3-11-2805/282 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2015, Tallinn Haldusasja number 3-11-2805 Haldusasi Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse 02.11.2011 korralduse nr 1721-k „Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu menetluse lõpetamine ja Tallinna Linnavalitsuse 04.06.2003 korralduse nr 1434-k kehtetuks tunnistamine“ tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ Vastustaja – Tallinna Linnavalitsus, volitatud esindaja Karin Laugas Kolmas isik – Sõle 50A HOONEÜHISTU Kolmas isik – VG Kolmas isik – Eesti Vabariik (Harju Maavalitsuse ja Keskkonnaministeeriumi kaudu) Kolmas isik – AS PHOENIX LAND Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 06.09.2013 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 28.01.2015

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ taotlus kaasata menetlusse kolmanda isikuna OÜ STAWEREM.

2. Jätta rahuldamata Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ taotlus eemaldada menetlusest kolmanda isikuna VG.

3. Jätta Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.09.2013 otsus haldusasjas nr 3-11-2805 muutmata.

3-11-2805 2(16) EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 23.03.2015 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus algatas 04.06.2003 korraldusega nr 1434-k Sõle tn 50a, Paavli tn 6a,

8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu koostamise ja kinnitas Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu lähteülesande nr 1474. Korralduse kohaselt oli detailplaneeringu eesmärgiks Sõle tn 50a garaaži juurde kuuluva krundi jagamine ning tekkivatele kruntidele ehitusõiguse ulatuse määramine, sealhulgas sihtotstarbe osaline muutmine elamumaast elamuja ärimaaks, et rajada nimetatud alale autoteeninduskeskus; Pelgulinna möödasõidutee ja sellega paralleelselt kulgeva haljaskoridori trasseeringu täpsustamine ning Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntidele piiride ja ehitusõiguse ulatuse määramine olemasoleva tollilao rekonstrueerimiseks. Planeeritava maa-ala suurus on 2,6 ha.

2. Tallinna Linnavalitsus lõpetas 02.11.2011 korraldusega nr 1721-k Sõle tn 50a, Paavli tn 6s, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu menetluse ja tunnistas kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 04.06.2003 korralduse nr 1434-k. Korralduse ja selle seletuskirja kohaselt tingisid detailplaneeringu menetluse lõpetamise kokkuvõtvalt järgmised asjaolud:  planeeringu algatamine oli üksnes esimene etapp planeerimismenetluses;  detailplaneeringu algatamist taotlenud isikud ei ole esitanud linnale menetlemiseks nõuetekohaselt vormistatud detailplaneeringut enam kui 7 aasta jooksul;  algatamisest möödunud pika aja jooksul on muutunud linnakeskkond ja linnaehituslikud seisukohad;  eskiislahendus ei arvesta Tallinna linna 2001. aasta üldplaneeringus planeeritava ala põhjaosale ettenähtud korruselamute ja magistraalteega ning ala keskosale ettenähtud rohekoridoriga, planeerides selle asemel alale laod, asfalteeritud platsid-teed ja teisele poole Sõle tänavat raudtee pikenduse;  26.01.2006 algatatud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering näeb ette Kopli kaubajaama raudteeharude likvideerimise ja sinna perspektiivseks maakasutuseks ettevõtlusja segahoonestusala, mistõttu ei toeta piirkonna arenduslikud eesmärgid kaebaja soovi raudtee rajamiseks/taastamiseks;

3-11-2805 3(16)  Sõle tn 50a kinnistu omanik ja Maa-amet on märkinud, et ei nõustu eskiislahendusega, Paavli tn 10 kinnistu omanik ei soovi oma kinnistu planeerimist vaidlusaluse detailplaneeringu koosseisus;  seevastu 24.03.2010 korraldusega nr 421-k algatatud Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga, kuna tihendab olemasolevat elamupiirkonda ärihoonetega, aidates kaasa elanikkonna vajadusi rahuldava kaubandusja teenindusvõrgu väljaarendamisele ning arvestab ka tänavahaljastuse vajadustega;  21.12.2010 lõpetati linna ja planeeringu algatamist taotlenud SÕLE 50A HOONEÜHISTU (HÜ) kokkuleppel nende vahel sõlmitud detailplaneeringu koostamise finantseerimise õiguse üleandmise leping.

3. Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 02.11.2011 korralduse nr 1721-k tühistamiseks.

1) Planeeringuala puudutavas osas kehtiva Tallinna Linnavolikogu 26.06.1997 otsuse nr 96 pga 6 kehtestatud „Kopli tn, Sõle tn, Sitsi tn ja Paavli tn vahelise kvartali detailplaneeringu“ seletuskirja p 3.1.4 kohaselt on ette nähtud laomajandust teenindava raudtee osaline säilitamine. Detailplaneeringule lisatud krundijaotusplaanis on säilitamisele kuuluva ja planeeritava krundina näidatud Paavli 6c transpordimaa staatuses krunt raudteeharu kui rajatise teenindamiseks. Detailplaneeringule lisatud liikluskorralduse skeem ja hoonestusplaan sisaldavad samuti toimivana Paavli 6c haruraudteed. Hiljem määras Tallinna Linnavalitsus korraldustega 20.06.2007 nr 1168-k, 04.04.2007 nr 584-k ja 21.03.2007 nr 4712-k Paavli 8, Paavli 8a ja Paavli 6c kruntide teenindusmaa ja sihtotstarbe hoonestusõiguse seadmiseks.

2) 31.08.1999 sõlmisid kaebaja ja Tallinna linn lepingu kaebaja omandisse kuuluva Sõle tn ületava raudtee harutee ajutiseks demonteerimiseks Sõle tn ülesõidu alas ning raudteeliikluse ajutiseks peatamiseks. Lepingu kohaselt kohustus Tallinna linn tagama vastava taristu säilimise ka harutee ühendamiseks Kopli kaubajaamaga kui avaliku raudteega ning võimaldama planeeringulisi lahendusi raudtee harutee rekonstrueerimiseks.

3) Tallinna üldplaneering fikseerib harutee olemasolu ja näeb ette selle funktsioneerimise perspektiivselt likvideeritavana, seega mitte lähiajal, vaid määratlemata kaugemas perspektiivis.

4) Tallinna Linnavalitsus algatas detailplaneeringu SÕLE TN 50A GARAAŽIÜHISTU (GÜ) 09.08.2002 ja kaebaja 23.12.2002 taotluste alusel. 26.03.2003 sõlmis Säästva Arengu ja Planeerimise Amet (edaspidi TSAPA) liidetud detailplaneeringust huvitatud isiku STAWEREM OÜ-ga detailplaneeringu koostamise finantseerimise õiguse üleandmise lepingu DP-123-03, mis lõpetati 21.12.2010. Eelnevalt oli detailplaneeringust huvitatud isik STAWEREM OÜ sõlminud 26.03.2003 planeerija funktsioone täitva Tondi Üks AS-iga tööettevõtulepingu detailplaneeringu koostamiseks. 12.11.2003 tegi Tondi Üks AS kaebajale ettepaneku sõlmida tööettevõtuleping detailplaneeringu koostamiseks. Leping sõlmiti 29.03.2004. Seejärel teatas STAWEREM OÜ projekteerimise lepingu lõpetamisest Tondi Üks AS-iga ja hiljem nõudis kohtu korras temalt tagasi saadud ettemaksu. Ei kaebajale ega planeerijale ole teada, et planeeringu finantseerimise eest linna ees vastutav isik oleks sõlminud uut projekteerimislepingut uue planeerijaga, mida saab hinnata kui taganemist detailplaneeringu finantseerimisest.

3-11-2805 4(16) 5) 18.05.2005 esitas SÕLE TN 50A GÜ oma juhatuse liikme VG isikus taotluse paralleelse konkureeriva detailplaneeringu algatamiseks Sõle 50a krundi jagamise eesmärgil, esitamata seejuures taotlust varasemalt algatatud detailplaneeringu lõpetamiseks. Konkureeriv Sõle 50a kinnistu ja lähiala detailplaneering algatati 24.03.2010 korraldusega nr 421-k. Kaebaja on selle Tallinna Halduskohtus vaidlustanud.

6) Kaebaja on detailplaneeringut perioodil 2004-2011 aktiivselt ja heauskselt menetlenud ja rahastanud. Kuna detailplaneeringu algatamise korraldusele lisatud planeeringu lähteülesanne kaotas kahe aasta möödumisel õigusjõu ja seoses Tallinna ehitusmääruse uue redaktsiooni jõustumisega 01.07.2003 ka oma õigusliku tähenduse, esitas kaebaja planeerija vahendusel 05.06.2008 uue korra kohase detailplaneeringu eskiisi, mis võeti Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) menetlusse. Eskiis tugines Tehnilise Järelevalve Ametiga raudteeseaduse (RdtS) § 72 alusel kooskõlastatud raudtee harutee rekonstrueerimise neljale alternatiivsele eskiisprojektile. TLPA on hoidunud linnaehituslikult kõige vastuvõetavama lahenduse väljaselgitamisest, luues sellega kunstlikult takistuse planeeringu efektiivseks menetlemiseks ja rikkudes 31.08.1999 sõlmitud lepinguga võetud kohustusi kaebaja ees.

7) Käesoleva vaidluse objektiks oleva detailplaneeringu raames raudteeühenduse säilitamine oleks planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 7 alusel eelduseks üldplaneeringus raudtee taristu säilitamisele.

8) TLPA informeeris kaebajat 05.04.2011 kirjaga kavatsusest tunnistada 04.06.2003 korraldus nr 1434-k kehtetuks ja lõpetada selle korraldusega algatatud detailplaneeringu menetlus, esitades otsuse kavandatavad motiivid ja paludes kaebaja seisukohta kavandatava haldusaktiga nõustumise või mittenõustumise kohta. Kaebaja esitas 21.04.2011 kirjas vastuväited korralduse tühistamisele ja rõhutas valmisolekut kompromissiks, mis seisneks kahe konkureeriva planeeringulise ala piiritlemises ja kokkulangeva ala välistamises. Üheaegselt avaldas kaebaja valmisolekut 31.08.1999 lepingu kahepoolseks lõpetamiseks läbirääkimiste pidamiseks. TLPA kompromissidele ei reageerinud ning korraldusega nr 1721- k lõpetas linnavalitsus algatatud detailplaneeringu koostamise menetluse.

9) TLPA ja SÕLE 50A HÜ vaheline detailplaneeringu koostamise finantseerimise õiguse üleandmise lepingu lõpetamine ei saa olla detailplaneeringu menetluse lõpetamise aluseks, kuna seda lepingut ei sõlminud SÕLE TN 50A GÜ, vaid lepingu pooleks oli STAWEREM OÜ, kes taganes lepingust juba 2004. aastal. SÕLE TN 50A GÜ on seitsme aasta vältel hoidunud planeeringu menetlusest ja selle finantseerimisest, mistõttu puudub alus tugineda tema menetlusest loobumisele. Kaebaja on ainsana planeeringut aktiivselt menetlenud ja finantseerinud, mistõttu on alusetu tema seisukohtadest mööda minna.

10) Möödunud seitsme aasta jooksul ei ole linnaehituslik keskkond selles piirkonnas põhimõtteliselt muutunud. Paavli tänava piirkond on endiselt tööstuspiirkond, mis Tallinna üldplaneeringu kohaselt eeldab vajaliku taristu olemasolu. Põhja-Tallinna üldplaneeringu veel jõustumata kava kinnistab piirkonna sellist staatust.

11) Väide, et detailplaneeringu algatamist taotlenud isikud ei ole ligi seitsme aasta vältel esitanud TLPA-le nõuetekohaselt vormistatud detailplaneeringut, ei ole siduv kaebajale, kes on aktiivselt osalenud planeerimisprotsessis suhetes TLPA-ga ja teinud olulisi väljaminekuid raudteede paiknemise skeemi väljatöötamise rahastamisel. Väide on asjakohane SÕLE TN 50A GÜ osas, kes on algusest peale loovutanud kõik oma huvid STAWEREM OÜ-le ja ei ole osalenud planeerimisprotsessis, samuti STAWEREM OÜ osas, kes juba 2004. aastast distantseerus detailplaneeringu menetlusest ja finantseerimisest vaatamata teda Tallinna

3-11-2805 5(16) linnaga siduvale lepingule. Kaebaja poolt 2008. aastal esitatud detailplaneeringu eskiisi lõplikku vormistamist on takistanud vaid TLPA tegevusetus koostöö asemel raudteede paiknemise linnaehituslikult kõige ratsionaalsema valiku määratlemisel.

12) Korralduse seletuskirjas on rõhutatud detailplaneeringu eskiislahenduse projekti esitamist kaebaja poolt alles 05.06.2008, kuigi detailplaneering algatati juunis 2003 ning asjaolu, et nimetatud eskiisprojekt tagastati jätkuvaks menetluseks ning see ei leidnud mitme aasta jooksul lõppviimistlust. Kaebaja leiab, et selline käsitlus on tendentslik. Perioodil 2005-2008 tegeles kaebaja TLPA nõudel tehniliste ja õiguslike eelduste loomisega detailplaneeringu eskiisi loomiseks. Selle käigus telliti piirimõõdistused kehtivas 1997. aasta detailplaneeringus lahtiseks jäetud kruntide Paavli 8, Paavli 8a ja Paavli 6c piiride ja Paavli 6a ning 10 piiride kokkupuutealas, kanti riiklikku raudteede registrisse Paavli 6c krundil asuv raudtee ja ehitisregistrisse Paavli 8, Paavli 8a hooned ja Paavli 6c rajatised (raudteeharu). Kõige selle tulemusel andis Tallinna linn korraldused teenindusmaa määramiseks ja hoonestusõiguse seadmiseks nimetatud kruntidele. Eeltoodule tuginev eskiisikavand esitati detsembris 2007, seoses nõudmisega selle ümbervormistuseks esitati vajalik dokumentatsioon lõplikult juunis 2008. Edasine menetlus on olnud takistatud seoses TLPA hoidumisega dialoogist teha valik nelja alternatiivse raudtee harutee paiknemise skeemi vahel.

13) Desinformatsioon sisaldub ka seletuskirja kirjavahetust käsitlevas lõigus (seletuskirja lk 2). Vaid detailplaneering saab olla uue raudtee harutee ehitusprojekti aluseks ja sellise planeeringulise aluse tekitamisele andis linn 1999. aasta lepinguga garantii. Kuna Tallinna linn ei taganud oma lepingulist kohustust säilitada peremehetu varana raudtee kõnealust taristut, seadis kaebuse esitaja oma eskiislahendusega eesmärgiks luua planeeringuline alus raudteeharu taastamiseks, milline õigus tuleneb sõlmitud lepingust.

14) Tendentslik on väide, et kuna Tallinna linna üldplaneeringuga on Sõle tänavast Merimetsa poole jäävale alale kavandatud mitte raudtee vaid korruselamud, siis puudus alus raudtee taastamiseks. TLPA-le esitatud ja Tehnilise Järelevalve Ametiga eelkooskõlastatud raudteede paiknemise neli alternatiivset eskiisi näevad ette ka variandi, kus see ei ulatu Merimetsa poolsele Sõle puiestee alale.

15) Tendentslik on viide endise Raudteeinspektsiooni 14.06.2006 kirjale, et raudtee pole alates 1999. aastast ühendatud avaliku raudteega (Kopli kaubajaam). Selline ühendus katkestati Tallinna linna ja kaebaja lepingu alusel 1999. aastal taastamise õigusega. Vaatamata ühenduse puudumisele registreeris Raudteeinspektsioon 2004. aastal harutee raudteede riiklikus registris. Tallinna linna taotluse rahuldamisest registreering kustutada inspektsioon keeldus, kuid 2006. aastal kandis harutee tegevraudteede registrist arhiveeritud raudteede registrisse, mis annab õiguse harutee taastamiseks 12 aasta jooksul. Taastamiseks vajaliku planeeringulise aluse loomisele ongi suunatud 04.06.2003 algatatud detailplaneering.

16) Tegelikkust moonutav on väide, et 1997. aasta detailplaneeringuga olevat otsustatud raudtee Paavli 6c objektil kaotada ja harutee taastamiseks on vajalik riigi Maa-ameti nõusolek. Kehtiv 1997. aasta detailplaneering säilitab raudteeharu. Raudteede taristu küsimusi otsustab mitte Maaamet, vaid Tehnilise Järelevalve Amet. Seejuures on kaebuse esitaja saanud Tehnilise Järelevalve Ametilt põhimõttelise kinnituse harutee projektile. PlanS § 17 kooskõlastuse kohustust riigi Maaameti kui reformimata riigimaa omanikuga aga ette ei näe.

17) Haldusmenetluse põhimõtteid moonutav on kompromissmenetluse käsitlus (seletuskirja lk 2 ja 3), sealhulgas kahe konkureeriva detailplaneeringu vastuolude ületamiseks 09.09.2010 korraldatud nõupidamise tulemus. Kaebaja tegi konstruktiivseid kompromissettepanekuid, mis seisnesid kahe

3-11-2805 6(16) detailplaneeringu planeeringulise ala teineteisest piiritlemisest – kummagi ala piiride muutmises. Vaatamata seletuskirjas sisalduvale deklaratiivsele väitele kaalutlusõiguse kohaldamisest (seletuskirja lk 4 ja 5) on kaalutlusõigust ja selle võimalusi eiratud ja tehtud katse ühe detailplaneeringu tühistamise arvel tugevdada teise detailplaneeringu õiguspärasust.

18) TLPA planeeringute läbivaatamise komisjoni 12.10.2010 otsus nr 333 detailplaneeringu menetlus lõpetada ei sisalda ühtegi põhjendust. Kuna koosolek konkureerivate detailplaneeringute vastuolude ületamiseks sisaldas erinevaid seisukohti, mille põhjal kompromissi kujundamine oleks olnud võimalik, ei võimalda komisjoni põhjendusteta otsus linnavalitsusel kohaldada kaalutlusõigust.

19) Kuna 2003. aastal sõlmitud detailplaneeringu finantseerimise üleandmise leping sai olla sõlmitud vaid detailplaneeringu rahastamiseks, aga mitte menetlemiseks, siis ei oma selle lepingu lõpetamine õiguslikku tähendust. Detailplaneeringu koostamise funktsioonide üleandmine selle lepingu alusel oli välistatud kui seadusvastane, sest detailplaneeringu ala haaras Balti Manufaktuuri kui kultuurimälestise kaitsetsooni osa. PlanS § 10 lg 61 p 3 kohaselt on keelatud koostamise üleandmine juhul, kui planeerimine leiab aset riikliku kaitse alla võetud mälestiste kaitsevööndis.

20) Alusetult seostatakse detailplaneeringu kehtivust lähteülesande kehtivustähtaja möödumisega. Lähteülesanne kui detailplaneeringu kohustuslik lisa oli kaotanud oma sisulise tähenduse viis päeva enne detailplaneeringut kinnitava korralduse andmist ja juriidiliselt 26 päeva pärast selle andmist 29.05.2003 kehtestati uus Tallinna ehitusmäärus, mis kaotas lähteülesande kui detailplaneeringu kohustusliku osa nõude. See ehitusmäärus jõustus alates 01.07.2003. Detailplaneeringut kehtestav korraldus anti 04.06.2003, see jõustus 04.07.2003. Tallinna ehitusmääruse uue redaktsiooni kohaselt asendas seda detailplaneeringu eskiis, mis esitati 2008. aastal ja võeti menetlusse uue detailplaneeringu lähtealusena.

21) Väidetakse, et Tallinna üldplaneering ei näe ette Sõle tänavast Merimetsa poole raudteed ja kavandab sinna elamud ning kavandatav Põhja-Tallinna üldplaneering nägevat ette Kopli kaubajaama ja sellest lähtuvate raudteeharude likvideerimise. Neljast raudtee paiknemise alternatiivsest eskiisist kaks ei näe ette selle kulgemist Sõle puiesteest Merimetsa poole jääval alal. Põhja-Tallinna üldplaneeringut ei ole kehtestatud ja üldplaneeringust erineva detailplaneeringu vastuvõtul eksisteerib õiguslik võimalus algatada üldplaneeringu muutmine. Asjakohane ei ole esitatud kaalutlustes viide Tallinna üldplaneeringus sisalduvale rohekoridorile, kuna üldplaneeringu kohaselt ei jää see alale, kuhu kaebuse esitaja soovib rajada raudteetaristuga seonduvaid rajatisi.

22) Detailplaneeringu menetluse lõpetamine puudutab otseselt kaebaja traditsioonilisi ja perspektiivseid maakasutuslikke huve. Kaebuse esitaja soovib endiselt realiseerida oma 31.08.1999 sõlmitud lepingust tulenevaid õigusi. Tallinna linna ja kaebaja vahel 31.08.1999 sõlmitud lepingu p-d 1 ja 3 annavad õiguse luua planeeringulist alust raudtee taristu taastamiseks.

23) Detailplaneeringu tühistamine seab ohtu kaebaja põhiseaduslikult tagatud õiguse omandile. Paavli 6c vallasvara staatuses harutee saaks kinnisvara staatuse läbi hoonestusõiguse seadmise eeldusel, et detailplaneering võimaldab 31.08.1999 lepingu realiseerimist, s.h raudtee harutee taastamist endises ulatuses. Kinnisvara staatust saamata puudub võimalus harutee rajatisena säilitamiseks, järgneb käesoleval ajal käibevara staatuses omandi lõpetamine. Kaebaja leiab, et rikutud on PS §-s 31 sisalduvat ja RdtS §-s 2 täpsustatud õigust tegeleda ettevõtlusega raudteeettevõtja staatuses. Samuti on ohustatud PS §-s 32 sisalduv õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kaevatav haldusakt toob kaasa Tallinna Linnavalitsuse 21.03.2007 korralduse nr 471-k tühistamise, mis käsitleb teenindusmaa määramist hoonestusõiguse seadmiseks Paavli 6c

3-11-2805 7(16) krundil asuvale ja kaebaja omandisse kuuluvale raudtee harutee osale. Vallasvara staatuses omand ei võimaldaks kinnisvaraks ümber kujundamata selle vara sihtotstarbelist kasutamist ja valdust ning eeldatavalt ka käsutamist, sest see jääb sõltuvusse maaomaniku suvast. Samuti rikub vaidlustatud korraldus kaebaja planeeringu algatamise faktist tulenevat õigustatud ootuse põhimõtet.

4. Tallinna Linnavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata.

1) Traditsioonilised ja perspektiivsed maakasutuslikud huvid ei ole õigused, mida saaks praegusel juhul kaitsta. Kaebaja omandis oli üksnes raudteeharu kui vallasasi.

2) Planeerimisseadusest ei tulene kohalikule omavalitsusele kohustust algatatud ja koostatud planeering igal juhul ka vastu võtta ja kehtestada. Seega ei saa kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et detailplaneering igal juhul kehtestatakse ning seega ei ole kahjustatud või riivatud tema õigusi. Kohalik omavalitsus kui pädev planeerimisasutus on kohustatud kaaluma erinevaid huve kogumis ja tegema vajadusel otsustusi, millised on kõige mõistlikumad ja otstarbekamad lahendused arvestades kujunenud olukorda. PlanS § 4 lg 2 p 2 sätestab, et planeeringu koostamise käigus peab kohalik omavalitsus tagama huvitatud isikute huvide arvesse võtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus.

3) Planeeringuotsuste sisulise õigsuse hindamiseks on väga vähe õiguslikke või normatiivseid kriteeriume. Kaalutlusõigusele tuginevate vaidluste puhul on eriti oluline, kui põhjalikult ja argumenteeritult on sisulised planeeringuotsused motiveeritud ja kas otsuse tegemise motiivid on planeeringu koostamise käigus dokumenteeritud ning asjaosalistele ja avalikkusele teatavaks tehtud. Käsitletava detailplaneeringu lõpetamise korraldus nr 1721-k on piisavalt ja hästi motiveeritud ning kogutud dokumentidest nähtub, et avalikkust ja asjaomaseid isikuid on kaasatud ja nõuetekohaselt informeeritud.

4) Vastustaja otsustas kaalutlusõigust kasutades lõpetada ebaefektiivse ja liiga pikale veninud detailplaneeringu menetluse. Kaalumisel arvestati kõigi oluliste asjaoludega, õiguse üldpõhimõtetega ja puudutatud isikute huvidega. Väga põhjalikult on korralduses käsitletud, miks ei ole otstarbekas jätkata detailplaneeringu menetlust. Kaebaja peab mõistma, et planeeringu algatamine on esimene etapp planeerimismenetluses ning sellega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid. Detailplaneeringut, mida ei ole võimalik ellu viia, ei kehtestata ja kaebajal on võimalus ning õigus taotleda uue detailplaneeringu algatamist tingimustel, mis on sobivad antud piirkonda, olemasolevasse olukorda ning arvestavad kolmandate isikute ja avalike huvidega ning käesolevaks ajaks väljakujunenud linnaehituslike elementidega. Korralduse nr 1721-k andmisel on kaasatud vastavalt haldusmenetluse seadusele kaebaja ning kolmandad isikud, kes on saanud enne korralduse andmist oma arvamust avaldada. Seega on korralduse nr 1721-k andmisel järgitud kõiki menetlusreegleid.

5) Kaebaja omandas 23.02.1995 sõlmitud ostu-müügilepinguga raudteeharu, mis asub Paavli tn 6c krundil. 31.08.1999 sõlmisid kaebaja ja Tallinna linn lepingu eesmärgiga korrastada Sõle tänava raudtee ülesõit võimalusega raudteid tulevikus kasutusele võtta. Kaebaja on korduvalt tuginenud antud lepingule ning leidnud, et lepingu kohaselt on Tallinna linnal kohustus tagada raudtee harutee rekonstrueerimise õiguse realiseerimine. Tallinna Linnavalitsus märkis 12.11.2007 kirjas, et lepingu objekt jääb Tallinna Linnavolikogu 26.06.1997 otsuse nr 96 p-ga 6 kehtestatud „Kopli tn, Sõle tn, Sitsi tn ja Paavli tn vahelise kvartali detailplaneeringu“ alasse, mille kohaselt on raudtee kavandatud likvideerida ning lisanud, et kuna antud raudteeharu faktiliselt ei eksisteeri, siis ei saa seda vara mingil viisil kasutada ega käsutada, sh ei saa sellist vara peremehetu varana arvele võtta ning olematut ehitist ei ole võimalik rekonstrueerida. Tallinna Linnavalitsus on kirjas ka märkinud, et juhul

3-11-2805 8(16) kui rajada kõnesolevale alale uusehitisi (uus raudtee), on selleks vajalik maaomaniku nõusolek, detailplaneering ja ehitusluba. Paavli tn 6c krunt on seni reformimata riigimaa, mis tähendab, et sellise nõusoleku saab anda Maa-amet. TLPA on kirjades kaebajale korduvalt rõhutanud, et detailplaneeringu edasisel menetlemisel on vajalik maaomaniku nõusolek ning detailplaneering valmib koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega ja olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega.

6) Kuna vaidlusalune raudtee on faktiliselt hävinenud, st rööpad puuduvad ja liiprid on pinnasega kattunud, puudub sellel juba aastaid ühendus avaliku raudteega ning seeläbi ka Kopli kaubajaamaga. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on ette nähtud Sõle tänavast Kopli tänava poole tööstusettevõtete ala ning teisel pool Sõle tänavat korruselamute ala ning perspektiivne magistraaltänav, raudteed ei ole sinna ette nähtud. Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 otsusega nr 8 algatatud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering näeb samuti ette Kopli kaubajaama raudteeharude likvideerimise ning sinna perspektiivseks maakasutuseks ettevõtlusja segahoonestusala, mistõttu ei ole raudtee taastamine võimalik.

7) Raudteeinspektsioon on 14.06.2006 kirjas nr 8-7/826 märkinud, et Paavli tn 6c asuv raudtee ei ole sihtotstarbeliselt kasutatav ning kõnealune harutee ei ole otse ega teiste raudteede kaudu ühenduses avalike raudteede võrgustikuga. Raudteeinspektsioon lisas, et Paavli tn 6c asuv raudtee ei ole avaliku raudteega ühendatud juba 1999. aastast.

8) 09.09.2010 toimus TLPA-s nõupidamine, kus kuulati ära kaebaja, AS-i PHOENIX LAND ning Maa-ameti esindajate seisukohad Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ning lähiala detailplaneeringu ja Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu menetluse jätkamise kohta. AS-i PHOENIX LAND esindaja kinnitas, et ei soovi Paavli tn 10 kinnistu planeerimist Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ning lähiala detailplaneeringu koosseisus ega soovi raudtee taastamist. T. Toomsalu kaebaja esindajana oli nõus planeeritava ala muutmisega selliselt, et Sõle 50 detailplaneeringu ala vähendatakse reformimata maa osas ning Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ning lähiala detailplaneeringu ala suurendatakse selliselt, et tagada raudteeühendus Paavli tn 6a kinnistuni. Maa-ameti esindaja soovis planeeringute vastuolud reformimata riigimaa osas lahendada detailplaneeringute edasise menetluse käigus. SÕLE 50A HÜ esindaja ei nõustunud Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga kavandatava panduse likvideerimisega. Kuna osapooled üksmeelele ei jõudnud ning Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ning Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ning lähiala detailplaneeringu eesmärgid on vastandlikud, otsustas TLPA, et otsuse, millise detailplaneeringu menetlust jätkatakse, teeb ameti ettepanekul Tallinna Linnavalitsus. Ameti planeeringute läbivaatamise komisjon otsustas 12.10.2010 protokolli nr 333 kohaselt, et otstarbekas on Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu koostamise menetlus lõpetada ja Tallinna Linnavalitsuse 04.06.2003 korraldus nr 1434-k kehtetuks tunnistada.

9) Tallinna Linnavalitsuse 25.01.2012 korraldusega nr 101-k lõpetati Paavli tn 6c riigimaale hoonestusõiguse seadmise menetlus ja tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 21.03.2007 korraldus nr 471-k, millega oli määratud Tallinnas Paavli tn 6c ehitise teenindamiseks vajalik maa ja sihtotstarve hoonestusõiguse seadmiseks riigi maale ning anti arvamus maa riigi omandisse jätmise kohta. Paavli tn 6c raudtee oli suures ulatuses hävinenud. Käesoleval hetkel ehitist (raudteed) ei eksisteeri. Uue raudtee rajamine vajaks maaomaniku ehk riigi nõusolekut.

3-11-2805 9(16) 10) Harju maavanema 17.12.2007 korraldusega nr 2566-k keelduti Paavli tn 6c maaüksusele hoonestusõiguse seadmisest, kuna 19.06.2007 toimunud paikvaatluse käigus tuvastati, et Paavli tn 6c maaüksusel asuv raudteerajatis on kasutusest väljalangenud (tegemist on raudteeharuga, mis ei ole ühendatud ühegi teise raudteeharuga) ja lagunenud ning rajatis ei vasta maareformi seaduses sätestatud ehitise nõuetele. Maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 3 kohaselt on hoone või rajatis maareformi seaduse tähenduses maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitisseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. MaaRS § 6 lõike 3¹ kohaselt ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Ehitusseaduse (EhS) § 2 lõike 1 kohaselt on ehitis aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. MaaRS § 6 lg 3¹ rakendamise komisjon otsustas 28.11.2008 toimunud koosolekul teha Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku muutunud asjaolude valguses üle vaadata korraldus, millega määrati Paavli tn 6c ehitistele teenindamiseks vajalik maa riigimaale hoonestusõiguse seadmiseks. Muuhulgas pidi raudtee vajalikkus selguma detailplaneeringu menetluse käigus. Avalikes huvides on viia lõpule maareform ning korrastada maakasutus aadressil Paavli tn 6c. Senise ehitise teenindamiseks määratud maa kasutamise vajadus on ära langenud, seetõttu tuleb riigil uuesti otsustada talle kuuluva maa kasutus. Õigusselguse huvides on, et seni maatüki suurust ja kasutust reguleeriv haldusakt tühistatakse.

5. Kolmandad isikud VG ja SÕLE 50A HÜ palusid jätta kaebuse rahuldamata.

1) Vastustaja lõpetas ebaefektiivse ja pikaleveninud detailplaneeringu menetluse, mis algatati 2003. aastal. Sellal sõlmis OÜ STAWEREM (juhatuse liige-tellija VG) AS-iga Tondi Üks tööettevõtulepingu, mille kohaselt AS Tondi Üks võttis kohustuse koostada Tallinnas Sõle 50a, Paavli 6a ja 8 ja 10 kruntide detailplaneeringu. Kuna AS Tondi Üks oma kohustusi ei täitnud, lõpetas OÜ STAWEREM temaga sõlmitud tööettevõtulepingu. Seejärel esitas kolmas isik VG enda krundi ja lähiala planeerimiseks uue detailplaneeringu algatamise taotluse, mille alusel Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2010 korraldusega nr 421-k algatati Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneering, mille ülesanne on Sõle 50a kinnistu jagamine üheks elamumaa (kuulub SÕLE 50A HÜ-le) ja üheks ärimaa (kuulub ühe füüsilise isiku kaasomandisse) sihtotstarbega krundiks. Tuleb jätkata ja lõpule viia selle detailplaneeringu menetlus.

2) Kuigi vaidlusalune detailplaneering algatati juba 2003. aastal, esitati AS Tondi Üks koostatud Sõle tn 50, Paavli 6s, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu eskiislahendus TLPA-le menetlemiseks alles 10.06.2008. TLPA vaatas detailplaneeringu eskiislahenduse läbi ning planeeringu kaustad tagastati planeeringu koostajale 11.07.2008 eskiislahenduse korrigeerimiseks vastavalt esitatud märkustele ja nõudega võtta planeeringulahendusele planeeritaval maa-alal asuvate kinnistute omanike seisukoht.

6. Kolmandad isikud Eesti Vabariik ja PHOENIX LAND AS seisukohta ei esitanud.

7. Tallinna Halduskohus jättis 06.09.2013 otsusega kaebuse rahuldamata.

1) Kaebuses märgitud raudtee harutee, mida kaebaja taastada soovib, asus Paavli tn 6c krundil, mis on reformimata riigimaa. Vaidlust ei ole selles, et raudteerajatis on kasutusest väljalangenud ja lagunenud ning alates 1999. aastast puudub ühendus avaliku raudteega. Tallinna Linnavalitsuse 25.01.2012 korraldusega nr 101-k lõpetati Paavli tn 6c asuvale riigimaale hoonestusõiguse seadmise menetlus. Seega ei saa korraldus nr 1721-k enam rikkuda kaebaja kaebuses märgitud omandiõigust seonduvalt Paavli tn 6c reformimata

3-11-2805 10(16) riigimaa maaüksusega, seega ka õigust Paavli 6c maaüksusel asunud raudtee harutee taastamiseks. Korraldus nr 1721-k ei saa rikkuda kaebaja õigust tegeleda ettevõtlusega raudtee-ettevõtja staatuses. RdtS § 2 kohaselt on raudtee-ettevõtja selle seaduse tähenduses äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kelle tegevuseks on raudteeveoteenuse osutamine või raudteetaristu majandamine. Äriregistrist nähtuvalt on kaebaja tegevuseks enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus.

2) Kaebajale ei saanud planeeringu algatamise korraldusest tekkida õiguspärast ootust, et algatatud planeering ka kehtestatakse. Riigikohus on leidnud, et planeeringu algatamine on esimene etapp planeerimismenetlusest ja selles staadiumis ei ole veel võimalik otsustada, kas ja milline planeering kehtestatakse. Planeeringu algatamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-8-02, p 8).

3) PlanS § 4 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses. Vaidlustatud korralduse näol on tegemist kaalutlusotsusega, mille kohtulik kontroll on piiratud tulenevalt keelust hinnata kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3 teine lause) ning keelust teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3 kolmas lause). Seega saab kohtulik kontroll piirduda vaid kaalutluste hindamisega, mis peavad nähtuma haldusaktist endast või selles viidatud dokumentidest (HMS § 56 lg-d 1 ja 3).

4) Vaidlustatud korralduses ja selle seletuskirjas on kaalutlusena toodud asjaolu, et Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamist taotlesid 09.08.2002 ja 23.12.2002 avaldustega SÕLE 50A HÜ (endine SÕLE TN 50A GÜ) ja Kaubanduslik Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ. Leping detailplaneeringu koostamise finantseerimise õiguse üleandmise kohta sõlmiti 26.06.2003 SÕLE 50A HÜ-ga ning lõpetati poolte kokkuleppel 21.12.2010. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on 26.06.2003 sõlmitud TSAPA ja SÕLE TN 50A GÜ (praegune SÕLE 50A HÜ) vahel PlanS § 10 lg 6 alusel detailplaneeringu koostamise finantseerimise õiguse üleandmise leping nr DP-123-03, mille punkti 2.1.1 kohaselt kohustub SÕLE TN 50A GÜ korraldama detailplaneeringu koostamise vastavalt sama korraldusega kinnitatud detailplaneeringu lähteülesandele nr 1474 ja punkti

2.1.3 kohaselt finantseerima oma vahenditest detailplaneeringu koostamise kulud. Lepingu pooleks on lepingust nähtuvalt SÕLE TN 50A GÜ, mistõttu on kaebaja ekslikult leidnud, et lepingu pooleks on OÜ STAWEREM. Nimetatud leping on poolte (TLPA ja SÕLE 50A HÜ) kokkuleppel 21.12.2010 lõpetatud, mis omakorda kinnitab, et SÕLE 50A HÜ on pidanud lepingu pooleks nii TLPA-d kui SÕLE 50A HÜ-d.

5) Detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise 26.06.2003 lepingu sõlmimise ajal PlanS § 10 lg 61 ei kehtinud, mistõttu on kaebaja viide nimetatud sättele asjakohatu.

6) PlanS § 10 lg 62 sätestab: „Kui esineb asjaolu, mis takistab planeeringu koostamisest huvitatud isikul lepingus ettenähtud ülesannet täita, on planeeringu koostamise korraldajal õigus haldusleping ühepoolselt lõpetada. Nimetatud juhul võib teha otsuse planeerimismenetluse lõpetamise kohta.“ Kuna pooled olid detailplaneeringu koostamise finantseerimise õiguse üleandmise lepingu lõpetanud, võis vastustaja teha otsuse Tallinna Linnavalitsuse 04.06.2003 korraldusega nr 1434-k algatatud Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu planeerimismenetluse lõpetamise kohta.

7) Lisaks nähtub haldusasja materjalidest ja vaidlustatud korraldusest ning korralduse seletuskirjast asjaolu, et SÕLE 50A HÜ ei ole soovinud Tallinna Linnavalitsuse 04.06.2003

3-11-2805 11(16) korraldusega nr 1434-k algatatud detailplaneeringu menetlust jätkata ja on esitanud 18.01.2005 taotluse Sõle tn 50a ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamiseks. Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2010 korraldusega nr 421-k algatati „Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneering“, mille ülesanne on Põhja-Tallinnas asuva Sõle tn 50a kinnistu jagamine üheks elamumaa ja üheks ärimaa sihtotstarbega krundiks ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine kokku ühe kuni 3-korruselise ärihoone ehitamiseks ja ühe olemasoleva 2-korruselise garaaži ehitusõiguse täpsustamiseks ning reformimata riigimaast ja riigi reservmaast moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine ühe kuni 5-korruselise ärihoone ehitamiseks. Paavli tn 10 kinnistu omanik on avaldanud, et ta ei soovi Paavli tn 10 kinnistu planeerimist Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu koosseisus ega soovi raudtee taastamist.

8) Tallinna Linnavalitsuse 04.06.2003 korraldusega nr 1434-k algatati detailplaneeringu koostamine ja kinnitati lähteülesanne nr 1474, mis lähteülesande p 8 kohaselt kehtis kaks aastat arvates Tallinna Linnavalitsuse 04.06.2003 korralduse nr 1434-k jõustumisest. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Tallinna Linnavalitsuse 04.06.2003 korraldus nr 1434-k kehtis kuni selle kehtetuks tunnistamiseni korraldusega nr 1721-k, mistõttu ei kaotanud lähteülesanne nr 1474 iseenesest kehtivust seoses Tallinna ehitusmääruse uue redaktsiooni jõustumisega, nagu kaebaja ekslikult leiab.

9) Vastavalt PlanS § 9 lg-le 1 koostatakse detailplaneering valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Eskiislahendus esitati TLPA-le menetlemiseks alles juunis 2008. TLPA vaatas detailplaneeringu eskiislahenduse läbi ning planeeringu kaustad tagastati planeeringu koostajale 11.07.2008 eskiislahenduse korrigeerimiseks vastavalt esitatud märkustele ja nõudega teha koostööd planeeringualale jäävate kruntide omanikega. Eeltoodud märkustele vastavat detailplaneeringulahendust ei ole TLPA-le esitatud. Kahtlust ei saa olla linnakeskkonna ja linnaehituslike seisukohtade muutumises alates 2003. aasta juunist, mil detailplaneering algatati, kuni 2011. aasta novembrini, mil detailplaneeringu menetlus lõpetati. Eeltoodut arvestades on vaidlustatud korralduses õigesti viidatud ka korralduse andmise ajal kehtinud Tallinna ehitusmääruse § 14 lg-le 20, mille kohaselt kui kahe aasta jooksul detailplaneeringu algatamise korralduse vastuvõtmisest arvates ei ole detailplaneeringut TLPA-le menetlemiseks esitatud, tuleb taotlejal soovi korral detailplaneeringu algatamist uuesti taotleda.

10) Kaebuse väide, et kaebaja tegeles perioodil 2005-2008 tehniliste ja õiguslike eelduste loomisega detailplaneeringu eskiisi loomiseks, ei muuda olematuks asjaolu, et vastustajale ei ole esitatud nõuetekohast, kehtivale Tallinna linna üldplaneeringule vastavat detailplaneeringu eskiisi.

11) Kaebusest ja vaidlustatud korraldusest nähtuvalt on kaebaja esitanud 2008. aastal TLPA- le raudtee paiknemise neli alternatiivset eskiislahendust, millega aga ei ole nõustunud planeeringuala Paavli tn 10 kinnistu omanik ja Sõle tn 50a kinnistu kaasomanik SÕLE 50A HÜ. Korralduse seletuskirjas on nimetatud asjaolu toodud planeeringumenetluse lõpetamise ühe kaalutlusena viitega planeerimisseadusest tulenevale kohustusele koostada planeeringulahendus koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega. PlanS § 16 lg 1 p 5 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega. Paavli 6c maaüksuse näol on tegemist reformimata riigimaaga ning PlanS § 16 lg 9 kohaselt MaaRS § 31 lg 2 tähenduses jätkuvalt riigi omandis oleva maa puhul on selle seaduse

3-11-2805 12(16) tähenduses kinnisasja omanikuks Keskkonnaministeerium või keskkonnaministri volitatud isik. RdtS § 31 lg 4 kohaselt raudtee-ehituse ehitusloa, kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa taotlemisele ja väljastamisele, samuti muudele raudtee-ehituse ehitusjärelevalve toimingutele kohaldatakse ehitusseaduse sätteid, arvestades raudteeseadusest tulenevaid erisusi. EhS § 12 lg 2 viimase lause kohaselt ei anna ehitusluba, kirjalik nõusolek või kohaliku omavalitsuse teavitamine õigust ehitada ilma maaüksuse omaniku loata. Eeltoodut arvestades on korralduses nr 1721-k õigesti leitud, et raudtee harutee taastamiseks Paavli 6c maaüksusel on vajalik maa omaniku nõusolek.

12) Korralduse nr 1721-k seletuskirjas on kaalutlusena toodud ka asjaolu, et Tallinna üldplaneeringu kohaselt ei ole vaidlusalusele alale raudteed ette nähtud. Tallinna üldplaneering näeb Sõle tänavast Kopli poole ette tööstusettevõtete ala ning teisel pool Sõle tänavat korruselamute ala, rohekoridori ja magistraaltänava. Seega ei saanud kaebajale nimetatud üldplaneeringust tulla õiguspärast ootust raudtee taastamiseks läbi detailplaneeringu. Kaebaja möönab, et kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohaselt ei ole vaidlusalusele alale perspektiivis raudteed ette nähtud, kuid leiab, et õiguslikult on võimalik algatada üldplaneeringu muutmine. PlanS § 9 lg 7 kohaselt võib küll detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut, kuid Riigikohus on rõhutanud, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on vaid erandlikult võimalik näiteks üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral (lahendid nr 3-3-1-12-07; 3-3-1-79-09). Käesolevas haldusasjas ei nähtu sellist ülekaalukat ja põhjendatud kaebaja erahuvi, mis tingiks üldplaneeringu erandlikku muutmist.

13) Korralduse nr 1721-k seletuskirjas on kaalutlusena esile toodud ka asjaolu, et Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 otsusega nr 8 algatatud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering näeb ette Kopli kaubajaama raudteeharude likvideerimise ning kaubajaama perspektiivseks maakasutuseks ettevõtlusja segahoonestusala, mistõttu ei toeta piirkonna arenduslikud eesmärgid kaebaja soovi raudtee rajamiseks/taastamiseks. Kuigi tegemist ei ole kehtiva Põhja- Tallinna üldplaneeringuga, näitab see siiski, millises suunas Põhja-Tallinna arengut kavandatakse, mistõttu ei ole kohtu hinnangul tegemist asjakohatu kaalutlusega. Lisaks on see lähenemine kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga, mis vaidlusalusele alale raudteed ette ei näe.

14) Korralduse nr 1721-k seletuskirjas on märgitud, et erinevalt Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja

10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu eskiislahendusest on Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2010 korraldusega nr 421-k algatatud „Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ lahendus kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ja planeeritav lahendus on piirkonda sobiv. Ning arvestades asjaoluga, et kaebajal puudub õigus Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu materjalide kasutamiseks, on vastustaja pidanud otstarbekaks tunnistada Tallinna Linnavalitsuse 04.06.2003 korralduse nr 1434-k kehtetuks. Tulenevalt HKMS § 158 lg 3 teisest lausest kohus kaalutlusotsuse otstarbekust ei hinda.

15) Kaebaja arvates tuleneb tema õiguspärane ootus raudtee taastamiseks läbi detailplaneeringu ka kaebaja ja Tallinna Linnavalitsuse vahel 31.08.1999 sõlmitud lepingust. Kaebaja leiab, et lepingust tuleneb vastustajale kohustus võimaldada planeeringulisi lahendusi raudtee harutee rekonstrueerimiseks. Lepingu preambuli kohaselt on lepingu eesmärgiks korrastada Sõle tänava raudteede ülesõit võimalusega raudteid tulevikus kasutusele võtta. Lepingust tuleb Tallinna linnale kohustus algatada Sõle tänava raudtee ülesõidukohast Kopli ja linna poole jäävate raudteeharude arvele võtmine peremehetu varana, et tagada raudteeühendus Kopli kaubajaamaga (p 1). Kaebaja nõustub lepinguga temale kuuluva

3-11-2805 13(16) raudteeharu ülesvõtmisega Sõle tänava ülesõidu asfaltkatte remonttööde teostamiseks (p 2) ning Tallinna linn garanteerib kaebajale linnaga kooskõlastatud projekti alusel raudtee ülesõidu rekonstrueerimise võimaluse hetkel, mil ülesõidukoha taastamine on kaebaja seisukohalt vajalik (p 3). Kohtu arvates ei saa sellest lepingust tulla kaebajale õiguspärast ootust, et Tallinna Linnavalitsus kehtestab Tallinna üldplaneeringut muutva detailplaneeringu, millega näeb ette lepingu sõlmimise ajal Paavli tn 6c asunud, kuid tänaseks lagunenud ja kasutusest väljalangenud raudtee taastamise.

16) Korraldusest nr 1721-k ja selle seletuskirjast nähtuvalt ei ole asjaolu, et TLPA planeeringute läbivaatamise komisjoni 12.10.2010 otsus nr 333 ei sisalda põhjendusi, takistanud Tallinna Linnavalitsusel kaalutlusõiguse teostamist. Kaalutlused on toodud korralduses nr 1721-k ja selle seletuskirjas. Vaidlustatud korralduse andmisel on vastustaja diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on olnud mõistlik. Korralduses on ära näidatud asjassepuutuvad faktilised ja õiguslikud asjaolud ning arusaadavalt põhjendatud, et need kogumis tingisid otsuse lõpetada Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, Paavli tn 8, Paavli tn 10 ja lähiala detailplaneeringu menetlus.

8. Kaubanduslik Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 06.09.2013 otsus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

1) Kohus rikkus menetlusnorme, suunates kaebajat loobuma tuvastamisnõudest ja selgitades, et kohus ei saa kontrollida kaalutlusõiguse teostamist. Kaebajal ei olnud võimalust linna kaalutlusi ümber lükata.

2) Kohus põhistas kaebeõiguse puudumist pärast kaebuse esitamist toimunud sündmustega, mille ärahoidmiseks esitatud kaebaja esialgse õiguskaitse taotlused jättis kohus kolmel korral rahuldamata.

3) Kohus ei kuulanud tunnistajana üle PL, kes oleks andnud ütlusi 1999. aasta halduslepinguga seotud asjaolude kohta, ega IP, kes oleks andnud ütlusi planeerimise protsessi ja OÜ STAWEREM osaluse kohta selles. Selle tagajärjel tuvastas kohus faktilised asjaolud valesti.

4) Kohus ei võtnud vastu tõendeid, mis kinnitavad linna surveavaldusi kolmandatele isikutele, ja määratles ebaõigesti kolmandate isikute ringi ja riigi esindusõigusliku isiku. Kohus põhjendas otsust PHOENIX LAND AS-i vastuseisuga planeeringule, kuid jättis vastu võtmata vastupidist kinnitavad tõendid. Need rikkumised tõid kaasa asjaolude ebaõige tuvastamise.

5) Vaatamata sellele, et kohtu enda kinnitusel ei oma ta pädevust planeeringulahenduste otstarbekust ja vajalikkust kontrollida, on seda kohtuotsuses ekslikult siiski tehtud (p-d 44-48,

56 ja 58):

- kohus leiab ekslikult, et kaebaja raudteerajatise kasutusest väljalangemine välistab raudtee taastamise võimalikkuse. Nimelt näeb eskiisprojekt ette mitmeid alternatiivseid lahendusi;

- kohtu hinnang, et raudteetaristu taastamine on võimatu linnaehituslike eesmärkide muutumise tõttu, on vastuolus tõenditega ja on käsitatav diskretsiooni teostamisena linna asemel. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja aktiivsuse omapoolsete lahenduste esitamisel ja linna pideva vastasseisu nendele. Raudteetaristu säilitamine on kooskõlas üldplaneeringuga, mis näeb ette Paavli tn piirkonna tööstuslik-laomajandusliku alana;

3-11-2805 14(16)

- kohus viitab kaalutlusotsuse õigustamisel asjaolule, et vastustaja toetavat konkureerivat planeeringut, kuid jätab tähelepanuta, et selle algatamise on kaebaja vaidlustanud eraldi haldusasjas.

6) Kohus tugineb alusetult paralleelselt menetletud asjades nr 3-12-240 ja 3-10-1091 tuvastatud asjaoludele, võtmata nende materjale käesoleva asja materjalide juurde.

7) Kohus tuvastas valesti, et linna üldplaneering välistab raudtee taastamise. Üle kuulamata jäänud tunnistajad oleks tõendanud, et kehtiv detailplaneering näeb ette raudtee. Tähtsust ei oma asjaolu, et planeeringualast teisele poole Sõle tänavat on ette nähtud korterelamute maa, kuna eskiis näeb ühe alternatiivina ette raudtee säilimise ainult siinpool Sõle tänavat. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-12-07 oluliseks peetud „ülekaalukas ja õiguspärane erahuvi“ üldplaneeringu muutmiseks seisneb praegusel juhul 31.08.1999 sõlmitud halduslepingus. Raudtee rajamise saab ette näha menetluses olevas Põhja-Tallinna üldplaneeringus. Alles menetletavale Põhja-Tallinna üldplaneeringule ei saa tugineda kaalutlusotsuse põhistamisel.

8) Ebaõige on kohtu väide, et 1999. aasta leping ei saa muutunud asjaolude tõttu tagada kaebajale õiguspärast ootust, et raudtee taastatakse. Leping on kehtiv ning loob õigusi ja kohustusi.

9) Detailplaneeringu koostamise finantseerimise üleandmise lepingu lõpetamine ei saanud olla planeeringumenetluse lõpetamise aluseks. Selle lepingu allkirjastas mitte SÕLE TN 50A GÜ, vaid OÜ STAWEREM, kellel polnud selleks volitust, mistõttu on leping tühine. Lepingu lõpetanud SÕLE 50A HÜ-l puudus selleks OÜ STAWEREM volitus. Menetlust rahastas kõik need aastad kaebaja, kuid linn ei teinud kaebajale ettepanekut leping üle võtta, ehkki OÜ STAWEREM oli ennast distantseerinud lepingu täitmiselt aasta pärast selle sõlmimist. Lepingu lõpetamisel saanuks linn ise planeerimismenetlust edasi korraldada.

10) Tugineda ei saa 04.06.2003 kinnitatud lähteülesande kehtivuse möödumisele, kuna 01.07.2003 jõustus uus ehitusmäärus, mille § 14 lg 9 näeb ette eskiisprojekti, mitte enam lähteülesande koostamist. Eskiisprojekt esitati linnale 04.06.2008 ja seda menetleti kuni kaevatava haldusakti vastuvõtmiseni.

11) Väide, et detailplaneeringu algatamine ei tekita, muuda ega lõpeta õigussuhteid, ei ole Riigikohtu lahendite nr 3-3-1-8-02 ja 3-3-1-53-03 valguses ja 1999. aasta halduslepingu kehtivuse kontekstis õige. Õigusaktid ei näe ette algatatud detailplaneeringu menetlemise lõpetamist.

9. Tallinna Linnavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Linnavalitsus jääb esimese astme kohtus toodud seisukohtade juurde ja toetab kohtuotsuse põhjendusi.

10. Kolmandad isikud VG ja SÕLE 50A HÜ paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kolmandad isikud Eesti Vabariik ja PHOENIX LAND AS seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Apellant palub kaasata menetlusse kolmanda isikuna OÜ STAWEREM ja kõrvaldada menetlusest kolmas isik VG. Need taotlused jättis Tallinna Ringkonnakohus 02.05.2014

3-11-2805 15(16) määrusega rahuldamata. Kuna apellatsioonimenetluse käigus kohtukoosseis muutus, kasutas apellant HKMS § 11 lg-s 5 sätestatud õigust ja taotles, et uus kohtukoosseis kordaks eelmise koosseisu tehtud menetlustoiminguid. Ringkonnakohus leiab, et apellandi taotluse põhjendused ei ole võrreldes varasemate taotlustega muutunud ning need ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale kui 02.05.2014 määruses. Ringkonnakohus ei korda osundatud määruses toodud põhjendusi.

12. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaevatav korraldus ei riku kaebaja õigusi. Kaebeõigust hinnatakse kaebuse esitamise seisuga – 01.12.2011 ei olnud Tallinna Linnavalitsus lõpetanud Paavli tn 6c asuvale riigimaale hoonestusõiguse seadmise menetlust. Lõpetati kaebaja taotluse alusel algatatud menetlus. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise vaidlustamise õiguse kontrollimisel ei oma õiguslikku tähtsust, mis on kaebaja äriregistrisse kantud tegevusalaks.

13. Vaatamata ebaõigele seisukohale kaebeõiguse küsimuses andis halduskohus õigesti hinnangu vaidlustatud haldusakti sisulisele õiguspärasusele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega (v.a p 46 kaebeõiguse küsimuses) ja ei pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata (HKMS § 201 lg 4). Enamus apellandi väidetest kordavad esimese astme kohtu menetluses esitatut. Need on halduskohtu poolt asjakohaselt ja ammendavalt ümber lükatud.

14. Vastuseks apellandi väidetele menetlusnormide rikkumise kohta märgib ringkonnakohus järgmist.

Kaebaja taotles esialgu lisaks linnavalitsuse korralduse nr 1721-k tühistamisele ka sama haldusakti õigusvastasuse tuvastamist. Halduskohus selgitas 23.12.2011 ja 06.01.2012 määrustes kaebajale, et haldusakti tühistamine eeldab ka akti õigusvastasuse kindlakstegemist. Seega saab lugeda kaevatava korralduse õigusvastasuse tuvastamise taotluse hõlmatuks korralduse tühistamiseks esitatud taotlusega. Tuvastamiskaebuse esitamiseks peaks olema eraldi põhjendatud huvi. Ringkonnakohtu hinnangul olid need selgitused seaduslikud ja kooskõlas kohtupraktikaga ega olnud kaebajat eksitavad.

Kohus ei rikkunud menetlusnorme, kui selgitas 14.05.2013 määruses, et kohus hindab kaevatava korralduse õiguspärasuse üle otsustades seda, kas korraldus vastab õigusnormidele ja kas see on antud diskretsioonireegleid järgides, planeeringulahenduse otstarbekuse või vajalikkuse osas kohus sisulist hinnangut anda ei saa. Need selgitused, mida on korratud kohtuotsuse p-s 47, on kooskõlas HKMS § 158 lg-ga 3. Kaebajal oli piisav võimalus esitada omapoolseid väiteid linnavalitsuse korralduses toodud kaalutluste kohta nii kirjalikus eelmenetluses kui halduskohtu istungil ja ta on seda võimalust aktiivselt kasutanud.

Halduskohus ei rikkunud oluliselt menetlusnorme, kui jättis rahuldamata kaebaja taotluse kuulata tunnistajatena üle Tondi Üks AS juhatuse liige IP ja aastatel 1999-2000 Tallinna linnapea olnud PL. HKMS § 62 lg 2 annab kohtule kaalutlusõiguse tõendite kogumisel ning halduskohus on 14.05.2013 määruses piisavalt põhjendanud, miks ta ei pea tunnistajate ülekuulamist vajalikuks. Ringkonnakohus leiab, et linnaga sõlmitud lepingu tõlgendamiseks ei ole vaja linnapead üle kuulata, vaid lähtuda tuleb dokumendis kirjapandust. IP ütlused võinuks küll olla mingil määral asjakohased, kuid detailplaneeringu menetluse kohta oli kohtu käsutuses põhjalik kirjalik materjal ning kohus viitas õigesti, et kohtumenetluses kuuluvad hindamisele haldusaktis tuvastatud faktid ja esitatud kaalutlused, mitte see, kuidas planeeringu koostaja esindaja mõistis erinevaid dokumente ja planeeringuid.

3-11-2805 16(16) Kolmandate isikute kaasamise ja riigi esindusõiguse küsimuses on korduvalt tehtud määrusi nii esimeses kui teises kohtuastmes, need on läbinud kohtuliku kontrolli ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks nendel väidetel enam peatuda. Sama kehtib kaebajale tagastatud tõendite kohta.

Kohus viitas otsuses kohtulahenditele haldusasjas nr 3-12-240 ja haldusasjale, milles on vaidlustatud linnavalitsuse 24.03.2010 korraldus nr 421-k (s.o 3-10-1091). Nähtuvalt kohtuotsusest tugines halduskohus haldusasja nr 3-12-240 osas kohtuinfosüsteemi andmetele. Kuna nii praeguses kui viidatud haldusasjas on samad pooled, kellele on kõik viidatud asjaolud ja tõendid teada ning jõustunud kohtuotsused on avalikult kättesaadavad Riigi Teataja veebilehe vahendusel, ei ole menetlusnormi rikkumisena käsitatav asjaolu, et selle kohtuasja materjale ei ole võetud praeguse kohtuasja toimikusse. Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2010 korraldus nr 421-k on käesoleva asja materjalides olemas (I kd tl 64-65).

15. Ülejäänud apellandi väiteid, mis puudutavad linna poolt õigusaktide ebaõiget kohaldamist ja menetlusnormide rikkumist, on halduskohus põhjalikult analüüsinud ja need õigesti tagasi lükanud. Kohus on tõendeid hinnanud nende kogumis ja vastastikuses seoses ning tehtud järeldusi asjakohaselt motiveerinud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu kohtu hinnangutega tõenditele ja seaduse kohaldamisel võetud seisukohtadega, ei ole alus seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tühistamiseks.

16. Kaebaja peamine väide tundub olevat, et 31.08.1999 sõlmitud leping annab kaebajale vaidlusaluse ala planeerimise menetluses priviligeeritud positsiooni. Ringkonnakohus ei leia, et see leping ahendaks pädeva linnaplaneerimisorgani kaalutlusõigust planeeringuliste lahenduste vahel valikute tegemisel ja annaks kaebaja huvidele ja väljapakutud lahendustele eelisõigusi. Kaebajale ei saa sellest lepingust tuleneda rohkem õigusi, kui selles kirjas on. Lepingu preambuli kohaselt on lepingu eesmärgiks korrastada Sõle tn raudteede ülesõit võimalusega raudteid tulevikus kasutusele võtta. Lepingust tuleb Tallinna linnale kohustus algatada Sõle tn raudtee ülesõidukohast Kopli ja linna poole jäävate raudteeharude arvele võtmine peremehetu varana, et tagada raudteeühendus Kopli kaubajaamaga (p 1); kaebaja nõustus temale kuuluva raudteeharu ülesvõtmisega Sõle tn ülesõidu asfaltkatte remonttööde teostamiseks (p 2); ning Tallinna linn garanteeris kaebajale linnaga kooskõlastatud projekti alusel raudtee ülesõidu rekonstrueerimise võimaluse hetkel, mil ülesõidukoha taastamine on kaebaja seisukohalt vajalik (p 3). Leping nägi ette võimaluse, mitte kohustuse tulevikus raudtee kasutusele võtta. See tähendab, et juhul, kui õigusaktides ettenähtud alustel ja korras otsustatakse raudteeühendus taastada, kohustus linn kaebaja taotlusel andma nõusoleku linna omandis olevale sõiduteele raudtee rajamiseks. Lepingus kirjapandust on üheselt arusaadav, et linn ei võtnud ega saanudki väljaspool korrakohast planeerimismenetlust võtta kohustust tagada vaidlusalusel alal raudtee taastamine. Seega on õige halduskohtu järeldus, et sellest lepingust ei saa tulla kaebajale õiguspärast ootust, et Tallinna Linnavalitsus kehtestab Tallinna üldplaneeringut muutva detailplaneeringu, millega näeb ette lepingu sõlmimise ajal Paavli tn 6c asunud, kuid tänaseks lagunenud ja kasutusest väljalangenud raudtee taastamise.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks