3-11-2235/79 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 19.02.2015, Tartu Haldusasja number 3-11-2235 Haldusasi AS Dotnuvos Projektai kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 21.06.2011. a maksuotsuse nr XXXXXXX tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.11.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS Dotnuvos Projektai apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebaja AS Dotnuvos Projektai esindajad Toomas Kulu ja Marko Bronzov vastustaja Maksuja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Halduskohtu 30.11.2012. a otsus muutmata ja AS-i Dotnuvos Projektai apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.

3. Võtta asja materjalide juurde AS Dotnuvos Projektai esitatud 2 maksekorraldust ja Maksuja Tolliameti esitatud 25.05.2010. a notariaalne volikiri.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 23. märtsini 2015.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Dotnuvos Projektai ostis 23.11.2010. a sõlmitud notariaalakti alusel OÜ-lt Perle Kaubandus kinnistu Tartumaal Tartu vallas Vahi külas Savimäe tn 7 koos selle oluliste osade ja päraldistega hinnaga 13 200 000 krooni, sh käibemaks 2 200 000 krooni. Tehingu notariaalsel sõlmimisel osales Eesti Vabariigi esindajana Maksuja Tolliamet (MTA), kes avaldas soovi kustutada kinnistule Eesti Vabariigi kasuks kantud keelumärge käsutamise keelamiseks ning andis nõusoleku lepingu eseme omandi üleandmise nõuet tagava eelmärke kandmiseks kinnistusraamatusse.

2. MTA Lõuna maksuja tollikeskuse 21.06.2011. a maksuotsusega nr XXXXXXX määrati AS-le Dotnuvos Projektai maksustamisperioodide 2010. a novembrija detsembrikuu ning 2011. a jaanuarija veebruarikuu eest käibemaksu summas 140 605, 62 eurot. Maksuotsuses leiti, et AS-l Dotnuvos Projektai puudub alus arvata sisendkäibemaksu hulka OÜ-lt Perle Kaubandus soetatud põhivara ostuarvetel kajastatud käibemaksu summas 140 605,62 eurot, kuna tegemist oli maksuvaba käibega. OÜ Perle Kaubandus ei ole maksuhalduri piirkondlikku struktuuriüksust teavitanud kinnistu käibemaksuga võõrandamisest, mistõttu ei olnud OÜ-l Perle Kaubandus õigust lisada 23.11.2010. a notariaalaktiga sõlmitud tehingu puhul kinnistu müügihinnale käibemaksu.

3. AS Dotnuvos Projektai esitas Tartu Halduskohtule kaebuse MTA Lõuna maksuja tollikeskuse 21.06.2011. a maksuotsuse nr XXXXXXX tühistamiseks. Kaebuse kohaselt kohaldas maksuhaldur ebaõigesti käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 3 p-i 2 ning kitsendas alusetult KMS §-dega 29 ja 31 tagatud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kuna 23.11.2010. a notariaalakt koostati ja sõlmiti MTA esindaja teadmisel ja juuresolekul ning selles on selgelt märgitud, et kinnistu hinnale lisandub käibemaks, teavitas OÜ Perle Kaubandus maksuhaldurit käibemaksu lisamisest nõuetekohaselt. KMS § 16 lg-s 3 toodud valikõiguse regulatsioon on pealiskaudne ja puudulik. Seaduses ei ole sätestatud üksikasjalikke nõudeid teavitamise kohta ega pandud maksuhaldurile mingeid kohustusi teate vastuvõtmisel. Seadus ei anna kinnisvara ostjale võimalust kontrollida, kas maksuhaldur aktsepteerib võimalikku teavitust ja käibemaksu lisamist arvele. Ostjal puudub seetõttu võimalus määrata kindlaks oma maksukohustuse suurus. KMS § 16 lg 3 on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) §-ga 13 ning Euroopa Nõukogu 28.11.2006. a direktiivi 2006/112/EÜ art 137 p-ga 2 ja art-ga 137 1b koosmõjus direktiivi üldpõhimõtetega, mis näevad ette käibemaksu neutraalsuse ja kumuleerumise vältimise. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus on universaalne.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohtu 30.11.2012. a otsusega jäeti AS Dotnuvos Projektai kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maksukohustuslasel KMS § 16 lg 3 p 2 alusel õigus kinnisasja või selle osa võõrandamisel lisada käibemaksu tingimusel, et ta on sellest enne käibe toimumist maksuhaldurit kirjalikult teavitanud. Müüja ei ole enne käibe toimumist maksuhaldurit kirjalikult teavitanud, mistõttu on tegemist maksuvaba käibega ning AS Dotnuvos Projektai ei saa sisendkäibemaksu maha arvata. Vastuolu KMS § 16 lg 3 ja PS § 13 ning direktiivi vahel puudub, samuti pole tuvastatud kaebaja põhiõiguste rikkumist. Eelotsuse küsimiseks Euroopa Kohtult puudub vajadus, kuna seadusesäte, mida antud asjas on rakendatud, on arusaadav ja üheselt mõistetav ning selle tõlgendus on selge.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. AS Dotnuvos Projektai esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja nii halduskohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud. Kaebaja palub jätta vastuolu tõttu põhiseadusega ja Euroopa Liidu õigusega kohaldamata KMS § 16 lg 3 koosmõjus § 29 lg-ga 1 osas, mis ei võimalda arvata tasumisele kuuluvast maksusummast maha KMS § 16 lg 3 alusel valikuõigusega maksustatavatele tehingutele lisatud käibemaksu, kui müüja on arve maksustatavale väärtusele käibemaksu lisanud. Alternatiivselt palus kaebaja küsida Euroopa Kohtult eelotsust selle kohta, kas KMS § 16 lg 3 on vastavuses käibemaksudirektiiviga.

Apellatsioonkaebuse kohaselt rakendas halduskohus ebaõigesti KMS § 16 lg 3 p-i 2 ja § 11 lg

1 p-i 2. KMS § 16 lg 3 p 2 on § 16 lg 2 p 3 suhtes erisäte ning asjaolust, et müüdud kinnistu oli hoonestatud ärimaaga, ei saa järeldada, et käive sai olla ainult maksuvaba. Halduskohus rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 1 p-e 1 ja 4, kuna otsusest ei selgu, miks kohus leidis, et tegemist on maksuvaba käibega ja millise hinnangu andis kohus kaebaja esitatud tõenditele ja väidetele. Halduskohus jättis hindamata, kas 23.11.2010 a notariaalakti nr 2433 esitamist maksuhaldurile saab lugeda viimase nõuetekohaseks teavitamiseks KMS § 16 lg 3 mõttes ja kas vastav teatis esitati õigeaegselt. Notariaalakt on kirjalik dokument, millest tuleneb, et müüja kavatseb kinnisasja müügi maksustada käibemaksuga. Kuna maksuhaldur sai notariaalakti ärakirja akti koostamise päeval, teavitati maksuhaldurit enne raha laekumist OÜ Perle Kaubandus pangakontole. Halduskohus rakendas ebaõigesti KMS § 16 lg-t 3 ja § 29 lg-t 1 koosmõjus KMS §-ga 1. Kui maksuhaldur ei võimalda ostjal sisendkäibemaksuna maha arvata müüja poolt arvele lisatud käibemaksu, siis see riivab ostja PS §-s 32 sätestatud õigust käsutada oma vara, sest ostja ei ole seadust rikkunud. Ostja eeldas, et müüja on käibemaksu arvele lisanud seaduslikult, sest see toimus lepingulises suhtes, kus üheks osapooleks oli maksuhaldur. Seega puudus ostjal vajadus eraldi üle kontrollida, kas käibemaksu lisamisel arvele on täidetud kõik selleks vajalikud eeldused. Maksuhalduri osalemist tehingus peab kaebaja erandlikuks asjaoluks, mida halduskohus hinnanud ei ole.

6. Vastustaja MTA palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Soovist lisada kinnistu müügitehingule käibemaks tulnuks müüjal maksuhaldurit teavitada enne tehingu toimumist 23.11.2010. OÜ Perle Kaubandus ei ole maksuhaldurit KMS § 16 lg 3 p-s 2 sätestatust juhinduvalt tehingule käibemaksu lisamisest teavitanud. Maksuhalduri teavitamise kohustus ei ole ebaproportsionaalne nõue, see on vajalik, kohane ja mõõdukas meede. Lepingu sõlmimise juures maksuhalduri ametniku viibimist ei saa pidada teavituseks kavatsusest lisada käibemaks kinnisasja müügile. Maksuhalduri ametnik viibis lepingu sõlmimise juures üksnes põhjusel, et kinnitada Eesti Vabariigi (MTA Põhja maksuja tollikeskuse) kasuks seatud keelumärke kustutamisega nõustumist. Puudub alus eeldada, et notaribüroos lepingu sõlmimise juures viibinud maksuhalduri ametnik oleks pidanud müüjale selgitama teavitamiskohustuse nõuet. Kaebaja sellekohane järeldus on ilmselge liialdus. Kaebaja ei ole tõendanud maksuega kohtumenetluse käigus erandlike asjaolude esinemist, mis annaksid aluse lubada tal sisendkäibemaksu maha arvata. Vastustaja hinnangul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mille pinnalt saab väita, et maksuotsuse tegemine pidanuks olema välistatud.

RINGKONNAKOHTU 11.03.2014. A LAHEND

7. Tartu Ringkonnakohus jättis 11.03.2014. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et kinnistu soetamise puhul oli tegemist maksuvaba käibega, mistõttu ei olnud kaebajal KMS § 29 lg-st 1 tulenevalt õigus sisendkäibemaksu maha arvata, olenemata sellest, kas kinnistu müüja oli käibemaksu arvetele lisanud või mitte. Vastustajat ei teavitatud eelnevalt kirjalikult kinnisasja ostuhinnale käibemaksu lisamisest. Kuna kaebaja oli 23.11.2010. a notariaalakti kohaselt deponeerinud osa müügihinnast notari kontol, oli käive MKS § 11 lg 1 p 2 mõttes juba tekkinud ja seega ei teavitatud maksuhaldurit KMS § 16 lg 3 mõttes isegi siis, kui nõustuda kaebajaga, et maksuhalduri notari juures viibimist ja notariaalakti saamist saaks lugeda vastustaja teavitamiseks. Ei esine erandlikke asjaolusid, mille tõttu oli vastustajal kohustus kaaluda võimalust lubada kaebajal sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna kinnistu müüja oli käibemaksu lisanud seaduse sätteid eirates, on ostjal õigus nõuda müüjalt käibemaksu tagastamist ja seega ei ole tema õigused jäänud kaitseta. KMS § 16 lg 3 ei ole põhiseadusvastane ega vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega.

8. AS Dotnuvos Projektai esitas kassatsioonkaebuse paludes haldusja ringkonnakohtu otsused tühistada ja kaebus rahuldada. Kassatsioonkaebuse kohaselt rikkus ringkonnakohus HKMS § 165 lg 1 p-st 4 tulenevat kohtuotsuse põhistamise nõuet, jättes põhjendamata, miks kohus ei nõustunud väitega, et maksuhaldurit oli käibemaksu lisamisest nõuetekohaselt teavitatud notariaalse müügilepingu esitamisega enne käibe toimumist. Maksuhaldurile esitatud kirjalikku notariaalakti tuleb käsitada nõuetekohase teavitusena KMS § 16 lg 3 mõttes. Kohtud kohaldasid valesti KMS §-i

16 ja § 29 lg-t 1, asudes seisukohale, et vaadeldava tehingu puhul oli tegemist maksuvaba käibega, millelt tasutud käibemaksu ei tohi sisendkäibemaksuna maha arvata. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti KMS § 11 lg 1 p 2, kuna käibe tekkimise momendina tuleb käsitada notari juures deponeeritud summa laekumist müüja arvelduskontole. Kohtud jätsid sisuliselt hindamata nii KMS § 16 lg 3 vastuolu põhiseaduse ja käibemaksudirektiiviga kui ka kaebaja taotluse küsida Euroopa Liidu Kohtult eelotsust. Maksuhalduri osalemine müügitehingu sõlmimisel ja KMS § 16 lg 3 vastuolu põhiseadusega on käsitatavad selliste erandlike asjaoludena, mille puhul on praegusel juhul põhjendatud sisendkäibemaksu mahaarvamise lubamine.

RIIGIKOHTU LAHEND

9. Riigikohus rahuldas 22.10.2014. a otsusega nr 3-3-1-51-14 AS Dotnuvos Projektai kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Tartu Ringkonnakohtu 11.03.2014. a otsuse asjas nr 3-11-2235 ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, et käive tekkis, kui kaebaja deponeeris osa müügihinnast notarikontol. Halduskolleegiumi hinnangul saab makse laekumisena käibe tekkimise tähenduses mõista makse laekumist müüja näidatud kontole, mitte makse deponeerimist notarikontol. Eeltoodu tõttu kohaldas ringkonnakohus KMS § 11 lg 1 p 2 ebaõigesti ja lähtus otsuse tegemisel ekslikult tuvastatud käibe tekkimise ajast. Asja uuel läbivaatamisel tuleb tuvastada vaidlusaluse tehingu käibe tekkimise aeg ja vajadusel hinnata, kas maksuhalduri osalemist 23.11.2010. a notariaalakti sõlmimisel saab käsitada maksuhalduri teavitamisena KMS § 16 lg 3 mõttes. Ringkonnakohtul on võimalik Riigikohtu 12.06.2014. a otsuse nr 3-3-1-25-14 p-des 18-23 toodud seisukohti asja uuel läbivaatamisel arvestada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et AS Dotnuvos Projektai apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30.11.2012. a otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid oma otsuses korrata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Juhindudes Riigikohtu halduskolleegiumi 22.10.2014. a otsuse nr 3-3-1-51-14 p-s 16 märgitust, tuleb antud asjas tuvastada vaidlusaluse tehingu käibe tekkimise aeg ja vajadusel hinnata, kas maksuhalduri osalemist 23.11.2010. a notariaalakti sõlmimisel saab käsitada maksuhalduri teavitamisena KMS § 16 lg 3 mõttes.

12. Ringkonnakohus märgib, et MTA esindaja kohalolek 23.11.2010. a notariaalselt ostu-müügilepingu sõlmimise juures oli vajalik ka selleks, et lepingus oleks kirjas, et ostu-müügi tehingust saadud varalise kasuga saaks kustutatud kinnistu müüja maksuvõlg. Lepingu p 2.2 kohaselt oli notaril kohustus edastada notarikontol hoiustatud rahasumma 3 pangapäeva jooksul arvates lepingu kinnistusosakonnale esitamisest 260 000 krooni osas AS-le SEB Pank ja 740 000 krooni osas MTA-le. Asudes Riigikohtu juhiste järgi seisukohale, et makse laekumisena saab käibe tekkimise tähenduses mõista makse laekumist müüja näidatud kontole, on viidatud lepingu punktiga tuvastatud, et vaidlusaluse tehingu käive tekkis pärast notariaalakti sõlmimist. Kaebaja esitatud maksekorraldustelt nr 114 ja 115 on näha, et notar kandis 24.11.2010 vastavad summad oma kontolt edasi AS-le SEB Pank ja MTA-le. Kuna raha ülekanded on toimunud ühe panga, s.t AS SEB Pank, siseselt ja notar tegi ülekanded ennelõunasel ajal, on usutav, et raha laekus ka samal päeval AS SEB Pank ja MTA kontodele ning saab lugeda tõendatuks, et vaidlusaluse tehingu käive tekkis 24.11.2010.

13. Ringkonnakohus leidis 11.03.2014. a otsuses, et halduskohus luges õigesti tõendatuks, et tehingu aluseks olev kinnisasi soetati maksuvaba käibega KMS § 16 lg 2 p 3 esimese lause alusel. Nimetatud ringkonnakohtu seisukohta ei ole kahtluse alla seadnud ka Riigikohtu halduskolleegium. Erandina on tulenevalt KMS § 16 lg 3 p-st 2 kinnisasja või selle osa võõrandamisel maksukohustuslasel õigus lisada käibemaks, kui enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem on sellest kirjalikult teavitatud maksuhalduri piirkondlikku struktuuriüksust.

14. 23.11.2010. a sõlmitud notariaalaktist nähtuvalt viibis MTA esindaja tehingu toimumise juures ülesandel, et nõustuda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse kantud registriosa nr 3204504 osas Eesti Vabariigi kasuks seatud keelumärke kustutamisega. Notari juures viibinud lepinguosalised kinnitasid, et nad on tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega ning ei soovi täiendavat asjaolude kontrolli. Tehingu asjaoludest tulenevalt saab järeldada, et MTA esindaja ülesandeks notariaalakti sõlmimise juures viibides ei olnud AS-i Dotnuvos Projektai või OÜ Perle Kaubanduse esindajatega lepingutingimustes kokku leppimine ja tehingu käibemaksuga maksustamise kohta teavituse vastu võtmine. Mõistlik on eeldada, et kui MTA esindaja viibis notariaalakti sõlmimise juures lubamaks eemaldada keelumärge, ei olnud tal samal ajal kohustust kontrollida antud tehingu ja notariaalaktis sisalduvate ülejäänud tingimuste seadusele, sh käibemaksuseadusele vastavust. Kaebaja ei saanud eeldada, et MTA esindaja täidab notariaalakti sõlmimisel kõiki maksuhalduri ülesandeid, sh teeb järeldusi, kas müüja kavatseb müügihinnale käibemaksu lisada ja korraldab maksuõigusliku teabe säilimise. Samuti ei saa eeldada, et MTA esindaja oleks olnud teadlik, kas toimuva tehingu osas on eelnevalt MTA-d teavitatud käibemaksu lisamisest kinnisasja müügile.

15. KMS § 16 lg-s 3 on selgelt väljendatud ning imperatiivselt nähakse ette, et käibemaksu lisamise soovist tuleb maksuhaldurit teavitada kirjalikult enne käibe toimumist. Ringkonnakohtul on alust kahelda kaebaja ringkonnakohtu istungil antud väites, et ta oli vastavast KMS-s sätestatud regulatsioonist teadlik. Juhul kui kaebaja oleks olnud teadlik sellest, et tal on õigus sisendkäibemaksu maha arvata vaid siis, kui kinnistu müüja on käibemaksu lisamisest eelnevalt teavitanud maksuhaldurit, siis oleks tal võimalus olnud teha müüjale vastav päring, et teada saada, kas MTA-le on käibemaksu lisamise teatis esitatud. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks OÜ-lt Perle Kaubandus või MTA-lt soovinud teada saada kinnistu müügihinnale käibemaksu lisamise või mittelisamisega seonduvaid asjaolusid. Kuna nimetatud fakt oli kontrollitav, ei ole arvestatav kaebaja väide, et ta eeldas müüja poolt käibemaksu arvele lisamist, kuna üheks lepingu osaliseks oli MTA oma esindaja kaudu.

16. Riigikohtu halduskolleegium on 12.06.2014. a otsuse nr 3-3-1-25-14 p-s 22 leidnud, et ainuüksi läbiräägitavate ja allkirjastamata dokumentide nagu lepingu eelprojektide esitamine ei ole kirjaliku teavituse esitamise kohustuse täitmiseks piisav. Kirjaliku teavituse edastamise kontrollimisel tuleb kohtul arvestada teavituse eesmärki, tehingupoolte käitumist, esitatud dokumentide vormi, sisu, adressaate ning teavituse edastamise viisi jms. Ringkonnakohus asub seisukohale, et OÜ Perle Kaubandus ei ole MTA-d käibemaksu lisamisest kinnisasja müügile teavitanud.

Notariaalse lepingu ühe eksemplari üleandmist MTA esindajale notari poolt ei saa lugeda müüja teavituseks käibemaksu lisamise kohta kinnisasja müügihinnale. Müügilepingu sõlmimise eesmärgiks ei olnud MTA teavitamine käibemaksu lisamise soovist, vaid kinnisasja omandi ülemineku seaduslik vormistamine. Eelpool viidatud Riigikohtu otsuse p-s 20 on leitud, et kirjaliku teavituse edastamise kohustuse eesmärgiks on eelkõige maksuhalduri selge ja ühemõtteline teavitamine käibemaksu lisamisest ning selle esitamise kohta tõendusteabe säilitamine.

Antud juhul ei saa väita, et notari juuresolekul sõlmitud müügilepingut saab selle sisu ja vormi arvestades käsitada selge ja ühemõttelise MTA teavitamisena käibemaksu lisamisest müügihinnale. Müügileping oli 11-l leheküljel notari poolt kinnitatud kahe äriühingu vaheline eraõiguslik leping, mistõttu ei saa lepingut käsitleda isegi mitte vorminõuetele mittevastava teavitusena. 23.11.2010. a notari juures viibides ei pidanud MTA esindaja mõistma, et müüja tahteks on sõlmitava notariaalaktiga teavitada ühtlasi ka MTA-d käibemaksu lisamisest müügihinnale.

MTA esindaja, tutvudes notariaalakti tekstiga, ei saanud otsest teavet müüja soovi kohta lisada müügihinnale käibemaks. MTA teavitamiseks saab lugeda vaid eraldi ja kirjalikult esitatud dokumenti otsese teavitusega, kust on selgelt ja ühemõtteliselt mõista, et kinnisasja müügihinnale soovitakse lisada käibemaks. OÜ-l Perle Kaubandus piisanuks allkirjastatud ja konkreetse teavituse edastamisest otse MTA-le, mistõttu ei saa MTA esindajale notariaalakti ärakirja kätteandmist lugeda ka selle edastamise viisi tõttu kirjalikuks teavituseks.

Asjas kogutud materjalidest ei nähtu, et tehingu sõlmimisel notari juurest oleks lepinguosaliste esindajatest keegi MTA esindajale avaldanud suuliselt soovi täpsustada käibemaksu lisamise tingimusi. Kuna tegemist oli eraõigusliku müügilepingu sõlmimisega kahe äriühingu vahel notari juuresolekul, ei saa kuidagi väita, et OÜ Perle Kaubandus poolt oleks, arvestades lepingu eesmärki, tehingupoolte käitumist, lepingu vormi, sisu, adressaate ja esitamise viisi, täidetud KMS § 16 lg-s 3 sätestatud teavitamise kohustus.

17. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Kuna ka halduskohtus jäid menetluskulud kaebaja enda kanda, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda oma seisukohta menetluskulude põhjendatuse kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi