõidukiga seoses
tehtud viivistasu otsuse vaidlustamiseks.
3. Vaidlustatud viivistasu otsuses nr 0043012953 sisalduvas vaidlustamisviites on märgitud, et kui
mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja leiab, et viivistasu määramise otsusega on rikutud tema
õigusi, võib ta maksukorralduse seaduse § 138 sätestatud tähtaja jooksul viivistasu otsuse kättesaamisest
arvates pöörduda vaidega Tallinna Linnavalitsusse või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule. Seega on
vaidlustamisviites selgelt märgitud, kellel on õigus viivistasu otsust vaidlustada.
4. Kaebaja esitas kohtule selgituse kaebetähtaegsuse kohta, ning ka taotluse kaebetähtaja ennistamiseks
(tl 27–29).
Selgituse kohaselt sai kaebajale viivistasu otsus teatavaks 17.09.2014 ning selle peale esitas ta vaide
Tallinna Transpordiametile samal päeval, s.o 17.09.2014. Vaie jäeti Tallinna Transpordiameti poolt
10.10.2014 vaideotsusega rahuldamata. Kaebaja on esitanud Tallinna Halduskohtule 22.10.2014 kaebuse
vaideotsuse kehtetuks tunnistamiseks ja samuti viivistasu otsuse tühistamiseks. Kaebaja on seisukohal, et
juhul kui kohus peab põhjendatuks tunnistada kehtetuks Tallinna Transpordiameti vaideotsus, peaks
tooma see vahetult kaasa ka AS Ühisteenused viivistasu otsuse tühistamise, kuivõrd tegemist on otseselt
seotud aktidega ning vastasel korral ei oleks kaebajal oma õiguste kaitseks kaebuse esitamisel sisulist
mõtet. Kaebajal puudus võimalus esitada Tallinna Halduskohtule kaebust varem, kui 10.10.2014, mil sai
talle teatavaks Tallinna Transpordiameti vaideotsus, millega tema vaie AS Ühisteenused viivistasu
otsusele jäeti rahuldamata. Juhul, kui vaie oleks rahuldatud, ei oleks kaebajal tekkinud vajadust pöörduda
kaebusega kohtu poole. Niisamuti ei võimalda haldusmenetluse seadus (HMS) isikul pöörduda
haldusorgani poolt tema vaide menetlemise kestel samas asjas kaebusega kohtu poole.
Viivistasu otsuse tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg oli möödunud juba Tallinna Transpordiameti
vaideotsuse tegemise hetkeks. Seetõttu palub kaebaja kohtul ennistada AS Ühisteenused viivistasu
otsusele nr 0043012953 tühistamiskaebuse esitamise kaebetähtaeg.
5. 26.01.2015 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse (tl 34–35), tunnistades vastustajaks
AS Ühisteenused (resolutsiooni punkt 2) ning andes viimasele muuhulgas kaebuse tähtaegsuse ja tähtaja
ennistamise taotluse suhtes seisukohtade esitamiseks (resolutsiooni punkt 4).
Vastustaja leidis, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja
ennistamiseks. Kaebuse materjalidest nähtub, et kaebaja oli teadlik viivistasu otsusest 17.09.2014, millest
tulenevalt oli HKMS § 46 lõike 1 kohaselt kohtule tühistamise kaebuse esitamise viimaseks tähtpäevaks
17.10.2014. Samuti nähtub kaebuse materjalidest, et vastustaja sai teada linnale esitatud vaide
mitterahuldamisest 10.10.2014, millest tulenevalt oli kaebajal piisavalt aega (7 kalendripäeva)
HKMS § 46 lõikest 1 tulenevalt tühistamise kaebuse esitamiseks hiljemalt 17.10.2014.
6. HKMS § 124 lõike 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt,
ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse
saamist. HKMS § 152 lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise
korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2, s.o lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on
esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
7. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebus tänaseks menetlusse jäänud osas - viivistasu otsuse
tühistamisnõudes - esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides ning kaebaja esitatud asjaolud ei
ole käsitatavad objektiivse asjaoluna, mis saaks olla tähtaja ennistamise aluseks. Seetõttu tuleb
kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata jätta ja haldusasja nr 3-14-52536 menetlus HKMS § 124
lõike 2 ja HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel lõpetada. Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt.
7.1 HKMS § 46 lõikest 1 tulenevalt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti
teatavaks tegemisest arvates. Kaevatav viivistasu otsus on koostatud 17.09.2014 (tl 8), kaebus
halduskohtule on aga esitatud 22.10.2014 (tl 2). Kohus leiab, et tühistamisnõue on praegusel juhul
esitatud kaebetähtaega rikkudes, kuivõrd viivistasu otsuse koostamise ja kaebuse esitamise vahele on
jäänud enam kui 30 päeva ning kaebuse materjalidest nähtuvalt (kaebaja on ka ise kinnitanud) sai kaebaja
viivistasu otsusest teadlikuks hiljemalt selle koostamise päeval, s.o 17.09.2014 (tl 11, 28). Kohus rõhutab,
et kaebaja ei ole vaidega haldusorgani poole pöördunud ega pöördunud kaebusega varem ka kohtusse.
Asja materjalide järgi pöördus kaevatava viivistasu otsuse vaidlustamiseks vaidega haldusorgani poole
enda kui sõiduki vastutava kasutaja nimel M. L. L. (tl 11, 31). Vaidest ega selle täiendusest ei saa kohus
teha järeldust, et see oleks esitatud kaebaja nimel. M. L. L. ei maini vaides kordagi, et ta esindab E.L.d,
ning vaide täienduses on sõnaselgelt märgitud, et vaide esitajaks on M. L. L. Kuna liiklusregistri kohaselt
on sõiduki omanikuks kaebaja, oleks viivistasu otsuse ka vaide korras pidanud vaidlustama kaebaja, mitte
M. L. L. See, et kaebaja väidetavalt andis M. L. L. volitusega õiguse vaiet esitada (tl 31), ei oma
käesoleval juhul tähtsust, sest M. L. L. ei ole esitanud vaiet kaebaja esindajana, vaid M. L. L. enda nimel.
Seega puudub praegusel juhul kahtlus, et kaebaja E.L. ei ole vaidega Tallinna Transpordiameti poole
pöördunud.
7.2 Kuivõrd kaebaja ei ole tähtaja ennistamise taotluses toonud välja asjakohaseid põhjendusi, lähtub
kohus eeldusest, et kaebajal puuduvad kaebetähtaja ennistamiseks arvestatavad põhjused. Riigikohus on
lahendis nr 3-3-1-59-00 märkinud, et mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks peab ära näitama tähtaja
mööda lasknud protsessiosaline ning et kohus ei pea analüüsima tähtaja ennistamist otsustades asjaolusid,
mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud. Menetlustähtaja ennistamise
mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda HKMS § 150 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt loetakse
menetlustoimingu tegemata jätmise mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu
haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus või surm. Kuigi märgitud loetelu ei ole ammendav,
leiab kohus, et mõjuvaks põhjuseks saab olla vaid sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult
mõjutada ei saa ning takistused kaebuse õigeaegsel esitamisel on olulised ja kestvad (vt ka Riigikohtu
lahend nr 3-3-1-26-06). Kaebaja kinnitusel sai ta vaide mitterahuldamisest teadlikuks 10.10.2014 (tl 28).
Seega tulnuks kaebajal hiljemalt 10.10.2014 vaideotsuse tekstist ja sellele adressaadina märgitu pinnalt
mõista, et vaide esitajana ja vaidemenetluse läbijana saab käsitada üksnes M. L. L., mitte aga kaebajat.
Kaebaja ei ole selgitanud, miks ei esitanud ta kaebust siiski 30 päeva jooksul viivistasu otsusest teada
saamisest arvates, ehkki kaebajal oli ka kaebuse tähtaegseks esitamiseks aega 7 päeva. Kohus ei saa
eeltoodu valgel asuda seisukohale, et kaebetähtaja ületamisel tingisid sündmused, mille tekkimist või
kulgemist kaebaja ise vahetult mõjutada ei saanud. Kaebajal tulnuks eeldada, et viivistasu otsuse
vaidlustamiseks ja seeläbi sõiduki omaniku õiguste kaitsmiseks on ette nähtud teatud protsessinormid.
8. Kohus lõpetab kohtuasja menetluse HKMS § 124 lõike 2 ja HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel. Seetõttu
tuleb asjas tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 punkti 4 kohaselt selle tasujale tagastada. Toimikust
nähtuvalt (tl 20) on E.L. kaebuselt riigilõivu 15 eurot 22.10.2014 tasunud Martin Minn. Kohus on
riigilõivu tasumist kontrollinud (tl 20). Riigilõiv tuleb selle tasujale tagastada.
/allkirjastatud digitaalselt/
Aili Maasik
Kohtunik