1-11-5980/24 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S erakorralise ettekande kohta

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Kohtuistungi aeg

20. veebruar 2015.a. Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2015.a., Rapla

Kriminaalasja number 1-11-5980 Kriminaalasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla

esinduse kriminaalhooldusametnik Piret Berlini erakorraline ettekanne. Süüdimõistetu

R.K (isikukood XXX, elukoht xxxxxxx maakond xxxxxxx xxxxxx t. xxx) Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 387 lg 1, 428 ja 432 lg 3

RESOLUTSIOON

Jätta R.K-le Pärnu Maakohtu poolt 09. jaanuaril 2012.a. mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud vangistus üksteist (11) kuud ja kakskümmend üheksa (29) päeva täitmisele pööramata.

Määrus saata teadmiseks süüdimõistetule, menetluses osalenud prokurörile ja Tallinna Vangala Pärnu kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates määruse kuulutamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu.

Asjaolud

R.K on tunnistatud süüdi 09. jaanuaril 2012.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 375 lg 1 järgi ja karistatud vangistusega üks (1) aasta, mille kandmata osa üksteist (11) kuud ja kakskümmend üheksa (29) päeva asendati 718 tunni üldkasuliku tööga. Kohtuotsus jõustus

25.jaanuarist 2012.a. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 18 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest.

26.jaanuaril 2012.a. võeti R.K kohtuotsuse täitmiseks arvele Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonnas. Üldkasuliku töö tegemise ajakava jäi R.K tervise tõttu koheselt koostamata. Alates 12. juunist 2012.a. on R.K arvel Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduses, kuna ta asus elama xxxxx maakonda xxxxx valda.

A.R.K tervisliku seisundi tõttu luges Pärnu Maakohus kriminaalhooldaja ettekande alusel 08.jaanuari 2013.a. määrusega üldkasuliku töö tegemise tähtaja 06. augustist 2012.a. kuni R.K tervenemiseni peatatuks

Alates 10. septembrist 2014.a. on R.K kriminaalhooldusametnikuks Piret Berlin. 26. jaanuaril 2015.a. esitatud erakorralise ettekande kohaselt on R.K hoidunud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ja rikkunud käitumiskontrolli nõudeid – ei ole täitnud registreerimiskohustust, on vahetanud ilma kriminaalhooldajale taotlust esitamata elukohta ja lahkunud oma elukohast kriminaalhooldaja loata kauemaks kui 15 päeva. 01. augustil 2012.a. toimunud kohtumisel palus R.K kriminaalhooldajalt luba Saksamaale minekuks, mida ei saanud. 28. septembriks 2012.a. ette nähtud korralisele registreerimisele R.K ei tulnud, mida põhjendas viibimisega venna juures Kaliningradi oblastis, kust tagasijõudmine oli viibinud auto rikke tõttu.

Pärast kohtu poolt üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamist kriminaalhooldus seiskus, sest

07.veebruarist kuni 13.maini 2013.a. oli R.K teises kriminaalasjas kahtlustatavana vahistatud. Pärast vabanemist asus ta ilma kriminaalhooldajalt luba taotlemata elama xxxxx maakonda xxxxxx xxxxx xxx. Eelmine kriminaalhooldaja pärast seda enam R.K-ga korrektselt ei tegelenud ja kuni kriminaalhooldaja vahetamiseni registreerimisi ei toimunud.

06.jaanuaril 2014.a. toimunud kohtumisel põhjendas R.K kriminaalhooldusest ja üldkasuliku töö sooritamisest kõrvalehoidumist mitme eraelulise probleemiga, millede tõttu ta ei ole kriminaalhooldusametnikuga ühendust võtnud ja teatanud elukoha vahetusest. 2014.a. maikuus olnud tal jalatrauma. Kriminaalhooldaja kontrollis neid väiteid ja perearsti kinnituse kohaselt käis R.K 15.mail 2014.a. vastuvõtul põlvetrauma pärast, mille tõttu antud haigusleht kestis 18.

juulini 2014.a. Ortopeed D. Golovini sõnul taastus R.K 06. augustil 2012.a. toimunud operatsioonist hästi ja paranemine võis aega võtta umbes 6-9 kuud. Täpset aega ei ole aga võimalik kindlaks teha. Seega võib lugeda R.K paranenuks alates 05. maist 2013.a. ja järgmisest päevast oleks ta olnud võimeline tegema üldkasulikku tööd. Asjaolu, et R.K käis viimati arsti juures 2012.a. ja pärast seda ei ole rohkem ortopeedi poole pöördunud, annab alust arvata, et ta on jätnud üldkasuliku töö tegemata ilma põhjuseta. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg lõppes oktoobris 2013 ja ettekande koostamise ajaks on kõik 718 töötundi tegemata. Kriminaalhooldaja taotleb vangistuse täitmisele pööramist.

R.K tunnistab, et ta oli pärast vahu alt vabanemist raskes psühholoogilises seisundis ja ei oska põhjendada, miks asus ilma kriminaalhooldajale teatamata Harju maakond elama.

Kriminaalhooldaja juures käis ta varem kogu aeg registreerimistel ja oleks seda teinud ka pärast vahi alt vabanemist, kui oleks kutsutud. Samuti oleks ta saanud pärast vahi alt vabanemist teha üldkasulikku tööd. Kohtuotsuse tegemise ajal oli ta töövõimeline, kuid pärast seda juhtus avarii ja põlv vajas operatsiooni. Seepärast ei olnud võimalik 2012.a. esimesel poolel tööd tegema hakata. Pärast esimest operatsiooni oli töövõime kaotus 60 % ja taastumine võttis aega. R.K oleks ka praegu nõus asuma üldkasulikku tööd tegema ja ei nõutu vangistuse kohaldamisega.

Kohtu seisukoht

Kohus ei pea vangistuse täitmisele pööramist võimalikuks, sest selleks puudub KarS § 69 lg. 6 ette nähtud alus-

üldkasulikust tööst tahtlik kõrvalehoidumine ja käitumiskontrolli nõuete täitmata jätmine. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg tuleb kohtu 08.jaanuari 2013.a. määruse alusel lugeda

06.augustist 2012.a. kuni 13.maini 2013.a. s.o. üheksa (9) kuu ja seitse (7) päeva ulatuses peatunuks. Töö tegemise tähtaeg oleks korraliselt pidanud lõppema 25.juulil 2013.a. ja peatumise tõttu lükkus tähtaja lõpp edasi 02.maini 2014.a. Asjas ei ole vaidlust, et R.K ei asunud pärast 13.maid 2013.a. s.o. vahi alt vabanemist üldkasulikku tööd tegema, ei võtnud kriminaalhooldajaga ühendust ja lahkus ilma kriminaalhooldaja loata elama teise maakonda. Samal ajal ei kontrollinud ka kriminaalhooldaja, kas ja millal oleks R.K tervislik seisund võimaldanud asuda üldkasulikku tööd tegema. Kriminaalhooldajal jäi tähele panemata R.K vahi all viibimine ja vahi alt vabanemise aeg. R.K lahkus senisest elukohast Harju maakonda küll ilma kriminaalhooldaja loata, kuid tal oli põhjus eeldada, et vahi all viibimine ja vabastamise aeg olid kriminaalhooldajale teada. Kohus leiab, et hooldusaluse vahi all viibimisest ja vabastamisest peab kriminaalhooldaja saama teada ja vabastamise korral kutsuma viimase välja kohtuotsuse täitmise jätkamiseks. R.K puudus ettekirjutus, mis oleks kohustanud teda pärast vahi alt vabanemist ise kriminaalhooldaja poole pöörduma ja üldkasuliku töö tegemiseks algatust näitama.

R.K saab lugeda küll alates 13.maist 2013.a. üldkasulikust tööst kõrvalehoidunuks, kuid mitte sel määral, et tegemata töötunnid vangistusega asendada. Vangistuse täitmisele pööramise aluseks ei saa lugeda ka ettekandes märgitud registreerimisele mitteilmumist 28.septembril 2012.a. ja väljaspool Eestit viibimist. Uus kriminaalhooldaja pöördus R.K 23.detsembril 2014.a. ja kutsus 06.jaanuariks 2015.a. välja. Asjas ei ole vaidlust, et pärast seda on R.K ette nähtud aegadel kriminaalhooldaja juures käinud. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja möödumise tõttu ei ole võimalik enam ka tähtaega pikendada. Tähtaeg oleks möödunud ka juhul, kui see lugeda R.K tervisliku seisundi tõttu peatunuks 25.jaanuarist 2012.a. kuni 06.augustini 2012.a. s.o. kuueks kuuks ja 12 päevaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Saar kohtunik