3-14-53049/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKohtule saabus 05.12.2014 M. M. kaebus. Kohus tõlgendas kaebust selliselt, et kaebaja taotleb Tallinna Vangla kohustamist vastama sisuliselt tema poolt 05.08.2014 esitatud selgitustaotlusele, milles kaebaja taotles teavet selle kohta, kui palju on Tallinna Vanglas 4 aasta vältel esitatud taotlusi lühiajaliseks väljasõiduks ja kui palju on neist rahuldatud.
Legislator headnote
AI generated3-14-53049/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel võib kohus määrusega tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 19.02.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-53049 Haldusasi
M. M. kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks vastama sisuliselt kaebaja 05.08.2014 selgitustaotlusele. Menetlustoimingud Kaebuse tagastamine. Resolutsioon
1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.
2. Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:
1. Kohtule saabus 05.12.2014 M. M. kaebus. Kohus tõlgendas kaebust selliselt, et kaebaja taotleb Tallinna Vangla kohustamist vastama sisuliselt tema poolt 05.08.2014 esitatud selgitustaotlusele, milles kaebaja taotles teavet selle kohta, kui palju on Tallinna Vanglas 4 aasta vältel esitatud taotlusi lühiajaliseks väljasõiduks ja kui palju on neist rahuldatud.
2. Kohus jättis kaebuse 09.01.2015 ja 05.02.2015 määrustega käiguta ning määras tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli selgitada kaebuse eesmärki. Samuti tuli kohtule esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus.
Kohtule saabus 22.01.2015 kaebaja esitatud menetlusabi taotlus ja isikukonto väljavõte. 16.02.2015 täpsustas kaebaja, et ta taotles vanglalt kõnealust informatsiooni seetõttu, et ta on proovinud kaks korda väljasõidule pääseda, aga vangla on toonud vastuseks väga imelikke põhjusi ja edastanud valet informatsiooni. Kaebaja toob välja, et vangla on talle mõlemal korral öelnud, et „Kuna kinnipeetav ei ole eelnevalt lühiajalistel väljasõitudel viibinud, ei ole võimalik hinnata ka kinnipeetava sellekohast eelnevat käitumist“. Kaebaja väidab, et kui selline lause kirjutatakse igale soovijale, siis ei olegi järelikult kellelgi võimalust saada lühiajalisele väljasõidule. Seega tuli kaebajale mõte kirjutada teabenõue, kuna kinnipeetavad ise ei mäleta, kas nad on saanud sellise põhjenduse. Kaebaja leiab, et kui vangla kedagi ei lase väljasõidule, siis see on kaalutlusviga.
KOHTU PÕHJENDUSED:
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel võib kohus määrusega tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
3.1 Kohus on kaebajale eelnevates määrustes selgitanud, et kuigi kaebajal on õigus saada avalikku teavet, siis on haldusorganil ka õigus teatud juhtudel teabe väljastamisest keelduda. Kui soovitud teavet ei ole olemas, st sellise teabe saamiseks on vaja erinevaid dokumente suures mahus töödelda, siis tuleb keeldumist pidada õiguspäraseks. Avaliku teabe andmine ei ole reeglina haldusorgani põhiülesanne. Käesoleval juhul kohaldatud keeldumise aluseks oleva normi eesmärk on tagada, et selgitustaotlustele vastamine ei hakkaks takistama haldusorgani põhiülesannete täitmist. Kohus märkis, et kaebus võiks olla perspektiivikas kui kaebajale oleks teada, et tegelikult on haldusorganil nõutud andmed olemas (taotluste kohta on iga-aastaselt koostatud statistika) või nende saamine on vähese ajakuluga võimalik. Sellist väidet kaebaja ei ole esitanud.
3.2 Kaebaja 16.01.2015 vastusest nähtuvalt on kaebaja vanglalt teavet 4 aasta jooksul esitatud lühiajalise väljasõiduloa taotluste kohta küsinud üksnes selleks, et kontrollida, kas vangla on ka teistele kinnipeetavatele lühiajalise väljasõiduloa taotluse väljastamisest keeldunud samal põhjusel kui kahel korral kaebajale. See aitaks kaebajal veenduda, et vangla on taotluste lahendamisel teinud kaalutlusvea. Kohus leiab, et kaebaja poolt väljatoodud selgitustest tulenevalt ei saa sõltuda taotletud teabe saamisest kaebaja õiguste realiseerimine. Kaebaja soovib saada soodustust (lühiajalist väljasõitu). Vastavat taotlust ei ole hetkel menetluses ning varasemalt esitatud keeldumisi kaebaja vaidlustada ei soovi. Kaebajal tuleb esitada uus taotlus lühiajalise väljasõidu saamiseks ja seejärel keeldumise korral see vaidlustada, mh võimaliku kaalutlusvea tõttu ja ebavõrdse kohtlemise motiivil. See oleks efektiivne õiguskaitsevahend oma väidetavate õiguste kaitsmiseks. Kaebuse esitamise aluseks ei saa olla tulevikus võib-olla esitatava kaebuse esitamiseks teabe kogumine. Kaebusega saab reeglina kaitsta üksnes juba rikutud subjektiivseid õigusi. Vangla hindab lühiajalisele väljasõidule lubamist kinnipeetava konkreetse taotluse alusel, hinnates sh vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-s 82 loetletud asjaolusid. Vanglal on õigus keelduda kinnipeetavale lühiajalise väljasõiduloa andmisest, kui esineb vähemalt üks VSkE §-s 83 nimetatud alustest. Ühtlasi tuleb arvestada, et lühiajaline väljasõit on mõeldud eelkõige vabanemist ettevalmistavate toimingute tegemiseks.
4. Kaebaja poolt käesoleval juhul esitatud kohustamiskaebuse tagastab kohus läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel – kaebus 05.08.2014 taotletud teabe väljastamiseks jääks rahuldamata ning kaebusega ei ole ka saavutatav kaebajale lühiajalise väljasõidu loa andmine.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik