3-14-50224/88 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2015. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50224

Haldusasi

L.K.i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 09.09.2013

nõusoleku nr 65896 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – L.K.

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Karin Laugas

Kolmandad isikud – A. K., R.H., L. M., H. T., T. T., A. O., J.

K., E. G., A. K., S. B., K. U.-L., E. L., A. S., M. R., P. E.,

F. G., J. Z., R. S., Promano Est OÜ, S.-A. N., Ü. D.

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta L.K.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 23.03.2015, välja arvatud HKMS

§ 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-14-50224

2(9)

1. Tallinna

Linnaplaneerimise

Amet

(TLPA)

väljastas

21.01.2013

projekteerimistingimused Kalju tn 3 kinnistule piirdeaia püstitamiseks ning andis 09.09.2013

piirdeaia püstitamiseks kirjaliku nõusoleku nr 65896.

2. L.K. (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 09.09.2013 nõusoleku nr

65896 tühistamiseks. Kaebaja on naaberkinnistu Kalju tn 5/5b üks omanikest ja ta kasutab

igapäevaselt sõiduautot. Kaebaja ei ole põhimõtteliselt piirdeaia rajamisele vastu, kuid

piirdeaed peaks jätma Kalju tn 3 ja Kalju tn 5/5b kinnistute vahelisele alale vähemalt 3,5 m

laiuse sissesõidutee, et tagada naaberkinnistu omanikele ohutu juurdepääs oma kinnistule.

Samuti peaks piirdeaed lõppema 5 m enne sõiduteed, et tagada sõidukitele ohutu

manööverdamisvõimalus. TLPA nõusolek piirdeaia püstitamiseks kitsendab nii Kalju tn 5/5b

kinnistu omanike kui ka teenindavate ja päästesõidukite juurdepääsu Kalju tn 5/5b kinnistule.

TLPA

on

eiranud

nii

enda

antud

projekteerimistingimusi

kui

ka

Päästeameti

kooskõlastustingimust, mille kohaselt tuli jätta sõidukitele liiklemiseks vähemalt 3,5 m laiune

juurdepääsutee. Tegelikult on juurdepääsutee hoovipoolses otsas vaid 3,1 m laiune. Samuti on

muudetud tänavale sõitmine liiklusohtlikuks. Arvestades sõidutee laiust ning väljasõidutee

vastas asuva Kalju tn 4 maja ette pargitud autosid, jääb hoovist tänavale sõiduks ebamõistlikult

väike manööverdamisruum. Lisaks on liiklus Kalju tänaval tihe ja kahesuunaline ning tänava

äärde jääb kitsas kõnnitee. Piireaed piirab hoovist välja sõitva juhi nägemisulatust. Lisaks on

tee Kalju tn 5 maja poolses otsas pimeda kurviga. Kalju tn 5/5b kinnistu hoovi sõitev auto peab

tegema täisnurga all pöörde, mis oleks hilissügisel, talvel ja varakevadel võimatu.

2012. a tehti Kalju tn 5/5b kinnistu hoovis 25 000 eurot maksvad ulatuslikud tööd, mille käigus

ehitati 15 puukuuri, sest hoone on puuküttega, ning rajati 7 sõidukile parkimiskohad. Sellega

toodi seni tänaval parkinud autod hoovi. Tallinna linn (vastustaja) toetas projekti 10 000 euroga.

Kinnistutevaheline piirdeaed teeb selle investeeringu mõttetuks, sest hoovi ei saa enam

otstarbekalt kasutada.

Kaebajale kaasneksid uue juurdepääsutee ehitamisega oluliselt suuremad kulutused kui Kalju

tn 3 kinnistu omanikele piirdeaia nihutamisega u 40 cm Kalju tn 3 maja poole ja sõiduteest

kaugemale. Samuti tuleks kaotada Kalju tn 5/5b kinnistu hoovis asuvad parkimiskohad. Kalju

tn 3 ja Kalju tn 5/5b kinnistute vahelist sissesõiduteed on kasutatud juba aastaid.

3. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Piirdeaia püstitamiseks antud nõusolek on

seaduslik ega kuulu tühistamisele. Ehitusprojekt on kooskõlastatud pädevate asutustega ja

nõusolek ei riku kaebaja õigusi. Sissesõidutee laius on kooskõlas liiklusseadusega ning

vajadusel päästesõidukite poolt kasutatav. Viimast on kinnitanud ka Päästeamet oma

kooskõlastusega. Kalju tn 5/5b ja Kalju tn 3 kinnistud jagavad ühist juurdepääsu avalikult

kasutatavalt teelt. Juurdepääsuteest pool on Kalju tn 3 kinnistul ja pool Kalju tn 5/5b kinnistul.

Kalju tn 3 kinnistule ei ole seatud servituuti Kalju tn 5/5b kinnistu kasuks. Naabril on õigus

piirata oma kinnistu aiaga. Aed ei ole isegi piirirajatis, sest see asub täielikult Kalju tn 3 kinnistul

ja 30 cm kaugusel kinnistu tegelikust piirist. Kaebajal ei ole mingit õigust kasutada Kalju tn 3

kinnistut oma ehitisele juurdepääsuks. Kui senine juurdepääsutee jääb liiga kitsaks, on Kalju tn

5/5b kinnistu omanikel võimalik rajada oma kinnistule juurdepääs Kalju tn 7 poolsesse külge,

kus praegu asub vaid jalgvärav. Seega ei jäeta Kalju tn 5/5b kinnistu elanikke juurdepääsuta

oma kinnistule. Vastustaja ei pea nõusoleku andmise menetluses lahendama naabrite

omavahelisi tülisid. Vastustaja tuvastas paikvaatluse käigus, et avalikult kasutatav tee on

väikese liiklusega ja kinnistult väljasõidul ei teki probleeme. Prügisõidukid ei pea konteinerite

tühjendamiseks krundile sõitma ja reaalses elus seda ei tehtagi, kuna sellise suure sõidukiga on

hoovis manööverdamine ebamõistlik ja ajakulukas. Kaebaja selgitused võimalike täiendavate

kulutuste osas on asjakohatud, sest nõusolek anti Kalju tn 3 kinnistule piirdeaia ehitamiseks ja

sellega ei kaasne kaebajale mingeid kulutusi.

3-14-50224

3(9)

4. Kolmandad isikud J. K., E. G., A. K., S. B., A. S., P. E., F. G., J. Z., R. S. ja A. O.

toetasid Kalju tn 5/5b kinnistu omanikena kaebust.

5. Kolmas isik S.-A. N. toetas Kalju tn 5/5b kinnistu omanikuna kaebust. Ta selgitas, et

piirdeaia ehitamine halvendaks tema igapäevast elu, sest ta on raske liikumispuudega (saab

liikuda vaid abivahenditega ja teiste isikute toel) ja tema jaoks on hädavajalik, et sõiduk saaks

sõita maja trepi ette. Piirdeaed takistaks sõidukil hoovi ja sealt välja sõita. Maja on puuküttega

ja puukuurid asuvad hoovis. Piirdeaed takistaks puid vedaval autol puukuurini sõita.

6. Kolmandad isikud M. R. ja Ü. D. toetasid Kalju tn 5/5b kinnistu omanikena kaebust.

Piirdeaia ehitamine muudab autoga sõitmise Kalju tn 5/5b kinnistule võimatuks. Keskmisest

suurema autoga ei ole üldse võimalik kinnistule sõita. Kalju tn 5/5b korterid on puuküttega ja

puukuurid asuva kinnistu tagumises servas. Kui auto ei saa kinnistule sõita, tuleks puude

mahalaadimise ajaks tänav blokeerida. 15-st korteriomanikust on 3 liikumispuudega. 2012. a

ehitati Kalju tn 5/5b kinnistu hoovi piirdeaed, puukuurid ja parkimisala, kuhu mahub 10 autot.

Kui hoovi ei saa enam sõita, tuleb need autod taas tänavale parkida. Kalju tn 7 poolsesse külge

sissesõidutee rajamist kaaluti, kuid see jäeti tegemata, sest sellisel juhul ei oleks hoovis olnud

nõutud mahus haljasala ja seda projekti ei oleks kinnitatud. Pealegi oleks tulnud autotee kasuks

hävitada juba loodud lasteala. Praeguseks on tööd tehtud 7 erineva ehitusloa alusel ja mingit

põhimõttelist muudatust ei saa enam teha. Kalju tn 5/5b majad vajavad veel ulatuslikke

renoveerimistöid (katusevahetus, fassaaditööd, vundamendi lahtikaevamine, sadevee drenaaži

rajamine jne). Nende tööde teostamiseks on vaja kasutada kinnistul suuremahulist tehnikat.

Kalju tn 3 ja Kalju tn 5/5b kinnistutele on olnud alates 1908. a sissepääs Kalju tn 3 ja Kalju tn

5 kinnistute vaheliselt alalt. Teatud perioodil on kinnistute vahel olnud ka aed, kuid see

lammutati just autodelt saadud kahjustuste tõttu.

7. Kolmas isik R. H. palus Kalju tn 3 kinnistu omanikuna jätta kaebus rahuldamata. Piirdeaia

püstitamiseks antud nõusolek on seaduslik ja puudub alus selle tühistamiseks. Kalju tn 3

kinnistu kaasomanikud soovisid oma kinnistu turvalisuse ja omandi kaitse eesmärgil ehitada

piirdeaia ja TLPA andis selleks nõusoleku. Kalju tn 3 ja Kalju tn 5/5b kinnistute omanike vahel

puudub kokkulepe Kalju tn 3 kinnistu kasutamiseks juurdepääsuks Kalju tn 5/5b kinnistule.

Kinnistutele on kasutatud juurdepääsuks ühist sissesõiduteed põhjusel, et kunagine kinnistute

vaheline piirdeaed on lagunenud ja seda ei ole uuesti üles ehitatud. See aga ei saanud anda Kalju

tn 5/5b kinnistu omanikele alust eeldada, et võimalus kasutada võõrast kinnistut jääb tähtajatult

kestma ja sellest tulenevalt saab naaberkinnistu omanikke kohustada juurdepääsu võimaldama.

Antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus Kalju tn 5/5b kinnistule puuduks juurdepääs

avalikult kasutatavalt teelt. Kalju tn 5/5b kinnistu piirneb avalikult kasutatava teega ka Kalju tn

7 poolses küljes, kus on juba jalgvärav, mille kõrvale või asemele on võimalik rajada autovärav.

Selles küljes puuduvad sellised püsivad ehitised, mille kõrvaldamine autovärava rajamiseks

oleks raskendatud või koguni võimatu või tooks kaasa ülemääraseid kulutusi. Kalju tn 3 kinnistu

omanikud teavitasid Kalju tn 5/5b kinnistu omanikke juba 2012. a, et kavatsevad rajada oma

kinnistule piirdeaia. Sellele vaatamata ei kavandanud Kalju tn 5/5b kinnistu omanikud hoovi

planeerides juurdepääsu Kalju tn 7 poolsest küljest, vaid see ehitati aiaga kinni. Seega panid

Kalju tn 5/5b kinnistu omanikud ise teise võimaliku juurdepääsutee kinni olukorras, kus puudus

kokkulepe vm õiguslik alus Kalju tn 3 kinnistu kasutamiseks Kalju tn 5/5b kinnistule

juurdepääsuks. Seetõttu ei saa kaebajal olla õigust nõuda juurdepääsu üle Kalju tn 3 kinnistu.

Juurdepääsu puudutavad küsimused on asjaõiguslikud ja kuuluvad lahendamisele maakohtus.

Kaebaja ei saavuta oma eesmärki piirdeaia ehitamiseks antud nõusoleku vaidlustamisega. Ka

nõusoleku tühistamisel ei teki Kalju tn 5/5b kinnistu omanikel õigust kasutada Kalju tn 3

kinnistut oma kinnistule juurdepääsuks. Nõusolek ei saa kuidagi kaebaja õigusi rikkuda, sest tal

säilib võimalus kasutada senist juurdepääsu. Kui see jääb kitsaks, saab avada väga lihtsalt uue

juurdepääsu Kalju tn 7 poolt. Kui uue juurdepääsu rajamisega kaasnevadki mingid kulud, on

3-14-50224

4(9)

need põhjustatud Kalju tn 5/5b kinnistu omanike endi süül. Piirdeaia on kooskõlastanud kõik

ametkonnad, seetõttu puudub alus arvata, et selle ehitamine oleks vastuolus kehtivate

normidega. Piirdeaia rajamine ei mõjuta sõidukite manööverdamist. Kalju tänav on alati olnud

kitsas ja kaebaja välja toodud manööverdamisprobleemid esinevad ka ilma piirdeaiata. Kalju tn

7 poolset sissepääsu oleks mugavam ja ohutum kasutada, sest selles küljes on väljapääs tänavale

avaram. Prügiautod on ka piirdeaia puudumisel suutnud mitmel korral Kalju tn 3 majale otsa

sõita, mis näitab, et prügiautoga ei ole majade vahele sissepööramine mõistlik ka siis, kui

piirdeaed puudub. Kinnistuomanikul ei ole kohustust võimaldada prügiautol otseselt pääsu

prügiautoni, vaid prügivedajal on võimalik ratastel konteiner sõidutada prügiautoni. Seega on

kaebaja põhjendamatult võimendanud probleeme, mis kaasnevad väidetavalt piirdeaia

ehitamisega.

8. Kolmandad isikud A. K. ja L. M. palusid Kalju tn 3 kinnistu omanikena jätta kaebus

rahuldamata, ühinedes R. H. esitatud seisukohtadega.

9. Kolmandad isikud H. T., T. T., K. U.-L., E. L. ja Promano Est OÜ ei ole kaebuse suhtes

oma seisukohta avaldanud.

10. Kaebaja selgitas täiendavates seisukohtades, et Kalju tn 5/5b kinnistu hoovi

korrastamiseks alustati eeltöid juba 2010. a. TLPA väljastas projekteerimistingimused

19.04.2011 ja ehitusprojekti elluviimiseks saadi 7 erinevat ehitusluba. Kuna üheks tingimuseks

oli, et krundi haljastatud osa peab moodustama vähemalt 30% krundi suurusest, siis on

autovärava rajamine Kalju tn 7 suunas välistatud. Kalju tn 3 kinnistu omanikud on selgelt

eiranud Kalju tn 5/5b kinnistu omanike huve. Piirdeaia ehitamisel eirati kõiki Kalju tn 5/5b

kinnistu omanike ettepanekuid. Rikuti Päästeameti poolt kooskõlastamisel seatud nõuet, et

sissepääsutee peab olema minimaalselt 3,5 m lai. Hoovipoolses otsas on juurdepääsutee laius

vaid 3,1 m, kusjuures seal tuleb sooritada pööre. Piirdeaia ehitamisega alustati enne

kohtuvaidluse lõppemist. Igasugune konstruktiivne arutelu kahe kinnistu omanike vahel on

olnud juba eos võimatu. TLPA on asutatud mh selliste arusaamatuste lahendamiseks. Tema

ülesandeks on leida linna ja linnakodanike jaoks parimad lahendused. Antud juhul ei arvestatud

Kalju tn 5/5b kinnistu omanike õigeaegselt esitatud nõudeid piirdeaia projektile. Nõusoleku

andmisel ei nähtud ette lahendusi piirdeaia rajamisega seotud probleemidele nagu autode ohutu

sisse- ja väljapööramine, prügiauto olematu manööverdamisruum, sissesõidutee ees olev kõrge

ja terav kõnnitee äärekivi. Pärast piirdeaia ehitamist on sissesõidutee kasutamine muutunud ka

ideaalsete ilmastikuoludega äärmiselt riskantseks. Mitmed küttepuid toonud autod, kiirabiauto

ja invaliidi vedanud taksod on keeldunud seda sissesõiduteed kasutamast. Küttepuude toomise

ajal on Kalju tn 5/5b kinnistu elanikel tulnud tegeleda parkivate autode teisaldamisega, et

küttepuid toov auto ei sulgeks liiklust. Iga prügikonteineri tühjendamise eest tuleb nüüd maksta

3 eurot lisatasu. Jalgvärava juurde ei ole võimalik prügivedu üle viia, sest seal on aiatagune alati

täis pargitud ja teel on kõrge sõidutee äärekivi. Kalju tn 5/5b kinnistu hoovist välja sõites saab

pöörata vaid Soo tn suunas, sest Tööstuse tn suunas keeramist takistab kõrge ja järsk kõnnitee

serv. Tööstuse tn poole pöörates tuleks seda teha hooga, millega kaasneb risk sõita ette teisele

autole, mis tuleb kurvi tagant.

11. Kolmandad isikud R. H., H. T., L. M. ja A. K. selgitasid täiendavates seisukohtades, et

ehitasid 2014. a detsembris vaidlusaluse piirdeaia valmis. Kalamajas asuvad kinnistud on

ajalooliselt piirnenud piirdeaedadega. Kalju tn 3 kinnistu omanikud soovisid taastada kinnistu

selle võimalikult algupärasel kujul. Kolmandad isikud said kaebaja kaebusest teada alles pärast

ehitusettevõtjaga lepingu sõlmimist ja esimese osamakse tasumist aprillis 2014. Nad lükkasid

küll ehitustöid edasi, kuid arvestades osamakse suurust, ei saanud nad riskida selle kaotamisega.

Erinevalt Kalju tn 5/5b kinnistu omanikest ei saanud nemad oma hoovi renoveerimiseks toetust

ja kõik tööd tehti oma vahenditega. Kuna piirdeaia rajamiseks antud nõusolekut ei olnud

3-14-50224

5(9)

peatatud, ei olnud piirdeaia valmisehitamine keelatud. Piirdeaed asub 100% Kalju tn 3 kinnistul.

Kalju tn 5/5b kinnistu elanikud segasid mitmel korral ehitustöid ja vabastasid ehitusala alles

pärast politsei poolset sekkumist. Pärast piirdeaia rajamist ei ole täheldatud, et Kalju tn 5/5b

kinnistule oleks sissesõit võimatu või ohtlik. Probleeme ei ole olnud ka prügiveoga. Erineva

suurusega autod saavad vabalt Kalju tn 5/5b kinnistu hoovi sisse ja välja sõita. Seega ei leidnud

kaebaja hirmud kinnitust. Erinevalt Kalju tn 3 kinnistust on Kalju tn 5/5b kinnistule vahetu

juurdepääs ka Kalju tn 7 poolt, kuhu saaks vajadusel rajada nii jalg- kui autovärava.

Vaidlusaluse nõusoleku tühistamine ei annaks Kalju tn 5/5b kinnistu omanikele õigust kasutada

Kalju tn 3 kinnistut oma kinnistule juurdepääsuks, kusjuures praeguses olukorras on näha, et

tegelikult puudub selle järele ka vajadus.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Vaidlusaluse kirjaliku nõusolekuga (I kd tl 52) anti Kalju tn 3 kinnistu omanikele õigus

ehitada oma kinnistu ümber piirdeaed. Piirdeaed jagab seni Kalju tn 3 ja Kalju tn 5/5b kinnistute

elanike ühises kasutuses olnud sissesõidutee kaheks. Piirdeaed on vastustaja ja R. H. kinnitusel

ehitatud Kalju tn 3 kinnistule, mitte Kalju tn 3 ja Kalju tn 5/5b kinnistute piirile. Kuna kinnistute

piirid ei paikne Kalju tänavaga 90° nurga all risti1, siis erineb mõlema kinnistu juurde jäänud

sissesõidutee laius tänavapoolses otsas ja hoovipoolses otsas. Piirdeaia eelprojekti kaardilt (I kd

tl 152p) nähtub, et Kalju tn 3 kinnistu sissesõidutee on tänavapoolses otsas 3,6 m lai ja

hoovipoolses otsas 4,08 m lai, Kalju tn 5/5b kinnistu sissesõidutee on tänavapoolses otsas 3,5

m lai ja hoovipoolses otsas 3,04 m lai. Vaidluse all ei ole asjaolu, et enne piirdeaia rajamist

kasutasid Kalju tn 3 ja Kalju tn 5 kinnistute vahelist sissesõiduteed mõlema kinnistu omanikud.

Sissesõidutee asub umbes pooles ulatuses kummalgi naaberkinnistul. Eraldi kokkulepet

kinnistute omanike vahel sissesõidutee kasutamise kohta ei ole sõlmitud, samuti puuduvad

kinnistusraamatus sellekohased reaalservituudid. Kalju tn 3 kinnistu omanikud soovisid rajada

kinnistu ümber piirdeaia turvalisuse suurendamise eesmärgil. Samuti häiris neid see, et

naaberkinnistu omanikud kasutasid nende nõusolekuta ka nende kinnistule jäävat sissesõidutee

osa. Kaebaja sõnul takistab piirdeaed sõidukite ohutut sõitmist Kalju tn 5/5b kinnistule ja sealt

tänavale. Hoopis võimatuks on muutunud suuremate mõõtudega sõidukite (nt kiirabiauto,

päästeauto, puukoormat vedav auto, prügiauto jne) juurdepääs Kalju tn 5/5b kinnistule.

13. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle.

Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende

õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist (vt ka AÕS § 89). Sama

paragrahvi lg 2 järgi võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute

õigustega. AÕS § 140 järgi on kinnisomandi kitsendused seadusjärgsed või need seatakse

kohtulahendi või tehinguga.

Eelnevast tuleneb, et naaberkinnisasjade omanike õiguste hindamisel ei saa eelistada üht

omanikku teisele ning põhimõtteliselt on kõigil naaberkinnisasjade omanikel õigus oma

kinnisasjaga õiguskorra piires vabalt toimida. Nii ei saa kinnisasja omanik üldjuhul takistada

naaberkinnisasja omanikku rajamast oma maale ehitisi ja neid kasutamast. Samas peavad

omanikud siiski vastastikku arvestama üksteise õigustega ulatuses, mis on vajalik teiste

omanike õiguste teostamiseks. Kinnisasja omaniku omand ei saa ulatuda teistele isikutele

kuuluvatele kinnisasjadele teisiti kui omandi koosseisus olevate asjaõiguste alusel

(tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 4). Kinnisasja omaniku õigused on piiratud eelkõige

1 Vt kaarti Maa-ameti kaardiregistris

http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU82&user_id=at&punkt=541736,6590036&zoom=80.8074864167

72&setlegend=SHYBR_ALUS01=0,SHYBR_ALUS02=1&LANG=1.

3-14-50224

6(9)

naaberkinnisasjade

omanike

õigustega.

Seejuures

tuleb

naabrite

vaheliste

suhete

kindlaksmääramisel kaaluda poolte õigustatud huvisid. Siiski on igal kinnisasjal prioriteetsed

tema omaniku huvid ja esmajärjekorras on just omanikul õigus oma huve oma kinnisasjal

realiseerida. Kui kinnisasja omanik peaks esmajärjekorras lähtuma naaberkinnisasjade omanike

või kolmandate isikute soovidest, oleks tema omandiõigus suuresti näiv (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 11.04.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05, p 13).

Kalju tn 3 kinnistul omanikel on seega õigus ehitada oma kinnistu ümber piirdeaed. Praegusel

juhul kuulub pool Kalju tn 3 ja Kalju tn 5/5b kinnistute vahelisest sissesõiduteest Kalju tn 3

kinnistu koosseisu. Kaebajal ei ole seadusest tulenevat õigust kasutada Kalju tn 3 kinnistul

asuvat sissesõiduteed oma kinnistule juurdepääsuks. Selline õigus võib tulla vaid

kinnistuomanike vahelisest tehingust või kohtulahendist.

14. AÕS § 156 lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra

kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui

kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu

määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. AÕS § 141 lg 11 järgi

kantakse eraõiguslik kitsendus kinnistusraamatusse asjaõigusena, eelkõige servituudina. AÕS

§ 173 lg 1 järgi peab reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt

tõestatud.

Menetlusosalised ei ole praegusel juhul väitnud ega tõendanud, et Kalju tn 3 ja Kalju tn 5/5b

kinnistute omanike vahel oleks sõlmitud notariaalselt tõestatud reaalservituudi seadmise

lepingut naaberkinnistu juurde kuuluva sissesõidutee kasutamise kohta. Sellise servituudi

olemasolu ei nähtu ka kinnistusraamatust. Menetlusosalised ei ole väitnud ega tõendanud ka

seda, et sellise juurdepääsuõigusega oleks Kalju tn 3 kinnistut koormatud Kalju tn 5/5b kinnistu

omanike kasuks (ja/või vastupidi) kohtulahendiga. Eeltoodust järeldab kohus, et Kalju tn 3 ja

Kalju tn 5/5b kinnistute omanikel puudus õigus kasutada naaberkinnistu juurde kuuluvat

sissesõiduteed enda kinnistule juurdepääsuks, kuigi seda tehti seni vastastikusel teadmisel ja

aktsepteerimisel. Kuna reaalservituut ei teki igamisega (AÕS § 173 lg 5), siis ei saa kaebaja

tugineda senise juurdepääsutee kasutamisel väitele, et seni on seda teed juba aastaid kasutatud.

15. Vastustajal tuli piirdeaia ehitamiseks kirjaliku nõusoleku taotluse lahendamisel arvestada

olukorraga, kus Kalju tn 5/5b kinnistu omanikel puudus vastastikusest kokkuleppest või

kohtulahendist tulenev õigus Kalju tn 3 kinnistul asuvat sissesõiduteed kasutada, tõenäoliselt ei

õnnestu Kalju tn 5/5b kinnistu omanikel sõlmida Kalju tn 3 kinnistu omanikega nende selge

vastuseisu tõttu kokkulepet selle tee edaspidi kasutamise kohta ning tõenäoliselt jääb Kalju tn

5/5b kinnistu omanike hagi teise juurdepääsu olemasolu tõttu ka kohtumenetluses rahuldamata.

Sellises olukorras puudus vastustajal õigus keelduda Kalju tn 3 kinnistule piirdeaia rajamiseks

nõusolekut andmast. Vastustajal ei ole õigust ise Kalju tn 3 kinnistu omanike asemel määrata

Kalju tn 3 kinnistul asuvat sissesõiduteed Kalju tn 5/5b kinnistu omanikele kasutamiseks. Ka

halduskohtul puudub pädevus lahendada pooltevahelisi asjaõiguslikke vaidlusi ning koormata

kohtulahendiga Kalju tn 3 kinnistut Kalju tn 5/5b kinnistu kasuks. Seega puudub Kalju tn 5/5b

kinnistu elanikel õigus kasutada Kalju tn 3 kinnistule jäävat sissesõiduteed ka juhul, kus

piirdeaia ehitamiseks antav nõusolek tühistatakse.

16. Maakohtul on kinnistule juurdepääsu küsimust puudutava vaidluse lahendamisel õigus

arvestada senise juurdepääsutee pikaajalise kasutamisega, kuigi see ei ole ainumäärav (vt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.04.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04, p 16; 03.06.2010

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-10, p 27). AÕS § 156 lg 3 kohaselt ei ole kinnisasja omanikul

õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade

3-14-50224

7(9)

vahel on katkenud tema tahtel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.05.2008 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-41-08, p 21). Vastustaja ja kolmanda isiku selgitustest nähtub, et Kalju tn 5/5b kinnistu

omanikud ehitasid Kalju tn 7 poolse teise juurdepääsu ise piirdeaiaga kinni, olles seejuures

teadlikud Kalju tn 3 kinnistu omanike soovist ka oma kinnistu piirdeaiaga piirata. Seega pidid

Kalju tn 5/5b kinnistu omanikud arvestama sellega, et Kalju tn 3 kinnistule piirdeaia rajamine

võib senise Kalju tn 3 ja Kalju tn 5 hoonete vahelise sissesõidutee muuta kitsamaks, mistõttu

võib neil tekkida vajadus kasutada oma kinnistule juurdepääsuna hoopis Kalju tn 7 poolset

ühendust avalikult kasutatava teega. Selgitus, et Kalju tn 7 poolset sissesõiduteed otsustati mitte

kasutada põhjusel, et säiliks projekteerimistingimustes (II kd tl 126) ettenähtud vähemalt 30%-

line kinnistu haljastus, ei ole usutav, sest Maa-ameti kaardiserveri ortofotolt ei nähtu, et Kalju

tn 5/5b kinnistul oleks muud haljastust peale nurgas asuva laste mänguväljaku. Seega ei jääks

Kalju tn 5/5b kinnistule sissesõidutee rajamisel Kalju tn 7 poolsesse külge haljastust kuidagi

vähemaks. Kalju tn 7 poolne sissesõidutee oleks piisavalt lai ka suuremate mõõtmetega

sõidukitele ohutuks juurdepääsuks kinnistule. Hoovi ülesehitust vaadates ei saa järeldada, et

Kalju tn 7 poolsesse külge sissesõidutee rajamine tooks kaasa laste mänguväljaku lammutamise.

Laste mänguväljak asub maja nurgas ja on piiratud aiaga, seega on tagatud laste turvalisus

hoovis liikuvatele sõidukitele vaatamata. Omanike valida on, kas nad soovivad kasutada hoovi

laste mänguväljaku või sõidukite parkimisalana. See, et Kalju tn 5/5b kinnistu omanikud

soovivad kasutada oma hoovi võimalikult efektiivselt, ei too Kalju tn 3 kinnistu omanikele

kaasa kohustust võimaldada Kalju tn 5/5b kinnistu omanikel kasutada Kalju tn 3 kinnistut. Ka

Kalju tn 3 kinnistu omanikel on õigus ise oma hoovi planeerida ja võimalikult efektiivselt

kasutada. Seega võib kaebaja juurdepääsu nõudega hagi jääda maakohtus rahuldamata põhjusel,

et Kalju tn 5/5b kinnistu omanikel on oma kinnistule olemas teine juurdepääs, mis katkes nende

omal tahtel ja teadmisel, et senine juurdepääsutee jääb edaspidi kitsamaks. Kaebajal on õigus

selles, et Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendite kohaselt arvestatakse juurdepääsu vaidluste

lahendamisel mõlema poole huvisid, sh seda, milline on uue juurdepääsutee rajamise kulude ja

senise juurdepääsu kasutamisel koormatava kinnistu omanike huvide tasakaal (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 12.04.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04, p 14; 26.10.2006 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 28; 03.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-10, p 22, 25).

Praegusel juhul aga ei saa Kalju tn 7 poolsesse külge endise sissesõidutee taastamine olla

ebaproportsionaalselt kulukas, sest hoovi kõvakattega pind ulatub kuni Kalju tn 7 pool asuva

jalgväravani ning maajupp hoovist tänavani on väga lühike. Kuna sellekohase vaidluse peab

lahendama kehtivatele tsiviilõiguse normidele, põhimõtetele ja kohtupraktikale tuginedes siiski

maakohus, siis ei saa halduskohus anda kindlat seisukohta selle vaidluse lõpliku tulemuse osas.

17. Kolmanda isiku kinnitusel kasutavad Kalju tn 5/5b kinnistu elanikud ka pärast piirdeaia

valmisehitamist endiselt senist sissesõiduteed. Kohtunik käis ka ise 19.02.2015 mitteametlikult

olukorraga tutvumas ja nägi Kalju tn 5 kinnistu sissesõiduteel poris sõiduauto rehvijälgi, millest

võib järeldada, et piirdeaia ehitamine ei muutnud senise sissesõidutee kasutamist Kalju tn 5/5b

kinnistu elanike jaoks võimatuks. Kalju tn 5 kinnistu poolse kõnnitee äärekivi juurde oli lisatud

killustikku, et muuta üle äärekivi sõitmine sujuvamaks. Liiklusmärk, mis muudab väidetavalt

suurematele sõidukitele sissesõidu võimatuks (I kd tl 129), asub Kalju tn 5 maja küljes2, seega

on Kalju tn 5/5b kinnistu omanikel võimalik see soovi korral eemaldada. Sissesõidutee on

piirdeaia tõttu muutunud küll senisest kitsamaks ja võib takistada suuremate sõidukite

juurdepääsu hoovi, kuid laiema juurdepääsu saavad Kalju tn 5/5b kinnistu omanikud rajada

soovi korral Kalju tn 7 poolsesse külge. Prügiautol ei ole prügikonteineri tühjendamiseks vaja

sõita hoovi, sest prügikonteinerid on ratastel ja neid on võimalik vajadusel prügiautoni

2 Vt

https://www.google.ee/maps/@59.445993,24.735473,3a,75y,115.35h,72.54t/data=!3m4!1e1!3m2!1s44G80ajlvS

01gr4QGzTfVQ!2e0!6m1!1e1.

3-14-50224

8(9)

veeretada

(vt

Tallinna

Linnavolikogu

08.09.2011

määruse

nr

“Tallinna

jäätmehoolduseeskiri” § 16 lg 1). Puid vedav auto mahub parkima ka Kalju tänavale. Kalju

tänav on küll kitsas ja nähtavus Kalju tn 5 hoone juures oleva kurvi tõttu piiratud nähtavusega,

mis muudab hoovist väljasõidul sõiduki manööverdamise raskemaks, kuid samasugune oli

olukord ka siis, kui vaidlusalust piirdeaeda ei olnud. Kitsal kahesuunalisel tänaval sõitmine

muudab juhid ettevaatlikuks ja sunnib neid valima liiklusoludele vastava sõidukiiruse.

Seejuures ei ehitatud piirdeaeda kuni kõnniteeni, vaid see lõpeb veidi enne kõnniteed, mis peaks

suurendama hoovist väljasõitu tegeva juhi ja tänaval liiklejate nägemisulatust. Vajadusel saavad

Kalju tn 5/5b kinnistu omanikud paigutada Kalju tn 5 hoone külge liiklusmärgi, mis hoiatab

tänaval liiklejaid hoovist väljasõitvate sõidukite eest. Kuna Kalju tn 3 hoone taha jääv hooviala

on tunduvalt väiksem kui Kalju tn 5/5b kinnistul asuv hooviala, siis ei ole põhjendatud nõue, et

Kalju tn 3 kinnistu omanikud vähendaksid oma hoovi suurust veelgi Kalju tn 5/5b kinnistu

kasutamise mugavuse huvides, nihutades piirdeaeda veelgi rohkem oma hoovi poole. Kalju tn

3 ja Kalju tn 5 kinnistute vaheline sissesõidutee ei ole pikk ja vajadusel saavad nt kiirabi töötajad

läbida selle ka jalgsi. Jalgsi pääseb praegu kinnistule ka Kalju tn 7 poolt jalgvärava kaudu.

18. Vastustaja ei ole rikkunud menetluse läbiviimisel ka menetlusnorme. Kalju tn 5/5b kinnistu

elanikke teavitati piirdeaia ehitamise soovist ja neil võimaldati avaldada oma seisukohta (I kd

tl 60). Esitatud seisukohtadele vastati (I kd tl 68-68p). Kuna aga vastustaja ei saa kohustada

Kalju tn 3 kinnistu omanikke lubama Kalju tn 5/5b kinnistu elanikel Kalju tn 3 kinnistule jäävat

sissesõiduteed kasutada, samuti on Kalju tn 5/5b kinnistu omanikel olemas reaalne võimalus

rajada ebaoluliste kulutustega endale teine juurdepääs avalikult kasutatavale teele, siis ei ole

vastustaja rikkunud kirjaliku nõusoleku andmisel ka kaalumisreegleid. Kalju tn 5/5b kinnistu

omanike kooskõlastuse puudumine ei takistanud nõusoleku andmist, sest piirdeaed otsustati

rajada tervikuna Kalju tn 3 kinnistule. Ehitusprojekt on kooskõlastatud kõigi asjakohaste

ametiasutustega (I kd tl 151-151p, 152p-153). Ekslik on kaebaja väide, et Päästeameti nõudis

kinnistutele vähemalt 3,5 m laiust juurdepääsu. Ehitusprojekti seletuskirja (I kd tl 148-150) 4.

peatükki “Tuleohutuse nõuded” on tehtud juurdepääsuteede laiuse osas muudatused, kuid

allkirjast nähtuvalt on need muudatused teinud arhitekt, mitte Päästeamet. Ehitusprojekti

asendiplaanidelt (I kd tl 152p-153) nähtub, et piirdeaed ei kulge täpselt risti tänavaga ja

hoovipoolses otsas jääb sissesõidutee kitsamaks. Sellele vaatamata on Päästeamet projekti

kooskõlastanud. Praegusel juhul on Kalju tn 3 kinnistule tagatud vähemalt 3,5 m laiune

juurdepääsutee päästetööde tegemiseks. Kaebaja kinnistule on võimalik rajada sama lai

juurdepääsutee Kalju tn 7 poolt. Ehitusprojekt ei ole projekteerimistingimustega (I kd tl 40)

vastuolus, sest projekteerimistingimused ei kehtestanud juurdepääsutee laiuse osas mingeid

nõudeid.

19. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune kirjalik nõusolek piirdeaia

püstitamiseks on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu tuleb kaebus jätta

rahuldamata.

20. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1). Vastustaja ja kolmandad isikud ei ole

esitanud kohtu antud tähtajaks menetluskulu dokumente, seetõttu jätab kohus menetlusosaliste

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende enda kanda.

Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu kahel korral 15 eurot (I kd tl 15, 81, 86). Kohus

selgitas 10.06.2014 määruses kaebajale, et kaebuse esitamisel tulnuks tasuda riigilõivu 15 eurot

ja kuna kaebaja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtust enam, siis on tal HKMS § 104 lg 5 p

1 ja lg 8 alusel õigus taotleda enamtasutud riigilõivu 15 eurot tagastamist, esitades selleks

kohtule vastava avalduse. Ülejäänud riigilõiv 15 eurot tuleb vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 jätta

kaebaja kanda.

3-14-50224

9(9)

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik