3-13-1935/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja

koht

20. veebruar 2015, Tartu

Haldusasja number

3-13-1935

Haldusasi

Egon Jaegeri kaebus Tartu Vangla vastu kahju

hüvitamiseks summas 100 eurot seonduvalt

kaebaja televiisori kahjustamisega 13.12.2012-

28.12.2012 läbiotsimiste käigus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.04.2014. a otsus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Egon Jaegeri apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Egon Jaeger

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde ringkonnakohtu poolt nõutud ja vastustaja

poolt täiendavalt esitatud tõendid (otsuse punkt 6).

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. aprilli 2014. a

otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 20.02.2015, arvates (HKMS § 212

lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus

menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja

§ 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Egon Jaeger esitas 03.07.2013 Tartu Vanglale taotluse varalise kahju

hüvitamiseks summas 100 eurot tema LCD televiisori Philips kahjustamise eest

13.12.2012-28.12.2012 läbiotsimiste käigus, kuid Tartu Vangla jättis selle 02.09.2013.

a otsusega rahuldamata.

2. E. Jaeger esitas 16.09.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt 100 euro

suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks.

Kaebuse kohaselt tuleb vanglal hüvitada varaline kahju kaebaja teleri lõhkumise,

kahjustamise, kriimustamise ja telerile, sh ekraanile, defektide tekitamise eest. Teleri

ostis kaebaja vabaduses ning selle hind oli uuena 4400 krooni. Kaebaja viibis

13.12.2012-28.12.2012 kartseris ning ta oli enne seda kohustatud enda asjad, sh

teleri, lattu andma. Seega on kinnipeetava isiklikud asjad kartseris viibimise ajal

vangla käes hoiul ja vangla kohustus on neid tervena hoida. Sellel ajavahemikul

toimunud läbiotsimiste ajal lõhuti kaebaja teler LCD Philips. Telerile olid tekitatud

järgmised kahjustused. Teleri alus (jalg), mis koosneb kahest osast, on jõuga puruks

tõmmatud, kaotatud on ära üks telerialust teleri külge kinnitav kruvi. Teleri vasakust

nurgast on puudu väike plastmassist kild ja teleri ümber olev plastikust osa on ära

kriimustatud (ilmselt on pandud liivasele pinnale). Ekraani keskel on 5 cm laiusel ja 5

cm kõrgusel erinevad kriimustused. Kaebaja on alati teleri transportimisel kasutanud

spetsiaalset karpi koos vahtplastikuga ning tehasepoolset pehmet kotti ekraani

kaitseks. Nende omamine keelati 2013. a kodukorra muudatusega. Ta on telerit hästi

hoidnud ja enne 13.12.2012 puudusid sellel igasugused defektid. Kui kaebaja

28.12.2012 kartserikambrist vabanes ja sai kätte oma isiklikud asjad, siis telerit

karbist välja võttes märkas ta, et teleri ekraanil ei olnud peal spetsiaalset kotti ning

vahtplastik oli osaliselt katki. Seejärel avastas ta teleri vigastused. Ta pöördus

koheselt valvuri poole, kes palus pöörduda kontaktisiku poole. Kaebaja korduvatele

suulistele pöördumistele ei reageeritud. 12.03.2014 toimunud kohtuistungil lisas

kaebaja, et teler oli ostetud 2008. a suvel. Kaebaja ütles, et teleri ekraanile tekitatud

täkked häirivad teleri vaatamist.

3. Tartu Halduskohus jättis 17.04.2014. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Otsuse kohaselt on tuvastatud, et kui kaebaja viibis kartseris ajavahemikul

13.12.2012– 28.12.2012, otsiti tema kartseri laos olevad asjad 16.12.2012 läbi ja

läbiotsimise objektiks oli ka teler. Kaebaja ei ole kohtule esitanud veenvaid tõendeid

selle kohta, et enne 13.12.2012 puudusid teleril tema poolt kirjeldatud defektid. Ei ole

tõenäoline, et läbiotsijad tekitasid ekraanile ja selle ümber olevale plastikule

kriimustusi ja muid kahjustusi. Kui asuda seisukohale, et kaebaja on nõrgem pool,

siis ei tähenda see, et ta ei peagi enda väidete tõendamiseks midagi tegema ja võib

paljasõnaliselt väita, et enne kartserisse paigutamist oli tema teler terve. Vastustajal

ei ole kohustust esitada tõendeid kaebaja väidete tõendamiseks ja sellist kohustust ei

saa talle ka panna. Kaebaja oli teadlik 16.12.2012. a läbiotsimisest ja tal oli võimalik

vaadata televiisor üle ja esitada pretensioone koheselt (tl 27, 28). Kaebaja vabanes

kartserist 28.12.2012, kuid esitas kirjaliku pretensiooni alles 08.01.2013 (tl 30) ja

02.07.2013. a kahju hüvitamise taotluses ei osanud ta nimetada kuupäevi ja

vanglaametnike nimesid, kelle poole ta suuliselt teleri vigastuste osas oli pöördunud.

Seega ei ole tõendatud, et vastustaja õigusvastase toiminguga oleks kaebajale

tekitatud kahju ja kaebus ei kuulu rahuldamisele. Televiisori pildistamisel on

fikseeritud pigem teleri kosmeetiline olukord, mitte vigastused, ja seega ei ole kahju

põhjustatud. Isegi, kui fotodel nähtavad kriimustused oleks põhjustanud vangla, ei

oleks põhjendatud 100-eurose hüvitise väljamõistmine. On tõenäoline, et

aastaid kasutatud 15-tollise ekraaniga teleri väärtus on alla 100 euro, teleri

kriimustuste parandamine on vähetõenäoline ja seega saaks kõnelda teleri väärtuse

vähenemisest kriimustuste tõttu. Kulumisjälgede olemasolu aastaid kasutatud teleril

on tavapärane ja seega ei saa need alandada teleri väärtust nii, et see tooks kaasa

kahju. Lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lg-st 3 ja riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 8 lg-st 1 ja § 7 lg-st 4 ei ole kaebajale kahju tekitatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. E. Jaeger palub 18.05.2014. a apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning hüvitis kaebaja

isikuarvele kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kohus tõendeid piisavalt, igakülgselt ning

täielikult hinnanud ega kohtuotsust objektiivselt teinud. Põhimõtteliselt võibki vangla

kinnipeetava asju lõhkuda, sest kinnipeetav ei saa ise läbiotsimise juures viibida ega

midagi tõendada ja vanglal piisab vastutusest vabanemiseks ainult väitest, et tema ei

ole kinnipeetava asja lõhkunud. Kohus leidis, et kaebaja keeldus allkirjastamast

16.12.2012. a akti nr A3555 (tl 27) ning seega oli kaebaja teadlik läbiotsimisest. Akti

nr A3555 kohaselt toimus läbiotsimine kell 23.30 ning ettekandesse nr 4214 on

märgitud, et kaebajat teavitati ettekande koostamisest. Kaebaja magas kartseris kell

22.00 juba ammu ning seega ametnikud valetavad, sest on ebareaalne, et kaebaja

öörahu ajal üles aeti.

Kaebajal puudus võimalus lasta üles märkida, mis seisukorras teler lattu anti.

Kaebaja ei saanud ka teleri kahjustamist ära hoida. Kohus jättis tähelepanuta, et

kaebaja on enda telerit hästi hoidnud, mistõttu pole tähtis, kui kaua teler tema käes

on olnud. Kaebaja teavitas 28.12.2012 kartserist vabanedes ning telerit nähes valvur

K. Koppelit teleri defektidest. Kaebaja pole süüdi, et vangla jättis vajalikud toimingud

koheselt sooritamata ning kaebaja on võimetu, kuna ei saa midagi tõendada. Teleri

vigastused ja purustused on piisavaks tõendiks. Erinevalt kohtu arvamusest on

vigastused suureulatuslikud.

5. Tartu Vangla palub oma 16.06.2014. a vastuses apellatsioonkaebuse

rahuldamata jätta.

Vastuse kohaselt jääb vangla varasemalt antud selgituste juurde, kuid vastuseks

apellatsioonkaebusele märkis, et mingit tähtsust ei oma, kas kaebajat teavitati

läbiotsimise teostamisest samal öösel või järgmisel hommikul; et teleri seest ei leitud

keelatud esemeid; kas või kuidas vormistatakse nimekiri kartserisse paigutatava isiku

asjade vangla poolt hoiule võtmise kohta. Kui 03.07.2013 vanglale esitatud

kahjunõudes nimetas kaebaja teleri kahjustusi defektideks, siis apellatsioonkaebuses

juba suureulatuslikeks purustusteks. 30.08.2013 toimunud teleri ülevaatusel, mille

juures viibis ka kaebaja, tehti kindlaks, et teleril on vaevumärgatavad kriimustused ja

teleri jalga on pisut kahjustatud. Kumbki asjaolu ei mõjuta teleri sihtotstarbelist

kasutamist ning vigastusi saab pidada pigem kosmeetiliseks, mis ei mõjuta ka teleri

esteetilist väljanägemist. Sisuliselt puudusid teleril kahjustused, mis võiksid anda

alust kõneleda tekkinud varalisest kahjust. Vaevumärgatavad kahjustused võisid olla

tekkinud ka teleri pikaajalisest kasutamisest. Varalise kahju suuruseks asja

kahjustamise korral on mõistlikud kulutused asja parandamisele, mis ongi käsitletav

asja väärtuse vähenemisena. Kaebaja pole kordagi väitnud, et tema nõutud summa

on teleri kahjustuste parandamise kulu, mis vigastuste iseloomu arvestades ei ole

ilmselgelt ka vajalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde 14.11.2014. a määrusega nõutud

täiendavad tõendid, so ühtse nimekirja E. Jaegeri asjadest, asjade nimekirja, mis

kirjeldab vaidlusaluse teleri liikumist kaebaja kambri ja lao vahel aastatel 2009-2012

ning Tartu Vangla peaspetsialisti A. Lauga kirjaliku selgituse viimatimainitud asjade

nimekirja sisu kohta.

7. Ringkonnakohus leiab, et E. Jaegeri apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole

alust ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsustes toodud põhjendustega

ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud

otsuste tühistamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsustest ja

asja materjalidest, et

halduskohus oleks otsuse tegemisel kohaldanud

materiaalõiguse norme vääralt, hinnanud ebaõigesti tõendeid või jätnud olulised

tõendid üldse hindamata või kogumata või rikkunud muul viisil kohtumenetluse

norme.

Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuste põhjendustega, ei

pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses sama

vaidlusküsimuse osas täiendavaid põhjendusi esitada.

Vastuseks apellatsioonkaebuses toodule märgib ringkonnakohus siiski järgmist.

8. Arvestades asjaolu, et kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis

hüvitist temale Tartu Vangla poolt varalise kahju tekitamise eest, siis ei oma asja

sisulise lahendamise jaoks iseenesest mingit tähtsust see, kas kaebajat teavitati

läbiotsimise teostamisest samal öösel või järgmisel hommikul, kas tema teleri seest

leiti või ei leitud keelatud esemeid või kuidas või kas üldse vormistatakse vanglas

nimekiri kartserisse paigutatava isiku asjade vangla poolt hoiule võtmise kohta.

Asjas omab tähtsust üksnes selle väljaselgitamine, kas Tartu Vangla on teinud midagi

õigusvastast ja tekitanud sellega kaebajale sellist varalist kahju, mis kuuluks RVastS

§ 8 kohaselt kaebajale rahas hüvitamisele.

9. Vaidlust ei ole olnud selle üle, et kui kaebaja viibis kartseris ajavahemikul

13.12.2012- 28.12.2012, otsiti tema kartseri laos olevad asjad 16.12.2012 läbi ja

läbiotsimise objektiks oli ka kaebaja teler. Lähtuvalt VangS §-st 68 oli toimunud

läbiotsimine kui selline seaduslik ning kaebajal ei ole seadusest tulenevat

subjektiivset õigust viibida alati tema isiklike asjade läbiotsimise juures. Läbiotsimise

näol oli tegemist sobiva ja vajaliku toiminguga vanglas keelatud esemete ja ainete

avastamise ja äravõtmise eesmärgil, mida ei ole võimalik saavutada muude

vahenditega.

16.12.2012 koostatud akti nr A3555 kohaselt leiti kartseri laost kapist nr 23, kus olid

kaebaja asjad, hulgaliselt keelatud esemeid. Kaebaja keeldus aga akti

allkirjastamisest. Seega oli ta teadlik läbiotsimise toimumisest ja tal oli võimalik ka

televiisor ning muud kartseri laos olevad asjad kohe üle vaadata ja esitada vajadusel

oma pretensioon koheselt. Ettekande nr 4214 kohaselt teavitati kaebajat

eelnevalt kartseri lao kapi läbiotsimisest ning kinnipeetavale anti võimalus anda ära

keelatud esemed. Kinnipeetavat teavitati ettekande koostamisest ning talle anti

võimalus kirjutada seletuskiri (tl 27 ja 28). Seega oli kaebajal võimalik koheselt

veenduda oma asjade korrasolekus. Ta vabanes kartserist 28.12.2012, kuid esitas

kirjaliku pretensiooni alles 08.01.2013. 02.07.2013. a kahju hüvitamise taotluses ei

osanud kaebaja aga nimetada kuupäevi ja vanglaametnike nimesid, kelle poole ta

suuliselt teleri vigastuste osas oli väidetavalt varasemalt juba pöördunud.

Seega ei tõenda läbiotsimise teostamine 16.12.2012 iseenesest, et just selle käigus

kahjustati kaebajale kuuluvat telerit. Kaebaja selgitas halduskohtule oma kahjunõude

põhjendusena üksnes seda, et kuna ta oli kartseris, olid tema asjad vangla hoiul ja

seetõttu tekitas just vangla telerile kaebaja poolt kirjeldatud kriimustused ning vangla

vastutab seetõttu ka tekkinud varalise kahju eest. Kaebaja ei esitanud oma väidete

kohta ühtegi tõendit ega ka taotlust halduskohtule, et kohus sellised tõendid välja

nõuaks juhul, kui need siiski kusagil olemas on.

10. Apellatsioonkaebuses on E. Jaeger asunud seisukohale, et tema teleril olevate

kahjustuste näol on tegemist suureulatuslike purustustega, mille väärtuseks on 100

eurot.

Samas kirjeldas kaebaja halduskohtule, et kriimustused on üksnes plastikul ja

ekraanil, samuti teleri alusel (jalg) ja selle ümber oleval plastikul, kuid need defektid

ei mõjuta teleri sihtotstarbelist kasutamist.

30.08.2014 toimunud kaebaja teleri ülevaatusel, mille juures viibis ta ka ise, tehti

kindlaks, et teleril on tegelikult vaevumärgatavad kriimustused ja teleri jalga on pisut

kahjustatud. Lähtudes kaebaja kahju hüvitamise taotlusest, pildistati 30.08.2013

tema telerit väidetavate vigastuste fikseerimiseks ja halduskohtule esitatud fotodelt

on näha, et teleril on ekraanil vaevumärgatavad kriimustused. Samuti tuvastati, et

sisselülitatud teleri ekraanilt ei olnud võimalik kriimustusi praktiliselt tuvastada ning

need ei halvendanud kuidagi teleri pilti. Teleri jala (teleri aluse) kahjustusi oli näha

üksnes siis, kui jalg teleri küljest eemaldada ning lahti kruvida. Ka see ei seganud

kuidagi teleri sihtotstarbelist kasutamist ning kaebaja teler püsis stabiilselt jalal (tl 57–

60 ja 23p). Kumbki asjaolu ei mõjutanud seega teleri sihtotstarbelist kasutamist ning

selle vigastusi või kriimustusi saab pidada pigem kosmeetiliseks, mis ei mõjutanud

tegelikult ka kaebaja teleri välimust. Sisuliselt puudusid teleril kahjustused, mis

võiksid anda alust kõneleda kaebajale tekkinud varalisest kahjust.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et kaebaja teleril olevad

vaevumärgatavad kahjustused võisid olla tekkinud ka teleri pikaajalisest

kasutamisest. Teler oli väidetava kahju tekkimise ajal (detsember 2012) olnud E.

Jaegeri kasutuses vähemalt üle 3,5 aasta, sest kaebaja asjade ühtse nimekirja

kohaselt oli seesama teler tal 29.04.2009 Tartu Vanglasse saabumisel juba kaasas.

Selle aja jooksul on kaebaja viibinud Tartu Vanglas mitmetes erinevates kambrites

ning tema teleri liikumist kajastavate materjalide kohaselt on seda mitmeid ja mitmeid

kordi antud ka kambrist lattu ja vastupidi. Seega on eluliselt usutav, et teleril 2012. a

lõpus avastatud kriimustused võisid olla tekkinud juba varasemalt selle tavapärase

kasutamise käigus ning millegagi ei ole tõendatud, et defektid tekkisid just

ajavahemikul 13.12.12-28.12.2012 ja kindlasti 16.12.2012 toimunud asjade

läbiotsimise tulemusena.

Kaebaja ei ole esitanud kohtule veenvaid tõendeid ja selgitusi selle kohta, et enne

13.12.2012 tema televiisoril eelpoolkirjeldatud kriimustusi kindlasti olla ei saanud.

Samuti kinnitas kaebaja halduskohtu istungil, et teler oli kapis karbi sees enne tema

kartserisse viimist ja ka pärast kartserist vabanemist 28.12.2012. Asjaolu, et enne E.

Jaegeri kartserisse paigutamist ei ole fikseeritud tema teleri seisukorda selle

väljanägemise mõttes, ei ole käsitatav vanglapoolse õigusvastase

tegematajätmisena, sest niisugust kohustust vanglal seadustest tulenevalt ei ole.

Vangla on kaebaja telerile paigutanud küll turvakleebise, kuid selle olemasolu teleril

tähendab üksnes seda, et vangla kontrollis kaebaja teleri tehnilist seisukorda ning

leidis, et selle kasutamine vanglas on ohutu.

11. Ringkonnakohus märgib veel täiendavalt, et varaline kahju peaks oma sisult

olema konkreetselt ja täpselt määratletav ning asja kahjustamise korral võrdub

hüvitamisele kuuluv kahju kulutusega, mis on vajalik asja viimiseks endisesse

seisukorda. Seega on varalise kahju suuruseks asja kahjustamise korral mõistlikud

kulutused asja parandamisele. Kaebaja ei ole aga kordagi väitnud, et tema nõutud

summa on teleri kahjustuste parandamise kulu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

teleril tuvastatud kriimustuste jms. vigastuste iseloomu arvestades teleri

parandamine aga ilmselgelt vajalik, sest nagu juba eelpool märgitud, tuvastati teleri

ülevaatamisel 2013. a augustis, et tegemist on selliste väliste pisivigastustega, mis ei

takista kuidagi teleri vaatamist ja ei muuda kuigivõrd ka selle väljanägemist. Seetõttu

nõustub ringkonnakohus halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et isegi siis, kui

fotodel nähtavad teleri kriimustused oleks põhjustanud Tartu Vangla, ei oleks

põhjendatud Tartu Vanglalt 100 euro suuruse kahjuhüvitise välja mõistmine, kuna

teleri kriimustuste parandamise võimalikkus on vähetõenäoline ja telerit on endiselt

võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Seega ei ole tõendatud, et vastustaja tegevus

2012. a detsembris oleks olnud õigusvastane ja et sellega oleks kaebajale tekitatud

ka hüvitamisele kuuluvat varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt jättis halduskohus

esitatud hüvitamiskaebuse õigesti rahuldamata.

Tiina Pappel

/allkirjastatud

digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/