1-12-11779/161 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-11779

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 5. veebruari 2015

määrus A.J-ile mõistetud karistuse muutmata

jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

A.J, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Viru Maakohtu 5. veebruari 2015 määruse põhiosa, jättes välja selles

toodud KarS § 266 muudatusi käsitlevad põhjendused. Muus osas jätta

maakohtu määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.01.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-11779

karistati A.J KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi 6 kuu, KarS § 201 lg 2 p 1, 4

järgi 3 kuu ja KarS § 391 lg 1 järgi samuti 3 kuu pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel

kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel saadi tema liitkaristuseks 6 kuud

vangistust. KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades loeti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1

alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 5 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks mõisteti A.J-ile 3 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja

§ 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.05.2011 kohtuotsuse

alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja lõplikuks karistuseks saadi 3 aastat 3

kuud 15 päeva vangistust.

2.

02.01.2015 edastas Viru Vangla maakohtule KrMS § 431 lg 3 alusel A.J-i

andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks.

Maakohtu määrus

3. Viru Maakohtu 05.02.2015 määrusega jäeti A.J-ile Viru Maakohtu Narva

kohtumaja 28.01.2013 otsusega mõistetud karistus muutmata. Kohtumääruse seisukohad olid

järgmised.

3.1

Kriminaalasjas nr 1-12-11779 tunnistati A.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25

lg 1, 2, § 391 lg 1, § 201 lg 2 p 1, 4 järgi. Mõistetud karistus liideti Viru Maakohtu Narva

kohtumaja 19.05.2011 kohtuotsusega nr 1-10-12576 mõistetud karistusele.

3.1.1

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.05.2011 kohtuotsusega nr 1-10-12576 tunnistati

A.J süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati KarS § 238 lg-t 2 kohaldades 4

kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel liideti karistus Viru Maakohtu

Narva kohtumaja 24.09.2010 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 2 aastat 11 kuud 20

päeva - ning A.J-ile mõisteti liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks

raskeimaga, 2 aastat 11 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti karistus

täitmisele pööramata tingimusel, et A.J ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime

uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 järgi käitumiskontrolli ajaks pandud

kontrollnõudeid.

3.1.2

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.09.2010 kohtuotsusega nr 1-10-5693 tunnistati

A.J süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja teda

karistati KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1, § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 2 aastat 11 kuud 20

päeva katseajaga 3 aastat.

3.2

01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused.

3.2.1

Kriminaalasjas nr 1-12-11779 tunnistati A.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25

lg 1, 2, § 391 lg 1, § 201 lg 2 p 1, 4 järgi.

01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku redaktsioonis muudeti KarS § 199 sätteid. Alates

01.01.2015 on vargus, mille objektiks oleva vara väärtus ei ületa 200 eurot, käsitletav

väärteona. Arvestades aga asjaolu, et A.J on eelnimetatud otsusega mõistetud

muuhulgas süüdi ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest,

mille puhul varguse objektiks olnud vara väärtuse suurus ei oma tähtsust, siis eelnimetatud

piirmäära muudatus ei too kaasa A.J-ile mõistetud karistuse tühistamist või muutmist.

Karistusraamid jäid püsima muutumatuna.

A.J on tunnistatud süüdi ka KarS § 391 lg 1 järgi. Antud tegu on praegu karistatav

kuriteona, s.o KarS § 391 lg 1 järgi ning selle eest võib mõista karistuseks rahalise karistuse

või kuni kolmeaastase vangistuse. Süüdimõistetut karistati vangistusega 3 kuud. Seega

puuduvad KarS § 5 lg-s 2 märgitud asjaolud, mis võimaldaksid temale KarS § 391 lg 1 järgi

mõistetud vangistust vähendada või teda vangistusest vabastada.

A.J tunnistati süüdi ka KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi. Antud tegu on praegugi

kriminaalkorras karistatav KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi ning sellise kuriteo eest ettenähtud

vangistuse määr pole vahepeal muutunud. Seega puuduvad KarS § 5 lg-s 2 märgitud asjaolud,

mis võimaldaksid süüdimõistetule Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.01.2013 otsusega

KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi mõistetud vangistust vähendada või teda vangistusest vabastada.

3.2.2

Kriminaalasjas nr 1-10-12576 tunnistati A.J süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi.

Kuna A.J on mõistetud süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 alusel, siis vajab antud juhul

hindamist, kas p-i 2 muudatus on toonud kaasa olukorra, mis tingiks mõistetud karistuse

muutmise. Kuni 31.12.2014 kehtinud sõnastuses nägi KarS § 202 lg 2 p 2 kvalifitseeriva

tunnusena ette süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja

turustamise toimepanemise vähemalt teist korda. Uues sõnastuses on p-i 2 kohaselt on

kvalifitseerivaks tunnuseks süüteo sooritamine isiku poolt, kes on varem toime pannud

varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise,

hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või

väljapressimise. Seega on alates 01.01.2015 kehtiv sõnastus varasemaga võrreldes oluliselt

laiem, hõlmates korduvuse arvestamisel lisaks süüteoga saadud vara omandamise, hoidmise ja

turustamise toimepannud isikutele ka teiste varavastaste kuritegude toimepanijaid. Kuivõrd

kehtiva KarS § 202 lg 2 p 2 koosseisulised tunnused hõlmavad ka kuni 31.12.2014 kehtinud

tunnuseid, puudub alus A.J-ile nimetatud sätte alusel mõistetud karistuse

muutmiseks.

3.2.3

Kriminaalasjas nr 1-10-5693 tunnistati A.J süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, § 199

lg 2 p 7, 8, 9, § 266 lg 2 p 1, 3 järgi.

A.J on tunnistatud süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Antud tegu on praegugi

karistatav kuriteona, s.o KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning selle eest võib mõista karistuseks

kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Süüdimõistetut karistati kolmeaastase vangistusega.

Seega puuduvad KarS § 5 lg-s 2 märgitud asjaolud, mis võimaldaksid A.J-ile KarS §

200 lg 2 p 4, 7 järgi mõistetud vangistust vähendada või teda vangistusest vabastada.

A.J on tunnistatud süüdi KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi. 01.01.2015 jõustunud KarS siia

muudatusi kaasa ei toonud. Antud tegu on praegu karistatav kuriteona, s.o KarS § 266 lg 2 p

1, 3 järgi ning selle eest võib mõista karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistuse. Süüdimõistetut karistati vangistusega 6 kuud. Seega puuduvad KarS § 5 lg-s 2

märgitud asjaolud, mis võimaldaksid süüdimõistetule KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi mõistetud

vangistust vähendada või teda vangistusest vabastada.

KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 suhtes on kirjutatud ülalpool ning puudub vajadus seda korrata.

3.3

Eelnevast lähtuvalt asus kohus seisukohale, et 01.01.2015 jõustunud

karistusseadustiku muudatused ei anna alust vähendada A.J-ile kriminaalasjas nr 1-

12-11779 mõistetud karistust ning kohtuotsus tuleb jätta muutmata.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A.J , kes palub kohtumääruse

tühistamist ja tema vabastamist või vähemalt karistuse vähendamist. Ta märgib, et on 80%

ulatuses töövõimetu ja saab igakuist pensioni.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalidega, sh maakohtu määruse ja

esitatud määruskaebusega, leiab, et Viru Maakohtu 05.02.2015 määrus oma lõppjärelduselt on

seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Küll peab kolleegium vajalikuks muuta

kohtulahendis sisalduvaid põhjendusi, mis puudutavad alates 01.01.2015 jõustunud KarS §

266 muudatusi. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgmiselt.

6. Viru Maakohus tuvastas esmalt, et A.J-i liitkaristuse moodustamisel tähendust

omava kõige varasema otsusega (Viru Maakohtu 24.09.2010 otsus kriminaalasi nr 1-10-5693)

tunnistati ta süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 ja § 266 lg 2 p-de 1, 3 järgi.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, mis puudutavad KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9

ja § 200 lg 2 p 7 käsitlemist. Lühidalt üle korrates tuleb esmalt õigeks pidada seisukohta, et

süstemaatilised vargused on kuritegudena KarS § 199 lg 2 järgi karistatavad ka peale

01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatusi ja seda olenemata varastatu väärtusest.

Nimelt loetakse alates 01.01.2015 väärteoks selline varavastane süütegu (v.a KarS 218 lg-s 1

loetletud erandid), kus esemete väärtus ei ületa 200 eurot. Süstemaatilisuse seisukohalt

KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses ei ole aga oluline, kas vaatlusalused üksikteod tuleks

eraldi võetuna subsumeerida KarS § 218 lg 1 alla või mitte (vt RKKKo 3-1-1-87-08, p 10).

Samuti ei ole röövimise käigus äravõetu väärtusel koosseisu täidetuse mõttes mingitki

tähendust ja A.J-i tegu on grupis toime pandud röövimisena KarS § 200 lg 2 p 7 järgi

kvalifitseeritav ka peale 01.01.2015 jõustunud seadusemuudatusi. Karistusraamid KarS § 199

lg 2 ja § 200 lg 2 puhul jäid samaks, mistõttu A.J-i karistused siin muutmisele ei

kuulu.

6.1

Apellatsioonikohus peab aga vääraks maakohtu seisukohta A.J-ile KarS § 266

lg 2 p-de 1, 3 järgi mõistetud karistuse ülevaatamisel ja märgib siinkohal järgmist.

Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 266 lg 2 p-de 1, 3 sõnastus nägi ette vastutuse valdaja tahte

vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piiridega alale ebaseadusliku tungimise

eest, kui see oli toime pandud vähemalt teist korda (p 1) või grupi poolt (3). Seaduse uue, s.o

alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni kohaselt on kirjeldatud tegu käsitletav aga väärteona ja

kvalifitseeritav sama paragrahvi lõike 1 alla. Maakohus on ekslikult leidnud, et A.J-i

tegu on endiselt karistatav KarS § 266 lg 2 p-de 1, 3 järgi. Vaadates kommenteeritava

seadusesätte uut sõnastust selgub, et p 1 räägib nüüd teost, mis on toime pandud elamiseks

kasutatavasse ruumi tungimisega ja p 3 olukorrast, kus on tungitud diplomaatilise

puutumatusega maa-alale, hoonesse või ruumi. Viru Maakohtu 24.09.2010 otsusest selgub

aga, et tegemist oli ühe episoodis „Eurouks“ firmale ja teises ValkSV AS-le kuuluvate

ruumidega. Kuivõrd tegude korduvus ja toimepanemine grupi poolt enam lg-s 2 toodud

kvalifitseerivate tunnuste seas ei sisaldu, siis tuleb asuda seisukohale, et A.J-i poolt

01.07. ja 08.10.2009 toimepandud teod on käesoleval ajal karistatavad väärtegudena KarS §

266 lg 1 järgi.

6.2

Jõudes küll eelnimetatud tõdemusele, ei muutu A.J-i lõpliku karistuse

seisukohalt siiski midagi. Nimelt nähtub Viru Maakohtu 24.09.2010 otsusest, et mõistes

isikule KarS § 200 lg 2 p 7 järgi karistuseks 3 aastat, § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 1 aasta 6

kuud ja § 266 lg 2 p-de 1, 3 järgi 6 kuud vangistust, on tema liitkaristus 4 aastat 6 kuud

saadud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Ringkonnakohus leiab, et kuna

maakohus kohaldas karistuste liitmisel asperatsioonipõhimõtet, siis tema üksikkaristuste

osalise liitmise teel saadud lõplik karistus muutmisele ei kuulu. Vastupidine oleks olukord

siis, kui kohus oleks tema üksikkaristused liitnud täielikult, s.o kumulatsioonipõhimõtte

alusel, aga nagu öeldud, sellist liitmisvarianti ei rakendatud.

7. Järgmiseks tunnistati A.J süüdi Viru Maakohtu 19.05.2011 (kriminaalasi nr 1-

10-12576) otsusega KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

Ringkonnakohus nõustub esimese kohtuastme seisukohaga, et süüdimõistetu karistuse

muutmiseks puudub alus ka siin. Hinnates 01.01.2015 jõustunud KarS § 202 lg 2 p 2

muudatust selgub, et teisenenud on siin vaid kvalifitseeriva tunnuse – korduvus – sõnastus ja

karistuse ülemmääraks on endiselt 3 aastat vangistust. Maakohtu vastavad järeldused on õiged

ja asjakohased ning kolleegium neid üle kordama ei hakka.

8. Viimati, s.o Viru Maakohtu 28.01.2013 otsusega tunnistati A.J süüdi

KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2, § 201 lg 2 p 1, 4 ja § 391 lg 1 järgi. Ringkonnakohtu

hinnangul leidis maakohus õigesti, et loetletud paragrahvide järgi isikule mõistetud karistused

tuleb jätta muutmata, kuivõrd seadusandja poolt neis tehtud muudatused A.J-i

olukorda kuidagi ei mõjuta.

KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 1, 2 järgi tunnistati A.J süüdi kolmes varguse episoodis,

s.o süstemaatilises varguses, mistõttu on need jätkuvalt kvalifitseeritavad kuriteona. Samuti

ei toonud süüdimõistetu jaoks muutust kaasa KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 4 sõnastuse

teisenemine, kuivõrd valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramine

isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja grupi poolt on endiselt kvalifitseeritav

KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi. Kolmas paragrahv, mille järgi A.J selle otsuse järgi

süüdi tunnistati, s.o KarS § 391 lg 1, jäi püsima muutumatuna. Eelkäsitletud kolme paragrahvi

osas neis märgitud karistusraame ei revideeritud, mistõttu jäävad U.

-le mõistetud

W

karistused endiselt lubatu piiridesse.

9. Seoses määruskaebuse väitega selgitab ringkonnakohus, et U.

-le kohtuotsuste

W

kogumis mõistetud karistused vaadatakse käesolevalt kohtumenetluses üle vaid põhjusel, et

tulenevalt KarS § 5 lg-st 2 ning KrMS § 432 lg-test 34 ja 35 vaatavad kohtud läbi vanglate

saadetud materjalid nende isikute osas, kelle karistused karistusseadustiku revisjoni käigus

tehtud muudatustest sõltuvalt võisid alates 01.01.2015 muutuda kas kergemaks või kelle

vabanemine võiks kõne alla tulla põhjusel, et nende tegu ei ole käesoleval ajal enam

kuriteona karistatav. U.

väited tema töövõimetusest ja igakuisest sissetulekutest siin

W

asjakohased ei ole.

10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb Viru

Maakohtu 05.02.2015 määrus selle lõppjärelduses jätta muutmata, kuid selle põhiosast tuleb

välja jätta KarS §-i 266 puudutavad põhjendused, asendades need ringkonnakohtu asjakohaste

põhistustega. A.J-i määruskaebus jääb täielikult rahuldamata.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas