4-15-666/8 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

4-15-666

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.veebruar 2015.a. Kuressaare Väärteoasja number 4-15-666 Kohtunik Reena Undrest Väärteoasi

Menetlustoiming

H.H kaebus Politseija Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 7.01.2015 nr 2670 14 008013 .a. otsusele väärteoasjas

Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamine Menetluspooled, esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Kaebuse esitaja H.H (sündinud xxx,

), kaitsja vandeadvokaat Kaimo Räppo

Kohtuväline menetleja Lääne Politseija Piirivalveameti

prefektuuri Kuressaare politseijaoskond ( Transvaali 58 Kuressaare), esindaja politseimajor Kaido Vahter

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Jätta ennistamata kaebuse esitamise tähtaeg Lääne H.H-le prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna . 7.01.2015.a. otsusele väärteoasjas nr 2670 14 008013

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruse teinud määruskaebuse kümne päeva

kohtule kirjaliku

jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai käesolevast määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD, KAEBUSE ESITAJA TAOTLUS

4-15-666

30.01.2015.a. esitas H.H maakohtule kaebuse Politsei- Piirivalveameti ja Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 7.01.2015.a. otsusele väärteoasjas nr 2670 14 008013

ning taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.

Kaebuse ja taotluse põhjenduste kohaselt otsusega määrati kaebajale

7. jaanuari 2015 rahatrahv 900.- euro ulatuses liiklusseaduse rikkumise eest. Kaebuse esitamise tähtaeg saabus 24.01.2015, kaebaja pöördus advokaadi poole 27.01.2015.a. Kaebaja

palub kaebetähtaega ennistada. Kaebaja on soomlane, kes elab Saaremaal. Ta ei oska eesti keelt. Kaebajale tema õigusi talle arusaadavas keeles ei selgitatud. Trahviotsuse kohaselt ületas kaebaja kiirust ja väljahingatavas õhus ületas väidetavalt lubatu piiri. Kaebaja on olnud 40 aastat ohutult liikluses. Ta on korduvalt olnud elu jooksul ka sõiduõpetaja. Väärteo toimepanemise ajal oli liiklustingimused väga head – hea nägemus, puudus jää ja ainult üksikud liiklejad.

Kaebaja

kasutab väga tugevat Soomest toodud köharavimit. Kaebaja ei olnud joobeseisundis. Ta oli täiesti adekvaatses seisundis. Seega alkomeetri näitaja on eksitav ja selle täpsuses võib kahelda. Alkomeetri näitaja võis olla mõjutatud ajutisest köharavimi kõrvalmõjust, mis avaldub ainuüksi väljahingatavas õhus, aga mis võib näiteks vereringluses puududa.

Politseiametnikud ei selgitanud kaebajale tema õigusi ja kohustusi talle arusaadavalt. Kaebajale kirjutati lihtsalt trahv, kui samal ajal seletati eesti keeles tema õigusi ja kohustusi.

Ta ei saanud piisavalt hästi aru kõikidest asjaoludest. Selle tulemusel avastas ta liiga hilja postiga saadetud otsust. Kaebaja pöördus advokaadi poole otsuse täpse sisu väljaselgitamiseks, kuid selleks ajas oli kaebetähtaeg juba läbi. Seetõttu kaebaja palub kohtul kaebetähtaega ennistada, et tal oleks võimalus ennast kaitsta.

Kaebaja mureks on lisaks ka asjaolu, et tal ei ole püsivaid sissetulekuid. Ta ootab meditsiinilist kinnitust, et minna pensionile. Siiani elab väga piiratud säästudest. Seega 900.- euro suurune rahatrahv on talle ülemääraseks koormuseks, mida ta ei suudaks puuduliku sissetuleku tõttu täita. Selline rahatrahv kahjustaks oluliselt kaebaja toimetulekut ja karistaks teda ülemäära palju. Kaebajal on siiani ainult üks rahatrahv olnud 40.- euro suuruses ning see oli samuti umbes samasuguse kiiruse ületamise eest. Tundub äärmiselt ebaõiglane teda karistad

a sarnase väärteo puhul umbes 22 korda karmimalt.

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § le 5 on kohtuväline menetleja kohustatud -

selgitama menetlustoimingut, rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi; tagama menetlusalusele isikule võimaluse end iseseisvalt kaitsta. Vastavalt VTMS § 38 lg le 1 kohaldatakse menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse -

seadustiku (KrMS) sätteid. Mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi (KrMS § 172 lg 1). Mõjuvaks põhjuseks on äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks (KrMS § 172 lg 2).

Lähtudes ülaltoodust palub kaebaja kohtul ennistada väärteo : 1. asjas nr 2670,14,008013

tehtud otsuse kaebetähtaega, et kaebaja saaks võimaluse ennast kaitsta ja tühistada 2.

kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 2670,14,008013; tühistamiskaebuse 3. rahuldamata jätmisel lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel või vähendada rahatrahvi 120 euroni.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA ARVAMUS

07.01.2015. a tehtud otsuse kohaselt karistati menetlusalust isikut selle eest, et tema 10.12.2014. a kella 08.40 ajal idukit (Mercedes-Benz reg nr ) isikuna, , juhtis mootorsõ

kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,39 mg/1, samuti juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 116 km/h +/- 4 km/h, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui

22 km/h. Nimetatud teoga rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 ja § 15 lg 1

4-15-666

p 1 nõudeid. Kuna LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod olid toime pandud ühe teona, määrati nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus LS § 224 lg 2 alusel rahatrahv 225 trah eurot. viühiku ulatuses, mis on 900 Kohtuväline menetleja ei ole kaebusega nõus, põhjendades otsust järgnevalt.

Liiklusseaduse § 224 lg 2 näeb ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (1200 eurot) ja lg 3 p 1 kohaselt võib lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õiguse kuni kaheteistkümne kuuni. Antud juhul lähtus kohtuväline menetleja karistamisel sellest, et menetlusalusel isikul kehtivad rikkumised puuduvad, samas on teda eelnevalt karistatud kiiruse ületamise eest. Antud asjaolul pidas kohtuväline menetleja otstarbekaks määrata rahatrahv. Riigikohus leiab oma 05.03.2003. a lahendis nr 3-1-1-26- olukorras, kus 03, et: „

aastast aastas du inimesi, se hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sa nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted reaktsiooni, mis annaksid õiguse riigipoolset

adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega."

Alkoholi tarvitanud juhi jaoks kasvab risk liiklusõnnetusse sattuda kaine juhiga võrreldes kahekordseks, surmaga lõppevasse õnnetusse sattumise risk on kaine juhiga võrreldes kordades suurem. Ka tänasel päeval on joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine üks tõsisemaid põhjusi liiklusõnnetuste toimumiseks ja politsei liiklusjärelevalve teostajana on kohustatud negatiivse statistika parandamiseks võtma kasutusele seadusest tulenevad meetmed. Karistus ei pea olema selle kandjale mugav. Kui lähtuda arusaamast, et karistus on suunatud eelkõige teole ning karistuse aluseks on oluline süü, siis olid menetlusalusel isikul ka enne antud karistuse väljatoomist teada, milliseks see võib kujuneda. Ometigi ei ole menetlusalune isik kohtuvälises menetluses kaebuses toodud asjaoludest teada andnud. Seetõttu ei saanud kohtuväline menetleja neid ka hinnata. Kaebuses on ära toodud, et menetlusalusele isikule ei ole talle arusaadavas keeles selgitatud tema õigusi ning temale kirjutati lihtsalt trahv. Väärteomaterjalidest selgub, et menetlusalusele isikule on selgitatud temale arusaadavas keeles tema õigusi ja kohustusi (lisatud kaebuse vastusele), mida ta on kinnitanud oma allkirjaga. Järelikult oli menetlusalune isik teadlik oma õigustes. Samuti rakendati menetlusalusele isikule väärteomenetluse liigina üldmenetlust, mille raames ei ole kohaldatud kohapealset rahatrahvi vaid otsus viidi välja

07.01.2015. Isikule on tema õigused teada ning tal on vabaduses viibides võimalus saada õigeaegselt õigusteadmistega isikult abi. Seda abi on ta osanud kasutada, kuivõrd kaebus on esitatud. Seega oleks saanud menetlusalune isik abi kasutada ka õigeaegselt kaebuse esitamisega. Just seetõttu ei ole põhjendatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamine.

Kaebuses on välja toodud, et menetlusalune isik kasutab tugevat köharavimit ning joobeseisundis ta ei olnud ja oli täiesti adekvaatses seisundis.

Menetlusalune isik ei ole esitanud kohtuvälises menetluses kontrollitavaid andmeid köharavimi kasutamise osas. Tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusena mõõdeti menetlusaluse isiku alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,39 mg/1. Tõendusliku alkomeetrisse puhumisel reageerib see positiivselt vaid alkoholile - etanoolile, muudel juhtudel annab tulemuseks veateate või negatiivse tulemuse. Veateadet ega negatiivset tulemust käesoleval juhul ei ole alkomeeter andnud. Samuti on menetlusaluse isiku seisundit kirjeldatud joobeseisundi kontrollimise protokollis (lisatud kaebuse vastusele), mille tulemusena on tuvastatud silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, kerged

koordinatsioonihäired ja alkoholilõhn suust. Nimetatud välised tunnused on alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustega, mitte ravimi tarvitamisest tingitud.

Tulenevalt eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebus menetlusse võtmata, menetlusse võtmisel jätta kaebus rahuldamata täies ulatuses ja kohtuvälises menetluses 07.01.2015. a te 008013 muutmata. htud otsus väärteoasjas nr 2670 14

4-15-666

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab ei ole , et taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt VTMS § 114 lg le 4 esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud - otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Kohtuvälise menetleja otsus käesolevas väärteoasjas oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates nimetatud kuupäev on märgitud ka menetlusaluse isiku 9.01.2015.a. ning

suhtes 10.12.2014 10.12.2014.a. .a. koostatud väärteoprotokollis, mille ärakirja kättesaamist on menetlusalune isik kinnitanud oma allkirjaga. Samuti on menetlusalune isik kinnitanud väärteoprotokollis oma allkirjaga, et ta on oma õiguste ja kohustustega soome keeles tutvunud. Soome keelsetele õigustele ja kohustustele on menetlusalune isik samuti oma allkirja andnud. Seega pidi menetlusalune isik H.H teadma, et kohtuvälise menetleja otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates .a. ja tal on õigus 9.01.2015

vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras.

Samuti on väärteoprotokollis märgitud, et lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Puuduvad tõendid selle kohta, et kohtuvälise menetleja otsus ei olnud menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures alates 9.01.2015 ud .a. kättesaadav või menetlusosalisele või tema esindajale oleks teht takistusi kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamiseks kohtuvälise menetleja juures. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise 15 päevase kaebetähtaja viimane päev -

oli antud väärteoasjas tuvälise 24.jaanuar 2015.a. Menetlusalune isik esitas kaebuse koh menetleja otsuse peale maakohtule 30.jaanuaril 2015

.a., seega peale kaebetähtaja möödumist.

Tulenevalt VTMS § 38 lg st 1 järgitakse väärteomenetluses menetlustähtaja ennistamisel -

kriminaalmenetluse sätteid. Seetõttu tuleb ka kõnealusel juhul kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel juhinduda KrM § S -st 1, mille kohaselt lg

ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud tähtaeg kohtu määrusega. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on: 1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 2) muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks (KrMS § 172 lg 2).

Käesolevas asjas tugineb menetlusalune isik kaebetähtaja ennistamise taotluses asjaolule, et kaebaja on soomlane, kes elab Saaremaal ning ta ei oska eesti keelt. Politseiametnikud ei selgitanud kaebajale tema õigusi ja kohustusi talle arusaadavalt. Kaebajale kirjutati lihtsalt trahv, kui samal ajal seletati eesti keeles tema õigusi ja kohustusi. Ta ei saanud piisavalt hästi aru kõikidest asjaoludest. Selle tulemusel avastas ta liiga hilja postiga saadetud otsuse.

Kaebaja pöördus advokaadi poole otsuse täpse sisu väljaselgitamiseks, kuid selleks ajas oli kaebetähtaeg juba läbi. Seetõttu kaebaja palub kohtul kaebetähtaega ennistada, et tal oleks võimalus ennast kaitsta.

Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Väärteomaterjalidest selgub, et menetlusalusele isikule on selgitatud soome keeles tema õigusi ja kohustusi, mida ta on kinnitanud oma allkirjaga.

Järelikult oli menetlusalune isik teadlik oma õigustest. Samuti rakendati menetlusalusele isikule väärteomenetluse liigina üldmenetlust, mille raames ei ole kohaldatud 10.12.2014 sündmuskohal , nagu kaebaja väidab, vormistati väärteoprotokoll, kus rahatrahvi vaid

muuhulgas märgiti, et otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 9.01.2015. Seega olid menetlusalusele i li Saaremaal elades ligi kuu aja sikule tema õigused teada ning tal o vältel võimalus saada õigeaegselt õigusteadmistega isikult abi ning ta saanuks ka õigeaegselt kohtuvälise menetleja otsusele kaebus esita . t da

4-15-666

Riigikohus korduvalt selgitanud, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud loodusõnnetus, või - transpordi-

sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2007. a määrus asjas nr a määrus asjas nr

, p 6 ja 18. jaanuari 2006. 3-1-1-5-07

, p 6.) 3-1-1-152-05

H.H niisugused takistused puudusid. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja põhjendused kaebetähtaja möödalaskmise kohta ei saa olla käsitatav kohtukaebe tähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena KrMK § mõttes .

Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 38 lg § jätab kohus -st 1 ja KrMS kaebuse esitamise tähtaja ennistamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik