1-14-8086/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-8086

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar

2015. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-8086 (13260101929) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Alla Lašmanova Kriminaalasi U.A kriminaalasi KarS § 266 lg 1; § 201 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Prokuröri abi Liane Peets Süüdistatav U.A

Isikukood XXX, elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti

Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: Pronto Transport AS - autojuht; Kriminaalkorras kehtivaid karistusi ei oma; Väärteokorras 2 kehtivat karistust; T alates 05.02.2014. a õkend: elukohast lahkumise keeld

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada U.A

266 lg 1 KarS § järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o 320 (kolmsada kakskümmend) eurot.

Süüdi tunnistada U.A

201 lg 1 KarS § järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, so 480 (nelisada kaheksakümmend)

eurot.

KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista U.A-le liitkaristuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, s.o 640 (kuussada nelikümmend) eurot.

KarS § 66 lg 1,3 alusel määrata, et tuleb mõistetud rahaline karistus U.A

tasuda ositi kuu jooksul. U.A on kohustat alates

11 (üheteistkümne) ud kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuu . kuupäevaks vähemalt st maksma igakuiselt 25

60 (kuuskümmend) eurot kuni kogusumma tasumiseni.

Rahaline karistus tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või

EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumbe rahalise karistuse tasumisel on r 99915400002238 - -8086, rahaline karistus, U.A . Selgitusse tuleb märkida „1 14 “.

Tõkend –

– tühistada kohtuotsuse jõustumisel. elukohast lahkumise keeld

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigitulu U.A-lt desse menetluskuludena

sundraha 585 (viissada kaheksa viis) eurot kümmend ja riigi õigusabi kulu (kuuskümmend) eurot.

Jätta riigi õigusabi tasu ja kulu summas 220 (kakssada kakskümmend) eurot 32 senti U.A-lt välja mõistmata.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus menetluskulud U.A kogusummas

645 (kuussada nelikümmend viis) eurot tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. U.A on kohustatud maksma igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt (viiskümmend neli) eurot kuni kogusumma tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700012575 -14-8086 . Selgitusse tuleb märkida „1 , menetluskulud, U.A “.

M ja aksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määrus Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu kaebuse lahendamise menetluses.

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTU

OTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

U.A-le on esitatud süüdistus KarS § 266 lg 1 järgi selles, et tema 04.06.2013. a ajavahemikul kell 11:00 kuni 17:00

Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tungis ebaseaduslikult maja omaniku xxxxxxxxxxxxxxxxxxx tahte vastaselt uksehaagi ja ukseriivi avamise teel majja, rikkudes valdaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Põhiseaduse § 33 sätetega tagatud õigust kodu puutumatusele ning maja, varastas köögis külmkapist 0,5 kg juustu väärtusega 5 eurot, paki viilutatud juustu väärtusega 2 eurot, 200 grammi sinki väärtusega 2 eurot ja 1 paki Eesti võid (250 grammi) väärtusega 2 eurot, kokku toiduaineid 11 euro väärtuses. U.A-le on esitatud KarS § 201 lg 1 järgi süüdistus selles, et tema 12.09.2013. a kella 10:20 paiku Kohtla-Järve linnas Lõuna tn 10 pumpas tööalaselt tema kasutuses olevast Baltic Cargo Service OÜ le kuuluvast veoautost välja 668 liitrit diiselkütust, mis - oli autosse tangitud Venemaal, a isikule. väärtusega 480 eurot ning müüs selle uurimisel tuvastamat

KarS 266 lg 1 j

§ ärgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks rahalise karistuse 10 . o 320 eurot.

0 päevamäära, üks päevamäär on 3,20 eurot, s

KarS distatavale kohtus § 2 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süü karistuseks rahalise karistuse . o 480 eurot.

150 päevamäära, üks päevamäär on 3,20 eurot, s

KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks rahaline karistus . o 640 eurot. KarS

200 päevamäära, s § 66 lg 1 alusel määrata mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi, s.o

60 eurot (viimane makse 40 eurot) igakuiselt vähemalt

25. kuupäevaks alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni.

II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub U.A kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § 266 lg 1 ja 201 lg 1 järgi. Kohus leidis, et on võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda U.A

huve esindama. Seda kinnitas ka U.A . Sellest tulenevalt oli kohtul alust olla veendunud, et U.A on võimeline ise enda õiguste eest seisma. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka U.A

küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. P

rokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdi KarS § U.A

lg 1 ja § 201 lg 1 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele

, s.o rahalise karistuse. - Mõlemad kuriteod on karistatavad ka käesoleval ajal. KarS § 266 lg s 1 sätestatud kuritegu on karistatav käesoleval ajal KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. KarS § 201 lg 1 järgi toimepandud kuritegu on samuti karistatav käesoleval ajal, kuna omastamisega on U.A tekitanud kahju rohkem kui 200 eurot (alates 01.01.2015. a KarS § 218 lg 4 ja § 44 lg 2 järgi karistatav väärteona, kui omastatu väärtus ei ületa 200 eurot).

KarS § 44 lg 2 esimese lause järgi arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. KarS § 44 lg 3 sätestab, et keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks.

Kuni 31.12.2014. a kehtinud KarS § 44 lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, milleks on 3,20 eurot.

Alates 01.01.2015. a kehtiva KarS § 44 lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, mille suuruseks on 10 eurot.

Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et U.A keskmiseks päevasissetulekuks kriminaalmenetlusele eelnenud aastal, s.o aastal 2012 oli 0 eurot (tl 77). Sellest lähtuvalt tuleb rahalise karistuse suuruse arvestamisel aluseks võtta miinimumpäevamäär. Kohus leiab, et kuigi käesolevaks ajaks on seadusest tulenev miinimumpäevamäär muutunud, tuleb U.A suhtes kohaldada KarS § 5 lg-st 2 tulenevast põhimõttest lähtudes miinimumpäevamäära suurust 3,20 eurot. Nimelt tuleneb KarS § 5 lg st 1, et karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. KarS § 5 lg -

2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. KarS § 5 lg 3 järgi ei ole tagasiulatuvat jõudu seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda.

Kohus leiab, et käesoleval ajal kehtiva miinimumpäevamäära rakendamine raskendab isiku olukorda ja seetõttu ei ole selle tagasiulatuv kohaldamine põhjendatud. Seega on U.A puhul miinimumpäevamäära suuruseks 3,20 eurot ja sellest lähtuvalt tuleb välja arvestada rahalise karistuse rahaline suurus.

III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale menetluskuludeks kohtueelses menetluses makstud tasu 280,32 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 201

5. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 865,32 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

U.A

tluskulude taotles kohtult menetluskulude vähendamist ja vähendatud osas mene tasumise määramist osade kaupa 1 aasta jooksul Prokurör nõustus menetluskulude . vähendamisega osas, mis puudutavad kaitsja sõidukulusid ja sõidule kulunud ajatasu. Kohus leiab, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud ja vajalik. Kohus on seisukohal, et U.A-lt tuleb jätta välja mõistmata kaitsja tasu ja kulu, mis on tekkinud 26.09.2014.

a. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on U.A-le 17.09.2014. a edastatud kutse prokuratuuri ilmumiseks 26.09.2014. a kell 11.00 (tl 82). Selle kohta, et U.A oleks kutse kätte saanud, andmed puuduvad. Kohtu hinnangul on põhjendatud seetõttu jätta menetluskulud summas 140,16 eurot riigi kanda. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulusid vähendada ka kaitsja sõidukulude ja tasu ulatuses.

Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik.

Süüdistatav on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks U.A vandeadvokaat Matti

Reinsalu

Matti Reinsalu kaudu. Nimetatud , kes osutab õigusteenust Advokaadibüroo advokaadibüroo asukohaks on Paide, Keskväljak 10. Kaitsjale on välja makstud tasu sõidule kulutatud aja eest ja . hüvitatud sõidukulud Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud sõidukulud (Paide- Jõgeva-Paide) ja tasu sõidule ( Jõgeva Paide- -Paide) kulunud aja eest 29.09.2014. a kogusummas 80,16 eurot.

Eeltoodut arvestades jätab kohus U.A-lt välja mõistmata menetluskulud summas 220,32 eurot. Väljamõistetavad menetluskulud tuleb kohtu hinnangul määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Siinjuures arvestab kohus, et U.A töötab ja omab seega regulaarset sissetulekut. Samas arvestab kohus, et käesoleva kohtuotsusega tuleb U.A hakata tasuma rahalist karistust. Võttes arvesse menetluskulude kogusummat ja U.A sissetulekuid, leiab kohus, et U.A-le on ilmselgelt ülejõukäiv menetluskulude ühe korraga tasumine. Sellest tulenevalt määrab kohus menetluskulud tasumisele 1 aasta jooksul.

Raina

Pärn Kohtunik