2-10-13454/67 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2015, Tartu

Tsiviilasja number

2-10-13454

Tsiviilasi

OÜ J. Roots Timber hagi Natural House Production OÜ

(endine ärinimi Natural House OÜ) vastu 87 023,10 krooni

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

5005,60 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. septembri 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Natural House Production OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Natural House Production OÜ (endine

ärinimi Natural House OÜ) (rk: 10911056), esindaja Rein

Pärtel

Vastustaja (hageja): OÜ J. Roots Timber (rk: 10770584),

esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 5. septembri 2014 otsus osas, millega maakohus rahuldas

hagi täielikult ning mõistis Natural House Production OÜ-lt OÜ J. Roots Timber kasuks

välja võlgnevuse 5561,78 eurot ning viivise võlgnevuselt 5561,78 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada OÜ J. Roots Timber hagi osaliselt

ning mõista Natural House Production OÜ-lt OÜ J. Roots Timber kasuks välja võlgnevus

1002 (üks tuhat kaks) eurot 71 senti ning viivis võlgnevuselt 1002,71 eurot alates

07.06.2008 kuni 20.02.2015 569 (viissada kuuskümmend üheksa) eurot 78 senti.

3. Välja mõista Natural House Production OÜ-lt OÜ J. Roots Timber kasuks viivis

võlgnevuselt 1002,71 eurot alates 21.02.2015 kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 18% ulatuses Natural House Production

OÜ kanda ja 82% ulatuses OÜ J. Roots Timber kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ J.Roots Timber esitas 19.03.2010 maakohtule Natural House OÜ (uus ärinimi Natural

House Production OÜ) vastu hagi 87 023,10 krooni, kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks

muutunud viivise 14 593,77 krooni ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mitte muutunud

viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt tarnis hageja kostjale 11.04.2008 e-posti teel esitatud tellimuse järgi

hööveldatud saematerjali. Kaup anti kostjale üle ilma pretensioonideta. Hageja esitas kostjale

07.05.2008 arve nr 280115. 25.06.2008 esitas kostja lisatellimuse põhjusel, et varasemast

tellimusest jäi ehitusel puudu. 08.07.2008, s.o rohkem kui kolm kuud pärast saematerjali

vastuvõtmist ja ära kasutamist, esitas kostja reklamatsiooni materjali puuduste kohta. Kostja ei

ole vastanud sisuliselt hageja korduvatele arupärimistele reklamatsiooni aluseks olevate

asjaolude kohta lisainfo saamiseks. Kohtumisel 2008. a augustis põhjendas kostja juhatuse liige

maksmata arvet lõppostjalt raha saamata jäämise ning majanduslangusest tingitud raske

olukorraga kinnisvaraturul. 31.10.2008 esitas hageja nõudeavalduse, milles palus võlgnevus

viie päeva jooksul tasuda. 28.11.2008 teatas kostja, et ei tunnista kohustust arvet maksta.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt oli materjal üleandmisel pakitud

kilesse, selle avamiseks ei olnud vajadust ega võimalust. Kaup anti üle ilma pretensioonideta

kauba koguse ja pakkimise, mitte kvaliteedi kohta. Pakid avati järgemööda juuni esimesel

poolel alates 02.06.2008. Pretensiooni sai esitada pärast kõigi pakkide avamist, et teatada

korraga kõigist puudustest. Kostja saatis hagejale 08.07.2008 pretensiooni, kirjeldades vigu

ning lisades fotod praakmaterjalist. Hageja materjali üle vaadata ei soovinud ega teinud midagi

materjali väljavahetamiseks. Kostja 25.06.2008 kiri ei olnud lisatellimus, vaid kiri

asendusmaterjali

saatmiseks.

Kostja

esitas

praakmaterjali

asendamiseks

tellimuse

OÜ-le Tretimber ja tegi kulutusi 139 727,56 krooni. Müüja kannab võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 222 lg 4 kohaselt asja asendamisega seotud kulud. Kostja on õigustatult keeldunud tasu

maksmisest, kuna hageja praaki ei asendanud.

3. Tartu Maakohus jättis 8. aprilli 2011 otsusega hagi rahuldamata.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 11. novembri 2011 otsusega hageja apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

5. Riigikohus rahuldas 5. juuni 2012 otsusega hageja kassatsioonkaebuse ning tühistas maa- ja

ringkonnakohtu otsused ning saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Riigikohtu otsuse kohaselt olid kohtud rikkunud selgitamiskohustust, jättes kostjale

selgitamata, et ainuüksi ostetud asja puuduse olemasolu ei anna alust keelduda ostuhinna

tasumisest. Puudusega müügieseme müügi korral saab ostja keelduda lepinguga kokkulepitud

ostuhinna tasumisest, kui ta taganeb lepingust, või kui ta alandab hinda, siis alandatud ostuhinna

ulatuses. Samuti saab ostja juhul, kui müüja on talle tekitanud kahju, tasaarvestada müüja nõude

oma kahju hüvitamise nõudega. Kohtud ei ole nende asjaoludega hagi rahuldamata jätmist

põhjendanud. Vastuseks kassatsioonkaebuses toodule, et kohtud on valesti kohaldanud

VÕS § 220 lg-t 1 ja § 222 lõikeid 4–6 ning lugenud mõistlikuks kolmekuulist tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks, leidis kolleegium, et kohtud on kostja teatamiskohustust piisava

põhjalikkusega käsitlenud ning jõudnud põhjendatult seisukohale, et kuna puudused ilmnesid

alles pärast materjali paigaldamist ja kogu materjali lahtipakkimise järel, on kostja puudustest

teavitanud mõistliku aja jooksul.

6. Hageja esitas 3. septembril 2012 hagiavalduse tervikteksti. Hageja palus mõista kostjalt

põhinõudena hageja kasuks välja 11.04.2008 tellimuse ja 07.05.2008 arve alusel võlgnevuse

5561,78 eurot

(87 023,10 krooni),

viivise

kuni

hagi

esitamiseni

932,71 eurot

(14 593,77 krooni) ning viivise tasumisele kuuluvast ostuhinnast alates hagi esitamisest kuni

ostuhinna tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja põhjenduste kohaselt ei ole kostja tõendanud kauba puuduseid ja nende ulatust.

OÜ Tretimber tehingu näol ei saanud olla tegemist asendustehinguga, kuivõrd OÜ Tretimber

arvel toodud materjali kogused ja mõõdud ei kattu hageja arvega. Poolte vahel kuulub

kohaldamisele standard EVS EN 14519:2006, mille punkti 5.2.3 järgi peab välisvoodriks

kasutatava materjali omadus vastama vähemalt B sordi nõuetele, punkti 5.2.2 kohaselt on nii

A kui B sordi kohaselt lubatud lõhed, oksakohad ja vaigupesad ning punkti 6 järgi võib

lauapartiis olla mõõtudele ja sordiomadustele mittevastavaid laudu kuni 10%.

Kostja on minetanud müügilepingust taganemise ja kahju hüvitamise õiguse ning õiguse hinna

alandamiseks. Müügilepingust taganemise ja kahjuhüvitise nõudmise eelduseks on vastava

nõude esitamine, mida kostja teinud ei ole. VÕS § 118 lg 1 ls 1 kohaselt oleks kostja pidanud

lepingust taganema või nõudma kahjuhüvitist täitmise asemel mõistliku aja jooksul, mis

praeguseks on möödunud. Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt ei ole kostja teinud avaldust

hinna alandamiseks. Hinna alandamise õigusele tuleks kohaldada VÕS §-s 118 sätestatud

mõistlikku aega sarnaselt lepingust taganemise regulatsiooniga. Samuti on kostja vastunõuded

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1 alusel aegunud.

7. Kostja 22. oktoobri 2012 vastuväidete kohaselt on kostja esitanud hinna alandamise avalduse

28.11.2008 vastuses hageja 31.10.2008 nõudeavaldusele. Hinda saab alandada ka

kohtumenetluses esitatava vastuväite kaudu. Kostja on ka kohtumenetluses vastuväiteid

esitanud. Kostja on 10.05.2010 vastuses hagile märkinud, et alandas hinda samas ulatuses nagu

keeldus müügihinna tasumisest juba 28.11.2008 avalduses. Riigikohus on leidnud

(3-2-1-156-11), et seaduses ei ole sätestatud hinna alandamise tähtaega. Kujundusõigusena ei

allu see ka aegumisele, küll võivad aeguda hinna alandamisest tulenevad lepingulised nõuded.

Asjas ei saa olla vaidlust, et materjal oli puudustega. Kostja esitas hagejale reklamatsiooni, kuid

hageja ei soovinud laudu välja vahetada. Laudade tagasi transportimine oli välistatud, kuna

need olid kaardunud ega olnud kasutuskõlblikud otstarbel, milleks need olid valmistatud.

Tagasi transportimine oleks olnud kulukas. Osad lauad jäid ehitusel kasutusse, ülejäänud

utiliseeriti. Lepingust taganemine ei ole võimalik, kuivõrd laudu ei ole võimalik tagasi anda.

Kostja oli teadlik, et lähtutakse Skandinaavia AB kvaliteediklassist ja heast ehitustavast, kuid

standardi järgimises ei ole pooled kokku leppinud. Lähtuvalt pooltevahelisest praktikast ning

mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest arvestas kostja, et materjal on soovitud mõõtmetega mitte

ainult tootmise ajal, vaid ka ehitisele paigaldamisel, st selle mõõtmed oluliselt ei muutu. Kostja

võis töö tellimisel tugineda hageja erialastele oskustele ja teadmistele. Hageja pidi arvestama,

et juhul kui tegemist on kuivavate laudadega, tuleb laudu kuivamise jagu vähem hööveldada.

Kui kohus ei pea võimalikuks hinna alandamist kogu materjali väärtuse ulatuses, siis oli kostja

alternatiivselt nõus hinna alandamisega 90% ulatuses, olles nõus tasuma 556,18 eurot. Kohus

võib määrata hinna alandamise ulatuse ka ise.

Juhul kui kohus ei pea hinna alandamise avaldust põhjendatuks, tugineb kostja alternatiivselt

asendustehingule, millega kostja on lepingust täielikult taganenud. Koheselt pärast esimeste

lauamaterjali pakkide avamist selgus praak, millest informeeriti hagejat telefonitsi. Kostja tegi

ettepaneku saata asendusmaterjal. Kuna seda ei saadetud, siis koostas kostja reklamatsiooni.

Kui kostjale sai teatavaks, et hageja ei soovi oma lepingulisi kohustusi täita, esitas kostja

praakmaterjali asendamiseks tellimuse OÜ-le Tretimber. Kostja tegi ebakvaliteetse materjali

asendamiseks kulutusi 139 727,56 krooni, s.o 8930,56 euro ulatuses.

MAAKOHTU LAHEND

8. Tartu Maakohus rahuldas 5. septembri 2014 otsusega hagi ning mõistis välja Natural

House OÜ-lt OÜ J.Roots Timber kasuks võlgnevuse 5561,78 eurot ja viivise kuni hagi

esitamiseni 932,71 eurot, kokku 6494,49 eurot, ning viisise võlgnevuselt 5561,78 eurot alates

hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel sõlmitud müügileping ja kostja on tellitud

lauamaterjali kätte saanud. Kostja esitas 08.07.2008 reklamatsiooni kauba omaduste kohta ning

28.11.2008 vastuses nõudeavaldusele ei tunnistanud kohustust hageja 07.05.2008 arvet maksta.

Kostja on 28.11.2008 vastuses märkinud, et soovib hinda alandada samas ulatuses, nagu ta on

keeldunud müügihinna tasumisest. Seega on kostja teinud hagejale hinna alandamise avalduse.

Riigikohus on leidnud (3-2-1-44-04, p 17), et hinna alandamise avalduse võib teha ka

kohtumenetluse kestel kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus. Kostja on ka kohtus

tuginenud hinna alandamisele ning on teinud avalduse hinna alandamiseks muu hulgas

03.09.2012 vastuses hagile. VÕS § 217 lg-st 1, lg 2 p-dest 1, 2; § 218 lg-test 1, 3; § 214 lg-st 2

ja §-st 76 tulenevalt peab kostja hinna alandamiseks tõendama, et täitmine ei olnud

nõuetekohane ning et müüja vastutab selle eest.

Kostja esitas hagejale 11.04.2008 e-kirjaga tellimuse, milles olid näidatud lauamaterjali kogus

ja mõõtmed. Kaup vastas üleandmisel koguse ja mõõtmete poolest tellitule. Pooled ei vaidle

selle üle, et lauad pidid vastama AB kvaliteedinõuetele. Seda on kinnitanud J. Roots 09.07.2008

e-kirjas ning kostja oma vastuses. Materjal pidi sobima hoone välisviimistluseks.

Kostja on reklamatsioonis välja toonud järgmised puudused: materjal alamõõduline – kokku

kuivanud; laudise höövelpind paiguti kare – höövlipraak; materjal mõranenud; materjal kaardu

kuivanud (kõmmeldunud); mustad ja sissekasvanud koorega oksad; väljakukkunud oksad;

vaigupesad.

Tunnistaja M.R. ütlustest nähtuvalt olid osad lauad karedad, osadel karvastel laudadel olid

oksakohad välja kukkunud, osakaalu öelda ei oska. Samuti on ta väitnud, et uued lauad olid

sirgemad, millest võib järeldada, et vaidlusaluste laudade seas oli kõveraid laudu. Lähtuvalt

tunnistajate M.R. ja K.S. (S) ütlustest enne laudade seina panekut muid puudusi ei täheldatud.

Pärast seina panekut tekkisid laudade vahele vahed ja kõmmeldumine.

Hageja seadusliku esindaja J. Rootsi vande all antud ütluste kohaselt hageja lehist ise

kuivatanud ei ole, vaid ostab sisse toormaterjali, kusjuures kauba vastuvõtmisel fikseeritakse

selle kõrvalekalded, niiskusemõõtjaga mõõdetakse niiskust. Vaidlusalusel materjalil puudusid

kõrvalekalded. K.S., M.R. ja kostja seadusliku esindaja Heiki J.ssaare vande all antud ütluste

järgi enne laudade paigaldamist nende niiskusesisaldust ei mõõdetud, kostjal puudusid vastavad

vahendid, K.S. ja M.R. ütlustest nähtuvalt ei tundunud esmapilgul ka olevat vajadust niiskust

mõõta. K.S. ütluste kohaselt kaupa vastu võttes olid pakkekiled kuivad. Märja laua puhul jääb

pind karedaks. Vastuvõtmisel ei jäänud silma, et oleks karedaid kohti, samas pakke lahti ei

võetud. M.R. ütlustest nähtub, et ta küll arvab, et laud oli märg, kindel ei ole. Lehise puhul ta

kuival ja märjal laual vahet ei tee, lehis on kogu aeg rasvane ja raske. Enne seina panekut toimus

sorteerimine, osad lauad olid karedad, karedatest osasid ei saanud külge panna, osad läksid

nurga taha otsaseina. K.S. ütluste kohaselt ei tohiks laud seinas kõverduda, kui ta on korralikult

kinni naelutatud. Kui on kasutatud liiga peenikest ja lühikest naela, siis võib juhtuda, et laud

seinas mängib. Laud võib seinas päikese ja tuule käes kõverduda. Asjaolud, et laudade

mõõtmed on vähenenud, lauad on kõmmeldunud ning esineb pragunemisi, on nähtavad ka

kostja esitatud fotodelt.

Kohus leidis, et kõmmeldumine võis toimuda ka ebaõige paigalduse tagajärjel. Hageja on

laudade niiskusesisaldust mõõtnud ega ole täheldanud selles osas kõrvalekaldeid. Tunnistaja

K.S. ütlustest nähtuvalt jääb märja laua puhul pind karedaks. Asjaolust, et osad lauad olid

karedad, ei saa järeldada, et hageja tarnis liigniisket materjali. Karedusel saab olla ka teisi

põhjuseid. Kostja ei ole materjali niiskusesisaldust kontrollinud. Materjali paigaldamisega

alustati 2008. a juuni alguses, arvestades, et lauad anti kostjale üle 25.04.2008, olid lauad enne

paigaldamist kostja valduses enam kui kuu aega. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt hoiti materjali

maja all garaažiboksis. Laudade niiskusesisaldus võib muutuda ka sõltuvalt väliskeskkonnast.

Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et hageja tarnis kostjale liigniiskeid laudu, mistõttu

hageja ei vastuta ka laudade seinas kuivamise tõttu tekkinud muutuste eest.

Kohus leidis, lähtudes muuhulgas Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, et kostja

on VÕS § 219 lg-st 1 tuleneva asja ülevaatamise kohustuse nõuetekohaselt täitnud.

VÕS § 25 lg 1 kohaselt on lepingupooled oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu

puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on

nendevahelistes suhetes tekkinud. VÕS § 23 lg 1 p 2 järgi võivad lepingupoolte kohustused

tuleneda ka lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast. Toimiku materjalidest nähtub, et

hageja on varasemalt tarninud kostjale liigniiskeid sisevoodrilaudu (I kd, tl 102). Poolte

varasem käitumine nähtub Mart Võsu 05.03.2008 e-kirjast J. Rootsile. E-kirjast nähtuvalt

sorteeriti materjal enne kasutamist läbi ning hagejale teatati, millised kogused kasutamiseks ei

sobi. Kostja on enne laudade kasutamist mõõtnud ka niiskusesisaldust ja puudustest on teatatud

enne laudade kasutamist. Tunnistajate ütluste kohaselt ilmnesid puudused laudade kareduse

osas pärast pakkide avamist, misjärel materjal sorteeriti. See pidi toimuma mais 2008. Enne

paigaldamist pidid nähtavad olema ka lubatust suuremad oksakohad, mustad ja sissekasvanud

koorega oksad, vaigupesad. Kostja esitas reklamatsiooni 08.07.2008. Selleks ajaks oli materjal

ehitusel ära kasutatud. M.R. ütluste kohaselt osasid karedaid laudu seina ei pandud. E.E.

18.07.2008 e-kirjast J. Rootsile ja selle lisaks olevast tabelist (II kd, tl 148–150) nähtuvalt on

algselt välja sorteeritud materjal seina paigaldatud. Reklamatsioon esitati alles siis, kui ilmnes

laudade kuivamine seinas, kõmmeldumine. Ka teised puudused fikseeriti pärast laudade

ehitusel kasutamist. M.R. ütluste järgi peale selle, et osad lauad olid karedad, muid

kõrvalekaldeid kvaliteedi osas ei olnud. Kohtu hinnangul on põhjendatud järeldada, et seina

panemisega loeti materjal vähemalt loetletud silmnähtavate puuduste osas eesmärgipäraselt

kasutatavaks ja lepingutingimustele vastavaks.

Alternatiivselt hinna alandamisele on kostja tuginenud asendustehingule, millega kostja on

lepingust täielikult taganenud ja tasaarvestab hageja nõude asendustehingu kulude hüvitamise

nõudega.

Ka

VÕS § 222

lg 1

alusel

täitmisnõude

eelduseks

on

müüdud

asja

lepingutingimustele mittevastavus (VÕS § 217) ja müüja vastutus selle eest (VÕS §-d 218–

221). Kuna ei ole tõendatud, et hageja tarnis kostjale liigniiskeid laudu, ning muude puuduste

osas on kostja laudade seina panemisega lugenud need eesmärgipäraselt kasutatavaks ja

lepingutingimustele vastavaks, ei anna ka alternatiivne vastuväide alust jätta hagi rahuldamata.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista põhivõlgnevus

5561,78 eurot, viivis kuni hagi esitamiseni 932,71 eurot ja viisis põhivõlgnevuselt alates hagi

esitamisest kuni ostuhinna tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

9. Natural House Production OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu

5. septembri 2014 otsuse tühistamist ja asja saatmist Tartu Maakohtule uueks arutamiseks teises

kohtukoosseisus või alternatiivselt uue otsuse tegemist, millega jätta hagi osaliselt rahuldamata

apellatsioonkaebuse punktis 2.4 märgitud ühes alternatiivses ulatuses (põhjendatud oleks hagi

rahuldada 556,18 euro ulatuses ja hagi tuleks jätta rahuldamata 5005,60 euro ulatuses).

Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) jättis maakohus kostja viidatud tõendid otsuse aluseks võtmata, kohaldas ebaõigesti

materiaalõiguse norme ja jättis faktilised asjaolud õigesti tuvastamata. Kohtuotsus on

põhistamata. Riigikohus on leidnud, et asjas pidanuks välja selgitama, millist

õiguskaitsevahendit kostja kasutas ja kui suures ulatuses oli hageja tarnitud materjal

puudustega. Muud küsimused ei ole vaieldavad;

2) tegi kostja hagejale hinna alandamise avalduse juba 28.11.2008 avalduses. Hageja on

hagiavalduses õigeks võtnud, et on nõus hinna alandamisega 20%. 11.03.2013 kohtuistungil

hageja esindaja kinnitas, et „Pakkusin kompromissi 30% alla”. Õiguskirjanduses on märgitud,

et hinna alandamine võib toimuda selliselt, et keeldutakse ületavas osas hinna tasumisest ja

esitatakse täitmise nõudele vastuväide. Riigikohus on leidnud (3-2-1-13-04; 3-2-1-44-04), et

kõne alla võiks tulla tasu vähendamise nõudeõiguse maksmapanek ka kohtumenetluses

esitatava vastuväite kaudu. Kostja on vastuväiteid esitanud alates 28.11.2008. Vastuse

terviktekstis on kostja märkinud, et juhul kui kohus ei aktsepteeri 28.11.2008 hinna alandamise

avaldust, teeb kostja käesolevaga hagejale hinna alandamise avalduse, alandades tasumisele

kuuluvat hinda 90% ehk 5005,60 eurot. Kostja on nõus tasuma 556,18 eurot;

3) leidis kohus valesti, et hinna alandamise eeldused puuduvad. Riigikohtu otsuse p-st 12

nähtuvalt ei saa vaidlust olla selle üle, et puudused esinesid ning ilmnesid alles pärast kogu

lauamaterjali lahtipakkimist ja paigaldamist. Ebaselge oli, kui suures ulatuses oli materjal

puudustega. Maakohus asus üllatavalt seisukohale, et kogu materjal oli kvaliteetne ning kostja

on ebaõige paigaldamisega materjali kahjustanud. Asjas ei ole ühtegi tõendit, mille põhjal saaks

väita, et materjal niiskus kostja valduses olles või oli valesti paigaldatud. Kohus, leides, et lauad

võisid kõmmelduda ebaõige paigaldamise tagajärjel, rikkus ka TsMS § 436 lg-t 4;

4) esitas kostja nõuetekohase pretensiooni (reklamatsiooni) jm objektiivsed tõendid, et

tõendada materjali nõuetele mittevastavust, kuid kohus hindas müüja käitumist ja hageja

esitatud tõendeid valesti. Kostja ei pea võib laudade nõuetele mittevastavust tõendama

niiskusemõõtjaga, vaid võib seda teha ka muude lubatud tõenditega.

Kohus ülehindas hageja seadusliku esindaja J. Rootsi üldsõnalisi ütlusi, jättes kõrvale kogumis

olulisemad ja mahukamad tõendid, mis on ka eluliselt usutavamad ning mille kujunemine on

ajaliselt usaldusväärselt jälgitav. Hageja ei ole lauamaterjali nõuetekohast niiskusesisaldust

tõendanud seaduses sätestatud tõenditega. Hageja ei ole konkretiseerinud, kes töötajatest,

missuguses töötlemise staadiumis niiskust kontrollis, kas ja kuidas on kontrollimine

dokumenteeritud. J. Roots on esitanud oletusi, märkides, et ta ei mäleta olulisi asjaolusid.

Tulenevalt TsMS § 232 lg-test 1 ja 2 tuleb hageja seadusliku esindaja vande all antud seletus

lugeda ebausaldusväärseks, kuna see on vastuolus dokumentaalsete ja teiste tõenditega

(3-2-1-99-10). Tulenevalt taimekaitseseaduse § 31 lg-st 2 saanuks esitada andmed

(sh niiskusesisaldus) Venemaalt imporditud lauamaterjali kohta. Juhul kui materjali kuivatati,

saanuks hageja kontrollida, kas kuivatajal on kuivatamisprotsess dokumenteeritud vastavalt

taimekaitseseaduse §-dele 45–47 ja põllumajandusministri 08.12.2006 määrusele nr 110.

J. Roots on tunnistanud, et „Lehist ostetakse Venemaalt sisse kuivama. Kuivamisprotsess on

pikk. Seda tuleb kuivatada sama pikalt kui tamme ehk kolm nädalat /.../ Materjal oli meie käes

alla kuu.” Seega on hageja õigeks võtnud, et toormaterjali nõuetekohast kuivatamist ei saanud

ka ajaliselt toimuda. J. Rootsi ütlustest, et „Meil on ette antud mõõdud ja selle järgi me

hööveldame,” nähtuvalt ei ole hageja hööveldamisel arvestanud kuivamisega. Hageja

käitumine oli pahauskne. Kohus on üllatuslikult leidnud, et hageja ei peagi tõendama

lauamaterjali nõuetekohasust, arvestades selle tarnimise spetsiifikat. Lähtuvalt mõistlikkuse ja

hea usu põhimõttest arvestas kostja, et materjal on soovitud mõõtmetega mitte ainult tootmise

ajal, vaid ka ehitisele paigaldamisel, st selle mõõtmed oluliselt (üle 5 mm, tavakohaselt 1–

2 mm) ei muutu. Kostja võis töö tellimisel tugineda hageja erialastele oskustele ja teadmistele.

Hageja juhatuse liikme seletus reklamatsioonist teadasaamisel on ebamõistlik ja mitteusutav.

Hageja väitis, et kostja ei pakkunud talle vahetu kontrollimise võimalust, kuid ei viidanud

ühelegi asjaolule, et ta oleks soovinud kohapeal asjaolusid tuvastada, kuid kostja keeldus.

Hageja ei ole esitanud pretensioonile asjakohaseid vastuväiteid ega neid tõendanud. Kostja

viimasele e-kirjale (08.07.2008 saadetud reklamatsioon koos tabeliga) hageja mõistliku aja

jooksul ei reageerinud. Tunnistaja M.R. kinnitas, et välja on kujunenud praktika, kus

praaktooted vahetatakse välja 1–2 nädala jooksul. E-kirjadega praagist teatamise praktika

nähtub ka poolte varasemast kirjavahetusest (I kd, tl 99–104). Seadus ei nõua, et ostja peab

enne hinna alandamist andma müüjale VÕS § 114 lg 1 alusel täiendava tähtaja rikkumise

kõrvaldamiseks. Asendusmaterjal tulnuks muretseda Venemaalt, kuivatada, transportida

Norrasse ja praakmaterjal utiliseerida. Seega oleks asendamine olnuks ülemäära koormav

mõlemale poolele. Kostja pidi täitma oma lepingust tulenevaid tähtajalisi kohustusi;

5) eiras kohus kostja seadusliku esindaja H.J. vande all antud seletust, mis haakub objektiivsete

asjaolude ja muude tõenditega. Kohus pidanuks põhjendama, miks kohus eelistas kahe juhatuse

liikme vande all antud ütlustest J. Rootsi ütlusi. H.J. seletas, et J. Roots keeldus objektile

sõitmast juba siis, kui reklamatsioon esitati ja kostja töötaja E.E. sellise ettepaneku tegi. H.J.

kinnitas, et hageja ei küsinud informatsiooni reklamatsiooni täiendamiseks. H.J. ütlused

haakuvad tunnistaja M.R. ütlustega, millest nähtub, et lauad olid objektil tootja pakendis ja

garaažis varju all. Seinast eemaldatud materjal seisis pikalt ehitusplatsil ja kuna see oli

ehitamiseks kõlbmatu, lõpuks utiliseeriti;

6) oli tunnistajate K.S. ja M.R. tööandjaks EstBygg OÜ, mille töötajad olid palgatud majasid

paigaldama. K.S. ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mille põhjal võiks teha järelduse pakendite

nõuetele mittevastavuse või lauamaterjali kahjustamise osas transportimise või paigaldamise

käigus pärast üleandmist paigaldajale. M.R. ütlustest ei nähtu, et lauamaterjal oleks niiskunud

pärast pakkide avamist või oleks valesti paigaldatud. Tunnistaja kinnitas, et visuaalsel

ülevaatusel ei selgunud, et lauad oleks vajanud niiskuse kontrolli mõõtmisvahendiga.

Tunnistaja oli selliste laudade paigaldamisega tegelenud ka varem, kuid lauad ei ole varem

seinas kõverdunud. Uued lauad paigaldati samamoodi, kuid need ei kuivanud seinas kokku.

Kohtuotsus on vastuoluline, kuna kohus rahuldas hagi 100%, kuigi tugines osaliselt tunnistaja

M.R. ütlustele, millest nähtub materjali mittenõuetekohasus;

7) ei pea lähtuma mitte asjaolust, kas praakmaterjal paigaldati, vaid kui palju oli materjali

hulgas praaki ehk kõverduvat ja liigniisket materjali. Väär on järeldus, et seina panemisega loeti

materjal vähemalt loetletud silmnähtavate puuduste osas eesmärgipäraselt kasutatavaks ja

lepingutingimustele vastavaks. Suur osa laudu kaardusid seinas asjaolude tõttu, mis ei olnud

silmaga tuvastatavad, sh suur niiskusesisaldus. Seega olid need lauad lepingutingimustele,

sh heale ehitustavale ja üldtunnustatud nõuetele mittevastavad juba enne paigaldamist;

8) on praktika tekkimiseks vajalik asjaolude või sündmuste pikema perioodi jooksul välja

kujunenud korduvus, mida kostja osas laudade vastuvõtmisel ja niiskusesisalduse mõõtmisel ei

ole kujunenud. M.V. on kohtuistungil niiskusemõõtja kohta seletanud, et „minul selle

kasutamiseks otsene vajadus puudus ja ma ei mäleta”. Kohus pidanuks tegema M.V. viidatud

juhtumist hoopis järelduse hageja tarnitud lauamaterjali liigniiskuse kohta ka varem;

9) on standardid vabatahtlikud dokumendid, mille järgimine ei ole kohustuslik. Enne toote

nõuetele vastavuse seaduse kehtestamist 01.10.2010 kehtinud aktidest tulenes, et tootja peab

tõendama toote nõuetele vastavust, mis kajastub vastavusdeklaratsioonis, -sertifikaadis või

muus dokumendis. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2004. a määruse „Ehitusmaterjali

ja -toote nõuetele vastavuse tõendamise kord ja eri liiki ehitustoodete nõuetele vastavuse

tõendamiseks vajalikud vastavushindamise protseduurid” § 1 kohaselt tõendab ehitustoote ja

materjali nõuetele vastavust ehitustoote tootja või tema nimel tegutsev volitatud esindaja;

10) peab hageja tõendama ka seda, et materjal oma omaduste ja seega väärtuse poolest vastab

kostjalt nõutavale turuhinnale, mille eelduseks on kauba nõuetekohasus. Müügieseme vastavust

lepingutingimustele hinnatakse lepingu ning VÕS §-de 77 ja 217 alusel. Lauamaterjal, mis

kaardub ja kõmmeldub esimeste päikesekiirte puhul, ei vasta keskmisele kvaliteedile;

11) esinevad eeltoodust nähtuvalt hinna alandamise eeldused, mida kohus pidanuks

analüüsima: puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei

tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega

pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei

saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja

jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, või kui teatamata jätmine

on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3); puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse

tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud

seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2);

12) on kostja viidanud asendustehingule, kuid ei ole leidnud, et ta on asendustehingu tõttu

lepingust täielikult või osaliselt taganenud, kuivõrd kostja ei ole soovinud lepingut tagasi täita.

Asjaolu, et kostja oli sunnitud hageja materjali asendama, nähtub ka kostja ja OÜ Tretimber

vahel sõlmitud arvest, DSV saatelehest ja tollideklaratsioonist (I kd, lk 95–97). Hageja ei ole

esitanud tõendeid, et tegu oleks asjasse mittepuutuva materjaliga;

13) ei ole kohus kaalunud ostuhinna alandamise erinevaid meetodeid. Kostja on asunud

seisukohale, et materjalist võis kasutusse jääda kuni 10% ehk hind kuulus alandamisele 90%

ulatuses. Kostja oli nõus tasuma 556,18 eurot. Kasutada võib ka hinna alandamise valemit.

07.05.2008 arve alusel pidi kostja tasuma 87 023,10 krooni. Asendusmaterjal maksis

70 557,96 krooni (I kd, tl 76–77). Hindade vahe on 16 465,14 krooni ehk 1052,35 eurot. Samas

pidi kostja tegema kulutusi ka DSV transpordiga seonduvalt 14 169,60 krooni. Vaadeldaval

juhul ei ole korrektne rakendada hinna alandamise valemit, kus alandatud hind = lepingulise

soorituse väärtus lepingu rikkumise tagajärjel (mittekohase täitmise väärtus) × lepingus

kokkulepitud hind : lepingulise soorituse väärtus ilma puuduseta (kohase täitmise väärtus),

kuna asendustarne tegi kolmas isik. Juhul kui mittekohase täitmise väärtus arvutada hageja ja

OÜ Tretimber arvete hinnavahena, siis oleks mittekohase täitmise väärtus 70 557,96 krooni ja

kohase täitmise väärtus ülejäänud summa (87 023,10–70 557,96) ehk 16 465,14 krooni. Seega

tuleks valemi kohaselt alandatud hinnaks 16 465,14 × 87 023,10 : 87 023,10 = 16 465,14 krooni

ehk 1052,36 eurot. Viidatud arvutuse esitas kostja 17.03.2014 kohtukõne põhiseisukohtades.

Hinna alandamise aluseks oleva kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse

kohustuste täitmise aja seisuga. Juhul kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt

kindlaks määrata, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Lauad on suuremas

osas utiliseeritud. Ehitamiseks kõlblike laudade utiliseerimiseks puudus kostjal vajadus ning

seega tuleb lähtuda kostja esitatud elulistest ja usutavatest asjaoludest. Kohase täitmise väärtus

on turuväärtus (3-2-1-59-06). Kuna ebakvaliteetsed lauad tuli seinast eemaldada ja lauad said

seetõttu paratamatult kahjustada, puudus laudadel järgnevalt igasugune turuväärtus, v.a tühine

kogus laudu, mis olid ehitusel juba plekiga kaetud või mille osas oli lubatav praagiprotsent.

Juhul kui kohus leiab, et kostja on hinda alandanud ebaõiges ulatuses, võib kohus seda muuta;

14) ei ole kohus põhjendanud viivise väljamõistmist. Viivis tuleb jätta arvestamata lähtudes

VÕS § 113 lg-st 4, st aja eest, mil kostja õigustatult keeldus kohustuse täitmisest. Hageja ei

käitunud komplitseeritud vaidluses heas usus ja hageja käitumise tõttu tekkis olukord, kus

kostja jättis põhinõude täitmata ka osas, mille kostja on õigeks võtnud.

10. OÜ J.Roots Timber vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja

menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole kostja tõendanud kauba puuduseid. Maakohus selgitas kostjale korduvalt Riigikohtu

otsust ning kohustust tõendada puuduste olemasolu ja teha valik õiguskaitsevahendite, kas

kahju hüvitamise või hinna alandamise osas.

Kohtu seisukoht, et pooltevahelise praktika järgi oleks kostja pidanud niiskust mõõtma ja

visuaalselt tuvastatavatele puudustele tuginema enne materjali paigaldamist, ei ole üllatuslik.

Kostja väitis, et tugineda tuleb mh pooltevahelisele praktikale ja esitas selle väite tõendamiseks

M.V. 05.03.2008 e-kirja varasemal sisevoodrilaudade tarnel puidu niiskuse mõõtmise kohta.

Hageja väitis, et kostja pidanuks pretensiooni esitama hiljemalt enne materjali ära tarvitamist.

Kostja vastuoluliste seisukohtade esitamist ilmestab asjaolu, et 17.03.2014 kohtule esitatud

teesides on kostja leidnud „Seega on vastuoluline ja ebausaldusväärne hageja esindaja vande

all antud seletus, et nemad lauamaterjali ei kuivatanud.“ Samas pärast 17.03.2014 istungi, mis

toimus 11.03.2014, protokolli ja hageja 19.03.2014 protokolli parandamise taotluse saamist,

kus viimane palus parandada ilmne ebatäpsus „Lehist ostetakse Venemaalt sisse kuivama“ õige

fraasiga „Lehist ostetakse Venemaalt sisse kuivana“, on kostja asunud seisukohale, justkui

oleks hageja Venemaalt kuivatamata materjali ostnud, hööveldanud ja kostjale edasi müünud.

Vastuoluliste seisukohtade esitamist ilmestab ka kostja poolt 30.12.2013 toimikusse tabeli

esitamine, mis kuulub 08.07.2008 reklamatsiooni juurde. Puudustega kauba kogused ja

kirjeldus ei kattu asenduseks tellitud kauba koguse ja kirjeldusega ning algselt tarnitud kauba

koguse ja kirjeldusega. Arusaamatuks jääb ka, kas puuduste sisse on arvestatud standardi

kohaselt lubatud mittevastavate laudade osa või mitte. Sama olukord on saatedokumentidega.

OÜ Tretimber arvel (I kd, tl 95) on kauba koguseks 5,112 tm, saatedokumentidel aga 5,013 m3

(I kd, tl 97) (tm võrdub m3), kauba väärtus ei kattu ning saajaks on Norra äriühing. Kostja

juhatuse liige põhjendas 11.03.2014 istungil OÜ Tretimber arve erinevust hageja arvel (I kd,

tl 13) olevate kogustega, et OÜ-lt Tretimber tellitud materjali läks rohkem tulenevalt laudade

pikkuse erinevusest, mis ei ole loogiline, sest OÜ-lt Tretimber on materjali tellitud vähem.

Asjakohatu ja tõendamata on kostja väide, et erinevad tarnijad mõistavad mõõte erinevalt. Saab

järeldada, et laudade väljavahetamise tingis asjaolu, et algselt paigaldati ettenähtust kitsamad

lauad. M.R. on kinnitanud, et mõõtudel 140 ja 145 on vahe sees ning et hilisemad lauad sobisid

paremini. 08.07.2008 tabelist nähtub, et puudustega oli väike osa materjali, M.R. ütluste

kohaselt kuulus välja vahetamisele aga peaaegu kogu materjal. M.R. väitis, et lauad kuivasid

kokku selliselt, et neile mahtusid näpud vahele. Mainitud puudused piltidelt ei nähtu. Tunnistaja

kinnitas, et tal on tavaline keskharidus ehk puuduvad süvateadmised puiduga seotud

küsimustes. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohus võib lugeda tunnistaja ütlusi

ebausaldusväärseteks, kui need on vastuolus dokumentaalsete tõenditega (3-2-1-99-10, p 14).

Asjaolu, et tegemist ei saanud olla laudade kuivamisega, kinnitavad hageja juhatuse liikme

vande all antud ütlused, mille kohaselt: 1) ostab hageja sisse üksnes kuivatatud lehist, mida

kontrollitakse tootmisse tulekul niiskusemõõtjaga ja fikseeritakse üksnes kõrvalekalded, mida

ei eksisteerinud, 2) ei saa hööveldada märga lehist, sest see rikub töövahendid, 3) lehise

kuivamine toimuks mitmete nädalate jooksul ja puidu kokkutõmbumine oleks minimaalne ning

4) fotodelt on võimatu aru saada puudustest ega nähtu laudade kuivamine „paadilaudadeks“.

Vastuolulised on kostja seisukohad EVS EN 14519:2006 (standard) kohalduvuse osas. Isegi

kui kaubal oleks olnud mõningad puudused, siis standardi p 6 järgi võib olla lauapartiis

mõõtudele ja sordiomadustele mittevastavaid laudu kuni 5% ning niiskusesisalduse poolest

mittevastavaid laudu kuni 10%. Ebakvaliteetse kauba tarnimise korral ei oleks kostja tohtinud

seda ehitamisel kasutada, vaid oleks pidanud kauba tagastama.

Kummastav on kaubaga kaasas oleva dokumentatsiooni ja märgistuse küsimuse tõstatamine

olukorras, kus kauba vastu võtnud K.S. on kinnitanud kauba, mis hõlmab ka

saatedokumentatsiooni, nõuetele vastavust ning ehitaja M.R. on kinnitanud, et laudadel enne

seina panemist midagi ebatavalist märgata ei olnud;

2) lasub kauba puuduste tõendamise koormis kostjal. Asjakohatu ja TsMS § 652 lg 4 kohaselt

lubamatu on apellatsioonkaebuses esitatud uudne tõlgendus taimekaitseseadusest ja viide

ehitusseadusele, mis ei pööra kuidagi poolte tõendamiskoormist ümber. Samuti on esmakordne

ja tuleks jätta tähelepanuta apellatsioonkaebuse vastuväide viivisele. Standardi Lisa C näeb ette

kauba kontrollimise kohustuse kostjale ja üksnes vaidluse korral proovide võtmise, kui pooled

ei lepi kokku teisiti. Kostja väitel alustati lauamaterjali paigaldamisega 02.06.2008, probleemid

ilmnesid 3–4 päeva pärast paigaldamist ja lauad läksid prügikonteinerisse pärast maha võtmist

(M.R. ütlused). Arvestades, et sama tunnistaja kinnitas maja valmimist juulis, siis pidi

pretensiooni esitamise ajaks (08.07.2008) olema väidetav puudustega kaup utiliseeritud. Kostja

koostöövalmiduse puudumist kinnitab asjaolu, et hageja palus 09.07.2008 e-kirjas täpsustada

08.07.2008 pretensiooni, millele vastuseks saatis kostja 18.07.2008 pretensiooni uuesti, kuigi

kostja on samaaegselt hagejat teavitamata tellinud väidetava asenduskauba OÜ-lt Tretimber,

mida tõendab 18.07.2008 arve. Ka kostja juhatuse liikmega 2008. a augustis toimunud

kohtumisel ei saanud olla juttu hagejale nõude esitamisest kauba asendamiseks või objekti

ülevaatamiseks, sest OÜ-lt Tretimber oli väidetav asendusmaterjal tellitud. Kostja on käitunud

pahauskselt. Viidatud situatsioonis peaks kostjal lasuma intensiivsem puuduste tõendamise

koormis. Tsiviilkäibes ei saa pidada aktsepteeritavaks olukorda, kus ostja võtab müüjalt kauba

vastu ilma puudusteta, hiljem tuvastab puudused, utiliseerib kauba ilma müüjale teatamata ja

õiguseta puudustega tutvuda. Järgnevalt üritab kostja tõendada puuduste, mille eksisteerimist

saab kindlaks teha ainult mõõteriistaga, olemasolu üksnes endaga seotud töötaja ütlustega;

3) kuulub hagi rahuldamisele ka asjaolul, et kostja ei ole korrektselt õiguskaitsevahendeid

kasutanud ning kostjal puudub kahju hüvitamise ja hinna alandamise õiguskaitsevahendite

kasutamise õigus. Hinna alandamisele tuginemine välistab kahju hüvitamise nõude ja vastupidi,

sest hinna alandamine eeldab müügilepingu kehtivust ning kahju hüvitamisele tuginemine

kasvõi osalist lepingust taganemist. Kostja poolt on tõendamata kahju suurus või alternatiivselt

esitamata VÕS § 112 lg 1 kohane hinna alandamise ulatus (3-2-1-85-13, p 11). Kostja käsitles

esmakordselt hinna alandamise eelduseid 17.03.2014 kohtukõne teesides, millega ei saa

hilinemise tõttu arvestada (3-2-1-113-11, p-d 64, 65). Ka seetõttu, et kostja ei ole hagejale

puuduste kõrvaldamiseks mõistlikku tähtaega andnud, puudub kostjal õigus tugineda kahju

hüvitamise või hinna alandamise nõudele (3-2-1-31-08, p 16; 3-2-1-156-11, p-d 18-20). Kostja

kaotas õiguse nõuda hagejalt puudustega kauba asendamist, sest ta ei nõudnud seda koos

reklamatsiooniga ega ka üheski hilisemas avalduses. Seetõttu puudub kostjal VÕS § 222 lg-te 5

ja 6 järgi õigus nõuda ka kauba asendamiseks väidetavalt tehtud kulutusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus, millega rahuldati OÜ J. Roots Timber hagi

Natural House Production OÜ vastu täielikult, tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab OÜ J. Roots hagi osaliselt ning

mõistab Natural House Production OÜ-lt OÜ J. Roots Timber kasuks välja võlgnevuse 1002,71

eurot ja viivise 569,78 eurot (kuni 20.02.2015). Kuni võlgnevuse täitmiseni tuleb kostjalt välja

mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Natural House Production OÜ apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.

12. Asja materjalidest nähtuvalt tarnis hageja kostjale 11.04.2008 tellimuse alusel hööveldatud

saematerjali. Hageja esitas kostjale 07.05.2008 arve müügilepingu alusel tarnitud materjali eest.

Kostja ei ole arvet tasunud ning on põhjendanud seda sellega, et tarnitud materjal ei vastanud

lepingutingimustele. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt alandas kostja seetõttu

lepinguga kokkulepitud hinda ning sellest tulenevalt puudus maakohtul alus hagi täielikuks

rahuldamiseks.

13. Maakohus on õigesti märkinud, et hinna alandamise avalduse võib teha ka kohtumenetluse

kestel kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus ning kostja on viidanud hinna alandamisele

oma vastustes hagile (I kd, t.l 47, II kd, t.l 98). Samuti on õige maakohtu seisukoht, et kostja

saab alandada hinda, kui müüja on täitnud oma kohustuse mittekohaselt (andnud üle

lepingutingimustele mittevastava ehk puudusega asja) ning müüja vastutab asja puuduse eest.

Vastavalt VÕS § 217 lg-le 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele ning sama

paragrahvi lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole

kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud

eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või

pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele,

muul juhul ka otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.

Müügileping sõlmiti 11.04.2008 e-kirja teel esitatud tellimuse alusel ning pooltel ei ole vaidlust,

et hööveldatud saematerjal pidi sobima elamute välisviimistluseks. Vaidlust ei ole ka selles, et

saematerjal vastas ostjale üleandmisel koguse ja mõõtmete poolest lepingutingimustele.

Riigikohus on samas asjas tehtud otsuses (05.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-12) leidnud,

et kohtud on kostja teatamiskohustust piisava põhjalikkusega käsitlenud ning jõudnud

põhjendatud seisukohale, et kuna puudused ilmnesid alles pärast materjali paigaldamist ning

kogu materjali lahtipakkimise järel, siis on kostja puudustest teavitanud mõistliku aja jooksul.

14. Ostja esitas müüjale 08.07.2008 reklamatsiooni (I kd, t.l 15), milles märkis ära järgmised

puudused: materjal alamõõduline – kokku kuivanud; laudise höövelpind paiguti kare -

höövlipraak; materjal mõranenud; materjal kaardu kuivanud (kõmmeldunud); mustad ja

sissekasvanud koorega oksad; väljakukkunud oksad; vaigupesad. 09.07.2008 vastusest (I kd, t.l

16) nähtuvalt soovis müüja teada reklamatsiooni sisu (millised rikked ja kui palju) ning

millistele tingimustele lauad ei vasta. 09.07.2008 müüja vastusele saatis kostja 18.07.2008

täpsustatud reklamatsiooni (II kd, t.l 148-149), milles olid välja toodud praakmaterjali kogused

mõõtude kaupa ning viidatud konkreetsetele puudustele. Hageja on kinnitanud, et ta on

nimetatud pretensiooni koos tabeliga kätte saanud (II kd, t.l 183). 18.07.2008 reklamatsioonile

ei ole hageja vastanud ning 31.10.2008 nõudeavalduses (I kd, t.l 17-18) ei ole hageja kostja

18.07.2008 reklamatsioonis esitatud andmete õigsust kahtluse alla seadnud (viide üksnes

08.07.2008 reklamatsioonile).

Hageja seaduslik esindaja J. Roots on vande all antud ütlustes (II kd, t.l 194-195) kinnitanud,

et kui fotode osas on olnud kahtlusi, siis on ta alati koha peale läinud. Antud juhul ta laudu

vaatamas ei käinud ning kostja ei pakkunud talle ka sellist võimalust. Ta kohtus kostja

seadusliku esindajaga 2008. a augustis ning pakkus kostjale kompromissi 30% hinda alla.

Samas ei nähtu J. Rootsi ütlustest, et ta oleks nõudnud kostjalt täiendavaid tõendeid materjali

puuduste kohta või soovinud minna koha peale puudustega saematerjali üle vaatama.

Kostja seadusliku esindaja H.J. vande all antud ütlustest (II kd, t.l 195-195 pöördel) nähtuvalt

keeldus J. Roots Norrasse koha peale sõitmisest. Täiendavat informatsiooni materjali puuduste

kohta J. Roots ei nõudnud. Kuna hageja keeldus asendusmaterjali saatmisest, olid nad sunnitud

ostma asendusmaterjali OÜ-lt Tretimber. OÜ Tretimber materjal oli erineva pikkusega ning

seetõttu oli seda rohkem vaja kui 18.07.2008 reklamatsioonis kirjas. OÜ-lt Tretimber saadud

materjal on tänaseni seinas ja ei ole muutnud oma kuju, mõõte ega kvaliteeti.

Tunnistaja M.R. ütlused tõendavad, et osad lauad olid karedad ning see ilmnes pakkide avamise

järgselt. Pärast laudade seina panekut tekkisid laudade vahele vahed ning kõmmeldumine.

Osadel karvastel laudadel olid oksakohad välja kukkunud. K.S. on tunnistajana ülekuulamisel

kinnitanud, et märja laua puhul jääb pind karedaks. J. Roots on vande all kinnitanud, et

vaidlusaluse materjali puhul oli tegemist kuiva materjaliga, kuna nad mõõdavad

niiskusemõõtjaga laudade niiskust.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja poolt müüdud saematerjal vastas

lepingutingimustele, st sobis elamute välisviimistluseks.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on jätnud hinnangu andmata kostja 18.07.2008

reklamatsioonile, millega rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Nimetatud reklamatsioonis

esitatud puudustele ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Kuna hageja ei nõudnud kostjalt

täiendavaid tõendeid saematerjali puuduste kohta ega soovinud Norrasse koha peale sõita

puuduste koguse kindlakstegemiseks, siis tõendab nimetatud reklamatsioon koos tunnistajate

M.R. ja K.S. ning kostja seadusliku esindaja H.J. ütlustega, et hageja müüdud saematerjal ei

vastanud lepingutingimustele. Kostja 18.07.2008 reklamatsiooni ja sellele lisatud tabeli alusel

on võimalik kindlaks teha lepingutingimustele mittevastava saematerjali kogus, s.o mittekohase

täitmise väärtus.

Ringkonnakohus leiab, et saematerjali mittevastavust lepingutingimustele tõendab kaudselt ka

see, et hageja seaduslik esindaja J. Roots on vande all antud ütlustes kinnitanud, et ta oli nõus

kompromissi korral vähendama hinda 30%.

Maakohtu seisukoht, et laudade kõmmeldumine võis toimuda ka laudade ebaõige paigalduse

tagajärjel, on oletuslik. Kuigi tunnistaja K.S. on muu hulgas märkinud, et lauad võivad seinas

kõveraks kaarduda, kui nad ei ole korralikult kinni naelutatud, ei saa sellest järeldada, et kostja

töötajad ei oleks laudu korralikult seisa naelutanud. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et

tunnistaja K.S. tegeles saematerjali vastuvõtmisega Eestis ja Norras viibis ta tund kuni kaks.

Seetõttu ei ole tema ütlused laudade väidetava ebaõige paigalduse kohta usaldusväärsed.

Maakohus on veel leidnud, et kuigi osad lauad olid karedad, ei saa sellest järeldada, et hageja

tarnis kostjale liigniisket materjali; laudade karedusel võib olla ka teisi põhjuseid. Samas ei ole

maakohus märkinud, millised need teised laudade kareduse põhjused olid ning millised tõendid

seda kinnitavad.

Tuginedes siseveendumusele leidis maakohus, et laudade niiskusesisaldus võis muutuda ka

sõltuvalt väliskeskkonnast. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 232 lg 1 kohaselt peab kohtu

siseveendumus põhinema tõenditel ning asjas puuduvad tõendid, et saematerjal muutus niiskeks

kostja hoiutingimuste tõttu. Tunnistaja M.R. ütluste kohaselt hoiti materjali pakituna maja all

garaažiboksis, milline asjaolu välistab materjali niiskumise kostja juures.

Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et saematerjali vastavust lepingutingimustele

saab tõendada kõigi TsMS § 229 lg-s 2 nimetatud tõenditega ning asjaolust, et kostja ei mõõtnud

materjali niiskusesisaldust niiskusemõõtjaga, ei saa järeldada, et hageja tarnitud materjal ei

olnud liigniiske. Siinjuures on maakohus viidanud asjaolule, et hageja on tarninud kostjale

varasemalt liigniiskeid sisevoodrilaudu.

18.07.2008 reklamatsioonist ja tunnistaja M.R. ütlustest nähtub, et enne seina panemist

materjali sorteeriti ning ka seina pandud materjali osas toimus kuivamine ja kõmmeldumine.

Sellest tulenevalt on ebaõige maakohtu järeldus, et materjali seina panemisega loeti materjal

eesmärgipäraselt kasutatavaks ning lepingutingimustele vastavaks.

Ükski hageja esitatud seisukoht ei anna alust järelduseks, et tema poolt tarnitud saematerjal

vastas täies ulatuses lepingutingimustele (p-s 2.11 vastuses apellatsioonkaebusele on hageja

18.07.2008 tabelis väljatoodud puuduste ulatust aktsepteerinud). Vastuseks hageja väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

Kostja tellimus ning ehituse alltöövõtuleping tõendavad, et kostjal oli Norras üks ehitusobjekt

ning paljasõnaline on hageja väide, et kostja esitatud OÜ Tretimber arve näol võib olla tegemist

tarnega mõnele muule ehitusobjektile. Seetõttu ei ole asjakohased ka vastustaja väited seoses

OÜ-lt Tretimber tellitud materjali mõõtmetega. Kostja seaduslik esindaja H.J. on usutavalt

põhjendanud, et OÜ-lt Tretimber osteti materjali rohkem seetõttu, et selle materjali pikkus oli

teine. Samuti on paljasõnaline vastustaja seisukoht, et kostja tellis temalt ebaõige mõõduga

materjali, mis oligi tegelikuks põhjuseks asendusmaterjali ostmiseks. Saematerjali

lepingutingimustele mittevastavus on kindlaks tehtud enne selle utiliseerimist ning kuna hageja

ei soovinud mittevastava materjaliga tutvuda, siis selle utiliseerimine kostja poolt ei tähenda

seda, et kostja võttis hagejalt võimaluse materjali vastavust lepingutingimustele tõendada.

15. Kostja on taotlenud hinna alandamist ning 18.07.2008 reklamatsiooni ja tabeli (II kd, t.l

148-149) alusel on võimalik kindlaks teha mittekohase täitmise väärtus.

VÕS § 112 lg 1 esimese lause kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase

täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse

mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse.

Ringkonnakohus leiab, et kuna saematerjali väärtus ilma puudusteta oli võrdeline kokkulepitud

müügihinnaga, siis on võimalik alandatud hind kindlaks määrata mittekohase täitmise väärtuse

ja kohase täitmise väärtuse suhte alusel.

Kostja seisukoht, et mittekohase täitmise väärtus tuleb kindlaks teha hageja ja OÜ Tretimber

arvete hinnavahe alusel, ei ole õige. OÜ-lt Tretimber ostetud materjali kogus ei ole võrdne

lepingutingimustele mittevastava materjali kogusega ning VÕS § 112 lg 1 kohaldamisel ei ole

oluline asenduseks ostetud materjali väärtus.

07.05.2008 arvel (I kd, t.l 13) näidatud materjali maksumus 87 023,10 krooni on kohase

täitmise väärtus.

Mittekohase täitmise väärtus 18.07.2008 reklamatsioonis esitatud tabeli järgi on järgmine:

19x120 129,6 jm – 40 jm = 89,6 jm x 18,50 = 1657,60

32x45 576 jm – 173 jm = 403 jm x 17,85 = 7193,55

32x77 312 jm – 63 jm = 249 jm x 17,85 = 4444,65

Kokku 13 295,80 x 18% = 15 689,04 krooni.

Alandatud hind = 15 689,04 x 87 023,10 : 87 023,10 = 15 689,04 krooni ehk 1002,71 eurot.

Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1002,71

eurot.

16. Iseenesest õige on kostja seisukoht, et maakohtu otsusest ei nähtu temalt väljamõistetud

viivise arvutuskäik.

Hagiavaldusest nähtuvalt nõudis hageja viivist alates 07.06.2008 (I kd, t.l 13) kuni hagi

esitamiseni ning edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Viivist tuleb arvestada põhinõudelt 1002,71 eurot ning viivise arvutuskäik on järgmine:

-ajavahemik 07.06.2008-31.12.2008, s.o 208 päeva, 11%, viivise summa 62,85 eurot;

-ajavahemik 01.01.2009-30.06.2009, s.o 181 päeva, 9,5%, viivise summa 47,24 eurot;

-ajavahemik 01.07.2009-30.06.2011, s.o 730 päeva, 8%, viivise summa 160,43 eurot;

-ajavahemik 01.07.2011-31.12.2011, s.o 184 päeva, 8,25%, viivise summa 41,790 eurot;

-ajavahemik 01.01.2012-31.12.2012, s.o 366 päeva, 8%, viivise summa 80,44 eurot;

-ajavahemik 01.01.2013-14.04.2013, s.o 104 päeva, 7,75%, viivise summa 22,14 eurot;

-ajavahemik 15.04.2013-30.06.2013, s.o 177 päeva, 8,75%, viivise summa 18,51 eurot;

-ajavahemik 01.07.2013-31.12.2013, s.o 184 päeva, 8,5%, viivise summa 42,97 eurot;

-ajavahemik 01.01.2014-30.06.2014, s.o 181 päeva, 8,25%, viivise summa 41,02 eurot;

-ajavahemik 01.07.2014-31.12.2014, s.o 184 päeva, 8,15%, viivise summa 41,20 eurot;

-ajavahemik 01.01.2015-20.02.2015, s.o 51 päeva, 8,05%, viivise summa 11,28 eurot,

kokku on viivis 569,78 eurot, mis tuleb kostjalt ühekordse summana välja mõista.

Apellatsioonkaebuses on kostja seisukohal, et hageja enda käitumise tõttu tekkis olukord,

mistõttu kostja jättis põhinõude täitmata ka osas, mille kostja õigeks võttis. Seetõttu on viivise

väljamõistmine vastuolus VÕS § 113 lg-s 4 sätestatuga.

Kostja selline seisukoht ei ole õige. Nõude osas, mis oli põhjendamatu, ringkonnakohus viivist

ei arvesta ning hageja põhjendatud nõude osas ei olnud kostjal alust keelduda nõude täitmisest.

17. Hageja nõudis kostjalt 5561,79 euro väljamõistmist ning hageja nõue rahuldati 1002,71

euro, s.o ca 18% ulatuses.

Sellest tulenevalt on põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus 18% ulatuses kostja ja 82% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude

jaotuse.

Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on

tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes

kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt

kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja

menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning

kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu

määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause

kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel

(eelkõige riigilõiv).

Kuna antud juhul on maakohtu lahend tehtud enne 01.01.2015, siis tuleb menetluskulude

rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja