3-13-998/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.02.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-13-998

Haldusasi

OÜ Kodiaros kaebus Keskkonnaministeeriumi 10.04.2013 kirja

nr 13/1/13/2033-2 tühistamiseks ja Keskkonnaministeeriumi

kohustamiseks algatama Rame hoiuala välispiiride muutmiseks

menetlus vastavalt kaebaja 07.03.2013 taotlusele; alternatiivselt,

Keskkonnaministeeriumi kohustamiseks vaatama OÜ Kodiaros

07.03.2013 taotluse uuesti sisuliselt läbi.

Menetlusosalised

Kaebaja — OÜ Kodiaros,

volitatud esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-

Tepper

Vastustaja — Keskkonnaministeerium,

volitatud esindaja Džein Sottšenko

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult

teatavaks tegemisest 20.02.2015, esitada apellatsioonkaebuse

vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellatsioonkaebuses

ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see

lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ-le Kodiaros (registrikood 10710518) kuulub omandiõiguse alusel Lääne maakonnas Hanila vallas

Pivarootsi külas Uus-Meremäe (endise nimetusega Uus-Kutsari) kinnistu (katastritunnusega

19502:001:0800) (tl 9). Uus-Meremäe kinnistu on arvatud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määruse nr 155

alusel (millega muudeti Vabariigi Valitsuse määrust nr 56 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne

maakonnas“) Rame Hoiuala koosseisu.

2. OÜ Kodiaros esitas 30.04.2008 Keskkonnaministeeriumile looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg 1 ja § 13 lg

1 alusel ettepaneku Rame hoiuala välispiiride muutmise menetluse algatamiseks (tl 10–14). OÜ Kodiaros

sooviks oli, et Rame hoiuala koosseisust arvataks välja talle kuuluva Uus-Kutsari (hilisem Uus-Meremäe)

kinnistu osa, millel puuduvad kaitsmist vajavad elupaigad ehk loopealsed. 23.07.2008 esitas kaebaja

korduva ettepaneku Rame hoiuala välispiiride muutmise menetluse algatamiseks (tl 16-19).

Keskkonnaministeerium leidis 20.06.2008 kirjas nr 16-1/23748-4 ja 31.10.2008 kirjas nr 16-1/23748-9, et ei

pea uue haldusmenetluse algatamist põhjendatuks ega vajalikuks, kuna Rame hoiuala välispiiride muutmise

küsimust on sisuliselt võimalik lahendada juba algatatud Puhtu-Laelatu looduskaitseala uue kaitse-eeskirja

koostamise menetluses avalikustamise protsessi käigus (tl 21, 22–23). OÜ Kodiaros esitas korduvaid

infopäringuid saamaks andmeid Puhtu-Laelatu looduskaitseala uue kaitse-eeskirja menetlemise, eelkõige

selle avalikustamise kohta (tl 24-28). Lisaks vahepealsele kirjavahetusele teatas Keskkonnaamet 04.06.2012

e-kirjaga,

et

seoses

kavandatavate

looduskaitseseaduse

muudatustega

on

kõigi

kaitse-eeskirjade eelnõude, sh Puhtu-Laelatu looduskaitseala eelnõu, menetlemine peatatud ning

planeeritavat avalikustamise aega enne seaduse muudatuse jõustumist prognoosida ei saa (tl 27).

3. OÜ Kodiaros esitas 07.03.2013 Keskkonnaministeeriumile uue taotluse Rame hoiuala välispiiride

muutmiseks menetluse algatamiseks vastavalt OÜ Kodiaros 30.04.2008 ettepanekule (tl 46–50).

Keskkonnaministeerium keeldus 10.04.2013 vastusega nr 13-1/13/2033-2 Rame hoiuala välispiiride

muutmiseks eraldi menetluse algatamisest (tl 52–53). Vastuses on märgitud, et 2008. aastal viisid

Maaülikooli botaanikaosakonna teadlased Bert Holm ja Meeli Mesipuu ning 2012. aastal Marje Talvis OÜ-

st Metsaruum antud piirkonnas läbi alade inventeerimise ning leidsid, et kõnealusele (19502:001:0800)

maaüksusele jäävad erinevad Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid, muuhulgas esmatähtsad rannaniidud

(*1630) ja lood (alvarid) (*6280), lisaks kadastikud (5130) ning puiskarjamaad (9070).

Rame hoiuala on kogu ulatuses planeeritud liita Puhtu-Laelatu looduskaitsealaga. Riigikohtu lahendist

tulenev looduskaitseseaduse muutmise menetlusprotsess on ligi kaheks aastaks peatanud kõikide kaitse-

eeskirjade eelnõude, sh Puhtu-Laelatu looduskaitseala eeskirja menetluse. Looduskaitseseaduse muutmise

seadus kuulutati seisuga 09.04.2013 välja, mis tähendab, et pooleliolevate menetlustega, sh Puhtu-Laelatu

looduskaitseala, on võimalik edasi liikuda. Lähtudes eeltoodust ei ole otstarbekas algatada Rame hoiuala

muutmist eraldiseisva haldusmenetlusega, vaid Uus-Meremäe kinnistuga seotud küsimused tuleks lahendada

Puhtu-Laelatu looduskaitseala menetluse käigus. LKS § 13 lg 1 alusel kaitse-eeskirja muutmise menetluse

algatamisele järgneb LKS § 9 kohane menetlus, millesse kaastakse huvitatud isikud, sealhulgas eelkõige

maaomanikud. Muutmise menetluse algatamisest teavitatakse huvitatud isikuid, sealhulgas taotlejat ja

kaasatakse nad menetlusse. Tööplaani kohaselt jõuab Puhtu-Laelatu looduskaitseala avalikustamise järku

käesoleva aasta IV veerandis.

4. 10.05.2013 esitas OÜ Kodiaros Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 3–8, 64), eesmärgiga saavutada

Keskkonnaministeeriumi kohustamine Rame hoiuala välispiiride muutmiseks menetluse algatamiseks

vastavalt kaebaja 07.03.2013 taotlusele (s.o eraldi Puhtu-Laelatu looduskaitseala piiride muutmise

menetlusest).

5. Kohus võttis 27.09.2013 kohtumäärusega (tl 65–67) kaebuse menetlusse järgmiste nõuetega: tühistada

Keskkonnaministeeriumi 10.04.2013 kiri nr 13/1/13/2033-2; kohustada Keskkonnaministeeriumit algatama

Rame hoiuala välispiiride muutmiseks menetlus vastavalt kaebaja 07.03.2013 taotlusele; ning alternatiivselt,

kohustada Keskkonnaministeeriumit vaatama kaebaja 07.03.2013 taotluse uuesti sisuliselt läbi. Vastustajaks

tunnistas kohus Keskkonnaministeeriumi (määruse resolutsiooni punkt 2).

6. 26.09.2014 kohtumäärusega määras kohus asja lahendamisele kirjalikus menetluses (tl 124–125).

KAEBAJA SEISUKOHT

7. Kaebaja leiab kohtule esitatud kaebuses (tl 3-8) ja 20.03.2014 seisukohtades (tl 114-117) järgmist:

7.1 Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides

liigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2); haldusmenetlus viiakse läbi seaduses sätestatud

tähtaja jooksul (HMS § 41). HMS-s ja LKS-s puuduvad normid, mis kehtestaksid, millise aja jooksul tuleb

vastustajal kaebaja 07.03.2013 taotlus lahendada. Kui menetluse tähtaega ei ole kehtestatud, tuleb menetlus,

hea halduse põhimõtte kohaselt, viia läbi mõistliku aja jooksul, kusjuures menetlus peab olema tulemuslik ja

tõhus

(vt

ka

Riigikohtu

lahendit

asjas

nr

3-4-1-1-03,

p

14).

Kaebajale

tuleneb

PS §-st 14 õigus menetlusele, sh menetluse läbiviimisele mõistliku aja jooksul. Kaebaja on seisukohal, et

tagamaks tema 07.03.2013 taotluse sisulise lahendamise mõistliku aja jooksul, oleks vastustaja pidanud

algatama selle lahendamiseks eraldi haldusmenetluse, millest vastustaja on aga põhjendamatult keeldunud.

7.2 Kuna Puhtu-Laelatu looduskaitseala uue kaitse-eeskirja koostamine kui menetlus, mille käigus peaks

kaebaja taotlus sisulise lahenduse saama, on kestnud praeguseks üle kuue aasta ning jätkub veel teadmata aja

edasi (menetlus ei ole veel jõudnud isegi mitte avalikustamise staadiumisse), on haldusorgani poolt

põhjendamatu keelduda kaebaja 07.03.2013 esitatud Rame hoiuala välispiiride muutmise taotluse

lahendamisest eraldi haldusmenetluses. Kuigi vastustaja viitab kaevatavas keeldumises, et poolelioleva

Puhtu-Laelatu looduskaitseala piiride korrigeerimise menetlusega on nüüd võimalik edasi liikuda, siis

arvestades senist menetluse kulgu, puudub mõistlik põhjendus arvata, et edasine menetlus liiguks senisest

kiiremini. Sisuliselt on teadmata, millal reaalselt piiride muutmiseni jõutakse. Ka vastustaja on möönnud, et

menetluse aeg on tegelikkuses prognoosimatu (tl 27).

7.3 Kaebajale kuuluv Uus-Meremäe kinnistu kuulub Rame hoiuala koosseisu, kuid on tuvastatud, et

kooslused, mille kaitsmiseks hoiuala moodustati, puuduvad sellel kinnistuosal, mille väljaarvamist kaebaja

taotleb, s.o puuduvad loopealsed, ehk elupaigad, mille kaitsmine on Rame hoiuala eesmärk. Puhtu-Laelatu

looduskaitseala, mille koosseisu kavatsetakse praeguse Rame hoiuala territoorium arvata, kaitse-eeskirja

eelnõust lähtuvalt on vähemalt osaliselt piiride muutmine põhjendatud. Haldusorganil on olemas kõik

vajalikud andmed (sh inventuuri andmed, täpne informatsioon, kas Uus-Meremäe kinnistu kõnealuses osas

asuvad kaitsmist vajavad elupaigad või ei, ning kus need elupaigad täpsemalt asuvad; sisuliselt on vastustajal

olemas ekspertiis LKS § 8 lõigete 3-5 mõistes) kaebaja poolt esitatud 07.03.2013 taotluse sisuliseks

lahendamiseks, kuid haldusorgan keeldub seda alusetult tegemast.

7.4 PS § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab

seadus. PS § 11 sätestab, et õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas

vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Piirangud ei tohi kahjustada

seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud

vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. On ilmselge, et omandiõiguse piiramine

looduse kaitsmise eesmärgil ei saa olla õiguspärane ja proportsionaalne olukorras, kus väidetavalt kaitsmist

vajaval ja kitsendustega koormatud kinnistuosal puuduvad kaitsmist vajavad sellised kõrge väärtusega

kooslused, mille kaitsmiseks Rame hoiuala moodustati.

Kaebaja 07.03.2013 taotluse lahendamiseks eraldi haldusmenetluse algatamine on kaebajale vajalik

PS §-st 32 tulenevate põhiõiguste kaitseks. Nimelt on kaebajale kuuluva kõnealuse maa valdamine ehk

omandiõiguse teostamine, tulenevalt asjaolust, et see kuulub jätkuvalt põhjendamatult Rame hoiuala

koosseisu, oluliselt piiratud.

Hoiuala kaitsekorrast veelgi rangemate kaitsekordade olemasolu kusagil mujal ei õigusta kaebaja

omandiõiguse piiramist, seda iseäranis olukorras kus väidetavalt kaitsmist vajaval ja kitsendustega

koormatud kinnistuosal puuduvad kaitsmist vajavad sellised kõrge väärtusega kooslused, mille kaitsmiseks

hoiuala moodustati. Piiranguks on ainuüksi see, et kaebajale kuuluv kinnistu on kogu ulatuses arvatud Rame

hoiuala koosseisu, kuigi kaitsmist vajavad kooslused väga arvestatavas suuruses kinnistuosal puuduvad.

Samuti on igasuguse kaitsekorra puhul maaomanikul täiendavad kohustused, sh tuleb jälgida, et

kavandatavad tegevused oleksid kooskõlas LKS-s sätestatuga. Näiteks tuleb arvestada, et piiratud on

kinnistul maakorralduslike tööde teostamine (LKS § 14), kõik kinnistul olevad teed ja rajad on päikesetõusust

päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama

nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile (LKS § 15) ja muude taolised LKS-s

sätestatud piirangud. Kinnistust suure osa alusetult kaitsealas asumine on juba põhjustanud kaebajale

tarbetuid vaidlusi ja kulusid.

7.5 Õigusvastane on kaebaja avalduse mittemenetlemine (menetlemisest keeldumine) põhjendusega, et

kaebaja soovitud ala osaliselt Rame hoiualast väljaarvamine (ehk menetluse soovitava tulemuse

saavutamine) on ebatõenäoline. Vastustaja põhistamata ja tõendamata eelhinnang ei saa olla õiguspärane

alus jätta kaebaja avaldus mõistliku tähtaja jooksul sisuliselt lahendamata (ehk asjaolusid arvestades siis

eraldi Puhtu-Laelatu looduskaitseala piiride korrigeerimise menetlusest).

7.6 Kaebaja taotluse menetlemist ei takista õiguslikult ega muul viisil ka Uus-Meremäe kinnistu asumine

Natura 2000 võrgustiku alal. Olenemata kinnistu Natura 2000 alasse kuulumisest ei ole välistatud ka ainult

siseriiklikult kaitseala piiride muutmine. Natura 2000 võrgustiku alal tagatakse loodusväärtuste säilimine ja

kaitse juhul kui riik on ala ka riigisiseselt kaitse alla võtnud. Iga liikmesriik võib Natura 2000 alade kaitse

korraldamiseks valida endale sobivad meetmed (kaitsealade moodustamine, lepingute sõlmimine,

planeeringud vms). Oluline on, et valitud kaitsemeetmed tagaksid nende elupaigatüüpide ja liikide säilimise,

mille

kaitseks

alad

on

valitud.

Küsimus,

kas

ja

millised

loodusväärtused

konkreetselt

Uus-Meremäe kinnistul paiknevad ning millises ulatuses oleks võimalik sellest tulenevalt Rame hoiuala piire

kinnistut puudutavas osas muuta, on sisuline küsimus, mis tulekski vastustajal kaebaja avalduse lahendamisel

otsustada.

7.7 Kaebaja taotluse lahendamata jätmist eraldi menetluses ei saa õigustada asjaolu, et taotluse lahendamine

eraldi menetluses oleks äärmiselt koormav ja kulukas. Samas õigustaks ainult need asjaolud kaebaja taotluse

alusel eraldi menetluse algatamata jätmist, mitte vastupidised ehk asjaolud, et üks teine menetlus, täpsemalt

Puhtu-Laelatu looduskaitseala uue kaitse-eeskirja menetlus on väga suuremahuline, olemuselt keeruline ja

aeganõudev ning puudutab lisaks kaebajale ka paljusid teisi eraomanikke.

Kaebaja 07.03.2013 taotluse lahendamine ei oleks olemuselt ligilähedaseltki sarnane Puhtu-Laelatu

looduskaitseala uue kaitse-eeskirja menetluse mahu ja keerukusega. Lisaks ei oleks kaebaja taotluse alusel

eraldi menetluse läbiviimine seotud ka olulise ajakuluga või kuluga otsustamiseks vajalike andmete

kogumiseks. Vastustajal on juba vajalikud andmed olemas. Seega tegelikkuses puuduvad mistahes

õiguspärased takistused, et tagada kaebaja õiguste kaitse ning lahendada 07.03.2013 avaldus mõistliku aja

jooksul ehk eraldi menetluses. Ka vastustaja viitab, et eesmärgipärasus seisneb taolistes menetlustes

loodusväärtuste kaitse tagamises, mis oleks proportsionaalne kehtestavate piirangutega. Osundatud olukorras

jätkuv omandiõiguse piiramine looduse kaitsmise eesmärgil ei saa olla õiguspärane ega proportsionaalne.

7.8 Arvestades Puhtu-Laelatu looduskaitseala uue kaitse-eeskirja menetluse hetkeseisu, ei takistaks ega

kahjustaks kaebaja avalduse lahendamine kuidagi ka selle menetluse kulgu. Kuivõrd vastustajale on teada,

et Puhtu-Laelatu looduskaitseala uue kaitse-eeskirja menetluse aeg on tegelikkuses prognoosimatu ning

seetõttu ei ole võimalik kaebaja ettepanekut mõistliku aja jooksul lahendada, oleks õiguspärane lahendada

kaebaja taotlus just eraldi menetluses. Põhjendatud ei saa olla kaebaja õiguste eiramine väidetega, et

vastustaja töökoormus ületab selleks ettenähtud ressursi, vastustaja haldusalas on tehtud mingeid

struktuurimuudatusi või muud taolised asjaolud.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

8. Vastustaja vaidleb vastuses kaebusele ja 31.03.2014 seisukohtades (tl 79-81 ja 121-121) kaebusele

vastu, leides, et esitatud on abstraktse sisuga kaebus. Kaebuse eesmärgiks on, et algatataks Rame hoiuala

piiride muutmine Uus-Meremäe kinnistu osas ja osaliselt jäetaks kinnistu hoiualast välja. Kaebeõigust

põhjendatakse kaebuses sellega, et kinnistu valdamine ehk omandiõiguse teostamine on oluliselt piiratud,

kuna kinnistu kuulub täies ulatuses Rame hoiuala koosseisu. Samas ei ole kaebuses põhjendatud, millised

konkreetsed hoiualarežiimi piirangud rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi. Hoiuala kaitsekord on üldjuhul

LKS-s sätestatud kaitsekordadest leebeim, st elupaikade säilitamiseks piisab, kui hinnata kavandatava

tegevuse sellekohast mõju.

8.1 LKS § 14 lõikes 1 ning §-des 32 ja 33 on sätestatud tegevused, mis tuleb hoiuala valitsejaga

kooskõlastada. Hoiuala valitseja otsus tegevuste lubamiseks, keelamiseks või tegevustele tingimuste

seadmiseks on iseseisev haldusakt, ja kui isik leiab, et selle haldusaktiga on rikutud tema subjektiivseid

õigusi, on tal õigus esitada akti andnud haldusorganile vaie või pöörduda kohtusse.

8.2 Kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, kuivõrd 07.03.2013 ettepaneku näol

on tegemist LKS § 8 kohase ettepanekuga, mille lahendamisel on otsustajal kaalutlusõigus. LKS § 8 lõigete

4 ja 5 kohaselt on otsustajal kaalutlusõigus menetluse algatamiseks või sellest keeldumiseks. Seega ei saa

kohus kohustada vastustajat algatama Rame hoiuala muutmise menetlust Uus-Meremäe kinnistu osa välja

arvamiseks. Juhul kui kohus kohustab vastustajat kaebaja taotlust sisuliselt läbi vaatama, siis teeb otsustaja

eespool märgitud kaalutlusotsuse ja see ei tähenda automaatselt, et otsustaja peab menetluse algatama.

8.3 Kaebajale kuuluv kinnistu jääb osaliselt lisaks Rame hoiualale ka Natura 2000 võrgustiku alale

(Väinamere loodusalale ja Väinamere linnualale). Natura 2000 võrgustiku alal on kohustus hinnata

kavandatavate tegevuste keskkonnamõju, kui tegevus võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt

oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Natura 2000 võrgustiku alal tagatakse loodusväärtuste

säilimine ja kaitse ning seega täidetakse rahvusvaheline kohustus juhul kui riik on ala ka riigisiseselt kaitse

alla võtnud (nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ art 4 ja 6). LKS § 69 kohaselt koosneb Euroopa Liidu Natura

2000 võrgustik Eestis linnualadest, millest Eesti riik on Euroopa Komisjoni lähtuvalt linnudirektiivist

teavitanud, ja aladest, millel on loodusdirektiivi kohaselt Euroopa Komisjoni seisukohast üle-euroopaline

tähtsus. Euroopa Liiduga liitumisel oli Eestile eeltingimuseks, et Eesti esitab liitumisele eelnevalt Euroopa

Komisjonile linnualad ja loodusalad. Eesti riik täitis eelnimetatud tingimuse ja teavitas 30.04.2004 Euroopa

Komisjoni Natura 2000 võrgustikku esitatavatest linnu- ja loodusaladest (sh Väinamere linnualast ja

Väinamere loodusalast). Euroopa Komisjon arvas kaebaja Uus-Meremäe kinnistu ühenduse tähtsusega

Väinamere loodusala koosseisu 12.11.2007 otsusega nr 2008/24/EÜ.

Natura 2000 võrgustiku sidususe kohaselt tuleb tagada loodusväärtuste kaitse ja säilimine iga ala põhiselt.

Seega tuleb tagada Euroopa Komisjonile esitatud ning komisjoni poolt kinnitatud loodusala eesmärgiks

seatud loodusväärtuste säilimine komisjonile esitatud mahus. Eestis tagatakse Natura 2000 ala kaitse

olemasolevate meetmetega, millega tagatakse ka üksnes riigisiseste kaitset vajavate loodusobjektide kaitse,

milleks LKS kohaselt on kaitsealade või hoiualade moodustamine või püsielupaikade kindlaks määramine.

Ühel Natura 2000 võrgustiku alal võib seega kaitse olla tagatud eelnimetatud erinevat tüüpi kaitstava

loodusobjektiga. Direktiiviga 92/43/EMÜ on võimaldatud liikmesriikidel ühenduse tähtsusega alade kaitse

tagamiseks kasutada erinevaid liikmesriigi õigusruumis väljakujunenud meetmeid. Samas ei kohusta

direktiiv 92/43/EMÜ liikmesriigis juba olemasolevate meetmetele lisaks välja töötama täiendavaid

direktiiviga võimaldatud meetmeid. Uus-Meremäe kinnistu osas tagatakse Natura 2000 võrgustiku ala kaitse

riigisiseselt Rame hoiuala ja Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitsekorraga.

8.4 Uus-Meremäe kinnistu osal, mille välja arvamist Rame hoiualast kaebaja soovib, on keskkonnaregistri

andmetel inventeeritud järgmised Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübid: kadastikud

(5130),

puiskarjamaad

(9070)

ja

lood

(6280*)

ning

liigid:

vasakkeermene

pisitigu

(Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri) ja Väinamere linnuala

kaitse-eesmärgiks seatud liik vööt-põõsalind (Sylvia nisoria). Lisaks on keskkonnaregistris registreeritud III

kaitsekategooria taimede laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), rohekas käokeel (Platanthera

chlorantha), suur käopõll (Listera ovata) ja harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) kasvukohad. Kaebaja

soovitud ulatuses kinnistu väljaarvamine kaitstavast loodusobjektist ja looduskaitseliste piirangute

kaotamine nimetatud alal ohustaks ala looduskaitseliste väärtuste säilimist.

Võttes aluseks EELISes oleva andmekihi Natura elupaik, on Uus-Meremäe Rame hoiualale jääval osal

varasemalt

teostatud

järgmised

inventuurid:

1630*

rannaniidud

inventeeritud

25.08.1999,

inventeerijad Marek Sammul, Silvia Sepp; 6280* lood inventeeritud 25.08.1999, inventeerijad Kärt Padari,

Tõnu Feldmann; 6530* puisniidud, inventeerinud Bert Holm, Meeli Mesipuu; 9070 puiskarjamaad,

inventeerinud Bert Holm, Meeli Mesipuu. Viimane loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuur on tehtud

2012. aasta suvel. Inventuuri raames inventeeris OÜ Metsaruum ekspert Marje Talvis Puhtu-Laelatu

looduskaitseala ja Rame hoiuala (osa Väinamere loodus- ja linnualast) metsa- ja niiduelupaigad. Andmed on

kantud keskkonnaregistri poollooduslike koosluste kihile (KR plk). Koosluste kohta on saadetud kinnistu

omaniku esindajale Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni 26.04.2013 kiri nr 1-16/54-2.

8.5 Puhtu-Laelatu looduskaitseala uue kaitse-eeskirja koostamise tingis vajadus ajakohastada kaitse-eeskiri

tulenevalt LKS § 91 lõikest 1, kuid kindlasti ka see, et olid olemas uuemad andmed loodusväärtuste kohta.

Rame hoiuala liitmise vajadus Puhtu-Laelatu looduskaitsealaga tuleneb asjaolust, et tegemist on sarnast

kaitsekorda vajava alaga ja otstarbekas on kõrvuti paiknevaid alasid kaitsta ühtse alana. Samuti on Rame

hoiuala kaitse-eesmärke vaja täiendada, kuivõrd alal esineb lisaks seatud kaitse-eesmärkidele veel lisaks

Väinamere loodusala ja linnuala kaitse-eesmärke. Seetõttu alustati ettevalmistusi Rame hoiuala kaitstava

loodusobjekti tüübi muutmiseks juba 2007. aastal. Kaebajat on Rame hoiuala kaitstava loodusobjekti tüübi

muutmisest ja kaitse-eesmärkide lisamisest teavitatud. Seega oli kaebaja poolt 30.04.2008 esitatud

ettepaneku ajaks juba alustatud Vabariigi Valitsuse 28.02.2006 määruse nr 59 muutmise menetluse

algatamiseks eelnevate toimingute tegemine (LKS § 8 lõike 3 kohane ekspertiisi tellimine). See tähendab, et

haldusorgan oli alustanud tegevust õigusakti andmiseks (muutmiseks). 2008. aastal Tsipe Aaviku koostatud

„Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskirja ja tsoneeringu ekspertiis“ sissejuhatuse peatüki viimasest

lõigust nähtub, et 05.12.2007 toimus Läänemaa keskkonnateenistuses kaitse-eeskirja ja ekspertiisi koosolek.

Seoses uuenenud inventuuri andmetega ja uute nõuetega kaitse-eeskirja ja selle põhjenduste esitamisele on

2013. aastal tellitud uus ekspertiis Puhtu-Laelatu looduskaitseala uuele kaitse-eeskirjale.

8.6 LKS § 13 lg 1 kohast menetlust alustati kogu Puhtu-Laelatu looduskaitseala ning Rame hoiuala suhtes,

st kaitse-eesmärkide, piirangute põhjendatuse, piiride ja muu säärase ülevaatamine kompleksselt kogu ala

kohta ning seega on tegemist suuremahulise menetluse ettevalmistamisega. Muutmise menetlus hõlmab

3233ha ala ja puudutab ligikaudu 128 eramaa omanikku. Rame hoiuala pindala on 159,3ha, millest 158,16ha

kavandatakse liita Puhtu-Laelatu looduskaitsealaga. Pindala väike erinevus tuleneb piiride korrigeerimisest.

Rame hoiuala arvamine Puhtu-Laelatu looduskaitseala koosseisu puudutab 25 eramaa omanikku. Lisaks

Rame hoiualale arvatakse Puhtu-Laelatu kaitsealasse osa Väinamere hoiualast ja 77ha uut ala, mis ei ole

kaitse all.

Kui on alustatud LKS § 13 lg 1 kohast menetlust kogu kaitstava loodusobjekti suhtes, siis ei ole mõistlik ega

otstarbekas alustada samasugust menetlust eraldi ühte kinnistut puudutavas osas. HMS § 5 lg 2 kohaselt

viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides

üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Eesmärgipärasus seisneb taolistes menetlustes

loodusväärtuste kaitse tagamises, mis oleks proportsionaalne kehtestatavate piirangutega. Kahe

haldusmenetluse läbiviimist sama ala osas paralleelselt ei saa pidada efektiivseks ja üleliigseid kulutusi

vältivaks.

Menetlus on küll kestnud pikalt, kuid looduskaitseliste piirangute seadmise menetlused on olemuselt

keerulised (avaliku huvi ja eraomanike huvide konflikt) ja aeganõudvad. Antud menetluses on menetluse aeg

pikenenud ka haldusorgani tegevusest sõltumatutel põhjustel. Nii on Vabariigi Valitsuse 28.02.2006 määruse

nr 59 muutmise menetluse ettevalmistamise ajal tehtud struktuuri muudatusi, 2008. aasta lõpul moodustati

Keskkonnaministeeriumi

keskkonnateenistuste,

Riikliku

Looduskaitsekeskuse

ja

Kiirguskeskuse

ühendamisega Keskkonnaamet, mis alustas tööd 01.09.2009 ja mille ülesandeks sai muuhulgas kaitse-

eeskirjade menetluste läbiviimine. Samuti on vahepeal LKS § 10 lõikes 1 reguleeritud õigusliku küsimuse

lahendamisega seoses seisnud pea kaks aastat kõik kaitse alla võtmise menetlused, sh olemasolevate

kaitstavate loodusobjektide muutmise menetlused. Hetkel on LKS § 91 lõikest 1 tulenevalt ja Natura 2000

võrgustiku aladel kaitse tagamisega vajalik menetleda ligikaudu 200 kaitse-eeskirja menetlust (kaitsealad ja

hoiualad, nimetatud arv ei sisalda püsielupaikade ja kaitstavate looduse üksikobjektide menetlusi). Nendest

on selle aasta tööplaanis aktiivselt käimas 60 kaitse alla võtmise menetlust (k.a Rame hoiuala kaitstava

loodusobjekti tüübi muutmise menetlus Puhtu-Laelatu looduskaitsealaks), millele aasta lõpuks lisandub veel

22 menetlust. 2013. aasta tööplaani menetlustest on hetkel 20 menetluse korral menetlejaks Keskkonnaameti

Hiiu-Lääne-Saare regioon, aasta lõpuks lisandub üks menetlus. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni

menetluste maht ja koormus on võrreldes teiste viie Keskkonnaameti regiooni menetlustega kõige suurem,

nt Viru regioonis on hetkel 10 menetlust.

Ilmselge on, et kui eelnimetatud menetluste osas isikud soovivad eraldiseisva menetluse algatamist tekiksid

haldusorganile suured tööjõu- ja rahalised kulud ning menetluste läbiviimine oleks juba niigi keeruliste ja

mahukate menetluste läbiviimise korral suurenenud mahu pärast veelgi koormavam. Siinjuures on kaitse alla

võtmise menetlusega seotud mitu asutust: Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, Vabariigi Valitsus

(tinglikult võib siia lisada ka Euroopa Komisjoni, kui on vajalik muuta Natura 2000 võrgustiku loodusala

piiri). Koormuse suurenemine vähendaks oluliselt ka nimetatud asutuste pädevuses olevate teiste ülesannete

täitmise võimekust. Samuti ei oleks killustatud menetluste korral täidetud kaitse alla võtmise eesmärk, mis

on loodusväärtuste säilimise tagamine. Loodusväärtuste säilimiseks tuleb tegevusi kavandada ala põhiselt,

kinnistupõhine lähenemine ei taga loodusväärtuste säilimist pikemas perspektiivis.

Kaitse-eeskirja menetlus on planeeritud Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi selle aasta tööplaani.

Tegemist ei ole määramatusse aega lükatud menetlusega. 2013. aastal on tehtud LKS § 8 lg 3 kohane

ekspertiis. Käesoleval ajal on Keskkonnaametis käsil kaitse-eeskirja eelnõu kooskõlla viimine ekspertiisi

tulemustega. Keskkonnaminister saab algatamise otsustada peale seda, kui Keskkonnaamet on edastanud

kaitse-eeskirja eelnõu koos eksperthinnanguga Keskkonnaministeeriumile.

8.7 Rame hoiuala osas on alustatud muutmise menetlust enne kaebaja pöördumist ja seega on juba alustatud

ka menetlust Uus-Meremäe kinnistu osas. Kaebuses esitatud nõude rahuldamine ei täida kaebuse esitaja

eesmärki, mis on osaliselt Uus-Meremäe kinnistu Rame hoiualalt välja arvamine. Kuivõrd nimetatud kinnistu

osal asuvad esinduslikud Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübid, siis tuleb nende

kaitse tagada riigisiseselt. Natura 2000 võrgustiku loodusalast ala väljaarvamine ei ole üksnes riigisisene

protseduur, lõpliku otsuse teeb Euroopa Komisjon. Kui komisjon otsustab jätta Natura 2000 võrgustiku ala

piirid muutmata, tuleb tagada alal siseriiklik kaitse. Loodusalast ala välja arvamise ettepanek peab olema

põhjendatud, loodusala eesmärgiks seatud elupaiga või liigi esinemisel ala võrgustikust välja arvamiseks

ettepanekut ei esitata. Kuivõrd alal asuvad loodusväärtused, ei ole väljaarvamine tõenäoline.

8.8 Osaliselt on elupaika puis-karjamaad kahjustatud. Rame hoiualale jääval Uus-Meremäe kinnistul on

pinnase kahjustamisega ebaseadusliku ehitustegevuse käigus rikutud hoiuala kaitsenõudeid. Kriminaalasi nr

11940000015 lõpetati määrusega avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Lääne Ringkonnaprokuratuuri

23.04.2013 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega kohustati kaebajat hüvitama kuriteoga keskkonnale

tekitatud kahju 4168 eurot.

Ebaseaduslikult ehitatud ehitistega alal loodusväärtusi enam ei ole ja selle ala võiks moodustatavast

Puhtu-Laelatu kaitsealast välja jätta, kuid seda saab otsustada Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskirja

muutmise menetluses, kuna siis vaadatakse üle ka Natura 2000 võrgustiku eesmärkide täitmine. Samas ei

saa ebaseadusliku tegevuse tagajärjel loodusväärtuste kadumise põhjustamisel järeldada, et see on

põhjenduseks ala kaitse alt välja arvamiseks. Kaebajale on korduvalt selgitatud, et kaebaja ettepanekuid piiri

muudatuste ja looduskaitseliste piirangute ulatuse osas kaalutakse ja võimalusel arvestatakse

Puhtu-Laelatu looduskaitseala uue kaitse-eeskirja menetluses.

Kuivõrd kaebaja eitab loodusväärtuste esinemist Rame hoiualasse jääval Uus-Meremäe kinnistu osal, on

tegemist vaidlusaluse küsimusega. Kaebaja ei ole mõistnud kaitse alla võtmise menetluse eesmärki.

Looduskaitse alla võtmine toimub üksnes avalikes huvides ning kaitset vajavate loodusväärtuste säilimise

tagamiseks. Rame hoiuala arvamist Puhtu-Laelatu looduskaitseala koosseisu on alustatud loodusväärtuste

kaitse tagamiseks. Samuti on Uus-Meremäe kinnistu osal Rame hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud

loodusväärtustele lisaks täiendavaid kaitset vajavaid loodusväärtusi, mis kavandatakse alustatud menetlusega

kaitse-eesmärkidesse lisada. Puhtu-Laelatu looduskaitseala menetluse algatamise järel on võimalik antud

küsimuses kaebajal loodusväärtuste esinemise kohta oma vastuväited menetlejale esitada. Tegemist on sisu

küsimusega, mis tuleb lahendada vastavas menetluses.

8.9 Kaebaja väited subjektiivsete õiguste rikkumise kohta, mis seisnevad kaebajale tarbetutes vaidlustes ja

kuludes, on paljasõnalised. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas LKS-st tulenevad piirangud konkreetselt tema

subjektiivseid õigusi rikuvad. Kaebaja on nimetanud LKS § 15, mille kohaselt on hoiualal asuvad kõik teed

ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab

kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Samas ei ole

selgitatud, milles seisneb kaebaja subjektiivsete õiguste riive seoses eelnimetaud sättega. Analoogne

talumiskohutus tuleneb LKS § 36 lõikest 1, mille kohaselt rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on

kohustatud tagama läbipääsu kogu kallasraja ulatuses. Kõikides riikides eksisteerivad reeglid

loodusressursside kasutamise kohta. Omandiõigust ei saa vaadata kui absoluutset õigust, vaid see on piiratud

paljuski avaliku huvi mõjusfääri kuuluvate asjaoludega. Omandiõiguse kasutamisel tuleb paratamatult

arvestada teiste isikute õigustega. Omanik ei saa omandit kasutada üksnes ja ainult nii nagu see talle endale

kõige parem tundub. Omandiõigus ei ole piiramatu õigus. Põhiõiguste riive on lubatav, kui see on kooskõlas

põhiseadusega, piirangud on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ning need ei moonuta piiratavate õiguste

ja vabaduste olemust. Põhiõigustele seavad piirid PS-s endas sätestatud põhikohutused. Ühte neist sisaldab

ka PS § 32, millega sätestatakse, et omandi kasutamine üldiste huvide vastaselt on keelatud.

Omandiõiguse piirangud on ühiskonnaelu toimimiseks paratamatud ning selliseid avalikes huvides

keskkonnakaitse eesmärgil omandi kasutamise piiranguid sätestavaid seadusi on mitmeid. Näitena võib

siinkohal nimetada peale LKS-i veel metsaseaduse (MS), millega on reguleeritud muu hulgas raiete tegemine

(ehk metsa, kui kinnisomandi olulise osa kasutamine), lähtudes loodusvarade säästliku kasutamise

põhimõtetest ja bioloogilise mitmekesisuse tagamise eesmärgist. Kaebaja nimetatud LKS § 14 on loetelu

tegevustest, mida tuleb kaitstava loodusobjekti valitsejaga kooskõlastada. Samas on loetelus nimetatud

tegevuste osas enamuses tegevused, mille jaoks on vajalik vastav luba, seega on juba tegemist

loakohustuslike tegevustega. Kaitstava loodusobjekti valitseja nõusoleku küsib antud tegevuste kohta loa

andja ja valitseja nõusolek on vajalik loodusväärtuste säilimiseks. Valitsejal on võimalik tegevuste

lubamiseks tingimusi seada, seega on säte eeskätt selleks, et tegevusi oleks võimalik teha, aga samas on

tagatud, et loodusväärused säilivad. Kaebaja ei ole märkinud, millise LKS § 14 lõikes 1 nimetatud tegevuse

osas ei ole valitseja kaebajale nõusolekut andnud. Valitseja nõusoleku andmisest keeldumise otsus on samas

iseseisev haldusakt ja vaidlustatav.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid, leiab, et kaebus on põhjendamata ja

tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

10. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebajale kuuluv Uus-Meremäe kinnistu asub Rame

hoiualal (kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 155 „Vabariigi Valitsuse

28.02.2006 määruse nr 59 “Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas” muutmine“) ja Natura 2000

võrgustiku alal.

11. Kaebaja on esitanud Keskkonnaministeeriumile ettepaneku algatada Rame hoiuala välispiiride

muutmiseks eraldi haldusmenetlus (tl 46–50). Keskkonnaministeerium on ettepanekule vastanud ja

keeldunud ettepaneku alusel eraldi haldusmenetluse algatamisest (tl 53–53). Kaebaja taotleb kohtult

Keskkonnaministeeriumi vastuse tühistamist ja Keskkonnaministeeriumi kohustamist algatama kaebaja

ettepaneku alusel haldusmenetlus. Alternatiivselt taotleb kaebaja kohtult Keskkonnaministeeriumi

kohustamist kaebaja ettepanekut uuesti läbi vaatama.

12. Vaidluse esemeks on, kas Keskkonnaministeerium jättis keeldumisega kaebaja ettepaneku sisuliselt läbi

vaatamata ning kas eraldiseisva haldusmenetluse algatamisest keeldumine oli õiguspärane.

13. LKS § 13 lõikest 1 nähtub, et kaitstava loodusobjekti välispiiri muutmisele kohaldatakse

LKS §-des 8 ja 9 sätestatut. Igaühel on õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti

kaitse alla võtmiseks (LKS § 8 lg 1). LKS § 9 lg 1 kohaselt algatab loodusobjekti kaitse alla võtmise

menetluse Keskkonnaministeerium. Järelikult on kaebajal õigus esitada Keskkonnaministeeriumile

ettepanek ka kaitstava loodusobjekti välispiiri muutmiseks (LKS § 8 lg 1).

Riigikohus on leidnud, et LKS § 8 lõikega 1 ei reguleerita ettepaneku läbivaatamise korda, kuid ettepaneku

esitamise õigus oleks moonutatud, kui ettepanek jäetaks üldse vastuseta või ilma igasuguste põhjendusteta

läbi vaatamata või rahuldamata (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-68-11, p 18). Sellise olukorraga antud

juhul tegemist ei ole. Taotlusele on vastatud pädeva asutuse (LKS § 9 lg 1) Keskkonnaministeeriumi

10.04.2013 kirjaga nr 13-1/13/2033-2 (tl 52-53). Vastusele on alla kirjutanud asekantsler. LKS § 9 lõikest 1

tulenevalt algatab hoiuala välispiiride muutmise menetluse Keskkonnaministeerium, ning 10.04.2013 antud

keeldumise ajal kehtinud Keskkonnaministeeriumi põhimääruse (Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määrus nr

186) redaktsiooni § 4 lg 4, § 16 lg 1, § 17 lg 1 punkti 10 järgi võis minister volitada keeldumist allkirjastama

muuhulgas asekantslerit.

14. Kaevatavas keeldumises on Keskkonnaministeerium viidanud kaebaja kinnistu asukoha piirkonnas

aastatel 2008 ja 2012 läbi viidud inventeerimistele ning nende tulemustele, millest nähtuvalt jäävad Uus-

Meremäe kinnistule erinevad Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid. Lisaks on vastustaja kaebajale

selgitanud Rame hoiuala liitmise kavatsust Puhtu-Laelatu looduskaitsealaga, samuti selle menetluse

viibimise põhjuseid. Vastustaja on keelduvas vastuses põhjendanud, et ei pea uue haldusmenetluse algatamist

otstarbekaks põhjusel, et kaebaja saab Uus-Meremäe kinnistuga seotud küsimustes Puhtu-Laelatu

looduskaitseala (hõlmates ka Rame hoiuala kaitse-eeskirja muutmise) menetluses kinnistuomanikuna

osaleda ja esitada viidatud menetluses ka kõik oma ettepanekud ja vastuväited. Vastustaja on pidanud

paralleelse menetluse alustamist ebaotstarbekaks. Vaidlustatud keeldumise põhjendused on küll napid, kuid

on aru saada, millistel kaalutlustel vastustaja uue haldusmenetluse algatamisest keeldus. Kaevatavast

keeldumisest nähtub, et vastustaja on tajunud ettepaneku sisu, kaalunud ettepaneku edasist menetlemist ja

märkinud ära hoiuala välispiiride muutmise menetluse mittealustamise põhjused. Kohtu hinnangul vastavad

kaevatava keeldumise põhjendused vähemalt miinimumnõuetele, ning LKS § 8 lõikes 1 sätestatud õigust ei

ole praegusel juhul rikutud.

Seega on vastustaja kaebaja ettepaneku sisuliselt lahendanud, s.o keeldunud ettepaneku alusel menetluse

algatamisest ning keeldumist põhjendanud ning põhjendatud ei ole kaebaja väited tema avalduse sisuliselt

läbi vaatamata jätmise kohta

15. Kohus leiab, et kaevatav keeldumine on õiguspärane. Keeldumise tühistamiseks puudub põhjus, kui

vastustajal tuleks ettepaneku lahendamisel uuesti keelduda. Vaatamata sellele, et igaühel on õigus esitada

ettepanek ala kaitse alla võtmiseks, ei pruugi sellele alati järgneda kaitse alla võtmise menetlus (LKS § 8 lg 1).

Kehtiva looduskaitseseaduse erinevatest sätetest nähtub, et loodusobjektide kaitse alla võtmisel lähtutakse

kaitse alla võtmise eelduste olemasolust ja otstarbekusest (nt LKS § 8 lõiked 4 ja 5, § 11 lg 4 p-d 1 ja 2).

LKS §-ga 8 on kaitse alla võtmise algatajale antud selgesõnaline kaalutlusõigus, arvestades kogutud infot,

kas algatada menetlus või keelduda menetluse algatamisest. Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu

287 SE seletuskirja järgi ajendas LKS § 8 lõikeid 4 ja 5 korrigeerima vajadus reguleerida „ilmselgelt

ebaotstarbekate haldusmenetluste alustamise vältimise võimalust“.

Vastustaja kinnitusel on Uus-Meremäe kinnistule ulatuva Rame hoiuala piiride korrigeerimine kavas Rame

hoiuala Puhtu-Laelatu looduskaitsealaga liitmise menetluses, mida nii kaevatava keeldumise andmise kui

kaebuse esitamise hetkel läbi viidi, ning viiakse läbi käesoleva ajani. Seega toimub kaebajale kuuluva Uus-

Meremäe kinnistu suhtes Rame hoiuala välispiiride muutmise menetlus. Tänaseks on Puhtu-Laelatu

looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõule läbi viidud järjekordne ekspertiis (Elusloodus OÜ poolt 2013. aastal;

tl 94–105), mille aruanne puudutab ka kaebajale kuuluvat kinnistut. Seega oleks vastustajal täna kehtiva

LKS § 13 lg 1 ja § 8 alusel võimalik keelduda Rame hoiuala välispiiride muutmise menetluse algatamisest

olemasolevate andmete pinnalt samuti muuhulgas otstarbekuse kaalutlustel.

16. Vastuseks kaebaja neile väidetele, mis puudutavad Rame hoiuala ja Puhtu-Laelatu looduskaitseala

liitmise (uue kaitse-eeskirja koostamise) menetluse pikaajalist kestust, märgib kohus järgmist. Hoiuala

välispiiride muutmise menetlusele kohaldatakse LKS § 13 lõikest 1 tulenevalt samu sätteid (LKS § 8 ja § 9),

mida kohaldatakse kaitstava loodusobjekti kaitse alla võtmisele või kaitse-eeskirjas märgitud piirangute või

loodusobjektiga seotud kohustuste ulatuse olulisele muutmisele või kehtetuks tunnistamisele. Seega tuleb ka

hoiuala välispiiride muutmise menetlus viia läbi sarnaselt looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise

menetlusega. Puudub mistahes kindlus, et soovitav hoiuala välispiiride muutmise menetlus jõuaks lõpule

enne kui aastaid varem algatatud Rame hoiuala ja Puhtu-Laelatu looduskaitseala liitmise menetlus. Seda

liiatigi olukorras, kus kaebaja kinnistu asub lisaks Rame hoiualale ka Natura 2000 võrgustiku alal, mille

kaitse-eesmärkide muutmisele kehtib küllaltki aeganõudev menetluskord.

17. Kaebaja kinnistu Natura 2000 võrgustiku alade hulka kuulumisega seoses märgib kohus järgmist.

LKS § 69 punktist 2 tulenevalt koosneb Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik Eestis muuhulgas aladest,

millel on direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt Euroopa Komisjoni seisukohast üleeuroopaline tähtsus. LKS § 91

lõikega 6 nähakse ette, et Vabariigi Valitsus kinnitab korraldusega Euroopa Komisjonile esitatava Natura

2000 võrgustiku alade loetelu ning Natura 2000 võrgustiku alad määratakse muu hulgas EÜ Nõukogu

direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest artikli 4

lõike 1 nõuete kohaselt.

Direktiivi artikli 4 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab loetellu kandmise üle Euroopa Komisjon puudutatud

liikmesriigi ettepanekul. Selles osas täpsustab direktiivi 92/43/EMÜ artikli 4 lõige 1, et vajaduse korral

teevad liikmesriigid ettepanekuid loetelu muutmiseks nende tulemuste alusel, mis on saadud looduslike

elupaikade ja liikide kaitsestaatuse järelevalve käigus, mida liikmesriigid peavad direktiivi artikli 11 kohaselt

teostama. Kuigi direktiivi 92/43/EMÜ ükski säte ei näe sõnaselgelt ette ühenduse tähtsusega alade loetelust

väljaarvamist, võib direktiivi artikli 9 kohaselt komisjon kaaluda mõne erikaitseala loetelust väljaarvamist,

kui seda õigustab looduslik areng, mida liikmesriigid direktiivi artiklis 11 sätestatud järelevalvet teostades

täheldavad ( Euroopa Kohtu otsus asjas C-301/12, p-d 24 ja 25). Euroopa Kohus on leidnud korduvalt, et ala

Natura 2000 võrgustikust välja arvamise aluseks ei saa olla majanduslikud, vaid ökoloogilised kriteeriumid.

Ainuüksi asjaomase ala hulka kuuluva maatüki omaniku pelk väide, et ühenduse tähtsusega ala

keskkonnaseisund on halvenenud, ei ole iseenesest piisav ühenduse tähtsusega alade loetelu muutmiseks (C-

301/12, p 30).

Kaebaja kinnistul Natura 2000 võrgustiku eesmärkide täitmine vaadatakse vastustaja kinnitusel üle Puhtu-

Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetluse raames (tl 80 pöördel ja 81). Küsimus, kas ja

millised loodusväärtused kaebaja kinnistul paiknevad, lahendataksegi menetluse iseloomust tulenevalt

paratamatult sisuliselt Rame hoiuala ja Puhtu-Laelatu looduskaitseala liitmise menetluses.

18. Kaebaja omandiõigusesse puutuvalt nõustub kohus vastustajaga, et see õigus ei ole piiramatu. Omandit

ei või kasutada üldiste huvide vastaselt (PS § 32 lg 2). Kohus ei peatu käesoleva otsusega siiski kaebaja

omandiõiguse piirangutel pikemalt, kuivõrd praegusel juhul on vaidlus võrsunud ja puudutab kaebaja

ettepaneku menetlemise küsimusi, mitte kaebaja kinnistu tervikuna Rame hoiuala hulka arvamise mõju

kaebaja omandile.

19. Eeltoodut arvestades saab asuda seisukohale, et vastustaja on õiguspäraselt keeldunud Uus-Meremäe

kinnistu Rame hoiualast osaliselt välja arvamiseks uue haldusmenetluse algatamisest. Keeldumine on

põhjendatud, proportsionaalne ega riku kaebaja õigusi. Kuna kohus kaevatud keeldumist ei tühista, jäävad

rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõuded.

20. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata

jätmise tõttu kuuluksid vastustaja menetluskulud kaebajalt väljamõistmisele. Vastustaja kohtule

menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole, ning kohus ka ei leia, et käesolev kohtuasi oleks

Keskkonnaministeeriumi igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Seetõttu jätab kohus menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik

Kohtunik