Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
EE ·

3-12-1267/44

3-12-1267/44 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Summary AI generated

1 K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2015, Tallinn Haldusasja number 3-12-1267 Haldusasi AS Sinitta kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 18.05.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/3879-47 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – AS Sinitta, esindajad advokaat Meelis Krautmann ja advo...

1

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2015, Tallinn Haldusasja number 3-12-1267 Haldusasi AS Sinitta kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 18.05.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/3879-47 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – AS Sinitta, esindajad advokaat Meelis Krautmann ja advokaat Kristiina Saul; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (s.o hiljemalt 23.03.2015) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonna- kohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.
Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (MTA) viis 14.05.2010 korralduse nr 12.2- 3/3879-1 alusel läbi AS Sinitta üksikjuhtumi kontrolli maksustamisperioodide oktoober 2009 kuni märts 2010 käibemaksu, töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kogumispensioni- ja töötuskindlustusmakse arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks.

2

Kontrolli alustati vaatluse jm menetlustoimingute läbiviimisega AS Sinitta tegevuskohtades aadressidel Vesse 4a ja Betooni 19b. 04.10.2010 tegi MTA korralduse suuliselt teabe andmiseks, milleks äriühingu esindaja ilmus maksuhalduri juurde 03.11.2010. 08.11.2010 viidi läbi vaatlus AS Sinitta tegevuskohas Betooni 19b ja selle käigus anti üle korraldus äriühingu juhatuse liikme V.Arna ilmumiseks maksuhalduri juurde. 03.10.2011 tegi MTA korralduse dokumentide esitamiseks, mis jäeti osaliselt täitmata. 08.02.2011 esitas maksukohustuslane TSD parandusdeklaratsioonid. 23.11.2011 tegi maksuhaldur korralduse suuliselt teabe andmiseks, mis toimetati maksukohustuslasele kätte 24.11.2011 läbiviidud vaatluse käigus. 14.03.2012 koostati kontrollakt nr 12.2-3/3879-45 ja edastati äriühingu esindajale.

2.
AS Sinitta esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA poolt 14.05.2010 läbi viidud vaatluse õigusvastasuse kindlakstegemise ning äravõetud esemete ja dokumentide tagastamiseks kohustamise nõuetes (haldusasi nr 3-11-240). Halduskohus jättis 18.05.2012 otsusega AS Sinitta kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.02.2014 kohtuotsusega AS Sinitta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning otsus jõustus 12.05.2014.
3.
MTA määras 18.05.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/3879-47 AS-le Sinitta täiendavalt tasumisele kuuluvaid makse kogusummas 716 995 krooni ehk 45 824,33 € ning kohustas nimetatud maksusumma tasuma seaduses sätestatud tähtaja (30 päeva) jooksul. Maksusumma koosseis oli järgmine: 1) töötasudelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaks 200 269 krooni; 2) töötasudelt arvestatud sotsiaalmaks 339 868 krooni; 3) töötasudelt kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse 1699 krooni; 4) töötasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmakse 27 305 krooni; 5) töötasudelt arvestatud töötuskindlustusmakse 14 419 krooni; 6) käibemaks 133 435 krooni.
4.
AS Sinitta esitas 18.06.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 18.05.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/3879-47 tühistamiseks. Halduskohus peatas 09.08.2012 määrusega asja menetluse kuni haldusasjas nr 3-11-240 kohtulahendi jõustumiseni. 05.06.2014 määrusega uuendas kohus menetluse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5.
Kaebaja taotleb MTA 18.05.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/3879-47 tühistamist ning kantud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt.
5.1
Vaatamata ringkonnakohtu 28.02.2014 otsusele haldusasjas nr 3-11-240 leiab kaebaja, et maksuotsus põhineb ebaseaduslikult kogutud ja lubamatutel tõenditel, kuna juurdepääsu vaatluse käigus kogutud dokumentidele ei taganud või dokumente ei esitanud maksumenetluses AS Sinitta või tema esindaja ning rikuti oluliselt vaatluse läbiviimise korda. Rikkumise tagajärjeks on kaebaja asukohas tahtevastaselt dokumentide ja esemete äravõtmine, äriühingu tegevuskoha puutumatuse rikkumine, õiguse heale haldusele rikkumine ning võimaluse võtmine kaebajal enda õigusi haldusmenetluses kaitsta ja teostada. Ebaseadusliku vaatlusega kogutud tõendite alusel on kaebajale tehtud maksuotsus suures summas, mis rikub tema omandiõigust. Rikkumised tõi kaebaja välja juba 10.04.2012 eriarvamuses kontrollaktile.
5.2
Maksuhaldur on maksumenetluses rikkunud oluliselt menetlusnõudeid, jättes suures osas kohaldamata uurimispõhimõtte ning rikkudes kaebaja õigust olla ära kuulatud. Maksuotsuse järeldused tuginevad tõendite ebaõigel hindamisel ja tõendite hindamata jätmisel.
5.3
AS Sinitta tegevuskohast ära võetud graafikutest on maksuhaldur teinud ebaõigeid järeldusi seoses G.R. ja I.A. töötamisega AS-is Sinitta.

3

Kui maksuhaldur soovib graafikutega tõendada mitme töötaja puhul töötasu saamist vastupidiselt nende enda ütlustele, siis peab maksuhaldur välja selgitama tõendi usaldusväärsuse. Maksuhaldur ei ole maksumenetluses välja selgitanud, kes ja mille jaoks need dokumendid koostas ning on jätnud seostamata, kas ja mil määral graafikutes märgitud andmed on üldse olnud aluseks palgaarvestusel. Seega ei ole menetluses välja selgitatud, kas tegemist oli palgaarvestuse aluseks olevate graafikutega või mitte ning leitud graafikuid ei saa automaatselt käsitleda kui töötamist tõendavaid dokumente. Maksuhaldur ei ole küsinud ka üheltki AS Sinitta töötajalt graafikute kohta, et muude tõenditega kinnitada arvamust, et tegemist on palgaarvestuse aluseks olevate graafikutega. Maksuhalduri poolne tuginemine V.L.i seletusele, et lisaks temale valvas territooriumi veel kaks isikut ja selle alusel järelduse tegemine isikute töötamise osas AS-is Sinitta, on asjakohatu. Maksuhalduri järeldust ei toeta ükski muu tõend. Maksuhaldur oleks saanud esitada V.L.ile tuvastamiseks G.R. ja I.A. fotod, et tuvastada, et just nimetatud isikud olid V.L.i töökaaslased. Maksuhalduri seisukoht põhineb vaid oletusel.

5.4
M. R. osas graafikutele tuginemine on asjakohatu. Isiku allkiri palgaskeemiga tutvumise dokumendil ja isiku figureerimine dokumendis „töötajate allumine“ ei tõenda seda, et isik kogu lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal tegi tööd. Lapsehoolduspuhkuse kasutamise ajaks töösuhe ei lõpe. Seega on mõistetav, et teda kajastati AS Sinitta sisedokumentides. Kuna M. R. on ise märkinud, et käis aeg-ajalt ka AS Sinitta territooriumil sugulaste autosid remontimas, siis oli võimalik talle tutvustada ka uut palgasüsteemi 29.03.2010. Samal aastal tuli isik lapsehoolduspuhkuselt tagasi, seega oli dokumentide tutvustamine töötajale asjakohane. Kas ja kuidas äriühing hoiab töölt ajutiselt eemal viibivaid töötajaid kursis sisemiste muudatustega, on iga ettevõtte otsustada. Kaebaja ei ole siin läinud vastuollu ühegi seadusega.
5.5
Kaebajale jääb maksuotsusest arusaamatuks A. K. arvutist saadud tabelitesse märgitud andmete ja tegeliku faktilise olukorra vaheline seos. A. K. arvutist saadud failide puhul ei olnud tegemist reaalsete palkade maksmise aluseks olevate dokumentidega. Maksumenetluses ei ole maksuhaldur pöördunud kaebaja juhatuse liikmete ega ka A. K. poole küsimustes, mis seondub nende tabelite olemasolu ja funktsioonidega. Kuna failid leiti A. K. arvutist, siis oleks maksuhaldur uurimis- ja ärakuulamispõhimõtet arvestades pidanud vähemalt A. K.lt küsima, kas tema on failide koostaja ja mis otstarbel need koostati. A. K. ülesandeks oli üksnes töökoja juhtimine ning temal ei olnud allkirjaõigust ega ka pädevust töötajate palgaküsimusi koordineerida. Puuduvad mis tahes tõendid, et tema arvutist saadud analüüsid ja tabelid oleksid olnud äriühingu juhtkonnaga kooskõlastatud palga maksmise aluseks olevad dokumendid. Tavatöötaja arvutist saadud failide pinnalt ei saa asuda tegema järeldusi äriühingu palgasüsteemi kohta, seda eriti olukorras, kus selle töötaja pädevuses ei olnud palgatingimuste ja -väljamaksetega seonduvaga tegelemine. Mitte ükski maksumenetluses küsitletud Betooni tn töötajatest ei väitnud, et A. K. tegeles töökoja töötajate palgaarvestusega. Ka A. K. on ise selgitanud (30.03.2011), et tema esitas tööajagraafikud raamatupidamisse, kuid ise ta neid ei koostanud.
5.6
Täiesti põhjendamatu on AS Sinitta hindamise teel maksustamine 2009 oktoobri ja 2010 märtsikuu töötasude osas. Maksuhaldur ei ole piisavalt tõendanud, et A. K. arvutist saadud tabelid perioodi november 2009 - veebruar 2010 kohta olid palgaarvestuse aluseks. Pealegi kajastasid A. K. arvutist saadud tabelid väidetavalt üksnes 2009 november kuni 2010 veebruar töötasusid, mistõttu on paljasõnaline maksuhalduri järeldus, et ka 2009 oktoobris ja 2010 märtsis toimus „ümbrikupalga“ maksmine. Hindamise teel ei saa „ümbrikupalga“ maksmise fakti tuvastada. Hindamise teel saaks maksustada vaid juhul, kui muude tõenditega oleks tõendatud, et kõik isikud, kelle puhul maksuhaldur täiendava maksukohustuse määrab, said 2009 oktoobri- ja 2010 märtsikuus nn „ümbrikupalka“.

4

5.7
Maksuotsuse tabelis 2 toodud andmed ei ole kontrollitavad A. K. arvutist saadud faili „palk Betooni meistrid 2009“ andmetega. Puudub selgus, kust on maksuotsuses olevad andmed võetud. Ükski failis sisalduvatest tabelitest ei lähe kokku maksuotsuses toodud tabel 2 andmetega. Nimetatud tabelis maksuhalduri poolt välja toodud väidetavad palgaandmed tekitavad üllatust ja on ebaloogilised. Meistrite palgaerinevused on ebaloomulikult suured ning maksuhaldur oleks sellele pidanud maksumenetluses tähelepanu pöörama. Tabelis välja toodud D. G. oli Vesse 4a, mitte Betooni 19b töötaja. Nimetatud asjaolud näitavad, et maksuhaldur ei ole uurimispõhimõtet teostanud nõuetekohaselt ja objektiivselt ning maksuotsuses toodud andmed ei ole usaldusväärsed.
5.8
Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et A. R. ja V. S. selgitused kinnitavad A. K. tabelites toodud andmete ühtivust töötajatele reaalselt tehtud väljamaksetega. Maksuhaldur on jätnud arvestamata, et A. R. ütlused puudutavad vaid teda ennast, teiste töötajate täpse töötasu suuruse ja väljamaksete kohta ei ole ta selgitusi andnud. Maksumenetluses kogutud tõenditest ilmneb, et V. S. selgitusi ei saa pidada usaldusväärseks. Isik on ise tunnistanud, et tal olid AS-ga Sinitta probleemid, mida lahendati ka Tööinspektsioonis. Arvestades, et V. S. hinnangul on seletuste andmise hetkel AS Sinitta talle raha võlgu, siis on ilmne, et ta võib olla AS Sinitta suhtes vaenulikult meelestatud. V. S. seletused on ka vasturääkivad ning seavad pigem kahtluse alla A. K. arvutist saadud tabeli õigsuse.
5.9
Lubamatu on, et maksuhaldur peab usaldusväärseks ainult maksuhalduri teooriat kinnitavate isikute ütlusi ning ei arvesta tõendina teiste AS Sinitta töötajate ütlusi. Maksumenetluses on andnud ütlusi 70 inimest, kellest vaid 2 väidab „ümbrikupalga“ tasumist. Maksuhaldur on jätnud nimetatud isikute ütlused tõendina kõrvale põhjusel, et valdaval osal maksuhalduri juures seletusi andmas käinud isikutel oli kaasas advokaadist esindaja. Maksuhalduril ei ole õigust jätta kõrvale kolmandate isikute ütlusi vaid põhjendusega, et ütluste andmise juures oli advokaat, kes võis mõjutada isikut andma valeütlusi. Maksuhaldur ei ole arvestanud, et suurel osal advokaadiga ütlusi andmas käinud isikud ei olnud sel hetkel enam AS Sinitta töötajad. Maksuhaldur ei ole ka selgitanud, miks ta on jätnud arvestamata töötajate ütlustega, kellel ei olnud advokaati juures. 14.05.2010 etteteatamata vaatluse läbiviimise ajal võeti 27 töötajalt selgitused ning nende juures ei viibinud esindajana advokaadid ega ka AS Sinitta esindaja. Järelikult saab nimetatud ütlusi pidada usaldusväärseteks. Nimetatud ütlustest vaid üks töötaja märkis, et talle on makstud palka sularahas. Kõik teised töötajad kinnitasid, et neile makstakse palka vaid pangakontole. Nimetatud tõendid on maksuotsuses põhjenduseta arvestamata jäetud.
5.10
Kaebajal on võimatu kontrollida maksuhalduri väite paikapidavust, mille kohaselt enamuse äriühingu töötajate pangakontode väljavõtetest nähtuvad sularaha sissemaksed. Samuti ei saa sellest teha järeldust, et sularaha sissemaksed on tehtud AS-ist Sinitta saadud sularaha eest. Maksuhaldur ei ole esitanud andmeid, milliste töötajate pangakontodele, millises ulatuses ja kui tihti on tehtud sularahas väljamakseid. Arusaamatu on, miks peaksid ligi 70 inimest valetama töötasu saamise kohta ning rääkima vaid seda, mis on kasulik AS-le Sinitta. Ilmselgelt inimesed ei mäletagi või ei teagi täpselt, miks nad 14 - 28 kuud tagasi sularaha oma kontole kandsid ning annavadki ebakindlaid vastuseid. Maksuhaldur ei arvesta ütlustega, kus töötajad muuhulgas selgitavad, et kuna AS Sinitta hilines aeg-ajalt palga maksmisega ja kuna laenu või muu makse maksmise kuupäev oli varem, siis pidid nad küsima raha tuttavatelt või abikaasalt, müüdi isiklikke asju jms. Tegemist on ääretult loogiliste selgitustega. Jättes tõendina kõrvale enamuse AS Sinitta töötajate ütlustest, peab maksuhaldur väga täpselt iga tõendi kaupa lahti kirjutama, miks see tõend ei ole usaldusväärne. Hetkel on jäetud suur osa kogutud tõenditest kõrvale vaid maksuhalduri paljasõnaliste väidete alusel.

5

5.11
Kaebaja ei nõustu maksuotsuses märgituga, et AS Sinitta on jätnud osaliselt müügitulu deklareerimata, mille arvelt on tehtud kontrollitaval perioodil mitteametlikke väljamakseid töötajatele. Maksuhalduri seisukohad äriühingu suurest sularahakäibest pole veenvad ja tõenditele vastavad. Maksuhaldur ei ole arvestanud AS Sinitta ettevõtluse spetsiifikaga. Kaebaja peamised kliendid on juriidilised isikud, kellele on vaja teenuste kohta arvet ja kes tasuvad ülekandega. Kaebajal on mõningane sularaha käive, kuid selle osatähtsus käibes on marginaalne. Isegi kui võrrelda maksuotsuses kajastatud kontrollitava perioodi kassaandmeid ja A. K. arvutist saadud andmeid, siis kuskilt ei ilmne sellises suurusjärgus varjatud käivet, mida maksuhaldur on maksuotsuse tabelis 4 välja toonud. Seega ei ole maksuhalduri poolt välja toodud järeldused ja metoodika varjatud sularahakäibe kohta kontrollitavad ega muude andmetega haakuvad.
5.12
Täiendavas vastuses (21.11.2014 vastus kohtunõudele) kaebaja selgitab, et sisemiselt peeti kõiksuguseid arvestusi, kuid nende järgi töötasu ei makstud. Maksustamisel ei ole aluseks dokumendi koostamine, vaid väljamakse tegemine (raha maksmine). Kui raha ei ole välja makstud, siis ei ole tähendust sellel, kas ja milliseid dokumente äriühingu siseselt koostati ning kes koostas. Töötasu maksustamine käib kassapõhise arvestuse järgi. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et maksuotsuses toodud summad on töötajatele välja makstud.
6.
Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
6.1
Asjakohatu on käesolevas vaidluses tugineda nendele väidetele, mille osas on varasemas kohtuvaidluses kohus juba selge seisukoha võtnud. Vaatluse läbiviimine kaebaja tegevuskohtades ja dokumentide äravõtmine on tunnistatud õiguspäraseks (haldusasi nr 3-11-240).
6.2
Vastustaja ei ole rikkunud uurimiskohustust ja kaebaja õigust olla ära kuulatud. Tõik, et maksuhaldur ei ole uurimisega nii kaugele läinud nagu kaebaja arvates oleks pidanud minema, ei tähenda seda, et maksuhaldur oleks rikkunud uurimiskohustust. Uurimiskohustuse täitmisega saab alati minna kaugemale, kuid mingil hetkel peab maksuhaldur tegema otsuse, et maksustamiseks on tõendid piisavad ning tõendite kogumise lõpetama. Kaebajal oli kogu maksumenetluse kestel võimalus enda seisukoha avaldamiseks. Lisaks edastati kaebajale kontrollakt, millele paluti eriarvamus esitada kahe nädala jooksul (28.03.2012). Kaebaja palus tähtaega pikendada kuni 10.04.2012 ning väljastada talle kõik kontrollakti aluseks olevad materjalid. Seega oli kaebajal eriarvamuse esitamisel võimalus esitada enda poolt lisaselgitusi ja tõendeid seoses töötasult arvestatud maksude ja maksetega, kuid kaebaja seda ei teinud. Kaebaja eriarvamuses esitatut on maksuhaldur osaliselt ka arvesse võtnud (maksuotsuse lk-d 13-14). Maksuhaldur on maksuotsuse koostamisel teinud kogutud tõenditest õiged järeldused ning kaebaja väide, nagu oleks maksuhaldur jätnud mingid tõendid hindamata, ei ole tõene.
6.3
Puudub kahtlus selles, et G.R. ja I.A. töötasid AS-is Sinitta. Kaebaja küll väidab, et AS-ist Sinitta saadud töögraafikud ei tõenda isikute töötamist AS-is Sinitta ning et maksuhaldur ei ole uurinud, miks sellised graafikuid koostati, kuid kaebaja ei ole ise maksumenetluses ega ka kohtumenetluses selgitanud, miks sel juhul nendes graafikutes on kirjas isikute nimed ja töötunnid, kes kaebaja sõnul AS-is Sinitta ei tööta. Vastupidiselt kaebajale on MTA seisukohal, et graafikutele tuginemine on põhjendatud. Tööajagraafikud koostatakse eelkõige selleks, et töötajad teaksid, mis kuupäevadel tuleb tööle ilmuda ja tööandjal oleks ülevaade, mis kuupäeval ja mitu tundi keegi tööl oli. Kui isikud on töögraafikutesse kantud ja kuust kuusse on isikute kohta graafikut täidetud, siis vastustaja on veendunud, et isikud AS-is Sinitta ka tegelikkuses töötasid. Vastustaja ei näe võimalust, et isikute nimed, kes kaebaja väidete kohaselt pole AS-iga Sinitta seotud, on töögraafikutesse ekslikult sattunud. Samuti ütles V.L. 05.05.2011 maksuhaldurile, et lisaks temale töötas AS-is Sinitta veel kaks valvurit, kelle nimesid ta ei tea. Maksuhaldur on võtnud seletused AS Sinitta töötajatelt ning ei ole

6

tuvastanud neid kahte teist valvurit, kes veel territooriumi valvasid. Seega said need kaks valvurit olla just need isikud, kellele ametlikke väljamakseid äriühingu poolt ei tehtud. Tööajagraafikust (kuuenda lisa lk 8) nähtub, et kui kuus oli 31 päeva, siis V.L., G.R. ja I.A. olid kordamööda tööl. See kinnitab, et tööpäevad olid isikute vahel ära jagatud.

6.4
Vastustaja ei pea usutavaks, et kui isik (M. R.) on lapsehoolduspuhkusel, siis tema kohta täidetakse tööajagraafikut ja sedavõrd täpselt. Graafikutest nähtub kellaajaliselt M. R. tööaeg, mis on päeviti erinev. Isiku töötamine lapsehoolduspuhkuse ajal nähtub ka enne kontrollitavat perioodi. Samuti on isiku töösuhte tuvastamisel olnud oluline 19.09.2011 M. B. seletus, mille kohaselt isik kinnitas, et tema töökaaslaseks perioodil oktoober 2009 kuni märts 2010 oli muuhulgas ka M. R. Isik on 29.03.2010 tutvunud palgaskeemiga ja ka töögraafikust nähtub, et ta oli sel kuupäeval alates kella 9.30 kuni 17.15 tööl. Arvestades graafikute täitmise põhjalikkust ja muid asjaolusid, on maksuhaldur asunud põhjendatult seisukohale, et isik töötas kontrollitaval perioodil AS-is Sinitta. Eeltoodud põhjusel ei pea maksuhaldur usutavaks ka isiku seletust, et ta viibis AS-i Sinitta territooriumil vaid vahel, kui remontis sugulaste autosid. Isikut võis ajendada valeütluste andmisele see, et isik sai Sotsiaalkindlustusametist vanemahüvitist ning kui Pensioniametit tulu saamisest ei teavitata, siis teeb amet ettekirjutuse vanemahüvitise tagasimaksmiseks. Seega, valeütluste andmisega võis isik üritada vältida olukorda, kus tal tekib kohustus vanemahüvitis tagastada.
6.5
Maksuhaldur on põhjendanud, miks ta töötajate seletusi ebausaldusväärseteks peab. Väga harva esineb olukordi, kus mitteametlikult sularahas töötasu saavad töötajad maksuhaldurile seda tunnistavad. Sellistes olukordades ongi maksuhalduril ainuke võimalus tugineda vaatlustel saadud dokumentidele – töögraafikud, palgaarvestused jne (n-ö must raamatupidamine). Antud juhul on nende kolme töötaja osas, kes kajastuvad graafikutes, selgesti arusaadav, et need isikud on tegelikult AS-is Sinitta töötanud. Kaebaja ei ole mingilgi viisil seletanud, miks nende isikute osas on peetud nii täpset tööl viibimise arvestust.
6.6
A. K. arvutist saadud failides sisalduvate tabelite koostamise eesmärk nähtub failide pealkirjadest ja nendes sisalduvatest andmetest. Nt kui vaadata faili „2009 tulem ja analüüs“ ning akent „analüüs“, siis sealt nähtub kuude lõikes selgelt, kui palju on konkreetne töötaja kindlas kuus palka saanud. Vastustaja arvates ei jäta selline tabel võimalusi erinevateks tõlgendusteks. Kaebaja küll väidab, et A. K. arvutist saadud tabelid ei olnud palkade maksmise aluseks, kuid ei ole kordagi seletanud seda, mis failid need olid. Asjaolu, et isik ei tegelenud palkade maksmisega ei tähenda seda, et isik poleks töö- või palgaarvestust pidanud. Samas, isegi kui A. K. ise neid faile ei koostanud, siis esitati need talle ilmselgelt selleks, et tal oleks ülevaade ning see on ka loogiline, sest ta oli töökoja juhataja. Fakt on see, et need failid on tema arvutist saadud ja isiku arvutile ei ole ligipääsu kolmandatel isikutel, kuna arvutisse pääses üksnes parooliga.
6.7
Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et maksuotsuse tabelis 2 toodud andmed ei ole failist „palk Betooni meistrid 2009“ leitavad. Failis „palk Betooni meistrid 2009“ on kaebaja poolt paljud read ära peidetud ja seetõttu tuleb kasutada „unhide“ funktsiooni. Kui nt avada fail ja võtta lahti aken Jaanus, siis algselt on näha read 1-2 ja järgmine rida on alles 87. Kui kasutada funktsiooni „unhide“, siis tulevad välja ka vahepealesed read 3-87. Nendest vahepealsetest ridadest tulevad välja selgelt tabelisse 2 toodud andmed. Ka teiste isikute puhul tuleb kasutada funktsiooni „unhide“ ning siis on selgesti arusaadav, kus on tabelisse 2 andmed saadud. Tabelis 2 kajastatud töötasu andmed tulevad selgelt failist „palk Betooni meistrid 2009“, mistõttu ei pidanud maksuhaldur vajalikuks pöörata eraldi tähelepanu töötasude erinevustele. Töötasude erinevused tulevad tõenäoliselt isikute tööülesannetest ja vastutuse astmest. Nt maksuotsuse tabelist 2 nähtuvalt on kuude lõikes kõige suurem töötasu olnud J. T.l, kelle alluvuses töötas 10 inimest.

7

Asjaolu, et D. G. töökoht oli Vesse 4a, ei muuda fakti, et isiku töötasu andmed olid kajastatud failis „palk Betooni meistrid 2009“ ning seda, et seal kajastatud töötasu oli suurem kui isikule ametlikult välja maksti.

6.8
A.R. ja V.S. seletused kinnitavad maksuhalduri seisukohta, et AS Sinitta on tegelikkuses maksnud isikutele suuremat töötasu, kui on seda TSD-s kajastanud. V. S. sõnul said tema teada praktiliselt kõik AS Sinitta töötajad töötasu kätte nii, et lisaks pangakontole laekuvatele summadele maksti töötasu sularahas juurde. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et V. S. seletusi ei saa pidada usaldusväärseks, kuna isikul olid AS-ga Sinitta probleemid. Isik on väga selgelt kirjeldanud seda, kuidas sularahas töötasu maksmine käis ning kuidas see muutus pärast AS-i Sinitta suhtes üksikjuhtumi kontrolli alustamist. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et isiku seletused lähevad kokku direktori arvutist saadud failides sisalduva infoga ja A. R. seletustega. Nii A. R. kui ka V. S. on maksuhaldurile öelnud, et sularahas maksab töötasu välja V. L. (AS Sinitta juhatuse liikme õde), kes võtab üle antud raha kohta vihikusse ka allkirja.
6.9
Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et maksuhaldur on jätnud põhjendamatult kõrvale nende töötajate seletused, kes kinnitasid, et pole sularahas töötasu saanud. Maksuotsuses on selgelt konstateeritud fakti, et 68 töötajat ei ole maksuhaldurile tunnistanud sularahas töötasu saamist, seega ei ole maksuhaldur seda infot eiranud. Maksuhaldur alustas AS-is Sinitta kontrolli, kuna oli saanud vihje n-ö „ümbrikupalga“ maksmise kohta; vaatluse käigus saadud dokumentidest nähtuvad andmed, mis kinnitavad sularahas töötasu maksmist; kaks isikut on tunnistanud sularahas töötasu saamist ja kirjeldanud ühte moodi kuidas see käis. Maksuhaldur peab neid tõendeid piisavaks asumaks seisukohale, et AS Sinitta on töötajatele mitteametlike töötasu väljamakseid teinud. Seejuures ei saa jätta tähelepanuta ka fakti, et enamus töötajaid käisid maksuhalduri juures seletusi andmas koos esindajaga ning et esindajad kaasati AS-i Sinitta initsiatiivil. On ka loogiline, kui töötajad annavad tööandjale kasulikke seletusi ning seda eriti olukorras, kus valitseb majanduskriis ja igale inimesele on oluline, et tal töökoht säiliks. Vastustaja saab aru, et esindajatega koos seletuste andmise faktist ei saa iseenesest teha tõsikindlat järeldust, et isikud ei anna tõeseid seletusi, kuid see seab kindlasti nende seletuste andmise usaldusväärsuse kahtluse alla. Olukorras, kus AS Sinitta on veendunud, et töötajatele pole mitteametlikult töötasu makstud ja äriühingul ei ole midagi karta, tundub absurdne, et AS Sinitta peab vajalikuks, et iga töötajaga oleks maksuhalduri juures kaasas advokaat.
6.10
Vastustaja on seisukohal, et sularaha sissemaksete tegemine kinnitab koos kõikide teiste tõenditega AS-i Sinitta poolt oma töötajatele mitteametliku töötasu maksmist. Vastustaja nõustub, et isikute pangakontodele pandud sularahast ei saa iseenesest teha tõsikindlat järeldust, et need summad on AS-ist Sinitta saadud töötasud ning et AS Sinitta on maksnud mitteametlikult töötasu. Samas ei saa seda fakti ka eirata ning seda eriti olukorras, kus enamus AS Sinitta töötajatest on teinud enda pangakontodele sularaha sissemakseid. Seoses sissemaksete kontrollitavusega märgib vastustaja, et isikute seletuste protokollidest on näha, mis kuupäevadel, mis summas sissemakseid on keegi teinud. Maksuhalduril on olemas ka isikute pangakontode väljavõtted.
6.11
Vastustaja on seisukohal, et raha mitteametlike tasude väljamaksmiseks tuli äriühingu varjatud müügitulust. Maksuhaldur on tuvastanud, et perioodil oktoober 2009 kuni märts 2010 on AS Sinitta teinud töötasu väljamakseid töötajatele, mis on jäetud deklareerimata. Maksuhaldur on teinud kindlaks ka selle, et raamatupidamisdokumentidest ei nähtu, et deklareerimata jäetud töötasu väljamaksed oleksid tehtud äriühingu ametlikest käibevahenditest. Samuti on maksuhaldur tuvastanud, et äriühing ei ole n-ö raha äriühingust välja viinud fiktiivsete ostuarvete või laenudega.

8

KOHTU PÕHJENDUSED

7.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.
8.
Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu. Puudub alus jõustunud kohtuotsusega õiguspäraseks tunnistatud menetlustoimingute õiguspärasuse uuesti hindamiseks. Kohus nõustub kaevatava maksuotsuse põhjendustega ning maksuhalduri hinnangutega kogutud tõendite osas. Kaebuse põhjendusi peab kohus ebapiisavateks ja otsituteks.
9.
Pooltel puudub vaidlus, et haldusasjas nr 3-11-240 tunnistati MTA 14.05.2010 korralduse nr 12.2- 3/3879-1 alusel läbiviidud vaatluse toimingud õiguspäraseks. Haldusasjas nr 3-11-240 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2014 otsuse kohaselt viidi vaatlus läbi õiguspäraselt (p 26). Dokumendid, millega tutvuti ja mis ära võeti, olid eelnevalt esitatud maksuhaldurile tutvumiseks kaebaja töötajate poolt. Dokumentidega tutvumise mõistet ei saa sisustada kitsendavalt ja formaalselt, s.o esitamiseks ei pea lugema üksnes käest-kätte üleandmist, vaid selleks saab olla ka nõusoleku andmine kapis, sahtlis, kaustas, arvutis vms paiknevate dokumentidega tutvumiseks. (p 24) Kaebajat teavitati vaatlusest nõuetekohaselt (p 19), samuti selgitati menetlustoimingu sisu ja eesmärki (p 21). Vaatluse juures viibis kaebaja esindajana käsitletav isik (p 23).

Kaebaja on kaebuses viidanud Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-2-03 milles märgitakse, et tõendite kogumise õigusvastasus ei too alati kaasa tõendite lubamatust. Antud juhul on jõustunud kohtuotsusega tunnistatud tõendite kogumine õiguspäraseks, mistõttu ei ole võimalik Riigikohtu seisukoha alusel hinnata tõendite lubatavust maksuotsuse tegemisel. Tõendite kogumist kui menetlustoimingut saab kohtus vaidlustada enne lõpliku haldusakti andmist üksnes erandina. Kaebaja kaebus menetlustoimingutele tunnistati haldusasjas nr 3-11-240 lubatavaks. Käesolevas asjas ei ole sama vaidlust võimalik uuesti läbi vaadata, seda ka olukorras, kus vaidluse ese on formaalselt erinev. Halduskohus ei saa revideerida apellatsioonikohtu jõustunud lahendit kui kaebaja ei ole käesolevas haldusasjas välja toonud ühtegi uut asjaolu seoses menetlustoimingute väidetava õigusvastasusega. Isegi kui menetlustoimingute õiguspärasust saaks uuesti hinnata, ei ole kohtul põhjust jõustunud kohtuotsuses toodud põhjendustega mitte nõustuda.

10.
Kuna maksuhaldur võis maksuotsuse tegemisel kasutada kogutud tõendeid, käsitleb kohus järgnevalt tõendite piisavust ja nende hindamist, kordamata sealjuures HKMS § 165 lg-st 2 tulenevalt kõiki vaidlustatud haldusakti põhjendusi.
10.1
Uurimisprintsiipi maksumenetluses käsitleb maksukorralduse seaduse § 11 lg 2, mille kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Menetlus peab olema eesmärgipärane ja ökonoomne. See tähendab muuhulgas seda, et ühte ja sama asjaolu ei ole vaja tõendada mitme erineva tõendiga. Tõendeid tuleb maksustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta koguda piisavalt. Tõendeid hinnatakse kogumis ja vastastikkuses seoses. Tähtsust omava asjaolu tõendatuks lugemine võib toimuda ka elulise usutavuse kaudu.

Kohus nõustub vastustajaga, et käesolevas asjas on tõendeid kogutud piisavalt. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja oleks maksuotsuses käsitletud tööajagraafikute ja palgaarvestuse kohta koostatud arvutifailide põhjal teinud ebaõigeid järeldusi. Kaebaja ei ole

9

haldus- ega kohtumenetluses kasutanud pakutud võimalust esitada selgitusi vastustaja järelduste ümberlükkamiseks. Kohus ei nõustu põhimõtteliselt kaebaja eeldusega, et deklareerimata palgaväljamakseid (nn ümbrikupalka) saaks tõendada üksnes palgalehtedega, mis on äriühingu juhatuse poolt allkirjastatud ja/või „ümbrikupalka” saanu ütlustega, mis sisuliselt eeldavad õigusrikkumise või selle varjamise tunnistamist. Loogiliseks ja eluliselt usutavaks tuleb pidada seda, et ebaseaduslikku tegevust üritatakse varjata nii äriühingu enda kui temaga majanduslikus sõltuvussuhtes olevate töötajate poolt.

Kohus peab maksuotsust põhjendatuks ka MKS § 94 lg 1 kohaldamise osas (hindamise teel maksusumma määramine).

10.2
Maksuotsuse kohaselt nähtub 14.05.2010 AS Sinitta tegevuskohast Betooni 19b ära võetud dokumentidest, et äriühingus töötasid kontrollitaval perioodil lisaks TSD-des märgitud isikutele G.R., I.A. ja M.R. V.B. ja V.S. alustasid äriühingus töötamist varem, kui maksukohustuslane TSD-s märgib.

Maksuotsuses sisalduvad maksuhalduri seisukohad maksukohustuslase eriarvamusele (mis on käsitletav ärakuulamisena) on kokkuvõtvalt järgmised:

Äriühingu raamatupidamine G.R.le ja I.A.le töötasu väljamakseid ei kajasta ning nende töötasu suuruse sai maksuhaldur maksuotsuses hindamise teel. Maksuhaldur lähtus sama tööd teinud nn ametliku töötaja töötasu suurusest, kuna see ei sõltunud töötundide arvust, sealjuures on töötundide arv temaga võrreldav. Isikud ise töötasu saamist eitasid. Ametlikult sama tööd teinud V.L.i seletuse kohaselt töötasid Betooni 19b veel kaks valvurit, kelle nimesid ta väidetavalt ei teadnud. Maksuhaldur järeldas tõendite põhjal kogumis, et töötajad olid G.R. ja I.A., kes said töötasu V.L.iga samas suuruses.

Kuigi M.R. oli kontrollitaval perioodil lapsehoolduspuhkusel, kajastasid äravõetud tööajagraafikud detailselt tema tööl viibimise aegu. 29.03.2010 andis M.R. allkirja palgaskeemiga tutvumise kohta. Töötasu arvestamine oli kajastatud töökoja direktori A.K. arvutist saadud failides. Maksuhaldur ei pidanud isiku enda ütlusi mittetöötamisest usaldusväärseteks arvestades, et ta oli jätnud Pensioniameti teavitamata töötasu saamisest vanemahüvitise maksmise ajal, mis toob kaasa vanemahüvitise riigi poolt tagasinõudmise.

Vaatluse käigus AS Sinitta töökoja direktori A.K. arvutist saadud failidest (tabelid töötasude kohta kuude lõikes) nähtub, et äriühingu töötajate töötasud olid kontrollitaval perioodil suuremad kui TSD-s deklareeriti. Maksuhaldur pidas loogiliseks, et töötasu arvestust tegi töökoja direktor, isegi kui tal puudus palkade väljamaksmisel allkirjaõigus.

14.05.2010 seletuses ütles A.R., et pangakontole laekub miinimumtöötasu ja ülejäänud osa töötasust maksab raamatupidaja Viktoria kord kuus sularahas. Näiteks on tema suurim sularahas tehtud juurdemakse olnud 4000 krooni. A.R. arvates maksab tööandaja maksud ka sularahas tehtud töötasu väljamakselt. 13.09.2011 muutis isik oma seletust ja väitis, et kontrollitaval perioodil ta sularahas töötasu ei saanud. Maksuhaldur järeldas, et kuna A.R. ei olnud teadlik, et sularahas saadud töötasult makse ei tasuta tuleb tema esialgne seletus lugeda tõeseks. Seletuse muutmise põhjustas ilmselt soov kaitsta tööandja huve.

09.05.2010 V. S. seletuste kohaselt töötas isik AS-is Sinitta 2009 oktoober-2010 jaanuari lõpp, kuid tööle vormistati alles 2010 veebruaris. Alates 2010 märtsist saab töötasu pangakontole, enne maksis sularahas üks naisterahvas Betooni 19b. Maksuhaldur arvestas töötasu äriühingust ära võetud tabelite andmete põhjal, kuigi see ei ühtinud täielikult isiku enda seletusega.

10

Maksuhaldur leidis, et töökoja direktori A.K. arvutist saadud failides on töötasud kajastatud netosummana ning puhkusetasud brutosummana, mis ei sisaldu töötasu summades.

Maksuhaldur on maksuotsuses ja selles viidatud kontrollaktis esitanud täiendava töötasu juurde määramise arvestuse.

„Ümbrikupalga” saamist tõendab ka asjaolu, et enamik AS Sinitta töötajad on teinud oma pangakontodele sularaha sissemakseid. Kõiki sularaha sissemakseid seletada ei osatud või esitati ebakindlaid vastuseid. Paljudel juhtudel väideti, et sularaha saadi sugulastelt või isiklikest säästudest. Maksuhaldur seletusi usutavaks ei pidanud. Maksuhaldur on märkinud, et seletusi käidi andmas valdavalt äriühingut esindavast advokaadibüroost pärit advokaadiga, millest võib järeldada tööandja survet valeütluste andmiseks.

Maksuhaldur on ära toonud keskmise töötasu brutoväljamakse AS-s Sinitta kontrollitaval perioodil, kuid märkinud, et ei pea põhjendatuks võtta aluseks Eesti statistilist keskmist brutotöötasu samas tegevussektoris kui äriühingu andmed on olemas.

Sularaha väljamakseid tegi V. L. (V.A. õde). Maksuhaldur pidas loogiliseks ja usutavaks, et väljamakseid äriühingu vahenditest tehti juhatuse liikmete korraldusel. Maksuhaldur on viidanud palga failide pealkirjadele ja märkele, et lahkhelide korral arutasid töölised oma palga suurust V.A-ga (initsiaalid V. A. nimest). Maksuhaldur ei ole pidanud usutavaks äriühingu väidet, et tegemist oli ettepanekuga palkade suuruse kohta.

10.3
Kohtu arvates on vastustaja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates tuvastanud, et kaebaja poolt töötasu maksmise skeem oli selline, et osa palgast maksti nö mustalt. Varjatud töötasu maksmine ei ole maksuotsuses tõendamata ja oletuslik. Asjas kogutud tõendite alusel saab pidada usutavaks, et varjatud töötasu maksti. Kohus saab arvestada maksumaksja tegevuskohast vaatluse käigus kogutud tõenditega ning maksuhaldur on maksuotsuses esitanud põhjendused kaebaja väidete kohta, mis on esitatud samasugustena ka kohtumenetluses ning kohus nõustub maksuhalduriga.
10.4
Järgnevalt käsitleb kohus lühidalt peamisi vaidlusküsimusi varjatud töötasu maksmise osas:
10.4.1
Kohus ei pea põhjendatuks kaebaja väidet, et maksuhaldur oleks pidanud täiendavalt uurima, kes ja mille jaoks koostas palgaarvestuse dokumendid. Kaebaja ei ole omapoolseid selgitusi töötasude arvestuse koostamise põhjuste kohta loogiliselt ja usutavalt selgitanud, kuigi kohus on sellele kohtumenetluses tähelepanu juhtinud. Vaatluse käigus AS Sinitta töökoja direktori A.K. arvutist saadud failidest (tabelid töötasude kohta kuude lõikes) nähtub, et äriühingu töötajate töötasud olid kontrollitaval perioodil suuremad kui TSD-s deklareeriti. Maksuhaldur sai eeldada, et failid koostas isik, kelle parooliga kaitstud arvutist need leiti ning dokumendi sisu arvestades ja hinnates neid koosmõjus teiste tõenditega sai eeldada, et tegemist oli palgaarvestust kajastavate dokumentidega, mille juhatuse liige oli kooskõlastanud. Need kajastasid üheselt mitteametlikke väljamakseid. Kohus ei nõustu kaebajaga, et väljamakse reaalse tegemise kohta peaks olema veel lisaks mingi otsene tõend (vihik, kuhu võeti töötajate allkiri nn mustalt saadud raha kättesaamise kohta vms). Isikud, kes saanuks dokumentide (palgatabelid) koostamise kohta selgitusi anda eitasid juba eelnevalt „ümbrikupalkade” maksmist, seega oleks mingite täiendavate selgituste küsimine olnud ebaotstarbekas. Maksuhaldur pidas põhjendatult loogiliseks, et töötasu arvestust tegi töökoja direktor, isegi kui tal puudus palkade väljamaksmisel allkirjaõigus. Puudub mõistlik põhjus arvata, et A.K. koostas sellise detailsuse ja mahuga tabeleid lihtsalt harjutamiseks või et tegemist olnuks korduvate

11

ettepanekutega töötajatele kõrgemate palkade maksmiseks, mis järjekindlalt juhatuse poolt tagasi lükati. MTA seostas kõnealused tabelid „ümbrikupalga“ maksmist tunnistanud isikute ütlustega; tööajagraafikutega; enamuse töötajate pangakontodel kajastunud sularaha sissemaksetega ning tegi loogilised järeldused.

MTA on selgitanud nii tabelites peidetud ridade avamist, kui palgaerinevusi. Maksuhaldur on põhjendanud, et kuigi 2009 oktoober ja 2010 märts kohta failides andmed puudusid, saadi varjatud töötasu nii neile eelnevatel kui järgnevatel kuudel, mistõttu saab pidada usutavaks, et töötasu saadi ka neil kahel kuul. Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja väide seoses K. R. poolt sularahas töötasu saamise kinnitamisega. Kui tema puhul maksti töötasu sularahas ja sellelt tasuti ka maksud, siis see ei välista kuidagi teistele töötajatele, kellele maksti töötasu väidetavalt üksnes arvele, „ümbrikupalga“ maksmist.

10.4.2
Kaebaja on väitnud, et nii suurte töötasude maksmine on Eesti keskmiste palkade suurusi arvestades ebausutav. Vastustaja on leidnud, et äriühingust äravõetud dokumendid kajastavad töötasude suurusi ning tegevusvaldkonna keskmisega võrdlemine ei ole põhjendatud. Kaebaja väide on konkretiseerimata (valdkond, võrdlusandmed välja toomata). Kohus nõustub vastustajaga, kuid märgib lisaks, et kui ettevõttes makstakse osa töötasust varjatult ja saadakse deklareeritust suuremat käivet, siis ongi üldjuhul võimalik ausalt konkureerivate ettevõtetega võrreldes maksta suuremaid töötasusid (sh „ümbrikupalk“).
10.4.3
A.R. (esialgses seletuses) ja V.S. tunnistasid „ümbrikupalga“ maksmist. Esimesena nimetatu võttis ütlused tagasi, kui sai teada, et sularahas makstud töötasult makse ei makstud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et märgitud isikute seletuste põhjal ei saanud teha üldisemaid järeldusi. MTA hindas seletusi koos palgaarvestuse failide ja tööaja graafikute ning pangakonto väljavõtetega (sularaha sissemaksed). Asjaolust, et valdav enamus töötajatest andis tööandjale sobivaid ütlusi ei saa teha järeldust, et eelnimetatud isikud esmaseid seletusi andes valetasid. Enamuse seletustest saab järeldada loogiliselt kas lojaalsust tööandjale ja/või nagu MTA on leidnud, mõjutamist tööandja poolt ning soovi oma töökohta säilitada. Selle järelduse kontekstis on MTA põhjendatult viidanud sellele, et seletuste andmisel osalesid töötajad koos advokaatidega. Kohus peab vajalikuks märkida, et tõendite hindamine ei põhine matemaatikal. V.S. seletust ei ole alust pidada ebausaldusväärseks põhjusel, et tal oli Tööinspektsioonis vaidlus tööandjaga, kuna tema seletus ei ole ainus MTA poolt tuvastatut kinnitav tõend.
10.4.4
Kaebaja on väitnud, et töötajad ei pruukinud mäletada, miks või millistest allikatest pärinesid nende poolt kontole tehtud sularahasissemaksed. Samas on vastustajale ette heidetud, et ei ole ükshaaval käsitletud töötajate ütlusi sularaha sissemaksete kohta ega kogutud rohkem tõendeid. Kohtu arvates on MTA töötajate kontoväljavõtteid kontrollides õigesti tuvastanud, et suur osa töötajatest on perioodiliselt teinud oma kontole sularahasissemakseid. Nende tegemise kohta antud ütlused on olnud ebamäärased või ei ole osatud selgitusi anda. MTA ei ole sularaha sissemaksete alusel määranud äriühingu maksusumma suurust, seega ei oma tähtsust iga konkreetse makse tegemise asjaolude ammendav uurimine. MTA on põhjendatult järeldanud, et sellisel hulgal regulaarsete sularaha sissemaksete tegemine viitab koos muude tõenditega kogumis sellele, et saadi varjatud töötasu.
10.4.5
G.R. ja I.A. töötamine AS-is Sinitta (maksuotsuse punkt 1.1). MTA põhjendas maksuotsuses, miks ta ei pea märgitud isikute väiteid mittetöötamise kohta usutavaks. Kohus leiab, et tööajagraafikud on piisavalt veenvad tõendid, et tõendada Betooni 19b valvurina töötanud isikute (G.R. ja I.A.) töötamist AS-s Sinitta. V.L.i poolt isikute tuvastamine fotode järgi ei olnud enam vajalik. Kaebaja ei ole esitanud mõistlikku selgitust, miks märgitud isikud olid kantud

12

tööajagraafikutesse, kui nad käisid enda sõnul valvurit üksnes paar korda asendamas. Tööajagraafikutes on G.R. kuus töötatud tundide arv igakuiselt üle 180 tunni ning I.A.l 164-204 tundi. MTA tugines ka V.L.i (töötas AS-s Sinitta perioodil november 1998 kuni aprill 2010) seletusele, kes kinnitas, et äriühingu territooriumi valvas peale tema veel kaks inimest. Maksuhalduri seisukoht ei põhine seega oletusel nagu kaebaja ekslikult leiab. Kuna äriühingu raamatupidamine ei kajastanud G.R. ja I.A. töötasu suurust kontrollitaval perioodil, määras MTA kohtu arvates põhjendatult ja õiguspäraselt töötasude suuruse hindamise teel, lähtudes nendega sama tööd isegi pisut väiksemas mahus teinud isiku põhitöötasu (mis ei olnud seotud töötundide arvuga) suurusest. Ei ole mõistlikku põhjust arvata, et G.R. ja I.A. töötasid tasuta.

10.4.6
Samuti ei ole kaebaja mõistlikult põhjendanud, miks M.R. töötasu ning tööaeg olid detailselt kajastatud äravõetud dokumentides ajal kui isik viibis lapsehoolduspuhkusel (juuli 2009-september 2010). Maksuhaldur on põhjendatult pidanud M.R. enda ütlusi mittetöötamisest ebausaldusväärseks arvestades, et tal tuleb riigile tagasi maksta vanemahüvitis aja eest kui ta tegelikult sai tulu (töötas). Vastustaja ei ole pidanud usutavaks, et kui töötaja (M. R.) on lapsehoolduspuhkusel, siis tema kohta täidetakse tööajagraafikut ja sedavõrd täpselt. Ka kohus ei pea seda eluliselt ustutavaks. Tööajagraafikute koostamise mõte on tööaja fikseerimine ja töötajatele tööl olemise aja teatavakstegemine. Kui M. R. käis väidetavalt remontimas töökohas kellegi teise autot, ega olnud tööl, puudub igasugune mõistlik põhjus tema kohta tööaja arvestuse pidamiseks. M.R. sõnul (tlk 57, II kd) oli tema abikaasa töölt koondatud ja kodus ajal kui ta oli ise väidetavalt lapsehoolduspuhkusel. Lisaks märkis AS Sinitta töötaja M.B. oma seletust andes, et oktoober 2009 kuni märts 2010 oli tema töökaaslaseks M.R. (tlk 74 pöördel, II kd).
10.4.7
Maksuhaldur on põhjendatult märkinud, et eluliselt usutavaks tuleb pidada, et töötaja ei anna enamasti tööandjat kahjustavaid ütlusi, kuna ta on huvitatud oma töökoha säilitamisest. Eluliselt usutavaks tuleb pidada ka seda, et maksupettuste toimepanija ei talleta oma tegevuse kohta väga korrektseid andmeid. Maksude tasumisest kõrvalehiilimist üritatakse tavaliselt varjata ega tunnistata seda maksumenetluses. Tõendeid ebaseaduslike toimingute kohta ongi reeglina vähem, kui neid on ettevõtte ametlikus raamatupidamises. Antud juhul tuli kaebajale etteteatamata vaatlus ootamatult ja ta ilmselt ei jõudnud kõiki tõendeid kõrvaldada. Haldus- ja kohtumenetluses on kaebaja väitnud maksuhalduri poolt uurimisprintsiibi vähest teostamist, kuid ei ole ise andnud selgitusi asjas kogutud tõendite kohta, mille esitamise vajadusele on tähelepanu juhitud.
10.5
Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et äriühingu varjatud müügitulu (maksustatavat käivet) ei ole võimalik tõendada töötajatele tehtud varjatud väljamaksete kaudu.

MTA kohtumenetluses antud seletuse kohaselt, kuna raamatupidamisdokumentides ei nähtu deklareerimata väljamaksete tegemist äriühingu ametlikest käibevahenditest ning maksuhaldur on tuvastanud, et äriühingust ei ole raha fiktiivsete ostuarvete või laenudega välja viidud, siis on loogiline ja põhjendatud seisukoht, et mitteametlike tasude väljamaksmine toimus varjatud müügitulust (tlk 157, I kd). Kohus peab seda seisukohta samuti loogiliseks ning maksuotsuse punkti 1.2 põhjendatuks. Varjatud müügitulu suurus on saadud varjatud töötasude suurusest lähtuvalt ning kohus luges eelnevalt varjatud töötasude osas maksuotsuse õiguspäraseks, seega tuleb maksuotsust pidada põhjendatuks ja õiguspäraseks ka varjatud müügitulu saamise ja suuruse osas.

Kaebaja maksuotsuse põhjendamatuse ja õigusvastasuse kohta kohtu poolt määratud tähtajaks tõendeid ei esitanud, kuigi märkis 30.06.2014 menetlusdokumendis, et soovib seda teha.

Maksuhaldur on esitanud põhjendatud seisukoha (maksuotsuse lk 12, tlk 23-24, I kd) maksukohustuslase väitele, et sularaha käivet on hinnatud liiga suureks ning kuna kliendid, kes sularahas maksavad on eraisikud ja äriühingu tegevusvaldkond on seotud peamiselt veoautodega ei

13

ole selline käive usutav. Maksuhaldur on sealjuures tuginenud AS-st Sinitta äravõetud kassadokumentidele, milles toodud summad on suuremad kui raamatupidaja poolt väidetav sularahakäive ning mitteametlikele töötasu väljamaksetele. Maksuhaldur märgib, et 14.05.2010 ei võimaldatud äriühingu tegevuskohas viia läbi kassainventuuri täies ulatuses. Samuti on maksuhaldur juhtinud tähelepanu, et varjatud sularahakäivet ei seostata üksnes eraisikutest klientidega.

11.
Ilmselgelt põhjendamatu on kaebaja väide ärakuulamata jätmisest. Kaebajale tagati maksumenetluses kõik seaduses ettenähtud võimalused oma arvamuse ja tõendite esitamiseks. Kui maksuhaldur ei nõustu kaebaja argumentidega ja hindab tõendeid teisiti, siis ei tähenda see, et maksukohustuslane oleks jäetud ära kuulamata.
12.
Kohus leiab, et kaevatav maksuotsus on õiguspärane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.
13.
HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik