3-14-52413/36

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52413 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ASAMA kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – ASAMA Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12. detsembri 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus ASAMA määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta ASAMA määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.12.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-52413 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Piusa kordoni ametnikud pidasid 12.10.2014 kell 07.26 kinni isiku, kes tuvastati tema enda ütluste järgi kui ASAMA (sündinud XX.XX.XXXX Sudaani Vabariigis). Isikul puudus kehtiv reisidokument. Isik peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 19 lg 1 ja § 15 lg 1 alusel 12.10.2014 kell 7.26 48-tunniks kinni. ASAMA avaldas 12.10.2014 kell 15.53 suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine ümber välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 alusel. Tartu Halduskohtu 13.10.2014 määrusega anti luba ASAMA paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. 2. PPA esitas 08.12.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse ASAMA kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra. ASAMA isik on siiamaani tuvastamata ning isikusamasus kontrollimata. Samuti on menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks vajalik, et isik oleks PPA-le kuni menetluse lõppemiseni kättesaadav. Isik

3-14-52413 2(4) saabus ebaseaduslikult Eesti Vabariiki ning tunnistab seda. Isiku saabumise asjaolud ning eelnev käitumine viitavad sellele, et isik võib menetlustest kõrvale hoiduda. ASAMA on selgitanud, et tema tegelik reisi eesmärk oli jõuda Norrasse, kus ta soovis varjupaika taotleda. Eelnevalt oli isik jõudnud kuhugi riiki, mida ei ole suudetud veel tuvastada. Seega on menetluseks oluline tõeste asjaolude väljaselgitamine. Isiku vabaduses viibides ei ole välistatud, et isik põgeneb Eesti Vabariigist. Isik on andnud vastuolulisi, ebamääraseid ja muutuvaid selgitusi enda isiku, riiki saabumise ja eesmärgi kohta. PPA-l on põhjendatud alus kahelda isiku selgituste usaldusväärsuses. Seega ei ole vähem koormavate järelevalvemeetmete kohaldamine võimalik. Varjupaigataotleja 04.12.2014 intervjuul väitis isik, et tema esialgsel kinnipidamisel antud ütlused ei ole tõesed ning valeütlusi sundis teda andma smugeldaja, kes ähvardas vastasel juhul kätte maksta tema perekonnale Sudaanis. Taotleja juhtis tähelepanu asjaolule, et ta on sündinud XXXXXXX, mitte seitsmendal XXXXXXXX XXXX ning et tema perekonnanimi ehk perekonna tiitel on O, täisnimi on aga A. Taotlejal puudub isikut tõendav dokument, mis kinnitaks tema tegelikku sünniaega ja nimekuju. 3. A avaldas Tallinna Halduskohtu 11.12.2014 istungil, et ei mõista, miks teda kinnipidamiskeskuses hoitakse. Taotlejal ei ole plaanis põgeneda. Kinnipidamiskeskuses on kehv söök ja jook, teda koheldakse halvasti. 4. Tallinna Halduskohus andis 12.12.2014 määrusega loa ASAMA kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.02.2015. Täidetud on VRKS § 361 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused ning esinevad sama seaduse § 361 lg 2 p-des 1 ja 4 sätestatud alused. Isik pole esitanud ühtegi dokumenti, mille alusel oleks võimalik üheselt tuvastada tema isikut. Sealjuures on ASAMA esitanud erinevaid andmeid oma nime ja sünniaja kohta. Seega on ASAMA isikusamasus tuvastamata ning neid andmeid on PPA-l vaja täiendavalt uurida varjupaigataotluse menetlemiseks. Isik on tunnistanud, et ta saabus ebaseaduslikult Euroopasse selleks, et jõuda Norrasse ning taotleda seal varjupaika. Ka viitab isiku ebaseaduslik riiki sisenemine tema valmisolekule edasisteks õigusrikkumiseks. Puudub põhjus arvata, et isik tulevikus sellist käitumist väldiks. Seega on käesoleval juhul oht, et isik soovib varjupaigataotluse menetluse ajal Eestist lahkuda. Isiku kinnipidamine on vajalik varjupaigataotluse nõuetekohaseks lahendamiseks. Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine ei ole ebaproportsionaalne. Võttes arvesse isiku senist käitumist, antud vastuolulisi ütlusi ning algset eesmärki reisida edasi Norrasse, ei oleks VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ning isiku paigutamine majutuskeskusesse tõhus, kuna see võib takistada isiku korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Isikul puudub Eestis elukoht ning igasugused sidemed. Ka ei oska isik riigikeelt, vene keelt ega inglise keelt. Kinnipidamiskeskuses on isikul võimalik saada vajalikku keelelist abi, arstiabi ja nõustamist. Pretensioonidega seonduvalt kinnipidamiskeskuses pakutava söögi, joogi ja arstiabiga, on isikul õigus pöörduda kinnipidamiskeskuse juhtkonna poole. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt. 5. ASAMA esitas halduskohtu määruse peale 15.12.2014 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 31.12.2014 põhjendatuks ise määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-14-52413 3(4) 6. ASAMA palub määruskaebuses (ja 31.12.2014 täiendavates seisukohtades) Tallinna Halduskohtu 12.12.2014 määrus tühistada ning teha uus määrus, millega määruskaebuse esitaja kinnipidamiskeskusest vabastada või saata asi uueks arutamiseks halduskohtule tagasi. Määrus on olulises osas põhjendamata. Määruses puuduvad kohtu sisulised põhjendused järelevalvemeetmete mittetõhusa kohaldamise osas. Kohus on jätnud arvesse võtmata asjaolu, et määruskaebuse esitaja on läbi elanud piinamise, mille tagajärjel on isikul armid. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole käesoleval juhul varjupaigamenetluse lõpuleviimine võimalik isiku varjupaigataotlejate majutuskeskuses viibides. Teistes sarnastes sudaanlastega seotud asjades on isikutel lubatud viibida varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Määruskaebuse esitaja kinnipidamiskeskuses kinnipidamine on vastuolus rahvusvahelise õigusega ning kinnipidamiseks puudub vältimatu vajadus. Kohus ei ole arvesse võtnud, et määruskaebuse esitaja on piinamise ohver (mõõgaga löömine ja tagakius sõjaväes kvalifitseerub ka piinamiseks). Määrusest ei nähtu, et varjupaigamenetlust poleks võimalik muul viisil tagada. Määrusest jääb arusaamatuks, millised kinnipidamise alused on kahe kuu jooksul ära langenud. Määruskaebuse esitajal on varjupaigamenetluse raames esindajad SA-st Eesti Inimõiguste Keskus ning PPA on sellest teadlik. Vaatamata sellele ei teavitatud määruskaebuse esitaja esindajaid kohtuistungist ega kinnipidamise pikendamisest. Sellega rikuti kaitseõiguse printsiipi. Lisaks on videosilla kaudu kohtuistungil osalemine olukorras, kus PPA esindaja oli kohtusaalis ning isikul puudus kaitsja, poolte võrdsuse põhimõtet rikkuv. 7. PPA palub kirjalikus vastuses määruskaebuse rahuldamata jätta. Määrus on seaduslik ja põhjendatud. ASAMA kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine on eesmärgipärane, vajalik ja mõõdukas. PPA jääb taotluses toodud seisukohtade juurde. Isiku kinnipidamisel ja kinnipidamise tähtaja pikendamisel ei ole võimalik teha üldistusi ning võrrelda määruskaebuse esitajat teiste Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuses viibivate isikutega. Kinnipidamise kestus ei ole ajaliselt piiratud. Kinnipidamise tähtaega pikendatakse kuni kahe kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted. Isiku vältimatu kinnipidamise aluse äralangemisel vabastatakse ta kinnipidamiskeskusest viivitamatult (VRKS § 364 lg 1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Määruskaebus jääb rahuldamata. PPA ning Tallinna Halduskohus on õigesti leidnud, et esineb põhjendatud kahtlus selleks, et ASAMA võib kinnipidamiskeskusest vabastamisel hakata varjupaigataotlusest kõrvale hoiduma. PPA ning halduskohus on piisavalt põhistanud oma järeldust, et ASAMA eesmärgiks on jõuda Norrasse. Samuti on PPA oma taotluses selgitanud, et ASAMA isik vajab alles väljaselgitamist. Eeltoodu on piisav, et lugeda ASAMA jätkuvat kinnipidamist õiguspäraseks. Leebemate meetmete kasutamine ei pruugi olla tulemuslik. 9. Iseenesest on õige, et varjupaigataotlejate kinnipidamine kinnipidamiskeskuses saab olla vaid erandina rakendatav meede (eriti piinamisohvrite puhul) ning oluline on arvestada ka pikaajalise kinnipidamise kumulatiivse mõjuga ja varjupaigataotluse mõistliku aja jooksul lahendamise kohustusega. Samas on kohtule esitatud andmed ASAMA väidetava piinamise kohta niivõrd üldised, et ei ole põhjust käsitada teda eriti haavatava isikuna, kelle puhul oleks kinnipidamiskeskuses kinnipidamine välistatud.

3-14-52413 4(4) 10. Kuigi SA Eesti Inimõiguste Keskus esindaja ei saanud halduskohtu istungil osaleda, on esindaja saanud oma seisukoha avaldada määruskaebuses. Seega ei leidnud aset sellist ASAMA menetlusõiguste rikkumist, mis tooks kaasa kohtulahendi tühistamise. Poolte võrdsuse põhimõtet ei saa rikkuda see, et üks pooltest osales kohtuistungil videosilla kaudu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets